Nõuded ehitise ligipääsetavusele

Määrusega kehtestatakse nõuded ehitise ligipääsetavusele eesmärgiga tagada kogu elanikkonnale võrdsed võimalused ehitiste kasutamisel.

(1)Määrusega kehtestatakse ligipääsetavuse nõuded käesolevas paragrahvis nimetatud ehitiste püstitamisel, ümberehitamisel, laiendamisel, samuti kasutusotstarbe muutmisel, kui peale kasutusotstarbe muutmist kuulub ehitis käesolevas paragrahvis määratud kohaldamisalasse. Ehitise laiendamisel, ümberehitamisel või kasutusotstarbe osalisel muutmisel kohalduvad käesoleva määruse nõuded laiendatavale, ümberehitatavale või muudetava kasutusotstarbega osale.

(2)Määrus kohaldub järgmistele elamutele: 1) kolme või enama korteriga elamud, välja arvatud ridaelamud; 2) hoolekandeasutuste hooned; 3) ühiselamud.

(3)Määrus kohaldub järgmistele mitteelamutele: 1) majutus- ja toitlustushooned; 2) büroohooned; 3) kaubandus- ja teenindushooned; 4) terminalid ja parkimismajad; 5) meelelahutus-, haridus-, tervishoiu- ja muud avalikud hooned; 6) muud mitteelamud, kui neis osutatakse teenuseid.

(4)Määrus kohaldub järgmistele rajatistele, kui need on avalikus kasutuses või seotud teenuse osutamisega: 1) asulasisesed avalikult kasutatavad teed ja avalikkusele ligipääsetavad erateed; 2) raudteerajatised, sealhulgas raudteeülekäigukohad, ulatuses, mis ei ole reguleeritud muude õigusaktidega; 3) silla, estakaadi või tunneli osa, mis on kasutamiseks jalakäijatele; 4) sadamakaid; 5) spordi- ja puhkerajatised; 6) muud avaliku kasutusotstarbega rajatised.

(1)Määrus kohaldub üld- või detailplaneeringu alusel miljööväärtuslikule hoonestusalale jääva, väärtusliku üksikobjektina määratletud, ehitismälestiseks või ehitisest ajaloomälestiseks tunnistatud, muinsuskaitsealal asuva või UNESCO maailmapärandi nimekirja kantud alal asuvale ehitisele osas, mis ei ole vastuolus muudest õigusaktidest tulenevate nõuetega.

(2)Kui laiendatava, ümberehitatava või muudetava kasutusotstarbega ehitisega seotud asjaolu või nõue, sealhulgas kinnisasjaga seotud asjaolu, ehitise arhitektuurne või konstruktsiooniline lahendus, või nõude täitmisega kaasnev ebaproportsionaalne majanduslik koormus ei võimalda määrust ümberehitatavale, laiendatavale või muudetava kasutusotstarbega ehitise osale kohaldada, peab ehitusprojekti koosseisus sellele osale välja pakkuma muu asjakohase lahenduse kooskõlas käesoleva määruse §-s 1 sätestatud eesmärgiga. Asjakohase lahenduse puudumise korral tuleb esitada kaalutletud põhjendused, miks ei ole võimalik määruse nõuet osaliselt või terves ulatuses tagada.

(3)Käesolevat määrust ei kohaldata hoonele, mille ehitisealune pind on kuni 20 ruutmeetrit ja kõrgus kuni 5 meetrit.

(4)Hoonele, mille ehitisealune pind on 20–60 ruutmeetrit ja kõrgus kuni 5 meetrit, ei kohaldata käesoleva määruse §-s 18 sätestatud nõudeid.

(5)Käesolevat määrust ei kohaldata § 2 lõike 4 punktides 5 ja 6 nimetatud rajatise puhul, kui selle asukoht või kasutusotstarve ei võimalda ligipääsetavuse nõudeid kohaldada.

(1)Teavet liikumistee takistusest või ohust antakse kergesti märgatavate suunaviitade, siltide, kontrastsuse, pinnakatte erinevuse, taktiilse teekattematerjali, valgustuse, vibratsiooni, piirete või helisignaali abil. Taktiilse hoiatava mustri kasutamisel peab selle kõrgus muust pinnast olema 4–5 millimeetrit. Teave ohust peab olema tajutav rohkem kui ühe meele abil.

(2)Suunaviidal, sildil või infotahvlil esitatakse teavet kontrastselt, mittepeegelduval taustal ning kergesti loetavalt ja mõistetavalt. Taktiilse piktogrammi, taktiilse kirja või punktkirja kasutamisel peab selle kõrgus muust pinnast olema vähemalt 0,8 millimeetrit.

(3)Tähiste ja piktogrammide kasutamisel lähtutakse heast tavast.

(4)Hoone aadressi tähis või asutuse nimetus peavad olema nähtaval kohal. Kui mitteelamus pakutava teenuse osutamise aeg langeb pimeda ajale, peavad aadressi tähis või asutuse nimetus olema sellel ajal valgustatud.

(5)Teenuse osutamisega seotud üld- või operatiivinfo peab asjakohasel juhul olema tajutav rohkem kui ühe meele abil.

(1)Liikumisteel olevad vertikaalsed klaaspinnad tuleb tähistada nii, et need oleksid kontrastselt eristatavad muust keskkonnast.

(2)Klaaspindade ja täisklaasuste tähistus peab paiknema 1400–1600 millimeetri kõrgusel. Meelahutus-, haridus-, tervishoiu- ja muudes avalikes hoonetes peab dubleeriv märgistus paiknema 800–1000 millimeetri kõrgusel.

(3)Kaldteed, trepiastmed, lülitid, käepidemed, uksed, ukselingid, lävepakud, käsipuud ja sanitaartehnilised seadmed peavad kontrastselt eristuma ülejäänud pinnast.

(4)Trepi, kaldtee või kuni kahe astmega tõusu alguse ja lõpu tähistamiseks kasutakse vähemalt 50 millimeetri laiuseid kontrastseid vööte kogu tõusu laiuses, kui trepp, kaldtee või kuni kahe astmega tõus ei eristu kontrastselt horisontaalsest tasapinnast.

(1)Juurdepääsutee on krundi piirilt ehitiseni viiv tee. Kui ehitiseni viib mitu juurdepääsuteed, peab vähemalt üks neist vastama käesoleva paragrahvi nõuetele.

(2)Juurdepääsutee peab olema tasase, kõva ja libisemiskindla pinnakattega ja laiusega vähemalt 1200 mm.

(3)Juurdepääsutee pikikalle võib olla kuni 5 protsenti. Kui juurdepääsutee kõrguste vahe ei ületa 1000 millimeetrit ning sellel paikneb vähemalt üks 2000 millimeetri pikkune puhkemade, võib pikikalle olla kuni 8 protsenti.

(4)Hoone sissepääsu või rajatiseni juhatav juurdepääsutee peab olema taktiilse tähistusega või peab sissepääs olema leitav muu samaväärse ehitusliku või tehnilise lahenduse abil.

(1)Käesoleva määruse tähenduses käsitatakse avatud ligipääsuga objektina avalikke interaktiivseid infotahvleid ja -ekraane, pileti- ja makseterminale, kaardilugejaid, teeninduslette ja -kassasid, iseteenindusega riidehoidu või muid objekte, mille eesmärk on tagada ligipääs ehitisele või ehitisega seotud teenustele.

(2)Kui ehitisele või ehitisega seotud teenustele ligipääsu tagamiseks on kasutusel teenindusletid või -kassad, peab vähemalt üks neist vastama käesolevas paragrahvis sätestatud nõuetele.

(3)Avatud ligipääsuga objekti kasutamiskõrgus on üldjuhul 850–1200 millimeetrit, teenindusleti vähemalt ühel osal 750–900 millimeetrit. Üle 1200 millimeetri kõrguse objekti ligipääsetavus peab olema tagatud infotehnoloogilise või muu asjakohase lahenduse abil.

(4)Avatud ligipääsuga objekti ees peab olema vaba horisontaalne liikumisruum läbimõõduga vähemalt 1500 millimeetrit.

(5)Kui teeninduslett või -kassa on eraldatud helibarjääri tekitava pinnaga, peab olema tagatud kuulmislangusega inimese erivajadusega arvestav heliedastussüsteem. Kui ehitises pakutakse avalikku teenust, tuleb kuulmislangusega inimese erivajadusega arvestav heliedastussüsteem tagada vähemalt ühes teenindusletis või -kassas ka juhul kui puudub helibarjääri tekitav pind. Heliedastussüsteemi olemasolu tähistatakse piktogrammiga.

(6)Kui hoones on avalik iseteenindusega riidehoid, peab osa riidenagidest, riiulitest või riidepuudest paiknema kuni 1200 millimeetri kõrgusel põrandast. Asjakohasel juhul tuleb ligipääsetav riidehoiuosa tähistada piktogrammiga.

(1)Lift peab olema ligipääsetav sissepääsu tasapinnal ning kõigi korruste, sealhulgas sissepääsust madalamal paiknevate korruste tasapindadel.

(2)Lifti ukse valgusava laius peab olema vähemalt 900 millimeetrit. Lifti ukse ees peab olema vaba horisontaalne põrandapind vähemalt 1500 × 1500 millimeetrit.

(3)Lifti sisemõõdud peavad olema vähemalt 1100 × 1400 millimeetrit (laius × pikkus).

(4)Juhtpaneeli sõrmistiku ja lifti kasutamisega seotud lisaseadme kasutuskõrgus peab jääma vahemikku 850–1200 millimeetrit. Sõrmistiku nupud ja lisaseadmed peavad tagama nende kasutusvõimaluse nägemis- või kuulmispuude korral.

(5)Lift peab olema varustatud häälteavituse ja kuulmislangusega inimesele sobiva heliedastussüsteemiga. Heliedastussüsteemi olemasolu peab olema tähistatud piktogrammiga.

(6)Liftis peab olema hädakutsungi nupp ja nägemismeele abil tajutav teavitus häireolukorras kutsungi aktiveerumisest, kutsungile vastamisest ja tegevusest.

(7)Liftis peavad olema nähtaval kohal lifti hooldusteenuse osutaja kontaktandmed.

(8)Käesoleva paragrahvi lõigetes 1–7 sätestatud nõuded ei kohaldu invatõstukile ega muule paiksele lahendusele, mis ei ole lift. Kui erinevate tasapindade vahel tagatakse liikumine invatõstuki või muu paikse lahenduse abil, peab selle kandevõime olema vähemalt 300 kilogrammi.

(1)Kaldtee ehk pandus on ehitises või ehitisse sissepääsuks vajalik ühendustee eri tasapindade vahel.

(2)Kaldtee pikikalle võib olla kuni 8 protsenti.

(3)Kaldtee pikikalde puhul üle 5 protsendi peab sirge kaldtee puhul olema vähemalt 1500 millimeetri pikkune ja keerdkaldtee puhul vähemalt 2000 millimeetri pikkune puhkemade iga kuni 6000 millimeetri pikkuse teelõigu järel. Keerdkaldtee mademe pikkust mõõdetakse selle siseküljelt ning seal peab olema tagatud vaba pöörde läbimõõt vähemalt 1500 millimeetrit.

(4)Kaldtee peab olema kõva ja libisemiskindla pinnakattega. Kui kaldtee külgneb hoonega, peavad kaldtee kohalt olema ära juhitud katuselt tulevad sademed.

(5)Kaldtee ees peab olema horisontaalne vaba pind vähemalt kaldtee laiuses ja pikkusega 1500 millimeetrit. Kaldtee ühenduskoht tasapinnalise teeosaga peab olema sujuv.

(6)Metallrestist pinnaga kaldtee korral ei tohi restiava suurus takistada kaldteel liikumist või liikumisabivahendi kasutamist. Restiava pikem külg peab üldjuhul asetsema risti liikumissuunaga.

(7)Kaldtee minimaalne laius peab olema 1100 millimeetrit.

(8)Kaldtee laskuv osa tuleb tähistada taktiilse hoiatava tähistusega, mis peab paiknema 300–400 millimeetrit enne kaldtee laskuvat osa. Kui kasutatakse kontrastset taktiilset tähistust, loetakse täidetuks käesoleva määruse § 5 lõikes 4 sätestatud visuaalse kontrastsuse nõue.

(9)Teisaldatava kaldtee korral peab nähtaval ja ligipääsetaval kohal olema fonolukk, kutsunginupp või infotahvel telefoninumbriga, vajaduse korral kasutusjuhend kaldtee paigaldamise kohta. Teisaldatava kaldtee kandevõime peab olema vähemalt 300 kilogrammi.

(1)Trepp on käesoleva määruse tähenduses kolme või enama astmega tõus.

(2)Trepiaste peab olema tasase ja libisemiskindla pinnakattega, läbipaistmatust materjalist ja täisnurkse profiiliga.

(3)Hoones asuva trepi ja kaetud välistrepi aste peab olema vähemalt 270 millimeetrit lai ja kuni 160 millimeetrit kõrge.

(4)Katmata välistrepi aste peab olema vähemalt 400 millimeetrit lai ja kuni 130 millimeetrit kõrge.

(5)Keerdtrepil tuleb tagada käesoleva paragrahvi lõigetes 3 ja 4 sätestatud astme laius vähemalt astme keskosas. Kui keerdtrepi laius on üle 1200 millimeetri, tuleb nõutav astme laius tagada kuni 900 millimeetri kaugusel astme siseservast.

(6)Trepi tõusu algus ja lõpp tuleb tähistada taktiilse hoiatava tähistusega, mis peab paiknema 300–400 millimeetrit enne trepi tõusu algust ja lõppu. Kui kasutatakse kontrastset taktiilset tähistust, loetakse täidetuks käesoleva määruse § 5 lõikes 4 sätestatud visuaalse kontrastsuse nõue.

(7)Käesoleva paragrahvi nõuded ei kohaldu korteris paiknevale trepile.

(1)Käsipuu peab olema trepi või enam kui 5-protsendilise pikikaldega kaldtee mõlemal küljel ning selle kasutamine peab olema tagatud kogu pikkuses, sealhulgas trepi või kaldtee puhkemademel. Käsipuu katkestamine on lubatud juhul, kui trepi või kaldtee puhkemademele jäävad avatäited, mis ei võimalda käsipuud paigaldada kogu pikkuses. Kui trepp külgneb istumisalaga, tuleb käsipuu paigutada vähemalt trepi ühele küljele või trepi keskteljele, et võimaldada juurdepääs istumisalale.

(2)Trepi ja enam kui 5-protsendilise pikikaldega kaldtee lahtises küljes peab olema kukkumist tõkestav piire, kui see on vajalik ohutuse tagamiseks.

(3)Käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud piirde vertikaalsete pulkade vahekaugus võib olla kuni 110 millimeetrit.

(4)Kuni 5-protsendilise pikikaldega kaldtee avatud küljele peavad olema paigaldatud vähemalt 50 millimeetri kõrgused äärised.

(5)Käsipuu peab asuma kaldtee pinnast või trepiastme esiservast mõõdetult 900 millimeetri kõrgusel ja seinast või kinnisest piirdest vähemalt 45 millimeetri kaugusel.

(6)Korterelamutes, samuti meelahutus-, haridus-, tervishoiu- ja muudes avalikes hoonetes tuleb paigaldada dubleeriv käsipuu paigalduskõrgusega 600–700 millimeetrit. Teistes ehitistes tuleb dubleeriv käsipuu paigaldada trepile või kaldteele, kui seda kasutatakse ligipääsuks ehitisele või ehitise osale, milles osutatav teenus on suunatud lastele, eakatele või puudega inimestele.

(7)Käsipuu peab ulatuma mõlemas suunas üle kaldtee kaldeosa ning üle trepi esimese ja viimase astme tõusu üldjuhul vähemalt 200 millimeetrit. Käsipuu otsad peavad takerdumise vältimiseks olema ühendatud põranda, tugiposti, seina või teise käsipuuga.

(8)Käsipuu peab olema järgmiste mõõtmetega: 1) ümara käsipuu läbimõõt 25–40 millimeetrit; 2) ristkülikukujulise käsipuu laius 25–30 millimeetrit; 3) eriprofiiliga käsipuu on lubatud, kui selle mõõtmed tagavad samaväärse haarde ja ohutuse käesoleva lõike punktis 1 või 2 sätestatuga.

(9)Käesoleva paragrahvi nõuded ei kohaldu korteris paikneva trepi ja kaldtee käsipuule ning piirdele.

(1)Käesoleva määruse nõudeid kohaldatakse evakuatsiooniteel ja väljapääsuteel paiknevale käiguteele, uksele, trepile, kaldteele ja käsipuule osas, mis ei ole vastuolus muude õigusaktide nõuetega.

(2)Kui liikumis- või nägemispuudega inimestele on nähtud ette spetsiaalne evakuatsioonitee ja väljapääsutee, peab see olema tähistatud viisil, mis vastab kasutajate vajadustele.

(3)Kui evakuatsioonitee kasutamiseks on ette nähtud spetsiaalsed abivahendid, nagu invatõstukid või teisaldatavad kaldteed, peavad need olema kergesti leitavad ja takistusteta kasutatavad.

(1)Elamu ja teenuse pakkumisega seotud hoone või rajatis, mille sissepääs on teenuse pakkumise ajal lukustatud, peab olema varustatud käesoleva paragrahvi nõuetele vastava fonolukusüsteemiga.

(2)Fonoluku kasutamiskõrgus on 850–1200 millimeetrit.

(3)Fonolukusüsteem peab olema varustatud kuulmislangusega inimese erivajadust arvestava heliedastussüsteemiga. Fonolukul peab olema nägemismeele abil tajutav teavitus kutsungi aktiveerumisest, kutsungi vastuvõtmisest ja ukse, värava või muu tõkke avanemisest.

(4)Fonoluku nupud peavad olema varustatud visuaalse ja taktiilse infoga. Kui ehitises osutatakse teenust ning teenuse osutaja nimi või teenuse nimetus on märgitud fonolukusüsteemi juurde, siis peavad need andmed olema taktiilselt loetavad.

(5)Parkla sisse- ja väljapääsule, mis on korraldatud fonolukusüsteemi abil, ei kohaldu käesoleva paragrahvi lõike 4 nõuded.

(1)Vähemalt üks avalikus kasutuses olevatest sissepääsudest hoonesse, sealhulgas kortermaja iga trepikoja uks, peab vastama järgmistele nõuetele: 1) sissepääs on maapinna tasandil või on sissepääsuni tagatud astmeteta tõus kaldtee või muu samaväärse lahenduse abil; 2) sissepääsu ees peab olema vaba horisontaalne tasapind vähemalt 1500 × 1500 millimeetrit; 3) sissepääs peab olema ilmastikuolude eest kaitstud varikatuse või muu samaväärse lahendusega; 4) tuulekoja pikkus avatud uste vahel peab olema vähemalt 1500 millimeetrit ja laius vähemalt 1200 millimeetrit; 5) jalarest ei tohi takistada liikumist või liikumisabivahendi kasutamist.

(2)Hoone sissepääsu ja avalikus kasutuses oleva siseruumi valgustus peab tagama hoone kasutamise ohutuse.

(3)Käesoleva määruse kohaldamisalasse jääva püstitatava elamu korteritest vähemalt kümme protsenti, kuid mitte vähem kui üks korter, peavad vastama järgmistele nõuetele: 1) korteri elu-, töö- ja magamistoas, köögis ning vähemalt ühes pesemis- ja tualettruumis peab olema tagatud vaba pöörde läbimõõt vähemalt 1500 millimeetrit; 2) pesu- ja tualettruumide tehnosüsteemide paigutus peab tagama, et ruum oleks kergesti muudetav ligipääsetavaks vastavalt kasutaja individuaalsetele vajadustele; 3) korteri juurde kuuluvatesse abiruumidesse, samuti korteri juurde kuuluvale rõdule, lodžale või terrassile peab olema tagatud võimalus paigaldada lävepaku tasandus või kaldtee; 4) korteri sisekoridoride laius peab olema vähemalt 1000 millimeetrit.

(4)Kui lift või muu samaväärne lahendus puudub, peavad käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud korterid paiknema hoone esimesel korrusel.

(1)Hoonesisene avalikult kasutatav liikumistee peab olema: 1) tasase ja libisemiskindla pinnakattega; 2) teenuse pakkumisega seotud mitteelamu korral üldalal olema tähistatud enam kui ühe meele abil tajutavate juhtteede, suunaviitade või teabega.

(2)Kui mitteelamu eri korrustel või eri tasapindadel asuvad avalikult kasutatavad ruumid on omavahel funktsionaalselt seotud hoonesisese ühendustee kaudu, peab nende ruumide vahel olema liikumisabivahendi kasutajale tagatud takistusteta ühendus lifti, invatõstuki, kaldtee või muu samaväärse lahenduse abil.

(3)Lõikes 2 sätestatud nõuet ei kohaldata ruumile või hooneosale, mille kasutusviis või ehituslik eripära teeb takistusteta liikumise füüsiliselt või ohutusnõuete tõttu võimatuks, tingimusel, et avalikkusele on tagatud ligipääs teenusele või kogemusele muul viisil.

(1)Hoone, sealhulgas kortermaja iga trepikoja, sissepääsu ja avalikult kasutatavale liikumisteele jääv ning korterelamu korteri sisene uks peab vastama käesolevas paragrahvis sätestatud nõuetele.

(2)Kui hoonel on pöörduks, peab selle vahetus läheduses paiknema käesoleva paragrahvi nõuetele vastav kõrvaluks.

(3)Ukse, välja arvatud sissepääsu ukse, ees peab olema horisontaalne vaba pind vähemalt ukse laiuses ja pikkusega 1500 millimeetrit alates uksest.

(4)Kui uksel on lävepakk, ei tohi see olla kõrgem kui 25 millimeetrit. Nõue ei kohaldu ilmastikule avatud rõdu, lodža ja terrassi uksele.

(5)Ukse valgusava laius peab olema hoone välisuksel, korteri välisuksel ja avalikult kasutatava ala liikumisteele jääval uksel vähemalt 900 millimeetrit ning muul uksel vähemalt 800 millimeetrit. Nõue ei kohaldu korteris paikneva leiliruumi uksele, välja arvatud käesoleva määruse § 14 lõikes 3 käsitletud korteri leiliruumi uksele. Ukse valgusava kõrgus peab olema vähemalt 2000 millimeetrit.

(6)Kui uks avaneb kasutaja poole, peab selle lingipoolne serv paiknema ristuvast seinast vähemalt 600 millimeetri kaugusel. Nõuet ei kohaldata käesoleva määruse § 2 lõike 2 punktis 1 nimetatud elamu korteris paiknevale uksele.

(7)Uks peab avanema vähemalt 90 kraadi.

(8)Uks peab avanema ja sulguma maksimaalselt 25 njuutoni suuruse jõu avaldamisel, kui tuleohutuspaigaldise toimimiseks ei ole määratud teisiti, või automaatselt.

(9)Automaatselt avaneva ukse lahtioleku aeg peab olema piisav ukseava ohutuks läbimiseks.

(10)Automaatselt liikumisteele avaneva ukse ees maapinnal peab olema taktiilne ja visuaalselt selgesti tajutav tähis ukse liikumistee ulatuses.

(11)Automaatselt avaneva ukse lüliti, kaardilugeja või muu sarnane seade peab olema paigutatud selliselt, et inimene ei jääks ette avanevale uksele.

(1)Käesoleva määruse tähenduses käsitatakse avaliku ürituse toimumispaigana ruumi, mis on mõeldud avalikeks kogunemisteks, sündmuste korraldamiseks, teenuste tarbimiseks kultuuri- või spordivaldkonnas, või muul sarnasel eesmärgil.

(2)Avaliku ürituse toimumispaiga ruumi akustika planeerimisel tuleb üldjuhul arvestada kuulmislangusega inimeste erivajadustega. Kasutada tuleb tehnoloogiat ja materjale, mis aitavad vähendada kaja.

(3)Avalike ürituste toimumispaiga ruumis peab olema tagatud vähemalt kaks ratastoolikohta kuni 60 istekoha kohta ja iga järgneva 60 istekoha kohta üks ratastoolikoht lisaks. Ratastoolikoha mõõdud on vähemalt 900 × 1200 millimeetrit ühe koha kohta.

(4)Käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud ratastoolikohad peavad paiknema ruumi eri piirkondades. Kui ruum jaguneb eri tasandite vahel, tuleb vaatajakohad tagada vähemalt kahel tasandil.

(5)Käesoleva paragrahvi lõigetes 3 ja 4 sätestatud nõudeid ei pea järgima, kui vaatajakohad ei ole kohtkindlalt fikseeritud.

(6)Avaliku ürituse toimumispaiga ruumis peab heli olema dubleeritud kuulmislangusega inimese erivajadust arvestava heliedastussüsteemiga, kui selles ruumis kasutatakse helivõimendust või kui avaliku ürituse toimumispaiga koosoleku- või seminariruumi pindala on üle 50 ruutmeetri. Kui hoones on mitu üle 50 ruutmeetri suurust avaliku ürituse toimumispaiga koosoleku- või seminariruumi, peab heliedastussüsteem olema tagatud vähemalt ühes ruumis. Heliedastussüsteemi olemasolu tähistatakse vastava ruumi sissepääsul piktogrammiga.

(1)Hoones, kus on avalikuks kasutamiseks määratud tualettruum või tualettruumid, peab vähemalt üks neist olema kättesaadav kõrvalise abita ja vastama käesolevas paragrahvis nimetatud ligipääsetavuse nõuetele. Haridusasutuses, välja arvatud lastehoius, peab vastama ligipääsetavuse nõuetele vähemalt üks tualett igal korrusel, kus viiakse läbi õppetööd.

(2)Tualettruumis tuleb tagada ratastooli jaoks vaba horisontaalne liikumisruum läbimõõduga vähemalt 1500 millimeetrit, arvestades mööbli ja seadmete paigutust, ning vaba ruumi laius üldjuhul mõlemal pool WC-potti vähemalt 900 millimeetrit.

(3)Kui vaba ruumi laius 900 millimeetrit on tagatud ainult ühel pool WC-potti, peab samas hoones paiknema mõistlikus kauguses teine erivajadusega inimese tualettruum, kus on ligipääs WC-potile tagatud teisest küljest.

(4)Tualettruumi ukse avanemispoolses küljes peab 1400–1600 millimeetri kõrgusel olema seinal taktiilne ja kontrastne piktogramm. Käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud tualettruumi puhul peab WC-poti asetus olema piktogrammil tähistatud.

(5)Kui tualettruumi uks avaneb sissepoole, peab 90 kraadi avatud ukse korral tualettruumis olema tagatud ratastooli jaoks käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatud vaba horisontaalne liikumisruum.

(6)Tualettruumi seest peab uks olema lukustatav lukustatava käepideme või muu sarnase lahendusega, mida saab ettenähtud abivahendiga vajaduse korral väljast avada. Elektroonilise lukustussüsteemi kasutamisel peavad juhtnupud olema tähistatud taktiilselt ja asjakohasel juhul punktkirjas.

(7)Tualettruumi ukse sulgumispoolsel küljel peab olema horisontaalne lisakäepide uksehingedepoolsest servast kuni 100 millimeetri kaugusel. Lisakäepide on vähemalt 600 millimeetri pikkune painutatud toru paigalduskõrgusega 750–850 millimeetrit.

(8)WC-poti kõrgus põrandast prill-laua pealispinnani peab olema 470–500 millimeetrit.

(9)Mõlemal pool WC-potti peavad asetsema käetoed, mis on teineteisest 550–600 millimeetri kaugusel ning põrandast 750–800 millimeetri kõrgusel.

(1)Hoones, kus on avalikuks kasutamiseks määratud pesemisruumid, peab vähemalt üks pesemisruum vastama käesolevas paragrahvis nimetatud ligipääsetavuse nõuetele.

(2)Ligipääsetava pesemisruumi ukse avanemispoolses küljes peab olema 1400–1600 millimeetri kõrgusel seinal taktiilne ja kontrastne piktogramm.

(3)Pesemisruumis tuleb tagada ratastooli jaoks vaba horisontaalne liikumisruum läbimõõduga vähemalt 1500 millimeetrit, arvestades ligipääsetava pesemiskoha asukohta ning mööbli ja seadmete paigutust.

(4)Pesemisruumis peab olema vähemalt üks ligipääsetavuse nõudeid arvestav pesemiskoht, mis vastab järgmistele nõuetele: 1) pesemiskoha laius on vähemalt 1500 millimeetrit ning pikkus vähemalt 1000 millimeetrit; 2) pesemisruum peab olema varustatud erivajadusega inimesele sobiva pesemistooliga ning kui pesemistool paigaldatakse seinale, on selle paigalduskõrgus 470–500 millimeetrit ja istumissügavus vähemalt 400 millimeetrit; 3) dušisegisti alla ja kõrvale on seinale kinnitatud vähemalt 800 millimeetri pikkune horisontaalne ja vertikaalne käepide, mille paigalduskõrgus on 800–900 millimeetrit ning mis on dušitoolil istudes käeulatuses; 4) dušisegisti ja dušiotsak peavad olema dušitooli peal istudes käeulatuses; 5) ligipääs dušitoolile peab olema tasapinnaline ja takistuseta, pesemisruumi põrandal peab kasutama libisemiskindlaid põrandakattematerjale; 6) seinale dušitooli või -segisti lähedusse paigaldatakse põrandast kuni 1200 millimeetri kõrgusele vähemalt kaks nagi või hoidikut kaasasolevate abivahendite riputamiseks või kinnitamiseks; 7) pesemiskohas peab olema abikutsungi nupp või nöör, mille häireteavitus on suunatud infolauda või lähedalasuvasse avalikult kasutatavasse ruumi ja häiret peab saama aktiveerida dušitoolil ja põrandal olles.

(5)Vähemalt üks majutushoone või spaa või muu sarnase kasutusotstarbega hoone sauna leiliruum peab vastama järgmistele nõuetele: 1) ukse valgusava laius peab vastama käesoleva määruse § 16 lõikes 5 sätestatud mõõtudele; 2) lava ees peab olema vähemalt 1200 millimeetri pikkune ja 900 millimeetri laiune ruum liikumisabivahendile; 3) lava alumise istumisastme kõrgus peab olema 470–500 millimeetrit; 4) tagatud peab olema lavale pääsemist hõlbustav käepide või käsipuu; 5) keris peab olema ohutuspiirdega.

Vähemalt ühele avalikuks kasutamiseks määratud ujumisbasseinile peab olema tagatud ligipääs basseinitõstuki või muu tehnilise või ehitusliku lahendusega, mis tagab liikumispuudega inimesele turvalise laskumise basseini ja sealt tõusu. Kui ujumisbassein on varustatud trepi või kaldteega, peab sellele olema lisatud vähemalt üks käsipuu.

(1)Kümne kuni 100 majutusruumiga majutushoones või majutushoonete kompleksis peab vähemalt viis protsenti majutusruumidest, kuid mitte vähem kui üks ruum, vastama käesoleva paragrahvi nõuetele. Kui majutusruume on rohkem kui 100, peab iga järgmise 50 majutusruumi kohta lisanduma vähemalt üks käesoleva paragrahvi nõuetele vastav majutusruum.

(2)Ligipääsetav majutusruum peab vastama järgmistele nõuetele: 1) ukse sulgumispoolsel küljel peab olema horisontaalne lisakäepide hingedepoolsest servast kuni 100 millimeetri kaugusel. Lisakäepide on vähemalt 600 millimeetri pikkune painutatud toru paigalduskõrgusega 750–850 millimeetrit; 2) uksesilma olemasolul peab dubleeriv uksesilm paiknema 1000–1200 millimeetri kõrgusel; 3) ruumis peab olema tagatud vähemalt 1200 millimeetri laiune liikumistee; 4) voodi kõrval peab olema vaba horisontaalne liikumisruum läbimõõduga vähemalt 1500 millimeetrit; 5) voodi päitses peavad olema kättesaadavad pistikupesa, valgustuse lüliti ja häirenupp või -nupu pikendusnöör ning sisetelefon või muu abi kutsumise seade; 6) ruumis peab olema tehniline lahendus, mis teavitab inimest häireolukorrast ja on tajutav rohkem kui ühe meele abil; 7) seadmed peavad paiknema ratastoolikasutajale kättesaadaval kõrgusel; 8) ligipääsetavas majutusruumis või ligipääsetava majutusruumi kasutuses olev tualett- ja pesemisruum peavad vastama käesoleva määruse §-des 18 ja 19 sätestatud nõuetele; 9) ukse välisküljel või avanemispoolsel seinal peab 1400–1600 millimeetri kõrgusel olema taktiilne ja kontrastne numbritoa tähistus.

(1)Liikumis- või nägemispuudega inimest teenindava sõiduki või liikumispuudega juhi sõiduki (edaspidi üheskoos puudega inimese sõiduk) parkimiseks peab mitteelamu parkimiseks ettenähtud alal (edaspidi parkla) olema vähemalt: 1) üks protsent kõigist mitteelamu teenindamiseks või avalikuks kasutamiseks arvestatud parkimiskohtadest, kuid mitte vähem kui kaks kohta; 2) üks koht, kui mitteelamu teenindamiseks või avalikuks kasutamiseks on arvestatud vähem kui 20 parkimiskoha.

(2)Puudega inimese sõiduki parkimiskoht peab: 1) asuma sihtpunktile või ehitise sisse- või juurdepääsule võimalikult lähedal; 2) olema tähistatud liiklusmärgiga, mis paikneb parkimiskoha ees või kõrval 1000–1200 millimeetri kõrgusel või hoone seinal sõidukijuhile nähtaval kohal ning võimalusel teekattele kantud teemärgisega; 3) olema horisontaalne ning tasase, kõva ja libisemiskindla pinnakattega.

(3)Puudega inimese sõiduki parkimiskoha laius peab olema vähemalt 3600 millimeetrit ja pikkus vähemalt 5000 millimeetrit. Kui puudega inimese sõiduki parkimiskoht asub kõnniteega paralleelselt, võib parkimiskoha laius olla 2500 millimeetrit.

(4)Puudega inimese sõiduki parkimiskohaga külgneva tee äärekivi ei tohi olla kõrgem kui 30 millimeetrit.

(5)Parklasse sisse- ja väljapääsul asuv jalgsi liiklejale mõeldud läbipääsuava peab olema vähemalt 1100 millimeetri laiune.

(6)Kui käesoleva määruse § 14 lõikes 3 nimetatud korteri juurde kuulub parkimiskoht, siis peab see vastama käesolevas paragrahvis, välja arvatud lõike 2 punktis 2, sätestatud nõuetele.

(1)Kergliiklusteena käsitletakse kõnniteed, jalgteed, jalgratta- ja jalgteed ning jalgrattateed liiklusseaduse tähenduses.

(2)Kergliiklustee peab olema tasase, kõva ja libisemiskindla kattega, mis võimaldab liiklemist liikumisabivahendiga.

(3)Kergliiklustee laius peab olema vähemalt 1500 millimeetrit.

(4)Kergliiklusteel ei tohi olla selle kasutamist takistavaid objekte ega eenduvaid ehitiseosi, mis vähendavad tee kasutuslaiust alla 1200 millimeetri.

(5)Kergliiklustee pikikalle ei tohi üldjuhul olla enam kui kuus protsenti. Enam kui kuueprotsendise pikikaldega tee kõrvale rajatakse vähemalt iga 200–300 meetri järel istumiskoht, mis on üldjuhul varustatud käetugedega.

(6)Kergliiklustee sõiduteepoolne äär peab olema käesoleva määruse § 4 lõike 1 kohaselt selgesti tajutav või ehitatud sõidutee pinnast kõrgemale ja eraldatud sõiduteest äärekivi ja ohutusribaga.

(7)Kergliiklusteelt vee ärajuhtimiseks kasutatavad rennid peavad olema lauged või kaetud restiga, mis ei takista liikumisabivahendiga liikumist.

(8)Asulasisestel väljakutel, mis on kavandatud eeskätt jalakäijate liikumiseks ja kogunemiseks, tuleb peamised käigusuunad ühendada tasase, kõva ja libisemiskindla kattega liikumisteega. Eelnimetatud liikumistee ei muutu kergliiklusteeks liiklusseaduse tähenduses, välja arvatud juhul, kui see on liikluskorraldusega sellisena määratud.

(1)Ülekäiguraja liikumissuunal ei tohi olla takistusi, välja arvatud jalakäija liikumist suunav lahendus.

(2)Ülekäigurada peab olema tasase, kõva ja libisemiskindla pinnakattega, mis võimaldab liiklemist liikumisabivahendiga.

(3)Kergliiklustee ning ohutussaar tuleb tähistada ülekäiguraja laiuses taktiilse teekattematerjaliga, mis hoiatab ülekäiguraja ja ohutussaare algusest ja lõpust.

(4)Ülekäiguraja üleminek sõiduteelt kergliiklusteele ja ohutussaarele peab olema sujuv, ilma järskude ja teravate servadeta kogu ülekäiguraja ulatuses.

(5)Jalakäijafooriga reguleeritud ülekäigurada varustatakse nägemis- ja kuulmispuudega inimestele kohandatud märguandega ning vajaduse korral jalakäijat ülekäigurajani suunavate piiretega.

(6)Jalakäijafoori nupu olemasolul peab fooritule nupp asuma 900–1200 millimeetri kõrgusel.

(1)Ühissõiduki peatus ja ootekoda peavad visuaalselt eristuma ümbritsevast keskkonnast ning olema üldjuhul valgustatud.

(2)Pääs peatuse ootealale peab olema sujuv ja takistusteta. Äärekivi kasutamise korral ei tohi ligipääsuteele jääv äärekivi olla kõrgem kui 30 millimeetrit.

(3)Ootekojas peab olema vaba horisontaalne liikumisruum läbimõõduga vähemalt 1500 millimeetrit ja istetasapind kõrgusega 450–550 millimeetrit. Ootekoja klaaspinnad peavad olema tähistatud.

(1)Pääs jalakäijatele kasutamiseks mõeldud sillale, estakaadile ning tunnelisse ja reisijateplatvormile peab olema varustatud kaldtee, lifti või muu samaväärse lahendusega.

(2)Kui vaateplatvormil või asjakohasel juhul muul rajatisel on ohutuse tagamiseks piire, tuleb tagada, et kasutatav piire ei takistaks oluliselt nähtavust.

(1)Ehitisele, mille ehitusloa taotlus või ehitusteatis on esitatud enne 1. augustit 2026. a, kohaldatakse ettevõtlus- ja infotehnoloogiaministri 29. mai 2018. a määruse nr 28 „Puudega inimeste erivajadustest tulenevad nõuded ehitisele” nõudeid.

(2)Käesoleva määruse nõudeid kohaldatakse § 2 lõike 2 punktis 1 nimetatud elamule, mille ehitusloa taotlus või ehitusteatis on esitatud alates 1. jaanuarist 2027. a.

Ettevõtlus- ja infotehnoloogiaministri 29. mai 2018. a määrus nr 28 „Puudega inimeste erivajadustest tulenevad nõuded ehitisele” tunnistatakse kehtetuks.

Määrus jõustub 1. augustil 2026. a.