Vinni valla põhimäärus

Vinni valla põhimäärusega (edaspidi põhimäärus) sätestatakse Vinni Vallavolikogu (edaspidi volikogu) esimehe, aseesimehe (aseesimeeste), vallavanema valimiste kord ja nende pädevus, Vinni Vallavalitsuse kui täitevorgani (edaspidi vallavalitsus) moodustamise kord ning vallavalitsuse töökord ja ametiasutuse hallatavate asutuste moodustamise, ümberkorraldamise ning tegevuse lõpetamise kord, valla õigusaktide vastuvõtmise ja avalikustamise kord, valla esindamise kord ning valla sümbolid ja nende kasutamise kord.

(1)Vinni vald (edaspidi vald) on avalik-õiguslik juriidiline isik, mida esindatakse seadustes, nende alusel antud õigusaktides ning põhimääruses sätestatud alustel ja volitustega.

(2)Vald teostab õigusi ja täidab kohustusi Vinni Vallavalitsuse kui ametiasutuse (edaspidi ametiasutus) ja ametiasutuse hallatavate asutuste kaudu.

(3)Vallal on rahaliste kohustuste täitmiseks kohaliku omavalitsuse üksuse finantsjuhtimise seaduse alusel koostatud eelarve ning arvelduskonto pangas.

(4)Valla vara valdamine, kasutamine ja käsutamine toimub volikogu kehtestatud korras.

(1)Vinni valla omavalitsusorganid on: 1) volikogu, mille valivad valla hääleõiguslikud elanikud kohaliku omavalitsuse volikogu valimise seaduse alusel; 2) vallavalitsus - volikogu poolt moodustatav täitevorgan.

(2)Vinni valla asutused on valla ametiasutus ja ametiasutuse hallatavad asutused. 1) Vinni Vallavalitsus kui ametiasutus (edaspidi ametiasutus) on volikogu moodustatud ametiasutus valla avaliku võimu teostamiseks ja nende täitevvõimu ülesannete täitmiseks, mis ei vaja vallavalitsuse kui kollegiaalse täitevorgani otsust. Avalikku võimu teostab ametiasutus avaliku teenistuse seaduse § 6 lõike 3 tähenduses; 2) ametiasutuse hallatav asutus (edaspidi hallatav asutus) on ametiasutuse pädevusse kuuluvate avalike ülesannete täitmiseks või teenuste osutamiseks asutatud iseseisev asutus, mis ei ole juriidiline isik.

(3)Pädevus: 1) volikogu täidab seadusega volikogu pädevusse antud ülesandeid, mille täitmist ei saa volikogu volitada muule kohaliku omavalitsuse organile ega asutusele, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti; 2) vallavalitsus lahendab ja korraldab kohaliku elu küsimusi, mis on seadusega antud omavalitsusüksuse pädevusse ja mille lahendamine ei kuulu seaduse alusel volikogu ainupädevusse ega ole antud ametiasutuse, ametiasutuse struktuuriüksuse või ametniku pädevusse; 3) ametiasutus täidab õigusaktidega ametiasutusele pandud ülesandeid ning vallale kui kohalikule omavalitsusüksusele pandud ülesandeid, mis ei kuulu õigusaktide alusel volikogu ega vallavalitsus pädevusse; 4) hallatava asutuse pädevus määratakse kindlaks õigusaktidega ja asutuse põhimäärusega. Hallatav asutus võib seaduses või volikogu õigusaktis sätestatud juhtudel teostada avalikku võimu talle antud pädevuse piires.

(1)Vinni vallal on oma lipp: 1) lipu normaalmõõdud on 105 x 165 cm; 2) lipu laiuse ja pikkuse suhe on 7:11; 3) seinalipu varda pikkus on ligikaudu kolm korda suurem lipu laiusest; 4) lipumasti kõrgus on ligikaudu kuus korda suurem lipu laiusest.

(2)Valla lippu võib kasutada ja heisata: 1) ametiasutuse, teeninduskeskuste ja hallatavate asutuste hoonetel või lipumastidel; 2) Vinni valla ja teiste kohalike omavalitsusüksuste ametlike delegatsioonide kohtumistel; 3) Vinni valla avalikel üritustel; 4) muudel üritustel, kus on esindatud Vinni vald; 5) elamutele ja hoonetele teise lipuna riigilipu kõrval riiklikel pühadel; 6) teistel juhtudel vallavalitsuse loal.

(3)Masti heisatud lipul peab jääma lipukanga alumine serv maapinnast vähemalt kolme meetri kõrgusele.

(4)Lipu heiskamisel leinalipuna heisatakse lipp poolde lipumasti või hoonetele heisates kinnitatakse lipu ülemisse otsa 10 cm laiune must lint, mille mõlemad otsad ulatuvad kuni lipukanga alumise servani.

(5)Koos teiste lippudega heisates paigutatakse Vinni valla lipp lipurivi tagant vaadatuna järgmiselt: 1) koos Eesti riigilipuga - Eesti riigilipust vasakule; 2) koos Eesti riigilipu ja teise riigi lipuga - teise riigi lipust vasakule, mis on omakorda vasakul Eesti riigilipust; 3) koos teiste Eesti linnade ja valdade lippudega - tähestikulises järjekorras paremalt vasakule.

(6)Kasutamiskõlbmatuks muutunud lipp hävitatakse sündsal viisil.

(1)Vinni vallal on oma vapp.

(2)Vinni valla vapi kujutist kasutatakse: 1) ametiasutuse pitsatil; 2) ametiasutuse dokumendiplankidel; 3) valla kodulehel.

(3)Valla vapi kujutist võib kasutada: 1) hallatavate asutuste dokumendiplankidel, pitsatil või sümbolites; 2) valla asutusi ja valla piiri tähistavatel siltidel; 3) ametiasutuse teadetel, kutsetel ja kaartidel; 4) valla ja ametiasutuse meenetel, trükistel ja suveniiridel; 5) andmebaasidesse esitatavatel infokandjatel; 6) muudel juhtudel vallavalitsuse loal ja kehtestatud tingimustel.

Valla tunnustusavaldused Valla tunnustusavaldused ning nende andmise tingimused ja kord kehtestatakse volikogu määrusega.

(1)Volikogu on valla esinduskogu, mis valitakse seaduses sätestatud korras.

(2)Volikogu pädevusse kuuluvate küsimuste otsustamisel juhindub volikogu seadustest ja teistest õigusaktidest ning tegutseb vallaelanike huvides ja nende nimel.

(3)Volikogu tööd juhib volikogu esimees, tema äraolekul määratakse asendaja vastavalt käesoleva põhimääruse paragrahvis 12 sätestatud volikogu esimehe asendamise korrale.

(4)Volikogu uue koosseisu ja tema liikmete volitused algavad ning volikogu eelmise koosseisu ja tema liikmete volitused lõpevad valimistulemuste väljakuulutamise päevast või seoses volikogu tegutsemisvõimetusega kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse §-s 52 sätestatud alustel ja korras.

(5)Valimistulemuste väljakuulutamise päev on Vinni valla valimiskomisjoni (edaspidi valimiskomisjon) otsuse, millega valitud volikogu liikmed registreeriti, avalikustamisele järgnev päev.

(1)Volikogu liige on isik, kes on osutunud valituks vastavalt kohaliku omavalitsuse volikogu valimise seadusele.

(2)Volikogu liige juhindub oma tegevuses kehtivatest õigusaktidest ning vallaelanike huvidest ja vajadustest.

(3)Volikogu liikmel on õigus: 1) algatada volikogu õigusakte ja teha ettepanekuid küsimuste võtmiseks volikogu istungi päevakorda; 2) seada üles kandidaate volikogu poolt valitavatele, kinnitatavatele, nimetatavatele või määratavatele kohtadele; 3) esitada volikogu menetluses olevate eelnõude muudatusettepanekuid; 4) kuuluda vähemalt ühte alatisse komisjoni; 5) esineda volikogu istungil ettekandega, sõnavõtuga, avaldusega, protestiga, repliigiga ja esitada küsimusi; 6) saada tasu volikogu tööst osavõtu eest ja hüvitist volikogu ülesannete täitmisel tehtud kulutuste eest esitatud dokumentide alusel volikogu kehtestatud korras; 7) saada pidev elektrooniline juurdepääs volikogu tööks vajalikele infosüsteemidele ja menetlusmaterjalidele; 8) saada vallakantselei kaudu volikogu ja vallavalitsuse õigusakte, dokumente ja muud teavet, välja arvatud andmed, mille väljastamine on seadusega keelatud; 9) kasutada tasuta ametiasutuse ja hallatavate asutuste ruume oma tegevusest aruandmiseks; 10) esitada arupärimisi volikogu töökorras kehtestatud tingimustel ja korras; 11) informeerida vallakantselei kaudu valijaid volikogu liikme vastuvõtuajast ja -kohast; 12) täita muid seadustega või volikogu poolt talle pandud ülesandeid.

(4)Volikogu liige on kohustatud hoidma talle ülesannete täitmisel teatavaks saanud juurdepääsupiiranguga teavet vastavalt seadusele, sealhulgas ei või volikogu liige oma ülesannete täitmise ja volituste peatumise ajal ning pärast volituste lõppemist avaldada talle volikogu liikme ülesannete täitmise tõttu teatavaks saanud ärisaladust, teiste inimeste perekonna- ja eraellu puutuvaid andmeid ning muud asutusesiseseks kasutamiseks tunnistatud teavet.

(5)Volikogu liikme volitused lõpevad ennetähtaegselt või peatuvad ja taastuvad seaduses sätestatud juhtudel. Volikogu liige on kohustatud valimiskomisjoni volituse ennetähtaegset lõppemist või peatumist põhjustavast asjaolust koheselt teavitama.

(6)Volikogu liikme volituste lõppemisel või peatumisel astub volikogu liikme asemele volikogu asendusliige. Asendusliikmel on kõik volikogu liikme õigused ja kohustused.

(1)Volikogu esimene istung kutsutakse kokku hiljemalt seitsmendal päeval pärast valimistulemuste väljakuulutamise päeva.

(2)Volikogu esimese istungi kutsub kokku valimiskomisjoni esimees või esimehe äraolekul valimiskomisjoni aseesimees.

(3)Volikogu esimesel istungil valitakse volikogu esimees ja aseesimees ning kuulatakse ära vallavalitsuse lahkumispalve.

(4)Kui volikogu esimesel istungil jääb volikogu esimees valimata, kutsub volikogu esimehe valimiseni istungid kokku valimiskomisjoni esimees või juhul, kui esimees ei saa oma ülesandeid täita, aseesimees. Volikogu esimehe valimiseks tuleb uus istung kokku kutsuda vähemalt kahe nädala jooksul eelmise istungi toimumisest arvates.

(5)Volikogu esimehe valimiseni juhatab volikogu istungit valimiskomisjoni esimees või esimehe äraolekul aseesimees.

(6)Kui volikogu ei ole kahe kuu jooksul esimese istungi kokku tulemise päevast arvates valinud volikogu esimeest, on volikogu tegutsemisvõimetu ning selle koosseisu kõigi liikmete volitused loetakse ennetähtaegselt lõppenuks.

(1)Volikogu esimees valitakse volikogu liikmete seast salajasel hääletusel volikogu koosseisu häälteenamusega.

(2)Volikogu uue koosseisu esimehe valimist ning hääletamist korraldab valimiskomisjon. Valimistulemused tehakse kindlaks valimiskomisjoni otsusega. Kui volikogu esimees jääb valimata, kehtib sama järgmistel istungitel kuni volikogu esimehe valituks osutumiseni. Muudel juhtudel korraldab volikogu esimehe valimised volikogu ning moodustab selleks häältelugemiskomisjoni.

(3)Häältelugemiskomisjoni liikmed valitakse volikogu liikmete seast. Ettepanekuid komisjoni koosseisu kohta võib teha iga volikogu liige. Komisjoni koosseisu ei või kuuluda kandidaadiks üles seatud volikogu liige. Komisjoni koosseis kinnitatakse avalikul hääletamisel poolthäälte enamusega ja komisjoni koosseis fikseeritakse volikogu istungi protokollis. Häältelugemiskomisjon määrab enda hulgast komisjoni esimehe.

(4)Volikogu esimehe kandidaadi ülesseadmise õigus on volikogu liikmel. Kandidaadi ülesseadmise kohta esitatakse istungi juhatajale kirjalik ettepanek. Oma ülesseadmise kohta annab kandidaat suulise nõusoleku, mille kohta tehakse märge volikogu istungi protokolli.

(5)Kandidaadid nummerdatakse ülesseadmise järjekorras ning kantakse kandidaatide nimekirja. Kandidaatide nimekirja sulgemiseni võib kandidaat oma kandidatuuri taandada. Nimekirja sulgemise otsustab volikogu avalikul hääletamisel ning nimekiri suletakse poolthäälte enamusega.

(6)Kui volikogu ei otsusta teisiti, tutvustab kandidaatide nimekirjas olev isik ennast pärast nimekirja sulgemist ja iga volikogu liige võib igale kandidaadile esitada ühe küsimuse.

(7)Pärast kandidaatide nimekirja sulgemist kuulutab istungi juhataja välja vaheaja, mille jooksul valimis- või häältelugemiskomisjon valmistab ette hääletussedelid.

(8)Hääletussedelile kantakse kandidaatide nimed kandidaatide esitamise järjekorras.

(9)Istungi juhataja jätkab istungit ning kuulutab välja hääletamise.

(10)Enne hääletussedelite jagamist kontrollib valimis- või häältelugemiskomisjon hääletuskasti ning kinnitab, et hääletuskast oli enne hääletussedelite kasti laskmist tühi.

(1)Volikogu aseesimees (aseesimehed) valitakse volikogu liikmete seast salajase hääletamise teel volikogu koosseisu häälteenamusega põhimääruse paragrahvis 10 sätestatud korras, arvestades käesoleva paragrahvi erisusi.

(2)Enne volikogu aseesimehe (aseesimeeste) valimist otsustab volikogu aseesimeeste arvu.

(3)Kui valitakse mitu aseesimeest, korraldatakse valimised samaaegselt, kusjuures igal volikogu liikmel on hääli vastavalt valitavate aseesimeeste arvule.

(4)Volikogu aseesimehe (aseesimeeste) valimisel juhatab volikogu istungit volikogu esimees. Aseesimehe (aseesimeeste) salajase hääletamise läbiviimiseks ja hääletamistulemuste kindlakstegemiseks moodustab volikogu kolmeliikmelise häältelugemiskomisjoni, kes nimetab endi hulgast komisjoni esimehe. Valimistulemused tehakse kindlaks volikogu otsusega.

(1)Volikogu esimees: 1) korraldab volikogu tööd, kutsub kokku ja juhatab volikogu istungeid ning istungil arutusele tulevate küsimuste ettevalmistamist; 2) esindab või volitab teisi esindama Vinni valda kui omavalitsusüksust ja selle volikogu seaduse, valla põhimääruse või muude õigusaktidega või volikogu antud pädevuse kohaselt; 3) kirjutab alla volikogu istungi protokollidele, vastuvõetud õigusaktidele ja teistele volikogu dokumentidele; 4) korraldab komisjonide tööjaotust ja vajadusel määrab juhtkomisjoni või kutsub kokku komisjonide ühise koosoleku; 5) annab volikogu sisemise töö korraldamiseks käskkirju; 6) täidab muid talle seaduse alusel ja volikogu õigusaktidega pandud ülesandeid.

(2)Volikogu aseesimees asendab volikogu esimeest tema äraolekul või juhul, kui volikogu esimees ei saa oma ülesandeid täita, volikogu esimehe tagasiastumisel kuni uue volikogu esimehe valimiseni või juhul, kui volikogu esimees ennast toimingupiirangute tõttu taandab. Volikogu esimehe asendamisel on aseesimehel kõik volikogu esimehe õigused ja kohustused.

(3)Kui volikogu valib rohkem kui ühe aseesimehe, määrab aseesimeeste omavahelise tööjaotuse ja volikogu esimehe asendamise korra volikogu esimees.

(4)Volikogu otsusel võib volikogu esimehe ja aseesimehe ametikoht olla palgaline.

(5)Volikogu esimehe ja aseesimehe volitused lõpevad tema volikogu liikme volituste peatumise või ennetähtaegse lõppemisega samal ajal.

(1)Volikogu töö vormiks on istung, mille kutsub kokku Vinni valla põhimääruse (edaspidi põhimäärus) paragrahvis 7 määratud volikogu tööd juhtiv isik.

(2)Istungid toimuvad üldjuhul vähemalt üks kord kuus. Juulis üldjuhul istungeid ei toimu. Üldjuhul lepitakse vallavolikogu järgmise istungi toimumise aeg kokku vallavolikogu eelmise istungi lõpus.

(3)Volikogu esimees või tema asendaja on kohustatud volikogu kokku kutsuma vallavalitsuse või vähemalt neljandiku volikogu koosseisu ettepanekul nende poolt tõstatatud küsimuste arutamiseks. Istungi toimumise aja määrab volikogu esimees või tema asendaja. Istung peab toimuma hiljemalt kahe (2) nädala jooksul ettepaneku esitamisest.

(4)Volikogu istungi kutses märgitakse arutusele tulevad küsimused ehk istungi päevakorra projekt ja istungi toimumise vorm, aeg ning koht.

(5)Istungi kutse saadetakse volikogu liikmetele volikogu liikme poolt allkirjaga kinnitatud elektronposti aadressile vähemalt neli (4) päeva enne volikogu istungit ja avaldatakse valla veebilehel. Kutsega koos tehakse volikogu liikmetele kättesaadavaks ja avalikustatakse valla veebilehel istungi päevakorra projekti kohaselt arutamisele tulevate küsimuste juurde kuuluvad materjalid. Volikogu liikme kirjalikul soovil edastatakse talle kutse ja päevakorrapunktide juurde kuuluvad materjalid paberkandjal.

(6)Kui istungile kutsutakse kolmandaid isikuid, saadetakse neile elektronposti aadressile teade, näidates ära päevakorrapunkt, mille arutamise juurde teda kutsutakse ja vajadusel ka selle päevakorrapunktiga seotud materjalid.

(7)Volikogu liige, kes volikogu istungil osaleda ei saa, teatab sellest esimesel võimalusel volikogu esimehele või ametiasutuse kantseleile.

(1)Volikogu esimees või tema asendaja võib otsustada volikogu istungi läbiviimise täielikult elektrooniliste sidevahendite kaudu istungit füüsiliselt kokku kutsumata käesolevas paragrahvis sätestatud korras

(2)Volikogu liige võib volikogu istungil osaleda ja teostada oma volikogu liikme õigusi elektrooniliste vahendite abil ilma koosolekul füüsiliselt kohal olemata, reaalajas toimuva kahesuunalise side abil, mis võimaldab volikogu liikmel eemal viibides istungit jälgida ja sõna võtta ning otsuste vastuvõtmisel hääletada.

(3)Elektrooniliste vahendite abil Vallavolikogu istungil osalemise soovist tuleb kantseleile teada anda vähemalt 4 (neli) tundi enne volikogu istungi algust.

(4)Elektrooniliste vahendite abil Vallavolikogu istungil osalejal peab olema volikogu istungil hääletamisel kaamerapilt sisse lülitatud, et ta oleks tuvastatav. Kui videokonverentsi ühendus või kaamerapilt istungi ajal katkeb, siis loetakse isik sel ajal istungi saalist lahkunuks.

(5)Kui volikogu istung viiakse läbi käesolevas paragrahvis sätestatud korras ning vastava istungi päevakorras on isikuvalimised, võib need viia läbi elektroonilise hääletussüsteemi abil, mis võimaldab volikogu liikme ühekordset salajast hääletamist, hääletustulemuse kontrollitavust ja protokollimist vastavalt käesoleva määruse paragrahvis 9 sätestatud põhimõtetele, arvestades elektroonilisest hääletussüsteemist tingitud erisuste ning juhistega elektroonilise istungi läbiviimise ja istungil osalemise korra osas. Juhul kui elektroonilise hääletussüsteemi kasutamine ei ole täielikult või osaliselt võimalik ning see takistab sellise arvu volikogu liikmete osalemist hääletamisel, mis on vajalik otsuse vastuvõtmiseks, lükatakse isikuvalimine edasi või viiakse see läbi füüsilisel istungil. Kui hääletamisel on võimalik osaleda piisaval arvul volikogu liikmetel otsuse vastuvõtmiseks nõutava häälteenamuse saavutamiseks, jätkatakse isikuvalimistega.

(1)Volikogu esimees koostab volikogu istungi päevakorra projekti istungieelse menetluse läbinud ja nõutavas korras ettevalmistatud eelnõudest, arupärimistest ja volikogule infoks või arutamiseks esitatud muudest küsimustest ehk infopunktidest. Volikogu esimees määrab päevakorra projektiga päevakorras olevate küsimuste arutamise järjekorra.

(2)Päevakorra projektis peab olema iga päevakorrapunkti juures ära näidatud, kas tegemist on volikogu õigusakti, arupärimise või infopunkti arutamisega. Lisaks määratakse ära päevakorrapunkti ettekandja ja vajadusel kaasettekandja.

(3)Õigusakti korral märgitakse päevakorra projektis volikogu õigusakti eelnõu nimetus ja kas eelnõu on esitatud istungile vastuvõtmiseks või mitme lugemise korral mitmendaks lugemiseks.

(4)Arupärimise või infopunkti puhul märgitakse päevakorda vastava punkti pealkirjaks arupärimise või infopunkti lühikirjeldus.

(5)Päevakorra projektile lisatakse arutamisele tulevate küsimuste materjalid, milleks on õigusaktide eelnõud koos seletuskirjade ja asjassepuutuvate lisadega, volikogule esitatud arupärimised, märgukirjad, avaldused jms.

(1)Istungit juhatab volikogu esimees või muu põhimääruse paragrahvis 7 määratud volikogu tööd juhtiv isik.

(2)Volikogu liikmed registreerivad ennast volikogu liikmete registreerimislehel ja istungil viibivad kolmandad isikud registreerivad ennast istungi külaliste registreerimislehel. Registreerimislehti säilitatakse protokolli lisana. Hilisem istungile saabumine, istungi ajal istungi saalist väljumine ja saabumine ning enne päevakorrapunktide arutamise lõppu istungilt lahkumise aeg fikseeritakse istungi protokollis.

(3)Volikogu istungi kutses märgitud kellaajal avab volikogu esimees või tema asendaja volikogu istungi, teatades kohal viibivate volikogu liikmete arvu. Vajadusel tutvustatakse kutsutud isikuid ja laekunud avaldusi, antakse volikogule üle ettepanekud ning vajadusel arutatakse muid korralduslikke küsimusi. Seejärel algab eelnevalt väljasaadetud päevakorra projekti arutamine, mille käigus kuulatakse ära ja vajadusel hääletatakse läbi protestid päevakorra projektis esinevate vigade kohta ja ettepanekud eelnõude päevakorra projektist väljajätmiseks. Õigus esitada ettepanekuid päevakorra projekti kohta on volikogu liikmetel, vallavanemal, vallasekretäril ja volikogu komisjonidel kuni päevakorra kinnitamiseni.

(4)Päevakorra projektis märgitud päevakorrapunkti väljajätmise otsustab volikogu poolthäälte enamusega. Päevakorra projektis märgitud päevakorrapunkti väljajätmine peab olema põhjendatud ja põhjus märgitakse volikogu istungi protokolli.

(5)Pärast ettepanekute ning protestide läbivaatamist ja hääletamist kinnitatakse päevakord poolthäälteenamusega. Kui päevakorda ei kinnitata, paneb istungi juhataja kõik esitatud päevakorrapunktid hääletamisele ükshaaval.

(6)Kinnitatud päevakorras võib küsimuste järjekorda muuta vallavolikogu poolthäälte enamusega.

(7)Päevakorra eelnõus märkimata küsimusi ei saa päevakorda võtta.

(8)Päevakorra väliselt võib edastada vallavolikogu liikmetele teadaandeid ja informatsiooni.

(9)Volikogu istungid on avalikud. Istungi juhataja kuulutab küsimuse arutelu kinniseks, kui avalikustamine on seadusega keelatud või piiratud. Istungi juhataja võib põhjendatud juhul piirata kutsumata isikute viibimist istungil.

(1)Istungil arutatakse kinnitatud päevakorras märgitud päevakorrapunkte. Päevakorrast kinnipidamise tagab istungi juhataja.

(2)Istungi päevakorras märgitud küsimusi esitatakse ettekannete ja vajadusel kaasettekannetena ning lahendatakse arutelu käigus. Enne ettekande esitamist tutvustab istungi juhataja vajadusel ettekandjaid ja külalisi.

(3)Päevakorrapunkti arutamine algab eelnõu algataja või tema esindaja ettekandega. Seejärel kuulatakse ära juhtivkomisjoni, kui see on määratud, esindaja kaasettekanne.

(4)Päevakorrapunkti arutamisel volikogu istungil juhindutakse järgmisest maksimaalsest ajalimiidist: 1) ettekanne 10 minutit; 2) kaasettekanne 5 minutit; 3) küsimuse esitamine ettekandjale või kaasettekandjale kestvusega kuni 1 minut; 4) sõnavõtt 3 minutit; 5) repliik 2 minutit; 6) ettekandja või kaasettekandja lõppsõna 5 minutit.

(5)Pärast ettekannet võib iga istungil osalev volikogu liige esitada ettekandjale või kaasettekandjale kuni kaks küsimust. Küsimused peavad olema sõnastatud lühidalt ja arusaadavalt. Istungi juhatajal on õigus peatada asjasse mittepuutuvate küsimuste esitamine. Ettekandja võib vajaduse korral vastamise delegeerida mõnele teisele vallavalitsuse liikmele, volikogu liikmele, komisjoni esimehele või volikogu istungile kutsutud isikule.

(6)Küsimuse, sõnavõtu või repliigi esitamise soovist antakse märku käe tõstmisega. Istungi juhataja annab sõna selle taotlemise järjekorras.

(7)Istungi juhataja katkestab ettekande, kaasettekande, küsimuse, sõnavõtu või repliigi teemast ilmse kõrvalekaldumise või ajalimiidi ületamise korral.

(8)Ühel lugemisel arutatava või mitmel lugemisel arutatava õigusakti eelnõu esimesel lugemisel võib õigusakti eelnõu kohta teha muudatusettepanekuid istungil suuliselt. Ettepanek loetakse ette ning ettepaneku kirjalik tekst antakse üle istungi juhatajale. Peale ettepaneku menetlemist annab istungi juhataja ettepaneku teksti üle protokollijale.

(9)Enne eelnõu hääletamisele panemist kordab istungi juhataja kõiki esitatud ettepanekuid ning paneb need hääletusele. Pärast eelnõu hääletamisele panemist selles päevakorrapunktis enam sõna ei anta. Hääletatakse läbi vaid kirjalikult esitatud ettepanekud.

(1)Volikogu õigusaktide algatamise õigus on: 1) volikogu liikmel; 2) volikogu komisjonil; 3) vallavalitsusel; 4) vallavanemal; 5) vallasekretäril talle seadusega pandud ülesannete täitmiseks; 6) vallaelanikel kohaliku omavalitsuse korralduse seaduses ettenähtud korras.

(2)Enne eelnõu volikogule esitamist peab sellele olema lisatud vallavalitsuse seisukoht või arvamus eelnõu kohta, välja arvatud volikogu organisatsioonilistes küsimustes.

(3)Volikogu õigusaktide eelnõu vormistatakse õigusaktides kehtestatud nõuete kohaselt. Volikogu määruse eelnõule kohaldatakse Vabariigi Valitsuse poolt Vabariigi Valitsuse ja ministri määruse eelnõu kohta kehtestatud normitehnilisi nõudeid erisustega, mis tulenevad kohaliku omavalitsusüksuse õiguslikust seisundist. Eelnõus esitatud andmete ning juriidilise ja keelelise õigsuse, samuti vorminõuetele vastavuse tagab eelnõu esitaja.

(4)Eelnõu ja selle lisad peavad olema vormistatud dokumendiregistris elektroonilisele dokumendipõhjale ehk mallile. Volikogu liikme poolt esitatud eelnõu nõuetekohase esitamise tagab ametiasutuse kantselei.

(5)Kui ametiasutuse kantselei leiab, et eelnõu ei vasta käesoleva paragrahvi lõigete 3 või 4 nõuetele, tagastab ta eelnõu esitajale koos puuduste kirjeldusega.

(6)Volikogu esimees või tema asendaja määrab volikogu õigusakti eelnõu menetlemiseks vajadusel volikogu komisjoni või komisjonid, mis eelnõu kohta oma seisukoha annavad. Juhtivkomisjoniks määratakse reeglina volikogu alatine komisjon, mille valdkonda eelnõu kõige enam puudutab. Juhtivkomisjon annab seisukoha eelnõu kohta ja mitmel lugemisel menetletava eelnõu korral ka kõigi eelnõu kohta laekunud muudatusettepanekute kohta.

(7)Eelnõud menetlev komisjon määrab eelnõu arutamiseks komisjoni koosoleku toimumise aja. Arutamise juures peab viibima eelnõu algataja või algataja esindaja, kes esitleb eelnõu komisjonile.

(8)Volikogu õigusakte menetletakse ühel või mitmel lugemisel. Lugemiste arvu ja lugemise katkestamise või järgmisele lugemisele saatmise otsustab volikogu poolthäälte enamusega.

Vähemalt kahel lugemisel, mis ei tohi toimuda samal istungil, tuleb menetleda järgmiste õigusaktide eelnõusid: 1) valla põhimäärus, kui muudatus ei tulene seadusest; 2) valla eelarve (v.a lisaeelarve); 3) valla arengukava, eelarvestrateegia; 4) kohalike maksude kehtestamine ja muutmine.

(1)Volikogu ainupädevusse kuuluvaid küsimusi otsustatakse hääletamise teel. Muudes küsimustes hääletatakse juhul, kui see tuleneb käesolevast määrusest või vähemalt üks volikogu liige seda nõuab.

(2)Volikogu võtab õigusakte vastu poolthäälte enamusega, välja arvatud juhtudel, mil seaduses on sätestatud otsustuse vastuvõtmiseks vajalik volikogu koosseisu häälteenamus. Poolthäälte enamuseks loetakse, kui otsustuse poolt hääletab enam volikogu istungil osalevatest volikogu liikmetest kui vastu. Koosseisu häälteenamuseks loetakse, kui otsustuse poolt hääletab enam kui pool volikogu koosseisust.

(3)Hääletamine volikogus on avalik, välja arvatud isikuvalimised.

(4)Hääletamisest võtavad osa ainult istungil viibivad volikogu liikmed isiklikult. Volikogu liige ei saa hääletamisõigust edasi volitada.

(5)Volikogu liige võib taotleda nimelist hääletamist. Nimeline hääletamine viiakse läbi, kui selle poolt hääletab vähemalt üks neljandik kohal olevatest volikogu liikmetest.

(6)Ennast otsustusprotsessist taandanud volikogu liikmed lahkuvad enne vastavasisulise eelnõu arutelu istungi toimumise ruumist ja nende nimed fikseeritakse istungi protokollis.

(7)Hääletamine toimub käe tõstmisega või isikuvalimistel hääletamissedeli(te) täitmisega käesoleva määruse paragrahv 10 sätestatud korras.

(1)Enne eelnõu tervikuna hääletamisele panemist istungi juhataja: 1) kordab kõiki muudatusettepanekuid; 2) küsib õigusakti algataja seisukohta eelnõule esitatud muudatusettepaneku kohta, kui seda seisukohta ei ole varem esitatud;

(2)Hääletamisele pandud küsimus peab olema sõnastatud nii, et see sisaldaks ainult ühte ettepanekut ja sellele oleks võimalik vastata „poolt”, „vastu” või „erapooletu”. Erisused võivad olla isikuvalimiste hääletamisel.

(3)Kui õigusakti vastuvõtmiseks on esitatud mitu alternatiivset eelnõud või muudatusettepanekut, hääletatakse eelnõusid või ettepanekuid nende esitamise järjekorras.

(4)Eelnõud tervikuna ei panda hääletamisele enne parandus- või muudatusettepanekute hääletamist. Kui ühe ja sama sätte kohta on esitatud mitu muudatusettepanekut, käsitletakse neid koos ja esitamise järjekorras. Vastuvõetuks loetakse ettepanek, mille poolt hääletab rohkem volikogu liikmeid kui vastu. Muudatusettepanekut ei hääletata, kui eelnõu algataja on selle heaks kiitnud, seda välistavat muudatusettepanekut ei ole esitatud ja ükski volikogu liige hääletamist ei nõua.

(5)Kui päevakorrapunkti kohta on mitu alternatiivset eelnõud või üksteist välistavat muudatusettepanekut ja hääletamisjärjekorras eespool asuv eelnõu või ettepanek saab vastuvõtmiseks vajaliku häälteenamuse, siis see eelnõu või ettepanek on vastu võetud ning ülejäänud eelnõusid või ettepanekuid hääletamisele ei panda.

(6)Kui muudatusettepaneku hääletamisel jagunevad poolt- ja vastuhääled võrdselt, siis on muudatusettepanek tagasi lükatud.

(7)Pärast hääletamist teeb istungi juhataja teatavaks hääletamise tulemuse ja kinnitab langetatud otsuse haamrilöögiga.

(8)Õigus hääletamise tulemusi vaidlustada on volikogu liikmel vahetult pärast antud päevakorrapunkti hääletamist. Kordushääletamine viiakse läbi ainult juhul, kui on tekkinud kahtlus häältelugemise õigsuses. Hilisemaid istungisisese häältelugemise proteste ei arvestata.

(1)Isikuvalimisteks korraldatakse salajane hääletamine.

(2)Salajase hääletamise läbiviimiseks moodustatakse häältelugemiskomisjon Vinni valla põhimääruse paragrahvi 10 lõikes 3 sätestatud korras.

(3)Isikuvalimisel on igal volikogu liikmel üks hääl.

(4)Volikogu liikmele peab olema tagatud võimalus täita hääletamissedel viisil, mis tagab hääletamise salajasuse.

(5)Isikuvalimistel kandidaatide ülesseadmisel lähtutakse Vinni valla põhimääruse paragrahvi 10 lõigetes 4-17 sätestatud korrast.

(1)Umbusalduse avaldamine volikogu esimehele, volikogu aseesimehele, vallavalitsusele, vallavanemale, vallavalitsuse liikmele, volikogu komisjoni esimehele, volikogu komisjoni aseesimehele või revisjonikomisjoni liikmele algatatakse, kui seda nõuab vähemalt üks neljandik volikogu koosseisust.

(2)Umbusalduse algatamine toimub volikogu istungil. Umbusaldus algatatakse enne päevakorrapunktide arutelu juurde asumist. Umbusalduse avaldamise algatamine vormistatakse kirjalikult. Dokumendile kirjutavad alla kõik algatajad.

(3)Umbusalduse algatajate esindaja esineb ettekandega ja annab umbusaldusavalduse koos volikogu õigusakti eelnõuga istungi juhatajale üle.

(4)Umbusalduse avaldamise küsimus lülitatakse volikogu järgmise istungi päevakorda esimese päevakorrapunktina. Volikogu istungi kutse saadetakse kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse paragrahv 43 lõikes 3 sätestatud nõudeid järgides ka isikutele, kelle suhtes on algatatud umbusalduse avaldamine.Umbusalduse avaldamise küsimuse arutelu ja otsustamine on kohustuslik samal istungil ning selle suhtes ei kohaldata käesoleva määruse paragrahv 4 lõikes 18 sätestatud istungi kestuse piirangut.

(5)Umbusalduse avaldamise eelnõu arutamine algab eelnõu algatajate esindaja ettekandega.

(6)Isikul, kelle suhtes on umbusalduse avaldamine algatatud, või vallavalitsuse esindajal, kui umbusalduse avaldamine on algatatud vallavalitsuse suhtes, on õigus sõna võtta vastuväidete esitamiseks. Volikogu liige võib esitada nii ettekande pidajale kui ka sõnavõtjale kuni 2 küsimust.

(7)Ettekande pidajal ja sõnavõtjal on õigus lõppsõnale.

(8)Pärast lõppsõna ärakuulamist paneb istungi juhataja umbusalduse avaldamise otsuse eelnõu hääletusele. Otsus tehakse avalikul hääletusel volikogu koosseisu häälteenamusega.

(9)Umbusalduse avaldamine vabastab volikogu esimehe või aseesimehe tema kohustustest ja ametist või volikogu komisjoni esimehe, komisjoni aseesimehe või revisjonikomisjoni liikme tema kohustustest. Volikogu esimehele umbusalduse avaldamise korral täidab volikogu esimehe ülesandeid kuni uue esimehe valimiseni volikogu aseesimees (või volikogu määratud üks aseesimeestest) või tema puudumisel volikogu vanim liige.

(1)Volikogu liikmel on õigus esitada arupärimisi vallavalitsuse liikmetele nende tegevusvaldkonda kuuluvate küsimuste kohta igal ajahetkel. Arupärimine ei piira volikogu liikme KOKS paragrahv 26 sätestatud teabe- ja küsimisõigust.

(2)Arupärimine antakse kirjalikult üle volikogu istungil juhatajale peale päevakorraliste punktide arutamise ja otsustamise lõppemist ning enne vabasid sõnavõtte või muul ajal volikogu teenindavale kantseleile, kes edastab arupärimise hiljemalt järgneva tööpäeva jooksul arupärimise adressaadile.

(3)Arupärimine peab sisaldama arupärimise põhjendust ja sellele vastamise viisi (kirjalik või suuline või nii kirjalik kui suuline). Arupärimisele vastatakse kirjalikult seaduses sätestatud tähtaja jooksul. Kui arupärija soovib vastust suuliselt, vastatakse arupärimisele järgmise volikogu istungil vaba sõnavõtu ajal. Arupärimise esitaja loeb ette arupärimise teksti ja adressaat vastab arupärimisele suuliselt Arupärimisele ja sellele vastamisele kohaldatakse vaba sõnavõtu kohta sätestatut käesolevas paragrahvis sisalduvate erisustega.

(4)Kui arupärimise esitaja ei viibi volikogu istungil, siis suuliselt arupärimise osas vastust ei anta.

(1)Volikogu liikmete, fraktsioonide ja komisjonide, samuti vallavanema avalduste, informatsiooni ja repliikide, ärakuulamine toimub igal volikogu istungil peale päevakorraliste punktide arutamise ja otsustamise lõppemist.

(2)Avalduste, informatsiooni ja repliikide esitamiseks ning arupärimisele vastamiseks vaba sõnavõtu ajal antakse aega kuni viis minutit. Küsimusi üldjuhul esitada ei saa ja läbirääkimisi ega arutelu ei avata. Volikogu liikme põhjendatud ettepanekul või oma algatusel võib istungi juhataja avada sõnavõtu üle arutelu.

(3)Kui avalduse esitaja räägib üle lubatud aja või väljendub ebasündsal viisil, katkestab istungi juhataja avalduse esitaja sõnavõtu.

(1)Volikogu istungi käik protokollitakse.

(2)Istungi protokoll peab vastama haldusdokumentidele kehtestatud põhinõuetele.

(3)Protokolli märgitakse: 1) istungi toimumise aeg ja koht; 2) istungist osavõtjate nimed; 3) kinnitatud päevakord; 4) arutlusel olnud päevakorrapunktide ja eelnõude kohta esitatud ettepanekud ja otsused ettepanekute arvestamise või mittearvestamise kohta; 5) vastuvõetud otsused viitega vastava õigusakti liigile ja numbrile ja hääletamistulemused (s.h nimeline hääletamine), kui küsimus otsustati hääletamise teel; 6) otsustajate, päevakorrapunktide/eelnõude algatajate ja sõnaõigusega isikute eriarvamused; 7) märked volikogu liikmete istungile saabumise ja lahkumise kohta; 8) märked volikogu liikme enesetaandamise kohta; 9) märked kandidaatide ülesseadmise ja nende nõusolekute kohta; 10) muud olulised märkused istungil toimunud sündmuste kohta.

(4)Protokollile lisatakse istungil osalenud volikogu liikmete ja külaliste allkirjadega registreerimisleht, häältelugemiskomisjoni protokollid salajase hääletamise kohta, kirjalikult esitatud eriarvamused.

(5)Protokollile kirjutab alla volikogu esimees või tema asendaja.

(6)Protokoll peab olema vormistatud hiljemalt 5 päeva jooksul pärast istungit.

(7)Protokoll tehakse kättesaadavaks dokumendihaldusprogrammi kaudu valla veebilehel hiljemalt 6 päeva pärast istungit. Igaühele kättesaadavaks ei tehta protokollis sisalduvaid andmeid, mille väljastamine on seadusega piiratud või mõeldud ametiasutuse siseseks kasutamiseks.

(1)Volikogu moodustab alatisi ja ajutisi komisjone. Komisjoni tegevusvaldkond, pädevus, komisjoni liikmete arv ning tegutsemise tähtaeg määratakse komisjoni moodustamise otsuses.

(2)Alatised komisjonid moodustatakse volikogu volituste ajaks valdkondade kaupa volikogu tegevuse kavandamiseks ja korraldamiseks, volikogule ja valitsusele arvamuse esitamiseks, samuti volikogu istungitel arutamisele tulevate küsimuste ning volikogu õigusaktide eelnõude ettevalmistamiseks ja kooskõlastamiseks.

(3)Komisjoni esimees ja aseesimees valitakse volikogu liikmete hulgast üheaegselt salajasel hääletusel. Esimeheks saab enim hääli kogunud kandidaat, aseesimeheks häältearvult teiseks jäänud kandidaat. Kui häälte võrdse jagunemise tõttu ei osutu kandidaat komisjoni aseesimeheks valituks, heidetakse liisku või korraldatakse võrdselt hääli kogunute vahel valimise lisavoor. Kui ka lisavoorus jagunevad hääled võrdselt, heidetakse liisku. Volikogu liikmel on üks hääl.

(4)Komisjoni (va revisjonikomisjon) koosseis kinnitatakse ja koosseisu muudetakse komisjoni esimehe ettepanekul poolthäälte enamusega avalikul hääletamisel. Komisjoni liikme kinnitamisel on eelduseks tema nõusolek. Kui komisjoni liikmeks kandideerija ei viibi komisjoni koosseisu kinnitamise juures, peab tema nõusolek olema kirjalik. Revisjonikomisjoni puhul valitakse kõik komisjoni liikmed salajase hääletamise teel poolthäälte enamusega.

(5)Komisjoni koosseisu kujundamisel arvestatakse erakondade ja valimisliitude esindajate osakaalu volikogus. Igal volikogu liikmel on õigus kuuluda vähemalt ühte alatisse komisjoni.

(6)Komisjoni ja tema liikmete volitused algavad komisjoni koosseisu kinnitamisest või liikme komisjoni koosseisu kinnitamisest.

(7)Volikogu otsustab komisjoni liikme komisjoni koosseisust väljaarvamise komisjoni esimehe ettepanekul kas komisjoni liikme avalduse alusel või juhul, kui komisjoni liige ei ole osalenud vähemalt kolmel järjestikusel komisjoni koosolekul.

(8)Komisjoni tööd juhib komisjoni esimees. Komisjoni esimeest asendab tema äraolekul, täites kõiki komisjoni esimehe õigusi ja kohustusi, aseesimees.

(1)Vallavolikogu esimees suunab komisjonile läbivaatamiseks: 1) vallavolikogu õigusaktide eelnõud; 2) vallavalitsuse poolt komisjoni arvamuse saamiseks või informatsiooniks esitatu; 3) taotlused, avaldused, märgukirjad.

(2)Komisjonil on õigus: 1) algatada ja esitada vallavolikogu õigusakti eelnõusid; 2) teha ettepanekuid vallavolikogu istungi päevakorra, vallavolikogu ja teiste komisjonide menetluses olevate vallavolikogu õigusaktide eelnõude kohta; 3) algatada arutelusid vallaelu küsimustes; 4) saada vallavalitsuselt komisjoni menetluses oleva küsimusega seotud täiendavaid dokumente ja teavet; 5) kaasata oma töösse nõuandva hääleõigusega valdkondlikke eksperte, huvitatud isikuid ning asjatundjaid ja tellida eelarveliste vahendite olemasolul tasulisi ekspertiise, kooskõlastades selle eelnevalt vallavolikogu esimehega.

(3)Komisjoni otsused on vallavolikogu ja vallavalitsuse õigusaktide vastuvõtmisel soovitusliku ja/või nõuandva iseloomuga.

(1)Komisjoni töövorm on koosolek. Komisjoni koosolek kutsutakse kokku vajadusel.

(2)Koosoleku kutsub kokku komisjoni esimees, tema äraolekul komisjoni aseesimees. Koosoleku võib kokku kutsuda ka kolmandiku komisjoni liikmete ettepanekul.

(3)Komisjoni kokkukutsumisest ja päevakorrast tuleb komisjoni liikmeid teavitada vähemalt kolm päeva enne komisjoni koosoleku toimumist. Komisjoni koosoleku päevakord edastatakse teadmiseks ka vallakantseleile.

(4)Komisjoni koosolekud on üldjuhul avalikud. Koosoleku võib kinniseks kuulutada üksnes juhul, kui avalikustamine on seadusega keelatud või piiratud. Komisjoni esimehe kutsel võivad komisjoni koosolekust sõnaõigusega osa võtta vallavanem, vallavalitsuse liikmed, komisjoni mittekuuluvad vallavolikogu liikmed, külavanemad, eksperdid jt isikud.

(5)Komisjoni koosoleku kohta koostatakse protokoll, milles sisaldub koosoleku päevakord, toimumise aeg, koosolekust osa võtnud isikute nimed, arutlusel olnud küsimused, nende kohta esitatud ettepanekud ja otsused ettepanekute arvestamise või mittearvestamise kohta, hääletustulemused, kui küsimus otsustati hääletamise teel, ning otsustajate ja küsimuste algatajate eriarvamused.

(6)Komisjoni otsustused, mis sisaldavad ettepanekuid, seisukohti ja arvamusi, vormistatakse eraldi dokumendina ja edastatakse vastavalt kas volikogu esimehele, vallavanemale või vastavale komisjoni esimehele.

(7)Protokollid avaldatakse valla dokumendiregistris ja on kättesaadavad vallakantseleis hiljemalt viiendal tööpäeval pärast komisjoni koosoleku toimumist. Üldkättesaadavaks ei tehta andmeid, mille väljastamine on seadusega keelatud või mõeldud ametiasutuse või hallatavate asutuste siseseks kasutamiseks. Komisjoni liikmel on õigus teha protokolli kohta märkusi kolme tööpäeva jooksul pärast protokolli väljapanemist. Märkused lisatakse protokollile.

(8)Komisjoni koosolek toimub üldjuhul osalejate füüsilise kohalolekuga. Komisjoni esimees võib koosoleku kokku kutsuda Ja läbi viia elektrooniliste sidevahendite abil. Elektroonilisi vahendeid kasutades võib koosoleku läbi viia, kui komisjoni koosolekul osalejale on tagatud võimalus eemal viibides reaalajas toimuva kahesuunalise side abil koosolekut jälgida, teha koosoleku toiminguid (ettekanne, suulise küsimuse esitamine, sõnavõtt, hääletamine ja muud toimingud) ja anda teada nende tegemise takistusest.

(1)Komisjon on kohustatud tema menetlusse suunatud vallavolikogu õigusakti eelnõu läbi vaatama hiljemalt järgmiseks vallavolikogu istungiks kui vallavolikogu esimees ei ole määranud pikemat läbivaatamise tähtaega. Märgukiri ja selgitustaotlus vaadatakse läbi seaduses sätestatud tähtajal, muud dokumendid vaadatakse läbi vallavolikogu esimehe määratud tähtajal.

(2)Õigusakti eelnõu esitamisel mitmesse komisjoni määrab vallavolikogu esimees juhtiva komisjoni.

(3)Märgukirja, selgitustaotluse ja muude dokumentide kohta annab komisjon oma seisukoha ning esitab selle kirjalikult vallavolikogu esimehele. Komisjonile adresseeritud märgukirjale, selgitustaotlusele või muule talle suunatud kirjale vastab komisjon, vastuse allkirjastab komisjoni esimees või teda asendav komisjoni liige. Vastus vormistatakse vallavolikogu kirjaplangile.

(4)Eelnõu menetlemisel vallavolikogus kaitseb komisjoni esimees komisjoni seisukohta, kuid ei ole hääletamisel seotud komisjoni otsustusega.

(1)Vallavolikogu komisjonid võivad vallavolikogu esimehe ettepanekul või komisjonide esimeeste omavahelisel kokkuleppel korraldada ühise koosoleku.

(2)Komisjonide ühist koosolekut juhib eelnõu juhtivkomisjoni esimees või üks komisjoni esimeestest omavahelisel kokkuleppel.

(1)Vallavolikogu revisjonikomisjon moodustatakse seaduses sätestatud korras ja täidab kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse paragrahv 48 lg 3 sätestatud ülesandeid.

(2)Revisjonikomisjoni kontrollifunktsiooni täidavad revisjonikomisjoni liikmed, kellel on kontrolliülesandes pandud ülesannete täitmiseks õigus: 1) saada kontrollitavas asutuses teavet, tutvuda kõigi vajalike dokumentidega ja saada vajadusel nende koopiaid ning kirjalikke seletusi. Dokumentidega, millele on tagatud komisjoni liikmete juurdepääs dokumendiregistis, tutvuvad komisjoni liikmed kontrolli läbiviimise käigus dokumendiregistri vahendusel; 2) pääseda koos kontrollitava asutuse esindajaga asutuse objektidele ja ruumidesse; 3) kaasata oma tegevusse spetsialiste.

(3)Revisjonikomisjon teostab kontrolli komisjoni esimehe ettepanekul volikogu poolt kalendriaasta viimasel istungil kinnitatud järgmise kalendriaasta tööplaani alusel. Revisjonikomisjon võib lisaks kontrolli algatada oma algatusel, vallavolikogu otsuse alusel või vähemalt kolme vallavolikogu liikme kirjaliku ettepaneku alusel.

(4)Kontrollimised toimuvad kirjaliku ühekordse kontrolliülesande alusel, mille valmistab ette revisjonikomisjon. Kontrolliülesanne sisaldab kontrollitava asutuse nime, kontrolli eesmärki ja ulatust, kontrollijate nimesid ja kontrollimise aega. Kontrolliülesandele kirjutab alla revisjonikomisjoni esimees. Kontrolliülesanne tehakse teatavaks kontrollitava asutuse juhile ning kontrollülesandest teavitatakse vallavanemat või tema asendajat.

(5)Vallavolikogul on õigus anda revisjonikomisjonile ühekordne kontrollülesanne.

(6)Kontrollijal ei ole õigust takistada kontrollitava asutuse tööd. Kontrollija võib kontrollimise käigus teatavaks saanud andmeid kasutada ainult kontrollimise huvides.

(7)Kontrollimise tulemusi ei avaldata enne volikogu otsust. Kontrollimise tulemused vormistatakse revisjoniaktiga ja kinnitatakse volikogu otsusega.

(8)Aktis märgitakse kontrollitava asutuse nimi ja alluvus, kontrolliülesanne, kontrollijate nimed ja ametinimetused, kontrollitava asutuse juhi nimi, kontrollitav periood ja kontrollimise aeg. Sõltuvalt ülesandest ja tulemustest käsitletakse aktis: 1) riigi ja valla õigusaktide järgimist kontrollitavas asutuses; 2) vallavara kasutamise õigsust; 3) vallaeelarve tulude laekumise tagamist ja eelarvevahendite kasutamise sihipärasust; 4) tehingute ja majandusliku tegevuse otstarbekust; 5) raamatupidamise ja aruandluse tõepärasust.

(1)Revisjonikomisjon esitab vähemalt kord aastas kirjaliku aruande käesoleva määruse paragrahvi 26 lõikes 11 sätestatud korras ja vähemalt üks korda aastas ülevaate oma tegevuse kohta vallavolikogu istungil.

(2)Revisjonikomisjonil on kohustus esitada vallavolikogule kirjalik aruanne majandusaasta aruande kohta.

(3)Revisjonikomisjoni aruanne avaldatakse valla veebilehel.

Vallavanemaks võib volikogu valida teovõimelise Eesti Vabariigi kodaniku, kes vastab kohaliku omavalitsuse korralduse seaduses sätestatud nõuetele.

(1)Vallavanem valitakse põhimääruses sätestatud korras. Volikogu võib enne vallavanema valimist korraldada vallavanema kandidaadi leidmiseks avaliku konkursi. Avaliku konkursi korraldamisel kehtestab konkursi tingimused ja läbiviimise põhimõtted volikogu.

(2)Volikogu valib vallavanema salajasel hääletamisel volikogu koosseisu häälteenamusega.

(3)Vallavanema kandidaadi ülesseadmise õigus on volikogu liikmel. Kandidaadi ülesseadmise kohta esitatakse istungi juhatajale kirjalik ettepanek. Oma ülesseadmise kohta annab kandidaat suulise nõusoleku, mille kohta tehakse märge volikogu istungi protokolli.

(4)Kandidaadid nummerdatakse ülesseadmise järjekorras ning kantakse kandidaatide nimekirja. Kandidaat võib nimekirja sulgemiseni oma kandidatuuri taandada. Nimekirja sulgemise otsustab volikogu avalikul hääletamisel poolthäälte enamusega.

(5)Kui volikogu ei otsusta teisiti, tutvustab kandidaatide nimekirjas olev isik ennast pärast nimekirja sulgemist ja esitab oma programmi kuni kümne minuti jooksul ning igal volikogu liikmel on õigus esitada kandidaadile kuni kaks küsimust.

(6)Pärast nimekirja sulgemist moodustatakse kolmeliikmeline häältelugemiskomisjon, kes nimetab enda hulgast komisjoni esimehe. Komisjon valmistab ette hääletamissedelid.

(7)Hääletussedelile kantakse kandidaatide nimed esitamise järjekorras.

(8)Enne hääletussedelite jagamist kontrollib häältelugemiskomisjon hääletuskasti ning kinnitab, et hääletuskast oli enne hääletussedelite kasti laskmist tühi.

(9)Häältelugemiskomisjon annab hääletussedelid volikogu liikmetele hääletajate nimekirja alusel. Hääletussedeli saamise kohta annab volikogu liige allkirja.

(10)Vallavanema valimisel on volikogu liikmel üks hääl.

(11)Volikogu liige märgistab hääletussedelil ristiga lahtri selle kandidaadi nime juures, kelle poolt ta hääletab ja laseb hääletussedeli hääletuskasti. Kui kandidaatide nimekirjas on ainult üks kandidaat, märgistatakse kandidaadi nime juures lahter ristiga juhul, kui hääletatakse poolt.

(1)Ametisse valimisest kuni vallavalitsuse ametisse kinnitamiseni on vallavanemal õigus moodustada vallavalitsus. Kõik muud vallavanema õigused ja kohustused saab vallavanem alates vallavalitsuse ametisse kinnitamise päevale järgnevast päevast.

(2)Vallavanema volitused kestavad kohaliku omavalitsuse korralduse seadusega sätestatud alustel vallavanema volituste lõppemiseni.

(3)Vallavanema volitused peatuvad ning tal ei ole ajutiselt õigust ja volitusi esindada Vinni valda ega vallavalitsust ja täita muid vallavanema pädevusse pandud ülesandeid: 1) puhkuse ajal; 2) ajutise töövõimetuse ajal ravikindlustuse seaduse tähenduses; 3) aja- või asendusteenistuses viibimise ajal; 4) õppekogunemise ajal või mobilisatsiooni tõttu reservväelasena teenistuskohustusi täites; 5) kui temalt on kohtuotsuse alusel võetud ära või peatatud vallavanema ametikohal tegutsemise õigus; 6) ajal, kui ta on arestis või vahi all.

(1)Vallavanem on vallavalitsuse kui kollegiaalse täitevorgani juht, kes: 1) esitab volikogule kinnitamiseks vallavalitsuse liikmete arvu, vallavalitsuse struktuuri ja vallavalitsuse liikmed; 2) kinnitab vallavalitsuse liikmete vahelise tööjaotuse; 3) teeb volikogule ettepaneku vallavalitsuse liikme vabastamiseks ja palgalise vallavalitsuse liikme ametisse nimetamiseks ning ametist vabastamiseks; 4) korraldab vallavalitsuse istungite ettevalmistamist ja kutsub kokku vallavalitsuse istungi vastavalt põhimääruses sätestatud tingimustele ja korrale; 5) juhib vallavalitsuse istungeid; 6) kirjutab alla vallavalitsuse õigusaktidele ja korraldab nende täitmist.

(2)Vallavanem on ametiasutuse juht, kes täidab põhimääruse paragrahvis 53 talle pandud ülesandeid.

(1)Volikogu määrab otsusega vallavanema töötasu ning lisatasud.

(2)Vallavanemale hüvitiste või toetuste määramise ja maksmise ning soodustuste rakendamise otsustab volikogu, lähtudes kohaliku omavalitsuse korralduse seadusega sätestatust.

(1)Vallavanemal on õigus 35-kalendripäevasele põhipuhkusele ja talle kohaldatakse töölepingu seaduse paragrahvides 54 ja 59–71 sätestatud puhkuseregulatsiooni.

(2)Vallavanemal on õigus teenistuslähetuse kulude hüvitamisele avaliku teenistuse seaduses sätestatud tingimustel ja korras.

(3)Vallavanema riigisisesesse või välislähetusse, sealhulgas täiendkoolitusega seotud lähetusse saatmise otsustab volikogu esimees ning lähetus vormistatakse Vabariigi Valitsuse kehtestatud korras volikogu esimehe käskkirjaga.

(1)Vallavanemat asendab tema puhkusel või teenistuslähetuses olemise ajal ning haigestumise korral, samuti vallavanema ametikoha vabanemisel vallavanema tagasiastumise või vabastamise korral (edaspidi äraolekul) kõigi õiguste ja kohustustega abivallavanem.

(2)Vallavanema ja abivallavanema äraolekul asendab vallavanemat kõigi õiguste ja kohustustega ealiselt kõige vanem kohalolev vallavalitsuse liige.

(3)Korruptsioonivastases seaduses sätestatud juhtudel, mil vallavanem ennast toimingute või tehingute tegemisel taandab, teostab vastavad toimingud või tehingud abivallavanem. Vallavanem teavitab viivitamata vallavalitsust ja vallasekretäri asjaolust, mis võib põhjustada toimingupiirangu kohaldumise. Taandamine vormistatakse kirjalikult ning see lisatakse asja menetluse dokumentide hulka.

(4)Vallavanema asendamise kohta etteteadmatutel asjaoludel eraldi käskkirja ei vormistata.

(5)Kui vallavanema äraolek on ette teada, vormistatakse asendamise kohta vallavanema käskkiri.

(1)Vallavalitsuse moodustab ning seda juhib vallavanem. Vallavalitsuse kinnitab ametisse volikogu vallavanema volituste ajaks.

(2)Vallavalitsuse liikmete arvu kinnitab volikogu vallavanema ettepanekul.

(3)Vallavanemal on ametisse valimisest ühe kuu jooksul kohustus moodustada vallavalitsus ning esitada vallavalitsuse koosseis volikogule kinnitamiseks.

(4)Vallavalitsuse koosseisu kuuluvad vallavanem, abivallavanem ja vallavalitsuse liikmed.

(5)Vallavalitsuse liikmeks võib volikogu kinnitada isiku, kes vastab kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse paragrahv 48² sätestatud nõuetele.

(6)Vallavalitsuse liikme ametikoht võib volikogu otsusel olla palgaline. Vallavalitsuse liikmele ei või maksta sellist lisatasu, hüvitist või toetust ega rakendada tema suhtes selliseid soodustusi, mida volikogu ei ole otsustanud.

(7)Vallavalitsuse liikme teenistuslähetusse saatmise otsustab vallavanem. Vallavalitsuse liikme lähetuskulud hüvitatakse avaliku teenistuse seaduses sätestatud tingimustel ja korras.

(8)Vallavalitsuse koosseisu ametisse kinnitamine toimub volikogu istungil avalikul hääletamisel poolthäälte enamusega.

(9)Vallavalitsus saab volitused alates vallavalitsuse täies koosseisus volikogu poolt ametisse kinnitamise päevale järgnevast päevast.

(10)Vallavalitsuse volitused kehtivad uue vallavalitsuse ametisse kinnitamise päevale järgneva päevani. Lisaks kohaliku omavalitsuse korralduse seadusega sätestatule loetakse vallavalitsus tagasi astunuks, kui vallavanem ametist vabaneb. Pärast igakordset vallavanema valimist tuleb uuesti kinnitada ka vallavalitsuse koosseis.

(11)Vallavalitsuse liikme vabastamisel vallavalitsuse liikme kohustustest enne volituste tähtaja lõppu kinnitatakse vallavanema esildise alusel ametisse uus vallavalitsuse liige.

(1)Valitsuse töövorm on istung, mille kutsub kokku vallavanem või tema äraolekul abivallavanem.

(2)Vallavanem on kohustatud istungi kokku kutsuma, kui seda nõuab vähemalt pool vallavalitsuse liikmetest.

(3)Vallavalitsus on otsustusvõimeline, kui vallavalitsuse istungist võtab osa üle poole vallavalitsuse koosseisust, sealhulgas vallavanem või abivallavanem. Kvoorumi puudumisel kutsutakse vallavalitsus kokku uueks istungiks.

(4)Vallavalitsuse istungid toimuvad üldjuhul üle nädala kolmapäeviti, kui vallavanem ei otsusta teisiti.

(5)Istungi kokkukutsumise teade tehakse vallavalitsuse liikmetele teatavaks kirjalikku taasesitamist võimaldaval viisil hiljemalt üks kalendripäev enne istungi toimumist. Teates edastatakse istungi toimumise aeg ja koht, päevakord ja õigusaktide eelnõud.

(6)Istungile võib lisaks vallavalitsuse liikmetele kutsuda ka isikuid, kes on otseselt seotud arutatavate küsimustega või ametiasutuse töökorraldusega. Teistele istungile kutsutud isikutele teatatakse istungi toimumise koht ning isiku kohalolekut eeldav päevakorrapunkti arutamise aeg.

(7)Vallavalitsuse istungitest võtab sõnaõigusega osa vallasekretär.

(8)Vallavalitsuse istungit juhatab vallavanem või abivallavanem.

(9)Vallavalitsuse istungid on kinnised, kui vallavalitsus ei otsusta teisiti. Istungi avalikuks kuulutamiseks otsustab vallavalitsus poolthäälteenamusega. Vallavalitsuse istungil on lubatud viibida vallasekretäril või tema asendajal, konkreetse päevakorrapunkti ettekandega esineval isikul ja arutelu juurde vallavanema poolt kutsutud isikutel vastava punkti arutamisel.

(10)Vallavalitsuse istungi päevakorraprojekti koostab vallasekretär ning kinnitab vallavanem. Päevakorda kinnitatakse küsimused, mille eelnõud on eelnevalt kooskõlastanud vallasekretär.

(11)Vallavalitsuse istungi päevakorda esitatakse: 1) vallavalitsuse määruste ja korralduste eelnõud; 2) volikogu määruste ja otsuste eelnõud; 3) muud vallavalitsuse pädevuses olevad otsustamist vajavad asjad, mis ei vaja vallavalitsuse õigusakti kehtestamist; 4) informatsioon.

(1)Vallavalitsuse istungid protokollitakse. Protokolli koostamise korraldab vallasekretär.

(2)Istungi protokoll (edaspidi protokoll) peab vastama haldusdokumentidele kehtestatud põhinõuetele.

(3)Protokolli märgitakse: 1) istungi toimumise aeg ja koht; 2) istungist osavõtjate nimed; 3) kinnitatud päevakord; 4) arutlusel olnud küsimused ja nende kohta esitatud ettepanekud; 5) vastuvõetud otsustused; 6) hääletustulemused, kui küsimus otsustati hääletamise teel. Kui küsimus otsustati ühehäälselt, ei pea hääletustulemusi protokolli märkima; 7) märkus istungi läbi viimise kohta elektroonilisi vahendeid kasutades ja korralduse või määruse vastu võtmise kohta istungit kokku kutsumata.

(4)Vallavalitsuse liige võib nõuda oma eriarvamuse kandmist protokolli. Eriarvamus tuleb esitada kirjalikult ja see lisatakse protokollile.

(5)Juhul, kui vallavalitsuse liige saabub istungile hiljem või lahkub varem, tehakse protokolli vastav märge koos kellaajaga.

(6)Protokolli allkirjastavad vallavanem või tema asendaja ja protokollija, kes vastutavad protokollis sisalduvate andmete õigsuse eest. Kui istungit juhatab mitu vallavalitsuse liiget, allkirjastavad protokolli kõik istungit juhatanud isikud.

(7)Protokoll avalikustatakse hiljemalt viiendal tööpäeval pärast istungit. Protokollid avalikustatakse valla veebilehel dokumendiregistri kaudu. Avalikustamisele kuuluvas protokollis ei avalikustata teavet, millele on seaduse alusel kehtestatud juurdepääsupiirang.

(1)Vallavalitsus võib moodustada oma pädevuses olevate küsimuste läbitöötamiseks komisjone, mille koosseis, tegevuse eesmärgid ja tegutsemise tähtaeg sätestatakse komisjoni moodustavas vallavalitsuse korralduses.

(2)Komisjoni koosolek toimub üldjuhul osalejate füüsilise kohalolekuga. Komisjoni esimees võib kutsuda kokku koosoleku või lubada komisjoni liikmel tema taotlusel osaleda komisjoni koosolekul elektroonilisi vahendeid kasutades, järgides käesolevas põhimääruses vallavalitsuse istungil elektroonilisi vahendeid kasutades osalemise korda.

(1)Volikogul on õigus anda üldaktidena määrusi ning üksikaktidena võtta vastu otsuseid.

(2)Vallavalitsusel on õigus anda üldaktidena määrusi ning üksikaktidena korraldusi.

(3)Valla õigusaktid kehtivad valla haldusterritooriumil ning väljaspool valla haldusterritooriumi asuva vallavara suhtes.

(4)Volikogu ja vallavalitsuse määruse eelnõu ning seletuskirja koostamisel lähtutakse Vabariigi Valitsuse ja ministri määruse eelnõule kehtestatud normitehnilistest nõuetest, arvestades kohaliku omavalitsuse õigusaktide erisusi. Haldusakt peab vastama haldusmenetluse seaduses sätestatud nõuetele, olema normitehniliselt ja keeleliselt korrektne.

(1)Õigusaktide algatamise õigus on: 1) volikogu liikmel; 2) volikogu komisjonil; 3) vallavalitsuse liikmel; 4) vallavanemal; 5) vallasekretäril; 6) vallavalitsuse komisjonil; 7) ametiasutuse ametnikul talle ametijuhendiga antud ülesannete täitmiseks; 8) vallaelanikel kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse §-s 32 ettenähtud korras; 9) valla valimiskomisjonil talle seadusega pandud ülesannete täitmiseks.

(2)Õigusakti, mille andmise kohustus tuleneb seadustest ning Vabariigi Valitsuse õigusaktidest, algatamise kohustus on ametiasutuse ametnikul või vallavalitsuse liikmel, kelle teenistusülesandeid vastav õigusnorm puudutab.

(1)Õigusakti eelnõu koostamise korraldab selle algataja.

(2)Õigusaktide eelnõud esitatakse enne volikogule või vallavalitsusele üleandmist kooskõlastamiseks ja õigusliku hinnangu andmiseks vallasekretärile.

(3)Volikogu võib õigusakti eelnõu koostamise teha ülesandeks volikogu komisjonile või vallavalitsusele.

(4)Valla õigusakti eelnõude vorminõuded kehtestab vallavanem asutuse dokumendihaldust reguleerivas korras.

(1)Volikogu päevakorras olevad õigusaktide eelnõud avalikustatakse hiljemalt neli päeva enne volikogu istungit, mille päevakorda need esitatakse, vastavalt volikogu töökorras kehtestatud eelnõude teatavakstegemise korrale.

(2)Vallavalitsuse määruste eelnõud tehakse üldiselt kättesaadavaks avalikustades need valla veebilehel hiljemalt kaks päeva enne vallavalitsuse istungit, millele need vastuvõtmiseks esitatakse.

(3)Vallavalitsuse õigusaktide eelnõud peavad vallavalitsuse liikmetele olema elektrooniliselt kättesaadavad vähemalt üks päev enne vallavalitsuse istungi toimumist.

(4)Eelnõus sisalduvat juurdepääsupiiranguga teavet ei avalikustata. Kui juurdepääsupiirang puudutab ainult osa eelnõust või selle lisast, avalikustatakse dokument osas, millele juurdepääsupiirang ei laiene.

(1)Eelnõu loetakse õigusaktina vastuvõetuks, kui volikogu või vallavalitsus on seda põhimääruses või volikogu töökorras sätestatud korras menetlenud ja eelnõu on saanud vajaliku hulga poolthääli.

(2)Õigusakt loetakse vastuvõetuks, kui see on saanud õigusakti vastuvõtmise pädevust omavas organis nõutud häälteenamuse.

(3)Volikogu õigusakte muudab, tühistab ja tunnistab kehtetuks volikogu.

(4)Vallavalitsuse õigusakte muudab, tühistab ja tunnistab kehtetuks vallavalitsus.

(1)Volikogu otsus ja vallavalitsuse korraldus tehakse adressaadile teatavaks seaduses sätestatud korras ja need jõustuvad isikule või asutusele teatavakstegemisest, kui otsuses või korralduses pole sätestatud hilisemat jõustumise aega.

(2)Volikogu ja vallavalitsuse määrused avalikustatakse Riigi Teatajas ja on kättesaadavad valla veebilehel ja ametiasutuse dokumendiregistri kaudu. Määrused jõustuvad kolmandal päeval pärast Riigi Teatajas avaldamist, kui määruses ei ole sätestatud hilisemat jõustumise tähtpäeva.

(3)Volikogu ja vallavalitsuse üksikaktid (otsused ja korraldused) on kättesaadavad ametiasutuse dokumendiregistri kaudu. Dokumendiregistrile juurdepääs on tagatud valla veebilehelt. Avalikustamisel ei tehta kättesaadavaks õigusaktis sisalduvat teavet, millele on seaduse alusel kehtestatud juurdepääsupiirang.

(4)Volikogu ja vallavalitsuse õigusaktide avalikustamise ning edastamise korraldab valla kantselei.

(1)Volikogu õigusaktid allkirjastab istungi juhataja (volikogu esimees või tema asendaja). Õigusaktid allkirjastatakse hiljemalt kolmandal päeval volikogu istungi toimumisest arvates.

(2)Vallavalitsuse õigusaktid allkirjastavad istungi juhataja (vallavanem või tema asendaja) ja vallasekretär või tema asendaja. Õigusaktid allkirjastatakse hiljemalt kolmandal tööpäeval vallavalitsuse istungi toimumisest arvates.

(1)Valla asutuse moodustamise, ümberkorraldamise ja tegevuse lõpetamise otsustab volikogu.

(2)Vinni valla asutused registreeritakse seaduses sätestatud registris ning igal asutusel on selle registri registrikood.

(3)Vinni valla asutusel on Vinni valla eelarves alaeelarvena asutuse eelarve.

(4)Vinni valla asutus peab asjaajamise korraldamisel lisaks riiklikele õigusaktidele lähtuma Vinni valla teabehaldust ja asjaajamist reguleerivatest õigusaktidest.

(5)Vinni valla asutus võib kasutada oma sümboolikat, mille kehtestab ja mille kasutamise korra kinnitab asutuse juht, kooskõlastades sümboolika enne kehtestamist vallavalitsusega.

(6)Vinni valla asutus võib osutada tasulisi teenuseid, kui selline õigus on sätestatud asutuse põhimääruses või mõnes muus õigusaktis. Tasuliste teenuste hinnad kehtestab vallavalitsus korraldusega, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti.

(7)Vinni valla asutuse ja selle juhi tegevuse seaduslikkuse ja otstarbekuse üle teostab teenistuslikku järelevalvet vallavalitsus.

(1)Ametiasutuse ülesanded on sätestatud seaduste, õigusaktide ja käesoleva põhimäärusega.

(2)Ametiasutuse struktuuri, palgamäärad ja palgajuhendi kinnitab volikogu, teenistuskohtade koosseisu kinnitab vallavalitsus.

(3)Vallavalitsusel on õigus teha muudatusi ametiasutuse struktuuris palgafondi piires (sh. muuta struktuuriüksuste arvu, muuta teenistuskohtade nimetusi, suurendada või vähendada teenistuskohtade arvu). Üks kord aastas valla eelarve vastuvõtmisega samal istungil peab volikogu kinnitama ametiasutuse struktuuri. Otsuses peavad olema kajastatud kõik eelnevad muudatused.

(4)Ametiasutuse põhiülesanded on: 1) valla territooriumil avaliku võimu teostamine; 2) valla elanikele avalike teenuste (sealhulgas sotisaalhoolekanne, kommunaalteenused, haridus, kultuur) osutamise korraldamine; 3) valla arengukava, eelarvestrateegia ja eelarve koostamise korraldamine ja täitmine; 4) omavalitsusüksuse toimimiseks ning omavalitsusorganite tegevuseks organisatsiooniliste, majanduslike ja tehniliste tingimuste tagamine; 5) asjaajamise korraldamine, sh õigusaktide, istungite, koosolekute ja nõupidamiste ettevalmistamine ning dokumentide vormistamine ja säilitamine; 6) ametiasutuse hallatavate asutuste ülalpidamine, tegevuse korraldamine ja juhendamine; 7) ametiasutuse kasutusse antud vallavara valitsemine; 8) valla suhete korraldamine avalikkusega; 9) koostöö arendamine teiste kohaliku omavalitsuse üksustega Eestis ja väljaspool Eestit.

(5)Valla territooriumil avaliku võimu teostamisel täidab ametiasutus vähemalt järgmiseid ülesandeid: 1) väärteomenetluse seadustiku alusel kohtuvälise menetleja ülesannete täitmine; 2) korrakaitseseaduse ja muude õigusaktide alusel korrakaitseorgani ülesannete täitmine; 3) riigihangete seaduse alusel valla kui hankija ülesannete täitmine; 4) perekonnaseaduse alusel eestkostja ja eestkosteasutuse ülesannete täitmine; 5) lastekaitseseaduse alusel kohaliku omavalitsusüksuse ülesannete täitmine.

(1)Ametiasutuse juht on vallavanem, kelle ülesandeks on juhtida ametiasutuse arengut ja tegevust ning tagada ametiasutuse eesmärkide saavutamine ja ülesannete täitmine.

(2)Ülesannete täitmiseks vallavanem: 1) korraldab ametiasutuse teenistust; 2) täidab ametiasutuse teenistujate suhtes avaliku teenistuse seaduse alusel ametisse nimetamise õigust omava isiku ja töölepingu seaduse alusel tööandja ülesandeid; 3) esindab ametiasutust kõigi füüsiliste ja juriidiliste isikute ning asutuste ja organisatsioonide ees ning annab volitusi ametiasutuse esindamiseks; 4) annab käskkirju ametiasutuse sisemise töö korraldamiseks ja õigusaktidest tulenevate ametiasutuse tegevusega seotud ülesannete täitmiseks; 5) allkirjastab ametiasutuse dokumendid ja kirjad, kui nende allkirjastamise õigust pole vallavanema käskkirjaga või teenistuja ametijuhendiga antud kas abivallavanematele või ametiasutuse teenistujatele; 6) sõlmib ametiasutuse pädevusse kuuluvates ülesannetes valla nimel lepingud või volitab selleks teisi isikuid; 7) korraldab valla eelarve koostamist, täitmist ja täitmise kontrolli; 8) korraldab ametiasutuse valduses oleva vallavara valitsemise kooskõlas vallavara valitsemise korra ja teiste õigusaktidega; 9) moodustab vajadusel käskkirjaga nõuandva õigusega töörühmi ametiasutuse pädevuses olevate ülesannete täitmiseks, määrab nende ülesanded ja töökorra; 10) otsustab ametiasutuse pädevusse kuuluvaid küsimusi, kui nende otsustamine ei ole seaduse või seaduse alusel antud õigusaktidega pandud abivallavanemale või ametiasutuse ametnikele; 11) annab vallavalitsusele ja volikogule aru ametiasutuse tegevusest; 12) täidab muid ülesandeid, mis on talle pandud seaduste, nende alusel antud õigusaktide ning volikogu või vallavalitsuse õigusaktidega.

(1)Ametiasutuse hallatav asutus on ametiasutuse pädevusse kuuluvate avalike ülesannete täitmiseks või teenuste osutamiseks asutatud iseseisev asutus, mis ei ole juriidiline isik. Hallatav asutus võib seaduses või volikogu õigusaktis sätestatud juhtudel teostada avalikku võimu talle antud pädevuse piires.

(2)Hallatava asutuse asutamise, selle tegevuse lõpetamise, ümberkorraldamise või ümberkujundamise otsustab volikogu.

(3)Hallatava asutuse põhimääruse kinnitab ning selle muutmise otsustab vallavalitsus, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti.

(4)Hallatava asutuse töötajate struktuuri ja koosseisu kinnitab vastava hallatava asutuse juht käskkirjaga või riiklikest õigusaktidest lähtuvalt vallavalitsus korraldusega. Töötajate koosseisude kinnitamisel tuleb lähtuda õigusaktidega sätestatud miinimumkoosseisudest. Kui õigusaktidest tulenevalt kinnitab hallatava asutuse töötajate koosseisu hallatava asutuse juht käskkirjaga, tuleb käskkirja eelnõu enne selle kinnitamist kooskõlastada vallavalitsusega. Vallavalitsuse seisukoht asutuse koosseisu kohta vormistatakse vallavalitsuse istungi protokollis.

(5)Hallatavat asutust juhib juhataja või direktor, kes esindab hallatavat asutust ning hallatava asutuse kaudu õigusaktidega ja hallatava asutuse põhimäärusega sätestatud pädevuse piires valda. Hallatava asutuse juhi õigused ja kohustused asutuse esindamisel sätestatakse hallatava asutuse põhimääruses.

(6)Hallatava asutuse juhiga töölepingu sõlmimise ja selle ülesütlemise otsustab vallavalitsus vallavanema ettepanekul. Töölepingu lõppemisel tähtaja saabumise tõttu, hallatava asutuse lõpetamisel ja töölepingu ülesütlemisel töötaja algatusel otsustab töölepingu lõpetamise hallatava asutuse juhiga vallavanem.

(7)Vallavanem teostab töösuhtes hallatava asutuse juhiga valla nimel tööandja esindusõigust ja allkirjastab vastavad dokumendid.

(8)Hallatavat asutust finantseeritakse valla eelarvest ja õigusaktidega sätestatud alustel osaliselt riigieelarvest.

(9)Ametiasutus ja hallatavad asutused lähtuvad teabehalduses ühtsetest põhimõtetest. Nõuded teabehalduse korraldusele kehtestab vallavanem. Vallavalitsuse kantselei võib anda ühtsete põhimõtete järgimiseks täpsemaid juhiseid.

(1)Vinni valla esindamise all mõistetakse Vinni valla omavalitsusorganite, asutuste ja isikute pädevust esindada Vinni valda kui avalik-õiguslikku juriidilist isikut suhetes juriidiliste ja füüsiliste isikutega nii Eesti Vabariigis kui välismaal.

(2)Vinni valla esindamise õiguslikeks alusteks on kehtivad seadused, põhimäärus, teised volikogu ja vallavalitsuse õigusaktid, halduslepingud ning volikirjad.

(1)Avalik-õiguslike haldusülesannete täitmisel esindavad valda volikogu ja vallavalitsus, nende määratud või nimetatud isikud, valla asutused ning teised isikud ja organid õigusaktide alusel.

(2)Volikogu esindab valda avalik-õiguslikes suhetes seaduste ja teiste õigusaktidega volikogu pädevusse antud küsimuste lahendamisel.

(3)Õigusaktidega sätestatud juhtudel esindab valda volikogu kui omavalitsusorganit volikogu määratud või nimetatud esindaja. Volikogu võib esindada volikogu esimees, volikogu liige või muu isik. Volikogu esimees, tema äraolekul volikogu aseesimees, esindab volikogu ilma erivolituseta, volikogu liige või muu isik esindab volikogu otsuse alusel.

(4)tekstValitsus esindab valda avalik-õiguslikes suhetes seaduste ja teiste õigusaktidega vallavalitsuse pädevusse antud küsimuste lahendamisel või täitevvõimu teostamisel. Valitsus esindab valda avalik-õiguslikes suhetes juhtudel, kui küsimuste lahendamine ei ole seadustega antud kellegi teise otsustada ja korraldada.

(5)Õigusaktidega sätestatud juhtudel esindab valda vallavalitsus või esindab vallavalitsust kui omavalitsuse täitevorganit vallavalitsuse määratud või nimetatud esindaja. Vallavalitsust võib esindada vallavanem, vallavalitsuse liige või muu isik. Vallavanem või tema asendaja esindab vallavalitsust ilma erivolituseta, vallavalitsuse liige või muu isik esindab vallavalitsust vallavalitsuse korralduse alusel.

(6)Hallatav asutus esindab valda seadusest, asutuse põhimäärusest ja teistest õigusaktidest tulenevate ülesannete täitmisel. Hallatavat asutust esindab vastavalt asutuse põhimäärusele asutuse juht või tema ülesannete täitja, kui seaduses või hallatava asutuse põhimääruses ei ole sätestatud teisiti.

(7)Valla osalusega eraõiguslikes isikutes osalemisel esindab valda asutaja-, liikme-, aktsionäri- või osanikuõigusi teostava isikuna vallavalitsuse nimetatud isik.

(8)Seaduses sätestatud alustel ja korras võib avaliku halduse ülesannete täitmisel valda esindada füüsiline või juriidiline isik. Vastav esindus määratakse halduslepinguga. Volituse halduslepingu sõlmimiseks annab volikogu. Halduslepingu sõlmimisel esindab valda vallavanem või tema volitatud isik.

(1)Tsiviilõiguslikes suhetes esindab valda vallavanem või tema volitatud isik õigusaktidega antud pädevuse piires.

(2)Hallatava asutuse juht esindab valda tsiviilõiguslikes suhetes tehingute tegemisel, mis on vajalikud asutuse seadusega sätestatud ülesannete täitmiseks seaduses sätestatud ulatuses ja kehtivate õigusaktide alusel. Hallatava asutuse juht esindab Vinni valda kui avalik-õiguslikku juriidilist isikut tööandjana.

(1)Valda esindavad kohtus seaduse alusel vallasekretär ning ilma erivolitusteta vallavanem ja oma pädevuse piires volikogu esimees. Teised isikud esindavad valda kohtus vastavalt vallasekretäri, vallavanema või volikogu esimehe antud volituse alusel.

(2)Üldjuhul volitatakse valda esindama ametiasutuse koosseisu kuuluv teenistuja või vallavalitsuse hallatava asutuse juht. Valda võib esindada ka lepinguline esindaja. Lepinguliseks esindajaks valitakse advokaat või muu õigusteadmisega isik.

(3)Lepingulise esindaja kasutamise otsustab vallavalitsus vallasekretäri ettepanekul. Kui vastava ettepaneku teeb muu isik, kuulatakse ära vallasekretäri arvamus.

(4)Lepinguline esindaja osutab õigusabi volikirja ja volitajaga sõlmitud kirjaliku lepingu alusel.

(5)Kui kohtuasja algatajaks on vald, otsustab kohtuasja algatamise vallasekretäri ettepanekul vallavalitsus. Kui kohtuasja algatamise ettepaneku teeb keegi teine, kuulab vallavalitsus ära vallasekretäri arvamuse.

(1)Volikogu esindab Vinni valda oma pädevuse piires suhetes Riigikogu, Vabariigi Valitsuse, teiste kohaliku omavalitsuse üksuste volikogude ja rahvusvaheliste organisatsioonidega.

(2)Volikogu esimees, tema nimetatud või volikogu nimetatud isik esindab Vinni valda suhetes Eesti Vabariigi Presidendi, Riigikogu liikmete, peaministri ja ministritega, teiste riikide ja nende omavalitsuste esindajate ning rahvusvaheliste organisatsioonide esindajatega, teiste kohalike omavalitsuste volikogude ja nende esindajatega ning omavalitsusliitude esindajatega.

(3)Vallavalitsus esindab Vinni valda oma pädevuse piires suhetes Riigikogu, Vabariigi Valitsuse ning nende struktuuriüksustega, teiste kohalike omavalitsuste volikogude ning valla- ja linnavalitsuste ja rahvusvaheliste esinduste ja organisatsioonidega.

(4)Vallavanem esindab Vinni valda oma pädevuse piires suhetes kõigi riiklike institutsioonide, organite ja asutustega, teiste omavalitsuste valla- või linnavalitsustega ning omavalitsusjuhtide ja omavalitsusliitudega, välisriikide ja nende omavalitsuste esindajatega ning juriidiliste ja füüsiliste isikutega.

(5)Valla esindamiseks võivad volikogu ja vallavalitsus moodustada ka omavalitsusorgani või mõlema omavalitsusorgani ühise delegatsiooni. Delegatsioonid moodustatakse alljärgnevalt: 1) volikogu delegatsiooni koosseisu määrab volikogu oma otsusega; 2) vallavalitsuse delegatsiooni koosseisu määrab vallavalitsus oma korraldusega; 3) volikogu ja vallavalitsuse ühise delegatsiooni koosseisu määrab volikogu esindajate osas volikogu oma otsusega ja vallavalitsuse esindajate osas vallavalitsus oma korraldusega.

(6)Avalikel üritustel esindavad Vinni valda üldjuhul volikogu esimees, vallavanem ja volikogu või vallavalitsuse liikmed.

(1)Vähemalt ühel protsendil vallaelanikest, kuid mitte vähem kui viiel vähemalt 16-aastasel vallaelanikul, keda ei ole valimisõiguse osas teovõimetuks tunnistatud ja kes ei kanna kohtu poolt kuriteos süüdi mõistetuna karistust kinnipidamiskohas, on õigus esitada rahvaalgatusi kohaliku elu küsimustes volikogu või vallavalitsuse õigusaktide vastuvõtmiseks, muutmiseks või kehtetuks tunnistamiseks või muude kohaliku elu küsimuste lahendamiseks.

(2)Esitatud rahvaalgatust menetletakse kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 32 sätestatud korras.

(1)Volikogu võib otsustada korraldada omavalitsusüksuse pädevusse kuuluvas olulises kohaliku elu küsimuses selle omavalitsusüksuse territooriumil või territooriumi osal rahvaküsitluse.

(2)Rahvaküsitluse vallaelanike arvamuse väljaselgitamiseks võib korraldada volikogu või elanike algatusel.

(3)Rahvaküsitluse korraldamisel lähtutakse kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse paragrahvist 321 ja Vinni Vallavolikogu määrusest „Kohaliku rahvaküsitluse korraldamise kord Vinni vallas“.

(1)Tunnistatakse kehtetuks Vinni Vallavolikogu 28.03.2018 määrus nr 9 „Vinni valla põhimäärus“.

(2)Kehtetuks tunnistatud Vinni valla põhimääruse alusel antud õigusaktid jäävad kuni uute vastavate õigusaktide vastuvõtmiseni või kehtetuks tunnistamiseni kehtima.

(3)Põhimääruse ajakohasust hinnatakse vähemalt üks kord volikogu koosseisu volituste ajal.

(4)Määrus jõustub kolmandal päeval pärast Riigi Teatajas avaldamist.