(1)Hiiumaa valla hankekorra (edaspidi määrus) eesmärk on reguleerida riigihangete korraldamist Hiiumaa valla (edaspidi vald) ametiasutuses ja tema hallatavates asutustes (eraldi hallatav asutus, koos hankija).
(2)Hankija lähtub riigihangete (edaspidi ka hange) planeerimisel ja korraldamisel ning raam- ja hankelepingute (edaspidi leping) sõlmimisel riigihangete seadusest ning selle alusel kehtestatud riigi ja valla õigusaktidest, sealhulgas käesolevast määrusest.
(3)Hankija ei või jaotada riigihanget osadeks eesmärgiga eirata määruses sätestatud korda, eriti kui lepingu esemeks on funktsionaalselt koos toimivad või sama eesmärgi saavutamiseks vajalikud asjad, teenused või ehitustööd. Funktsionaalselt koos toimivate või sama eesmärgi saavutamiseks vajalike asjade, teenuste või ehitustööde eeldatavad maksumused tuleb summeerida.Hankija järgib hanke korraldamisel RHS §-s 3 sätestatud üldpõhimõtteid, sealhulgas läbipaistvuse, kontrollitavuse, proportsionaalsuse, võrdse kohtlemise, konkurentsi efektiivse ärakasutamise ning rahaliste vahendite säästliku ja otstarbeka kasutamise põhimõtteid.
(4)Hankija korraldab üldjuhul riigihanke ise. Põhjendatud vajaduse korral võib hankija riigihanke korraldamise või tehnilise kirjelduse koostamise teenuse tellida Hiiumaa Vallavalitsuse (edaspidi valitsus) (täitevorgan) nõusolekul.
(5)Kõik määruses nimetatud maksumused ja piirmäärad on esitatud ilma käibemaksuta.
(6)Kõik riigihanked, mille eeldatav maksumus on lihthanke piirmääraga võrdne või sellest suurem, korraldatakse riigihangete registris, kui riigihangete seadusest ei tulene teisiti. Riigihangete registris olevaid hankedokumente ei registreerita hankija dokumendiregistris.
(7)Alla lihthanke piirmäära jääva hanke korraldamise ja menetlemise dokumendid registreeritakse hankija dokumendiregistris. Hanke eest vastutav isik korraldab hankedokumentatsiooni säilimise tagamiseks toimiku moodustamise hankija dokumendiregistris. Toimikusse kogutakse ja süstematiseeritakse kõik antud hanke läbiviimise käigus kuni lepingu sõlmimiseni loodud ning saadud dokumendid.
(8)Kui kavandatava lepingu sõlmimisega kaasneb väljaminek tulevastel eelarveaastatel, on hanke korraldamine lubatud, kui sellega on arvestatud eelarvestrateegias. Kui väljaminekuga ei ole eelarvestrateegias arvestatud, võib riigihanke korraldada ainult Hiiumaa Vallavolikogu (edaspidi volikogu) vastava otsuse alusel.
(9)Hanke eest vastutav isik ja hankelepingu täitmise eest vastutav isik võivad olla erinevad isikud. Hanke eest vastutav isik vastutab talle määratud ülesannete piires hanke ettevalmistamise ja menetluse nõuetekohase läbiviimise eest. Hankelepingu täitmise eest vastutav isik vastutab hankelepingu täitmise jälgimise, lepingujärgsete kohustuste täitmise kontrollimise, lepinguga seotud dokumentatsiooni ning vajaduse korral lepingu muutmise algatamise eest.
Ühishankes osalemise otsustab valitsus (täitevorgan).
(1)Riigihankeid planeeritakse valla arengukavast, eelarvestrateegiast ja eelarvest lähtudes ning iga-aastaselt koostatakse hankeplaan.
(2)Planeerimisel tuleb juhinduda põhimõttest, et funktsionaalselt koos toimivad, samalaadsed või sama eesmärgi saavutamiseks vajalikud asjad, teenused või ehitustööd ostetakse ühe eelarveaasta raames ühe lepingu alusel. Ostude jaotamine eraldi hangeteks on lubatud vaid juhul, kui iga hanke korraldamisel lähtutakse kõigi ostude summeeritud eeldatavast maksumusest ning kohaldatakse sellele maksumusele vastavaid riigihangete seaduse ja käesoleva määruse nõudeid.
(3)Riigihankeid korraldatakse üldjuhul hankijate ühise hankeplaani alusel. Hankeplaani tuleb kanda planeeritavad riigihanked, kui: 1) asjade ostmise ja teenuste tellimise lepingu maksumus on 50 000 eurot või enam; 2) ehitustööde lepingu maksumus on 100 000 eurot või enam; 3) eriteenuste lepingu maksumus on 100 000 eurot või enam; 4) sotsiaalteenuste lepingu maksumus on 500 000 eurot või enam; 5) ideekonkursi maksumus on 100 000 eurot või enam; 6) teenuste kontsessiooni maksumus on 100 000 eurot või enam; 7) ehitustööde kontsessiooni maksumus on 500 000 eurot või enam; 8) eriteenuste kontsessiooni maksumus on 100 000 eurot või enam; 9) sotsiaalteenuste kontsessiooni maksumus on 500 000 eurot või enam.
(4)Vajadusel võib hankeplaanis kajastada ka väiksema maksumusega riigihanked.
(5)Hankeplaanis nimetatakse: 1) riigihanke eseme nimetus; 2) hankemenetluse liik; 3) riigihanke korraldamise eeldatav aeg; 4) hankelepingu eeldatav maksumus; 5) lepingu täitmise eeldatav aeg; 6) riigihanke eest vastutav isik või üksus ning hankelepingu täitmise eest vastutav isik.
(6)Hankeplaani koostab valla ametiasutuses selleks määratud isik, kes esitab hankeplaani projekti valitsusele (täitevorgan) kinnitamiseks.
(7)Hankeplaani koostamiseks esitavad hankijad hankeplaani koostamise eest vastutavale isikule hiljemalt kahe nädala jooksul pärast eelarve vastuvõtmist andmed vastavalt määruse § 3 lõikes 5 toodule.
(8)Valitsus (täitevorgan) kinnitab hankeplaani hiljemalt nelja nädala jooksul pärast valla eelarve vastuvõtmist.
(1)Riigihanke alustamise korralduse annab valitsus (täitevorgan) ja selles määratakse: 1) hanke nimetus ja lühikirjeldus; 2) hanke eeldatav maksumus; 3) rahastamise allikas; 4) kohaldatav menetlusliik; 5) hanke eest vastutav isik; 6) hankelepingu täitmise eest vastutav isik; 7) hankekomisjoni koosseis; 8) muud hanke eripärast tulenevad olulised tingimused.
(2)Riigihanke komisjon: 1) otsustab pakkuja hankemenetlusest kõrvaldamise ja kõrvaldamata jätmise; 2) otsustab pakkuja kvalifitseerimise või kvalifitseerimata jätmise; 3) teeb valitsusele ettepaneku pakkumuse vastavaks tunnistamise või pakkumuse tagasilükkamise kohta; 4) teeb valitsusele ettepaneku põhjendamatult madala maksumusega pakkumuse tagasilükkamiseks; 5) dokumenteerib tegevuse viisil, mis võimaldab hiljem kontrollida tehtud otsuste ja toimingute põhjendatust.
(3)Valitsuse korraldusega otsustatakse: 1) kõigi pakkumuste tagasilükkamine; 2) riigihanke komisjoni ettepaneku alusel pakkumuse edukaks tunnistamine; 3) hankemenetluse kehtetuks tunnistamine; 4) hankelepingu sõlmimine.
(4)Valitsus võib volitada teisi isikuid korraldama hankemenetlust või tegema hankemenetlusega seotud toiminguid.
(1)Riigihanke eest vastutav isik vastutab riigihanke sisulise ettevalmistamise ning hanke läbiviimiseks vajaliku teabe ja dokumentide õigeaegse esitamise eest.
(2)Riigihanke eest vastutav isik: 1) korraldab tehnilise kirjelduse ja muude hanke sisust lähtuvate dokumentide koostamise ning vastutab neis esitatud andmete ja nõuete sisulise õigsuse ja piisavuse eest; 2) tagab, et hankelepingu projekt on enne riigihanke väljakuulutamist juriidiliselt pädeva isikuga kooskõlastatud; 3) edastab riigihangete spetsialistile hanke ettevalmistamiseks ja läbiviimiseks vajalikud dokumendid, lähteandmed ja muu asjakohase teabe; 4) teeb ettepaneku riigihanke komisjoni liikmete kohta, lähtudes riigihanke esemest ja komisjoni liikmete vajalikust pädevusest; 5) korraldab vajaduse korral hanke ettevalmistamisse ja menetlemisse vastava valdkonna spetsialistide või ekspertide kaasamise; 6) annab hanke menetlemise käigus riigihanke eset ja tehnilist kirjeldust puudutavat sisulist teavet ning koostab või korraldab vastuste koostamise vastavasisulistele küsimustele; 7) osaleb riigihanke komisjoni töös ning pakkumuste sisulisel läbivaatamisel ja hindamisel.
(1)Kui asja ostmisel ning teenuse või ehitustöö tellimisel jääb selle eeldatav maksumus allapoole lihthanke piirmäära, rakendatakse käesolevas paragrahvis sätestatut.
(2)Alla lihthanke piirmäära jääva hanke korraldamise eest vastutab struktuuriüksuse või ametiasutuse või hallatava asutuse juht, kui valitsus (täitevorgan) ei ole otsustanud teisiti.
(3)Struktuuriüksuse, ametiasutuse või hallatava asutuse juht määrab kirjalikus taasesitamist võimaldavas vormis hanke ettevalmistamise eest vastutava isiku ja lepingu täitmise eest vastutava isiku.
(4)Hanke ettevalmistamise korraldab hanget ettevalmistav isik, hanke läbiviimise ja dokumenteerimise riigihangete spetsialist ning lepingu täitmise järelevalve lepingu täitmise eest vastutav isik.
(5)Hangete puhul, mille eeldatav maksumus on vähemalt 5000 eurot, peab hankekomisjoni kuuluma vähemalt kolm liiget.
(6)Hanget ettevalmistav isik: 1) koostab hanke tehnilise kirjelduse ning vajadusel kaasab selle koostamisse vastava valdkonna spetsialiste; 2) koostab pakkumuskutse ning muud hanke läbiviimiseks vajalikud sisulised dokumendid; 3) teeb vajadusel enne hankemenetluse alustamist lepingu eseme täpsemaks piiritlemiseks ja hanke ettevalmistamiseks turu-uuringu; 4) valib konkurentsi olemasolu korral vähemalt kolm võimalikku pakkujat, kellele pakkumuskutse edastada, välja arvatud käesoleva paragrahvi lõigetes 8 ja 9 sätestatud juhtudel, ning kooskõlastab kirjalikult pakkujate valiku struktuuriüksuse või ametiasutuse juhiga; 5) edastab pakkumuskutse ja pakkujate andmed hanke läbiviimise eest vastutavale isikule, kes kontrollib hankedokumentide nõuetekohasust ja edastab pakkumuskutse pakkujatele; 6) korraldab pärast pakkumuste laekumist nende läbivaatamise ja pakkumuse valiku ettepaneku tegemise hankekomisjonis, lähtudes hanke kriteeriumitest, ning kooskõlastab hanke tulemused kirjalikult struktuuriüksuse või ametiasutuse juhiga; 7) tagab oma pädevuse piires hanke läbiviimiseks vajaliku teabe ja dokumentide õigeaegse edastamise hanke läbiviimise eest vastutavale isikule.
(7)Hanke läbiviimise eest vastutav isik: 1) kontrollib enne pakkumuskutse väljastamist hankedokumentide nõuetekohasust; 2) edastab pakkumuskutse väljavalitud pakkujatele ning korraldab hanke kohta teabe avaldamise, arvestades et reeglina on minimaalne tähtaeg pakkumuste esitamiseks 14 päeva; 3) registreerib või koondab tähtajaks laekunud pakkumused ning koostab pakkumuste võrdluse; 4) valmistab ette hanke tulemuse kinnitamiseks vajaliku otsuse või korralduse eelnõu ja korraldab selle kooskõlastamise; 5) pärast hanke tulemuse kinnitamist informeerib pakkumuse esitanud pakkujaid hanke tulemustest; 6) valmistab ette hankelepingu ning korraldab selle allkirjastamise; 7) tagab hankemenetluse dokumentatsiooni nõuetekohase säilimise.
(1)Lihthankemenetlus tuleb korraldada asjade ostmisel ja teenuste tellimisel, kui lepingu eeldatav maksumus on vähemalt 50 000 eurot, ehitustööde tellimisel, kui lepingu eeldatav maksumus on vähemalt 100 000 eurot, ning teenuste kontsessiooni korral, kui lepingu eeldatav maksumus on vähemalt 100 000 eurot, kuid jääb alla vastava rahvusvahelise piirmäära. Lihthankemenetluse läbiviimisel lähtutakse riigihangete seaduse §-s 125 sätestatust.
(2)Sotsiaal- või eriteenuste lepingu sõlmimisel lähtutakse riigihangete seaduse §-des 126 ja 127 sätestatust, kui eriteenuste lepingu eeldatav maksumus on 100 000 eurot või enam ja sotsiaalteenuste lepingu eeldatav maksumus on 500 000 eurot või enam.
(3)Sotsiaal- või eriteenuste tellimisel tuleb järgida riigihangete seaduse §-s 3 sätestatud riigihanke korraldamise üldpõhimõtteid, võttes arvesse sotsiaal- ja eriteenuste eripärasid.
(4)Sotsiaal- või eriteenuste tellimisel, kui maksumus on vähemalt 20 000 eurot, aga väiksem käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud maksumustest, koostab riigihanke eest vastutav isik kirjaliku kutse.
(5)Riigihanke eest vastutav isik edastab kirjaliku kutse e-posti teel võimaluse korral vähemalt kolmele pakkujale, kontrollides enne nende vastavust õigusaktides sätestatud erinõuetele, kui seda eeldab sotsiaal- või eriteenuste iseloomust lähtuv tegevus.
(1)Lepingu muutmisel tuleb lähtuda seaduses sätestatud reeglitest, lepingu muutmine on lubatav üksnes seaduses nimetatud juhtudel.
(2)Kui lepingu muutmine toob vallale kaasa täiendava rahalise kulu või ei ole täiendava rahalise kulutuse tegemiseks vahendeid eelarvesse kavandatud, otsustab lepingu muutmise lubamise valitsus (täitevorgan).
(3)Kui lepingu muutmisega ei kaasne vallale võrreldes lepingu esialgse maksumusega täiendavaid rahalisi kulusid, otsustab lepingu muutmise lepingu täitmise eest vastutava struktuuriüksuse, ametiasutuse või hallatava asutuse juht.
(1)Teenistuja, kes osaleb hankemenetluse läbiviimisel, on kohustatud vältima huvide konflikti olukorda sattumist ning korruptsioonivastase seaduse 2. peatükist tulenevaid toimingupiiranguid. Sellisteks teenistujateks on muuhulgas: 1) hankekomisjoni liikmed, riigihanke eest vastutav isik; 2) hanke ettevalmistamisel osalevad teenistujad (enne riigihanke komisjoni moodustamist); 3) teenistuja(d), kes koostab/koostavad riigihanke tehnilise kirjelduse või esitab/esitavad selle osas täiendusettepanekuid, kuid ei kuulu hankekomisjoni; 4) kontaktisik tarnijale/pakkujale info edastamisel, tööülesannete täpsustamisel ja juhendamisel.
(2)Huvide konflikti ilmnemisel on isik kohustatud sellest viivitamata teavitama oma vahetut juhti, kes otsustab kolme tööpäeva jooksul isiku taandamise vajalikkuse ja teeb hankija juhile või valitsusele ettepaneku määrata vajadusel uus isik vastavat rolli täitma.
(3)Hankija teenistujatel on keelatud olla pakkuja esindajaks, kontaktisikuks või muud moodi pakkujaga seotud isikuks hankija poolt läbiviidavatel riigihangetel.
Hiiumaa Vallavalitsuse 20. detsembri 2023. a määrus nr 6 „Hiiumaa valla hankekord“ tunnistatakse kehtetuks.
Määrus jõustub 1. novembril 2026.
(9)Kui riigihanke läbiviimise vajadus selgub pärast hankeplaani kinnitamist, peab eelarves vastavate kulude eest vastutav isik esitama taotluse hankeplaani täiendamiseks. Hankeplaani muudatused kinnitab valitsus (täitevorgan).
(10)Hankeplaani väliselt on erandina lubatud teostada riigihankeid ettenägematutel juhtudel (ettenägematud tööd), mida ei olnud võimalik hankeplaani koostamisel ette näha.
(11)Valitsuse teenistuja, kelle ülesandeks on hankeplaani projekti koostamine, vaatab kinnitatud hankeplaani üle üks kord kvartalis ja esitab hankeplaani täitmise ning hankeplaaniväliselt töösse võetud riigihangete kohta valitsusele (täitevorgan) aruande üldjuhul kahe nädala jooksul pärast kvartali lõppu. Aruanne sisaldab vähemalt järgmist infot: kvartali seisuga läbi viidud, töösse esitatud, edasi lükkunud, ära jäänud ja hankeplaaniväliselt töösse võetud riigihanked, kohaldatud erandid ning esitatud vaidlustused.
(12)Hankeplaan koostatakse igaks kalendriaastaks ja avaldatakse viivitamata pärast selle kinnitamist valla veebilehel. Alates 2027. aastast avaldatakse iga-aastane hankeplaan ka riigihangete registris.
(8)Asjade ostmisel ja teenuste tellimisel eeldatava maksumusega alla 10 000 euro ei ole vähemalt kolme pakkumuse küsimine kohustuslik ning pakkumuse võib küsida ühelt isikult. Enne pakkumuse aktsepteerimist tuleb veenduda, et pakutud hind on mõistlik ja vastab turuhinnale. Ühelt isikult pakkumuse küsimisel tuleb kirjalikus taasesitamist võimaldavas vormis fikseerida põhjendus, mille alusel loetakse pakutud hind mõistlikuks ja turuhinnale vastavaks. Kui hinna vastavuses turuhinnale ei ole võimalik veenduda, tuleb küsida pakkumused vähemalt kolmelt isikult.
(9)Ehitustööde tellimisel eeldatava maksumusega alla 20 000 euro ei ole vähemalt kolme pakkumuse küsimine kohustuslik ning pakkumuse võib küsida ühelt isikult. Enne pakkumuse aktsepteerimist tuleb veenduda, et pakutud hind on mõistlik ja vastab turuhinnale. Ühelt isikult pakkumuse küsimisel tuleb kirjalikus taasesitamist võimaldavas vormis fikseerida põhjendus, mille alusel loetakse pakutud hind mõistlikuks ja turuhinnale vastavaks. Kui hinna vastavuses turuhinnale ei ole võimalik veenduda, tuleb küsida pakkumused vähemalt kolmelt isikult.
(10)Kirjalik leping tuleb sõlmida: 1) asja ostmisel maksumusega 10 000 eurot või enam; 2) teenuse tellimisel maksumusega 10 000 eurot või enam; 3) ehitustöö tellimisel maksumusega 10 000 eurot või enam.
(11)Ehitustöö tellimisel maksumusega alla 10 000 euro, kui eraldi kirjalikku lepingut ei sõlmita, fikseeritakse enne töö tellimist kirjalikus taasesitamist võimaldavas vormis töö sisu, maksumus, tähtaeg ning kokkulepitud garantiitingimused.
(12)Vähemalt kolmelt isikult pakkumuse küsimise nõuet ei pea järgima järgmistel juhtudel: 1) avariitööde teostamise teenuse või ehitustööde tellimisel või muul kiireloomulisel põhjendatud vajadusel; 2) kui müüja pakub asja või teenust turuhinnast selgelt odavama hinnaga.