1(1)Määrusega kehtestatakse Narva Linnavolikogu 29.10.2020 määruse nr 21 „Spetsialistidele munitsipaalkorterite üürile andmise ja üürikulude hüvitamise kord Narva linnas“ (edaspidi volikogu määrus) rakendamiseks:11) üürikulude hüvitise taotlemise, menetlemise, määramise, maksmise, maksmise peatamise ja lõpetamise, alusetult makstud üürikulude hüvitise tagasinõudmise ning hüvitise maksmiseks vajalike asjaolude, sealhulgas kauguse, hindamise, kontrollimise ja tõendamise täpsem kord ning hüvitise väljamaksmise korraldamise ja rahastamise kord;22) munitsipaalkorteri üürimist taotleva spetsialistina arvele võtmisel volikogu määruse § 4 lõike 1 punktides 1 ja 2 sätestatud tingimuste täitmise, sealhulgas kauguse hindamise ja kontrollimise ning vajaduse korral nende andmete tõendamise täpsem kord.2(2)Hüvitise taotlusi menetleb Narva Linnavalitsuse Linnamajandusamet (edaspidi Amet). Menetlustoiminguid teeb Ameti direktori määratud töötaja (edaspidi vastutav töötaja).3(3)Käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 2 nimetatud tingimuste täitmist kontrollib Narva Linnavalitsuse eluasemekomisjon (edaspidi eluasemekomisjon). Kontrolliks vajalikud toimingud, sealhulgas andmekogudest andmete kontrollimise, teeb registripidaja.
1(1)Käesolevas määruses kasutatakse mõisteid volikogu määruses sätestatud tähenduses.2(2)Lisaks kasutatakse käesolevas määruses järgmisi mõisteid:11) hüvitis – volikogu määruse §-de 13¹ ja 13² või §-de 13³–13⁵ alusel määratav vabaturult üüritud eluruumi üürikulude hüvitis;22) hüvitise taotleja – spetsialist, õpetaja või tugispetsialist, kes taotleb hüvitist;33) hüvitise saaja – isik, kellele on hüvitis määratud;44) tööandja – volikogu määruse §-s 3 nimetatud asutus või juriidiline isik, millega hüvitise taotlejal või hüvitise saajal on töö- või teenistussuhe, õpetaja ja tugispetsialisti puhul Narva linna pidamisel olev lasteaed, üldhariduskool või huvikool, mis on tema põhitöökoht;55) linna asutusest tööandja – Narva linna ametiasutus või ametiasutuse hallatav asutus;66) juriidilisest isikust tööandja – juriidiline isik, mille asutaja, osaleja või aktsionär on Narva linn;77) registripidaja – volikogu määruse § 7 lõikes 2 nimetatud eluasemekomisjoni sekretär;88) haldav ametiasutus – Narva linna ametiasutus, mille hallatav asutus on linna asutusest tööandja;99) rahastamise leping – Ameti ja juriidilisest isikust tööandja vahel §-s 24 sätestatud korras sõlmitav üürikulude hüvitise maksmise rahastamise leping.
1(1)Hüvitise saamiseks esitab hüvitise taotleja Ametile käesoleva määruse lisas 1 toodud vormi kohase taotluse koos §-s 4 nimetatud dokumentidega. Taotlus ja sellele lisatud dokumendid esitatakse digitaalselt allkirjastatult Ameti e-posti aadressile või paberkandjal Ametile.2(2)Volikogu määruse §-de 13¹ ja 13² alusel hüvitist taotlev spetsialist peab olema munitsipaalkorteri üürimist taotleva spetsialistina arvele võetud.3(3)Õpetaja või tugispetsialist esitab hüvitise taotluse kuue kuu jooksul töösuhte algusest arvates, arvestades volikogu määruse § 14 lõikes 3² sätestatud erisust.4(4)Kui õpetaja või tugispetsialist on taotluse esitamise ajal munitsipaalkorteri üürimist taotleva spetsialistina registris arvel, esitab ta taotluses avalduse enda arvelt mahavõtmiseks hüvitise määramise korral.
1(1)Taotlusele lisatakse:11) hüvitise taotleja sõlmitud kehtiva kirjaliku eluruumi üürilepingu koopia;22) töölepingu, ametisse nimetamise käskkirja või muu töö- või teenistussuhet tõendava dokumendi koopia;33) isikut tõendava dokumendi koopia;44) õpetaja või tugispetsialisti puhul käesoleva määruse lisas 2 toodud vormi kohane tööandja kinnitus;55) õpetaja või tugispetsialisti puhul § 8 lõikes 4 nimetatud dokumendid tema teiste töökohtade kokkulepitud tööaja kohta;66) volikogu määruse §-de 13¹ ja 13² alusel hüvitist taotleva spetsialisti puhul § 9 lõikes 2 nimetatud registripidaja teave.2(2)Kui õpetaja või tugispetsialist taotleb hüvitist ka taotluse esitamisele eelnenud perioodi eest, lisab ta taotlusele selle perioodi kohta § 21 lõikes 3 sätestatud nõuetele vastavad üüri tasumist tõendavad dokumendid.3(3)Amet ei nõua hüvitise taotlejalt selliste andmete või dokumentide esitamist, mis on Ametile õiguspäraselt kättesaadavad riigi või kohaliku omavalitsuse andmekogust, välja arvatud juhul, kui andmekogus olevad andmed on hüvitise saamise tingimuste kontrollimiseks ebapiisavad või vastuolulised.4(4)Amet võib nõuda hüvitise taotlejalt täiendavaid andmeid või dokumente üksnes juhul, kui need on vajalikud hüvitise saamise tingimuste kontrollimiseks ja Ametil ei ole võimalik neid saada muust õiguspärasest allikast.5(5)Kui hüvitise taotleja esitatud üürilepingust ei nähtu üüri suurus eraldi kõrvalkuludest ning hoone korrashoiu- ja parenduskuludest, esitab hüvitise taotleja üürilepingu muudatuse või lisa, millest nähtub üüri suurus.6(6)Hüvitise taotleja esitab taotluses käesoleva määruse lisas 1 nimetatud kinnitused. Omandi kontrollimiseks esitab hüvitise taotleja oma abikaasa või registreeritud elukaaslase nime ja isikukoodi. Samad andmed esitab volikogu määruse §-de 13¹ ja 13² alusel hüvitist taotlev spetsialist temaga koos ühist eluruumi üürimist taotleva pereliikme kohta ning õpetaja või tugispetsialist temaga koos üüritavat eluruumi kasutava või kasutama asuva pereliikme kohta.
1(1)Õpetaja või tugispetsialisti tööandja kinnitab käesoleva määruse lisas 2 toodud vormil tema ametikoha, töösuhte alguse kuupäeva, selles töökohas kokkulepitud tööaja, tema vastavuse õigusaktidega kehtestatud kvalifikatsiooninõuetele või vastaval ametikohal töötamise lubatavuse ning selle, et õpetaja õpetab põhitöökohas eesti keeles või tugispetsialist osutab seal tugiteenust eesti keeles. Teistelt tööandjatelt kinnitust ei nõuta. Hüvitise taotleja teiste töökohtade andmed tehakse kindlaks § 8 lõikes 4 sätestatud korras.2(2)Tööandja kinnituse allkirjastab tööandja juht või tema volitatud isik. Kinnitus peab olema allkirjastatud mitte varem kui 30 kalendripäeva enne hüvitise taotluse esitamist.3(3)Vastutaval töötajal on õigus küsida tööandjalt täiendavaid andmeid, dokumente ja selgitusi, kui need on vajalikud tööandja kinnituses esitatud andmete või hüvitise saamise tingimuste täitmise kontrollimiseks.
1(1)Vastutav töötaja kontrollib taotluse ja sellele lisatud dokumentide nõuetekohasust, esitatud andmete õigsust ning hüvitise saamise tingimuste kontrollimiseks vajalike andmete ja dokumentide olemasolu.2(2)Vastutaval töötajal on menetluseks vajalikus ulatuses õigus:11) kontrollida andmeid riigi ja kohaliku omavalitsuse andmekogudest;22) küsida hüvitise taotlejalt täiendavaid andmeid, dokumente ja selgitusi;33) küsida tööandjalt tema valduses olevaid menetluseks vajalikke andmeid, dokumente ja selgitusi;44) küsida Narva linna ametiasutustelt ja hallatavatelt asutustelt nende pädevuse piires menetluseks vajalikke andmeid;55) kontrollida muul õiguspärasel viisil hüvitise saamise tingimuste täitmise seisukohast olulisi asjaolusid.3(3)Kui taotluses esineb puudusi või taotlusele ei ole lisatud nõutavaid dokumente, määrab vastutav töötaja hüvitise taotlejale puuduste kõrvaldamiseks tähtaja, mis ei ole lühem kui kümme tööpäeva, ning selgitab puuduste tähtajaks kõrvaldamata jätmise tagajärgi, sealhulgas taotluse läbi vaatamata jätmise võimalust.4(4)Vastutav töötaja selgitab välja asja lahendamiseks olulised asjaolud, kogub vajaduse korral täiendavad tõendid ning dokumenteerib kontrolli tulemused.5(5)Pärast asja lahendamiseks vajalike asjaolude väljaselgitamist valmistab vastutav töötaja ette hüvitise määramise või määramata jätmise käskkirja eelnõu.6(6)Amet teeb hüvitise määramise või määramata jätmise otsuse 30 kalendripäeva jooksul nõuetekohase taotluse saamisest arvates. Kui otsust ei ole võimalik selle tähtaja jooksul teha, toimitakse haldusmenetluse seaduse §-s 41 sätestatud korras.
1(1)Hüvitise saamise tingimuste täitmist kontrollitakse taotluses ja sellele lisatud dokumentides esitatud andmete, riigi ja kohaliku omavalitsuse andmekogude andmete ning vajaduse korral menetluse käigus kogutud täiendavate andmete ja dokumentide alusel.2(2)Volikogu määruse §-de 13¹ ja 13² alusel hüvitist taotleva spetsialisti puhul kontrollitakse:11) tema arvelolekut munitsipaalkorteri üürimist taotleva spetsialistina;22) volikogu määruse § 13¹ lõikes 1 nimetatud asjaolu tuvastamist § 9 lõikes 2 nimetatud registripidaja teabe alusel ja tuvastamise kuupäeva;33) volikogu määruse § 13² lõigetes 3, 4 ja 6 sätestatud tingimuste täitmist;44) kas tema, tema abikaasa, registreeritud elukaaslane või temaga koos ühist eluruumi üürimist taotlev pereliige on pärast tema arvele võtmist omandanud volikogu määruse § 13² lõike 5 punktis 3 nimetatud eluruumi või õiguse;55) kui hüvitise taotleja on õpetaja või tugispetsialist, volikogu määruse § 13⁶ lõikes 4 nimetatud varasema hüvitise saamise puudumist.3(3)Volikogu määruse § 4 lõikes 1 sätestatud tingimuste täitmist hinnatakse spetsialisti arvele võtmisel ning hüvitise menetluses Amet neid uuesti ei hinda. Kui Ametile saab teatavaks asjaolu, mis võib olla aluseks spetsialisti arvelt mahavõtmiseks, edastab Amet selle teabe viivitamata eluasemekomisjonile.4(4)Õpetaja või tugispetsialisti, tema abikaasa, registreeritud elukaaslase ja temaga koos üüritavat eluruumi kasutava või kasutama asuva pereliikme puhul kontrollitakse, kas nende omandis on Narva linnas või põhitöökohale lähemal kui 50 kilomeetrit asuvas kohas volikogu määruse § 13⁴ lõike 1 punktis 3 nimetatud eluruum või õigus.5(5)Käesoleva paragrahvi lõike 2 punktis 4 ja lõikes 4 nimetatud eluruumi omandit kontrollitakse kinnistusraamatu andmete alusel ja hooneühistu liikmesuse õigust äriregistri andmete alusel. Väljaspool Eestit asuva eluruumi kohta lähtutakse hüvitise taotleja § 4 lõikes 6 nimetatud kinnitusest, kui Ametil ei ole andmeid, mis seaksid kinnituse õigsuse kahtluse alla.6(6)Õpetaja või tugispetsialisti volikogu määruse § 13⁴ lõike 1 punktis 1 nimetatud ametikohale asumise ajal rahvastikuregistrisse kantud elukohta kontrollitakse rahvastikuregistri andmete alusel.7(7)Õpetaja või tugispetsialisti puhul kontrollitakse lisaks:11) volikogu määruse § 13⁴ lõikes 1 sätestatud tingimuste täitmist;22) volikogu määruse 2. peatüki alusel sõlmitud kehtiva munitsipaalkorteri üürilepingu puudumist ning sama perioodi eest volikogu määruse muul alusel makstava üürikulude hüvitise puudumist;33) tema arvelolekut munitsipaalkorteri üürimist taotleva spetsialistina;44) enne hüvitise määramist volikogu määruse § 13⁵ lõigetes 6 ja 7 sätestatud hüvitise maksmise koguperioodi ning varem kasutatud perioodi, sealhulgas volikogu määruse § 14 lõikes 3¹ nimetatud perioodi.8(8)Kõigi hüvitise taotlejate puhul kontrollitakse, kas üüritav eluruum vastab volikogu määruse § 2 punktis 4 sätestatud vabaturult üüritud eluruumi mõistele, sealhulgas kinnistusraamatu andmete alusel, kas tegemist on Narva linna haldusterritooriumil asuva eraomandis oleva korteriomandiga.9(9)Kui andmekogu andmed on hüvitise saamise tingimuste täitmise kontrollimiseks ebapiisavad või vastuolulised, kontrollitakse asjaolu muude asjakohaste tõendite alusel.
1(1)Kui õpetajal või tugispetsialistil on üks töökoht ja see on Narva linna pidamisel olev lasteaed, üldhariduskool või huvikool, on see tema põhitöökoht volikogu määruse § 2 punkti 9 tähenduses.2(2)Kui õpetajal või tugispetsialistil on mitu töökohta, võrreldakse kokkulepitud tööaja alusel tema kõigi töökohtade töökoormust, sõltumata asutuse pidajast. Eri töökohtade töökoormust ei liideta. Põhitöökoht on Narva linna pidamisel olev lasteaed, üldhariduskool või huvikool, kus töökoormus on kõigi töökohtade võrdluses suurim. Kui muus töökohas on töökoormus suurem kui üheski Narva linna pidamisel olevas lasteaias, üldhariduskoolis või huvikoolis, ei ole tal volikogu määruse § 2 punkti 9 tähenduses põhitöökohta ning volikogu määruse § 13⁴ lõike 1 punkti 1 kohaselt hüvitist ei määrata.3(3)Kui õpetaja või tugispetsialisti töökoormus on võrdne kahes või enamas töökohas ning üheski muus töökohas ei ole tema töökoormus sellest suurem, loetakse põhitöökohaks see neist töökohtadest, mis on Narva linna pidamisel olev lasteaed, üldhariduskool või huvikool. Kui selliseid töökohti on mitu, loetakse põhitöökohaks see, mille hüvitise taotleja taotluses märgib. Kui hüvitise taotleja ei ole põhitöökohta märkinud, määrab vastutav töötaja talle märkimiseks § 6 lõikes 3 nimetatud tähtaja.4(4)Hüvitise taotleja esitab taotluses andmed kõigi oma töökohtade ja neis kokkulepitud tööaja kohta. Põhitöökohas kokkulepitud tööaega tõendab § 5 lõikes 1 nimetatud tööandja kinnitus. Teistes töökohtades kokkulepitud tööaja tõendamiseks lisab hüvitise taotleja taotlusele iga töökoha kohta ühe järgmistest dokumentidest, millest nähtub kokkulepitud tööaeg: töö- või teenistussuhet tõendava dokumendi koopia, tööandja tõendi või töötamise registri väljavõtte.5(5)Käesoleva paragrahvi lõike 3 alusel märgitud põhitöökoht jääb hüvitise maksmise perioodil põhitöökohaks, kui hüvitise saaja töökoormus üheski muus töökohas ei ole suurem kui põhitöökohas. Kui hüvitise maksmise perioodil saab põhitöökohaks teine Narva linna pidamisel olev lasteaed, üldhariduskool või huvikool, kus hüvitise saaja juba töötab, uut taotlust ei esitata. Hüvitise saaja esitab Ametile § 15 lõikes 1 sätestatud tähtaja jooksul teate, milles märgitakse uus põhitöökoht ja põhitöökoha muutumise päev, ning lisab teatele uue põhitöökoha tööandja § 5 lõikes 1 nimetatud kinnituse ja, kui teiste töökohtade andmed on muutunud, käesoleva paragrahvi lõikes 4 nimetatud dokumendid.6(6)Käesoleva paragrahvi lõikes 5 nimetatud juhul kontrollib Amet uue põhitöökoha suhtes volikogu määruse § 13⁴ lõike 1 punktides 1–4, 6 ja 7 sätestatud tingimuste täitmist, kohaldades § 6 lõikeid 2–4, ning teeb otsuse 30 kalendripäeva jooksul tööandja kinnituse saamisest arvates.7(7)Kui tingimused on täidetud, muudab Amet käskkirjaga hüvitise määramise käskkirja alates põhitöökoha muutumise päevast. Senine tööandja maksab hüvitise põhitöökoha muutumisele eelnenud päevade eest ja uus tööandja alates põhitöökoha muutumise päevast, sealhulgas muudetud käskkirja andmisele eelnenud perioodi eest § 21 kohaselt. Senisele tööandjale eraldatud kasutamata vahendite arvestamine või tagastamine ja vahendite eraldamine uuele tööandjale toimub muudetud käskkirja alusel.8(8)Kui senine tööandja on hüvitise põhitöökoha muutumisele järgnenud perioodi eest juba välja maksnud, ei maksa uus tööandja hüvitist selle perioodi eest uuesti ja Amet märgib selle muudetud käskkirjas. Põhitöökoha muutumise kuu hüvitise arvutavad senine ja uus tööandja § 13 lõike 4 kohaselt.9(9)Kui tingimused ei ole täidetud või nende täitmist ei ole § 6 lõike 3 kohaselt määratud tähtaja jooksul tõendatud, lõpetab Amet hüvitise maksmise § 18 lõike 3 punkti 2 alusel.
1(1)Volikogu määruse § 13¹ lõikes 1 nimetatud asjaolu tuvastatakse registripidaja kirjaliku teabe alusel. Amet hindab teavet hüvitise menetluses käesoleva paragrahvi lõike 4 kohaselt.2(2)Hüvitise esmase taotluse või § 19 lõikes 6 nimetatud taotluse esitamisel lisab spetsialist taotlusele registripidaja kirjaliku teabe, mis on väljastatud mitte varem kui 30 kalendripäeva enne taotluse esitamist. Registripidaja väljastab teabe spetsialisti taotlusel viie tööpäeva jooksul. Teabes märgitakse:11) kas spetsialist on munitsipaalkorteri üürimist taotleva spetsialistina registris arvel;22) kas spetsialistile on pakutud munitsipaalkorterit ning pakkumise kuupäev ja eluruumi aadress;33) kas spetsialist on pakutud eluruumi üürimisest volikogu määruse § 11 lõike 2 kohaselt kirjalikult keeldunud ning keeldumise kuupäev ja põhjendus.3(3)Kui käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud teavet ei ole taotlusele lisatud, küsib Amet selle registripidajalt viie tööpäeva jooksul taotluse saamisest arvates ning registripidaja annab teabe viie tööpäeva jooksul päringu saamisest arvates.4(4)Volikogu määruse § 13¹ lõikes 1 nimetatud asjaolu loetakse tuvastatuks, kui registripidaja teabest nähtub, et spetsialist on registris arvel ning:11) talle ei ole munitsipaalkorterit pakutud või22) ta on talle pakutud munitsipaalkorteri üürimisest volikogu määruse § 11 lõike 2 kohaselt kirjalikult ja põhjendusega keeldunud.5(5)Asjaolu tuvastamise kuupäevaks loetakse registripidaja teabe kuupäev.6(6)Kui Ametile või registripidajale on teada vaba munitsipaalkorter, mis võib vastata spetsialisti põhjendatud vajadusele, ja seda ei ole spetsialistile pakutud, pakutakse seda talle volikogu määruse 2. peatükis sätestatud korras enne hüvitise määramist. Sel juhul pikeneb § 6 lõikes 6 nimetatud tähtaeg pakkumiseks ja volikogu määruse § 11 lõikes 2 nimetatud vastamiseks kulunud aja võrra.
1(1)Volikogu määruses sätestatud 50 kilomeetri vahemaa määratakse avalikult kasutatava elektroonilise kaardirakenduse abil mööda lühimat autoga läbitavat teed. Amet ja eluasemekomisjon kasutavad vahemaa määramisel sama kaardirakendust.2(2)Töö- või ametikoha asukohaks loetakse selle hoone aadress, kus spetsialist töö- või ametikohustusi peamiselt täidab. Õpetaja ja tugispetsialisti puhul loetakse asukohaks põhitöökohaks oleva asutuse selle hoone aadress, kus ta peamiselt töötab.3(3)Volikogu määruse § 13⁴ lõike 1 punktis 4 nimetatud kaugus määratakse põhitöökoha ja selle elukoha vahel, mis oli õpetajal või tugispetsialistil rahvastikuregistri andmetel ametikohale asumise päeval.4(4)Volikogu määruse § 13² lõike 5 punktis 3, § 13⁴ lõike 1 punktis 3 ja § 13⁵ lõike 4 punktis 3 nimetatud kaugus määratakse väljaspool Narva linna asuva, nendes sätetes kirjeldatud alaliseks elamiseks sobiva eramu, korteriomandi, muu eluruumi või hooneühistu liikmesuse alusel kasutatava eluruumi ja spetsialisti töö- või ametikoha, õpetaja või tugispetsialisti puhul põhitöökoha vahel.5(5)Vahemaa määramisel sisestatakse kaardirakendusse lähte- ja sihtkoha aadress. Kui kaardirakendus pakub mitu autoga läbitavat teekonda, lähtutakse neist lühimast.6(6)Vahemaa kontrollimise kohta dokumenteeritakse kontrollimise kuupäev, lähte- ja sihtkoha aadress, kasutatud kaardirakendus ning lühima autoga läbitava teekonna pikkus.7(7)Kui õpetaja või tugispetsialisti käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud või spetsialisti § 26 lõikes 3 nimetatud elukoha aadress on rahvastikuregistrisse kantud täpsusega, mis ei võimalda seda kaardirakendusse sisestada, määratakse vahemaa kaardirakenduses vastava asustusüksuse või, kui asustusüksus ei ole kantud, omavalitsusüksuse nime järgi kuvatava asukohani. Kui lähte- või sihtkoht asub väljaspool Eestit, määratakse vahemaa kaardirakenduse mõõtevahendiga linnulennult.8(8)Vahemaad võrreldakse 50 kilomeetriga kaardirakenduse näidatud täpsusega ilma ümardamata.
1(1)Volikogu määruse §-de 13¹ ja 13² alusel hüvitist saava spetsialisti puhul kontrollitakse hüvitise saamise tingimuste jätkuvat täitmist, kui Ametile saab hüvitise maksmise perioodil teatavaks asjaolu, mis võib mõjutada hüvitise saaja õigust hüvitisele, hüvitise suurust või maksmist.2(2)Õpetaja või tugispetsialisti puhul kontrollitakse hüvitise saamise tingimuste jätkuvat täitmist vähemalt üks kord iga 12 kuu jooksul ning lisaks käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud juhul.3(3)Jätkuva kontrolli käigus kontrollitakse vastavalt hüvitise liigile eelkõige:11) töö- või teenistussuhte jätkumist;22) hüvitise määramise aluseks oleva üürilepingu kehtivust;33) volikogu määruse § 13² lõike 5 punktis 3 või § 13⁴ lõike 1 punktis 3 nimetatud eluruumi või õiguse puudumist;44) hüvitise maksmist välistavate muude asjaolude puudumist;55) volikogu määruse §-de 13¹ ja 13² alusel hüvitist saava spetsialisti puhul tema jätkuvat arvelolekut munitsipaalkorteri üürimist taotleva spetsialistina;66) õpetaja või tugispetsialisti puhul põhitöökoha, selles kokkulepitud tööaja ning muude volikogu määruse §-des 13³–13⁵ sätestatud jätkuvalt täidetavate tingimuste olemasolu.4(4)Õpetaja või tugispetsialisti põhitöökoha jätkuva kontrolli käigustehakse tema töökohad ja neis kokkulepitud tööaeg kindlaks § 8 lõikes 4 sätestatud korras, kui Ametile on teatavaks saanud töökohtade või tööaja muutumine või kui olemasolevad andmed on vastuolulised.5(5)Hüvitise maksmise perioodil ei hinnata uuesti hüvitise saaja töö- või ametikohale asumise ajal rahvastikuregistrisse kantud elukohta ega selle kaugust ega taotluse esitamise tähtaja järgimist, välja arvatud § 8 lõikes 5 nimetatud juhul ja juhul, kui ilmneb, et hüvitis on määratud ebaõigete või mittetäielike andmete alusel.6(6)Kontrolli teeb vastutav töötaja, kellel on seejuures § 6 lõikes 2 sätestatud õigused.7(7)Kui kontrolli käigus ilmnevad asjaolud, mis võivad kaasa tuua hüvitise vähendamise, hüvitise määramise käskkirja kehtivuse peatamise, hüvitise maksmise lõpetamise või muu hüvitise saaja kahjuks tehtava otsuse, antakse hüvitise saajale enne otsuse tegemist võimalus esitada arvamus ja vastuväited, välja arvatud haldusmenetluse seaduse § 40 lõikes 3 sätestatud juhul.8(8)Töölepingu seaduse §-des 59–62 nimetatud ema-, isa-, lapsendaja- või vanemapuhkus ning aja-, asendus- või reservteenistus või mobilisatsioonikäsu alusel tegevteenistus ei ole iseenesest hüvitise maksmise peatamise ega lõpetamise alus. Õpetaja või tugispetsialisti puhul kontrollitakse sel juhul volikogu määruse § 13⁴ lõike 1 punktis 6 sätestatud tingimuse täitmist.
1(1)Hüvitise määramise või määramata jätmise otsustab Amet. Otsus vormistatakse Ameti direktori käskkirjaga.2(2)Hüvitise määramise käskkirjas märgitakse vähemalt:11) hüvitise saaja nimi ja isikukood;22) hüvitise määramise aluseks oleva eluruumi aadress;33) hüvitise suurus;44) hüvitise maksmise perioodi algus- ja lõppkuupäev, mis määratakse käesoleva paragrahvi lõike 11 ja § 19 lõike 1 kohaselt;55) hüvitise saaja tööandja ning vahendite eraldamise viis;66) § 14 alusel hüvitise määramisel taotluse esitamisele eelnenud perioodi eest makstava hüvitise summa;77) muud vajalikud andmed.3(3)Hüvitise määramise käskkirjas jäetakse võimalus peatada käskkirja kehtivus ning tunnistada käskkiri kehtetuks, sealhulgas tagasiulatuvalt alates päevast, millest hüvitise saamise tingimused ei olnud täidetud, kui ilmneb, et need tingimused ei olnud käskkirja andmisel täidetud või on hiljem ära langenud.4(4)Hüvitise määramise käskkirjas sätestatakse, et käskkiri kaotab kehtivuse ilma eraldi haldusaktita, kui:11) lõpeb hüvitise saaja töö- või teenistussuhe tööandjaga, välja arvatud § 8 lõikes 5 nimetatud juhul;22) lõpeb hüvitise määramise aluseks olev üürileping;33) hüvitise saajaga sõlmitakse munitsipaalkorteri üürileping;44) õpetaja või tugispetsialist võetakse munitsipaalkorteri üürimist taotleva spetsialistina arvele;55) volikogu määruse §-de 13¹ ja 13² alusel hüvitist saav spetsialist võetakse munitsipaalkorteri üürimist taotleva spetsialistina arvelt maha.5(5)Käskkirjas märgitakse otsuse faktiline ja õiguslik alus ning vaidlustamisviide. Vaie esitatakse Narva Linnavalitsusele Ameti kaudu.6(6)Käskkirja teatavakstegemisel selgitatakse hüvitise saajale § 15 lõigetes 1 ja 2 sätestatud teatamiskohustust ning volikogu määruse §-de 13¹ ja 13² alusel hüvitist saavale spetsialistile lisaks volikogu määruse § 8 lõikes 2 sätestatud kinnitamise kohustust ja selle täitmata jätmise mõju hüvitise maksmisele.7(7)Käskkiri tehakse hüvitise taotlejale teatavaks haldusmenetluse seaduses sätestatud korras.8(8)Hüvitise määramise käskkirjast teavitatakse tööandjat hüvitise maksmise korraldamiseks vajalikus ulatuses.9(9)Hüvitise määramise käskkiri on aluseks vahendite eraldamisele tööandjale §-s 23 sätestatud korras või rahastamise lepingu sõlmimisele §-s 24 sätestatud korras.10(10)Kui õpetaja või tugispetsialist on hüvitise määramise ajal munitsipaalkorteri üürimist taotleva spetsialistina registris arvel, võtab registripidaja ta § 16 lõikes 1 nimetatud teate saamisel arvelt maha volikogu määruse § 9 lõike 1 punkti 1 ja lõike 3 punkti 1 alusel.11(11)Hüvitise maksmise periood algab:11) volikogu määruse §-de 13¹ ja 13² alusel hüvitist saava spetsialisti puhul taotluse esitamise päevast, kuid mitte varem kui § 9 lõikes 5 nimetatud tuvastamise päevast;22) õpetaja või tugispetsialisti puhul taotluse esitamise päevast või, kui hüvitis määratakse § 14 alusel ka taotluse esitamisele eelnenud perioodi eest, selle perioodi alguse päevast.
1(1)Hüvitise suurus arvutatakse hüvitise määramise aluseks olevas üürilepingus kokkulepitud üüri alusel volikogu määruse § 13² lõikes 2 või § 13⁵ lõikes 1 sätestatud määra ja ülempiiri järgi. Üürina arvestatakse üksnes volikogu määruse § 2 punktis 5 nimetatud tasu eluruumi kasutamise eest, mille hulka ei kuulu kõrvalkulud ega hoone korrashoiu- ja parenduskulud.2(2)Hüvitis arvutatakse iga kalendrikuu kohta eraldi.3(3)Kui hüvitise saamise õigus kehtib kogu kalendrikuu jooksul ja üüri suurus kalendrikuu jooksul ei muutu, arvutatakse hüvitis selle kalendrikuu üüri alusel.4(4)Kui hüvitise saamise õigustekib või lõpeb kalendrikuu kestel, arvutatakse osalise kalendrikuu hüvitis järgmise valemi alusel:H = HK × D / Kkus:H – hüvitise summa osalise kalendrikuu eest;HK – hüvitise summa kogu kalendrikuu eest;D – hüvitise saamise õiguse päevade arv vastavas kalendrikuus;K – vastava kalendrikuu kalendripäevade arv.5(5)Kui üüri suurus muutub kalendrikuu kestel, arvutatakse hüvitis eraldi üüri muutumisele eelnenud ja sellele järgnenud päevade eest. Kalendrikuu hüvitis ei või ületada volikogu määruses sätestatud kuu ülempiiri.6(6)Hüvitise summa ümardatakse eurosendi täpsusega.7(7)Hüvitis makstakse välja tegelikult tasutud üüri alusel § 21 lõikes 4 sätestatud korras.
1(1)Õpetajale või tugispetsialistile, kes esitab taotluse volikogu määruse § 13⁴ lõike 1 punktis 5 või volikogu määruse § 14 lõikes 3² sätestatud tähtaja jooksul, määratakse hüvitis ka taotluse esitamisele eelnenud perioodi eest, kui hüvitise saamise tingimused olid sellel perioodil täidetud ja üüri tasumine on dokumentaalselt tõendatud. Taotluse esitamisele eelnenud periood algab töösuhte alguse või üürilepingu sõlmimise päevast, olenevalt sellest, kumb on hilisem.2(2)Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud perioodi hulka ei arvata aega enne 31. augustit 2026, mil jõustusid volikogu määruse §-d 13³–13⁵, ega aega, mille eest on hüvitis määratud volikogu määruse muul alusel.3(3)Vastutav töötaja kontrollib hüvitise saamise tingimuste täitmist ja üüri tasumist tõendavaid dokumente kogu selle taotluse esitamisele eelnenud perioodi kohta, mille eest hüvitist taotletakse.4(4)Kui hüvitise saamise tingimuste täitmine või üüri tasumine on tõendatud üksnes osa taotluse esitamisele eelnenud perioodi kohta, määratakse hüvitis selle osa eest.5(5)Taotluse esitamisele eelnenud perioodi eest määratud hüvitis arvestatakse volikogu määruses sätestatud hüvitise maksmise koguperioodi hulka.6(6)Kui hüvitise saamise õigustaotluse esitamisele eelnenud perioodil tekib või lõpeb kalendrikuu kestel või kui hüvitist ei määrata kogu kalendrikuu eest, arvutatakse hüvitis § 13 kohaselt.
1(1)Hüvitise saaja teatab Ametile kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis asjaolust, mis võib mõjutada tema õigust hüvitisele, hüvitise suurust või maksmist, viivitamata, kuid mitte hiljem kui kümne tööpäeva jooksul asjaolust teadasaamisest arvates. Üürilepingu muutumisest teatatakse § 19 lõikes 2 sätestatud korras.2(2)Hüvitise saaja teatab eelkõige:11) hüvitise määramise aluseks oleva üürilepingu ülesütlemisest, lõppemisest või § 19 lõikes 2 nimetatud muutmisest;22) töö- või teenistussuhte lõppemisest või töö- või ametikoha muutumisest;33) töölepingu seaduse §-des 59–62 nimetatud ema-, isa-, lapsendaja- või vanemapuhkusest või aja-, asendus- või reservteenistusest või mobilisatsioonikäsu alusel tegevteenistusest, mis kestab eeldatavalt kauem kui üks kuu;44) munitsipaalkorteri üürilepingu sõlmimisest;55) volikogu määruse § 13² lõike 5 punktis 3 või § 13⁵ lõike 4 punktis 3 nimetatud eluruumi või õiguse omandamisest;66) õpetaja või tugispetsialisti puhul töökoha lisandumisest või lõppemisest ning töökohas kokkulepitud tööaja muutumisest;77) õpetaja või tugispetsialisti puhul üüritava eluruumi elamiseks kasutamise lõppemisest;88) õpetaja või tugispetsialisti puhul tema munitsipaalkorteri üürimist taotleva spetsialistina arvele võtmisest;99) volikogu määruse §-de 13¹ ja 13² alusel hüvitist saava spetsialisti puhul tema munitsipaalkorteri üürimist taotleva spetsialistina arvelt mahavõtmisest;1010) muust asjaolust, mille tõttu hüvitise saamise tingimused ei ole enam täidetud.3(3)Tööandja teatab Ametile kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis talle teatavaks saanud asjaolust, mis võib mõjutada hüvitise saaja õigust hüvitisele, hüvitise suurust või maksmise perioodi, viivitamata, kuid mitte hiljem kui viie tööpäeva jooksul asjaolu teatavaks saamisest arvates.4(4)Vastutaval töötajal on õigus nõuda muutunud asjaolu kontrollimiseks vajalikke andmeid, dokumente ja selgitusi.
1(1)Amet teavitab registripidajat hüvitise määramisest viie tööpäeva jooksul hüvitise määramise käskkirja andmisest arvates, märkides hüvitise saaja nime ja isikukoodi, käskkirja kuupäeva ja numbri ning hüvitise maksmise perioodi. Kui hüvitise saaja on munitsipaalkorteri üürimist taotleva spetsialistina registris arvel, lisatakse teatele § 3 lõikes 4 nimetatud avaldus.2(2)Registripidaja teavitab Ametit viie tööpäeva jooksul asjaolu teatavaks saamisest arvates, kui:11) hüvitise saaja võetakse munitsipaalkorteri üürimist taotleva spetsialistina arvele, märkides eluasemekomisjoni otsuse kuupäeva;22) hüvitise saaja võetakse munitsipaalkorteri üürimist taotleva spetsialistina arvelt maha, märkides mahavõtmise aluse ja kuupäeva;33) Narva Linnavalitsus otsustab volikogu määruse § 12 lõike 1 alusel anda hüvitise saajale üürile munitsipaalkorteri, märkides otsuse kuupäeva;44) hüvitise saajaga sõlmitakse munitsipaalkorteri üürileping, märkides lepingu sõlmimise kuupäeva.
1(1)Kui pärast hüvitise määramist ilmnevad andmed, mis annavad põhjendatud aluse kahelda hüvitise saamise tingimuste jätkuvas täitmises, kontrollib vastutav töötaja asjaolusid §-s 11 sätestatud korras.2(2)Kui asjaolude kontrollimise ajal on põhjendatud alus arvata, et hüvitise maksmise jätkamine võib kaasa tuua hüvitise alusetu väljamaksmise, võib Amet käskkirjaga peatada § 12 lõikes 3 nimetatud alusel hüvitise määramise käskkirja kehtivuse kontrolli ajaks, kuid mitte kauemaks kui 30 kalendripäevaks. Kui kontrolli ei ole Ametist sõltumatul põhjusel võimalik selle aja jooksul lõpule viia, võib Amet peatamist põhjendatud käskkirjaga ühe korra pikendada kuni 30 kalendripäeva võrra.3(3)Kui viivitus võib kaasa tuua hüvitise alusetu väljamaksmise, võib Amet käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud peatamise otsustada haldusmenetluse seaduse § 40 lõike 3 punkti 1 alusel hüvitise saajat eelnevalt ära kuulamata. Sel juhul antakse hüvitise saajale võimalus esitada arvamus ja vastuväited viie tööpäeva jooksul peatamise käskkirja teatavakstegemisest arvates.4(4)Käskkirja kehtivuse peatamise käskkiri tehakse teatavaks hüvitise saajale ning sellest teavitatakse viivitamata tööandjat.5(5)Käskkirja kehtivuse peatamise ajal hüvitist välja ei maksta ning vahendite eraldamine peatub § 23 lõike 5 kohaselt või rahastamise lepingus sätestatud korras.6(6)Kui kontrolli tulemusel tuvastatakse, et hüvitise saamise tingimused olid peatamise ajal täidetud, lõpetab Amet peatamise käskkirjaga. Peatamise ajal maksmata jäänud hüvitis makstakse hüvitise saajale välja.7(7)Kui kontrolli tulemusel tuvastatakse hüvitise maksmise lõpetamise alus, kohaldatakse §-s 18 sätestatut.
1(1)Hüvitise maksmine lõpeb ilma eraldi haldusaktita:11) hüvitise määramise käskkirjas märgitud hüvitise maksmise perioodi lõppemisel;22) hüvitise määramise käskkirja kehtivuse kaotamisel § 12 lõike 4 alusel.2(2)Käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 2 nimetatud juhul on hüvitise saamise õiguse viimane päev töö- või teenistussuhte või üürilepingu lõppemise päev või munitsipaalkorteri üürilepingu sõlmimise, arvele võtmise või arvelt mahavõtmise päevale eelnev päev. Vastutav töötaja teeb selle päeva kindlaks, dokumenteerib selle ning teavitab sellest hüvitise saajat ja tööandjat viie tööpäeva jooksul asjaolu teatavaks saamisest arvates.3(3)Amet lõpetab hüvitise maksmise Ameti direktori käskkirjaga, kui:11) ilmneb volikogu määruse § 13² lõike 5 punktis 3 või § 13⁵ lõike 4 punktis 3 nimetatud asjaolu;22) ilmneb volikogu määruse § 13² lõike 5 punktis 5 või § 13⁵ lõike 4 punktis 4 nimetatud muu hüvitise maksmist välistav asjaolu;33) hüvitise saaja esitab kirjaliku avalduse hüvitisest loobumise kohta.4(4)Käesoleva paragrahvi lõike 3 alusel antud käskkirjas märgitakse hüvitise saamise õiguse viimane päev, milleks on käesoleva paragrahvi lõike 3 punktis 1 või 2 nimetatud juhul lõpetamise aluse tekkimisele eelnev päev ning käesoleva paragrahvi lõike 3 punktis 3 nimetatud juhul avalduses märgitud päev, kuid mitte varasem kui avalduse esitamise päev.5(5)Enne käskkirja andmist käesoleva paragrahvi lõike 3 punktis 1 või 2 nimetatud juhul antakse hüvitise saajale võimalus esitada arvamus ja vastuväited, välja arvatud haldusmenetluse seaduse § 40 lõikes 3 sätestatud juhul. Kui hüvitise maksmise jätkamine võib kaasa tuua alusetu väljamakse, peatab Amet ärakuulamise ajaks hüvitise määramise käskkirja kehtivuse § 17 kohaselt.6(6)Hüvitise maksmise lõpetamise käskkiri tehakse teatavaks hüvitise saajale ning sellest teavitatakse viivitamata tööandjat.7(7)Hüvitise maksmise lõppemine ja lõpetamine on aluseks vahendite eraldamise lõpetamiseks ning kasutamata vahendite tagastamiseks § 23 lõike 8 kohaselt või rahastamise lepingus sätestatud korras.8(8)Hüvitis, mis on makstud hüvitise saamise õiguse viimasele päevale järgneva perioodi eest, nõutakse tagasi § 20 kohaselt.
1(1)Hüvitise maksmise periood lõpeb volikogu määruse § 13² lõikes 3 või § 13⁵ lõigetes 2, 6 ja 7 sätestatud perioodi lõppemisel, kuid tähtajalise üürilepingu korral hiljemalt üürilepingu kehtivuse lõppemise päeval. Volikogu määruse § 13² lõikes 3 ja § 13⁵ lõikes 2 nimetatud perioodi arvestatakse töö- või teenistussuhte algusest või üürilepingu sõlmimisest, olenevalt sellest, kumb on hilisem, ka juhul, kui hüvitise maksmise periood algab hiljem.2(2)Hüvitise saaja esitab Ametile 30 kalendripäeva jooksul muudatuse kokkuleppimisest arvates üürilepingu kirjaliku muudatuse, kui muutub üürilepingu tähtaeg või üürileandja või kui üüri suuruse muutumise tõttu muutub hüvitise suurus. Kui üürileandja muutub võlaõigusseaduse § 291 alusel, esitab hüvitise saaja kirjaliku muudatuse asemel teate uue üürileandja kohta.3(3)Kui üüri suuruse muutumise tõttu muutub hüvitise suurus, muudab Amet hüvitise suurust käskkirjaga. Üüri vähenemise korral muudetakse hüvitise suurust alates üüri muutumise päevast. Üüri suurenemise korral muudetakse hüvitise suurust alates üüri muutumise päevast, kui kirjalik muudatus on esitatud käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud tähtaja jooksul, ja muul juhul alates muudatuse esitamise päevast. Kui üüri suurus muutub kalendrikuu kestel, arvutatakse selle kalendrikuu hüvitis § 13 kohaselt.4(4)Kui tähtajalist üürilepingut pikendatakse või see muutub tähtajatuks ning hüvitise saaja soovib hüvitist ka edaspidi saada, esitab ta Ametile uue taotluse koos poolte allkirjastatud kirjaliku kokkuleppega üürilepingu pikendamise või tähtajatuks muutmise kohta. Hüvitise maksmise jätkamise otsustab Amet uue käskkirjaga volikogu määruses sätestatud perioodi piires. Kui taotlus esitatakse 30 kalendripäeva jooksul üürilepingu algse tähtaja möödumisest arvates, määratakse hüvitis katkematult alates algse tähtaja möödumisele järgnevast päevast. Muul juhul algab hüvitise maksmise periood taotluse esitamise päevast.5(5)Kui hüvitise saaja sõlmib sama eluruumi kohta sama üürileandjaga uue üürilepingu ja üürisuhe ei ole vahepeal lõppenud, kohaldatakse käesoleva paragrahvi lõiget 4. Kui hüvitise taotlejale või hüvitise saajale on sama eluruumi eest hüvitis juba määratud, arvestatakse sama üürileandjaga sõlmitud uue üürilepingu korral volikogu määruse § 13² lõikes 3 ja § 13⁵ lõikes 2 nimetatud perioodi selle üürilepingu sõlmimisest, mille alusel hüvitis esimest korda määrati.6(6)Kui hüvitise saaja sõlmib üürilepingu teise eluruumi kohta, esitab ta Ametile uue taotluse koos uue üürilepinguga. Uue üürilepingu alusel algab hüvitise maksmise periood uue üürilepingu alguse päevast, kuid mitte varem kui taotluse esitamise päevast ning volikogu määruse §-de 13¹ ja 13² alusel hüvitist saava spetsialisti puhul mitte varem kui § 9 lõikes 5 nimetatud tuvastamise päevast. Hüvitise uue üürilepingu alusel määrab Amet uue käskkirjaga volikogu määruses sätestatud perioodi piires. Taotluse võib esitada enne senise üürilepingu lõppemist, kui uus üürileping on sõlmitud.7(7)Hüvitist makstakse sama perioodi eest ainult ühe üürilepingu alusel.8(8)Käesoleva paragrahvi lõigetes 4–6 nimetatud uue taotlusega esitatakse poolte allkirjastatud kirjalik kokkulepe üürilepingu muutmise kohta või uus üürileping ning käesoleva määruse lisas 1 nimetatud kinnitused. Muid § 4 lõikes 1 nimetatud dokumente ega § 5 lõikes 1 nimetatud tööandja kinnitust ei nõuta, kui neis esitatud andmed ei ole muutunud. Uue taotluse menetlemisel kohaldatakse § 11 lõiget 5.
1(1)Kui pärast hüvitise väljamaksmist ilmneb, et hüvitise saajal puudus õigus hüvitisele või talle maksti hüvitist, sealhulgas arvutusvea tõttu, suuremas ulatuses, kui tal oli õigus saada, selgitab Amet välja väljamakse asjaolud ja võimaliku enammakse suuruse ning hindab hüvitise määramise käskkirja muutmise või kehtetuks tunnistamise aluseid haldusmenetluse seaduses sätestatud korras.2(2)Enne hüvitise määramise käskkirja muutmist või kehtetuks tunnistamist isiku kahjuks antakse hüvitise saajale võimalus esitada arvamus ja vastuväited, välja arvatud haldusmenetluse seaduse § 40 lõikes 3 sätestatud juhul.3(3)Hüvitise määramise käskkirja muutmine või kehtetuks tunnistamine, sealhulgas tagasiulatuvalt, otsustatakse Ameti direktori käskkirjaga, järgides haldusmenetluse seaduses sätestatud tingimusi ning arvestades isiku usalduse kaitset.4(4)Hüvitise saaja on kohustatud tagastama hüvitise, mis on makstud perioodi eest, mil hüvitise määramise käskkiri § 12 lõike 4 alusel ei kehtinud, ning hüvitise, mis on makstud tagasiulatuvalt muudetud või kehtetuks tunnistatud käskkirja alusel. Tagastamisele kohaldatakse haldusmenetluse seaduse § 69 lõike 1 kohaselt eraõiguses alusetu rikastumise kohta sätestatut.5(5)Amet esitab hüvitise saajale kirjaliku tagasinõude, milles märgitakse tagastatav summa ja selle arvutamise alus, periood, mille eest hüvitis tagastatakse, tagastamise alus ja põhjendus, tagastamise tähtaeg, mis ei ole lühem kui 30 kalendripäeva, ning arvelduskonto, millele summa tasutakse.6(6)Hüvitise saaja kirjalikul nõusolekul võib tagastatava summa tasaarvestada edaspidi makstava hüvitisega. Tasaarvestamisest teavitab Amet tööandjat.7(7)Kui hüvitise saaja summat tähtaegselt ei tagasta, pöördub Amet summa sissenõudmiseks kohtusse.8(8)Tööandjale hüvitise maksmiseks eraldatud, kuid hüvitise saajale välja maksmata jäänud vahendite tagastamine toimub § 23 lõike 8 kohaselt või rahastamise lepingus sätestatud korras.
1(1)Hüvitise saaja esitab tööandjale üüri tasumist tõendava dokumendi hiljemalt üüri tasumise kuule järgneva kuu 10. kuupäevaks. Kui ühe maksega tasutakse üür mitme kalendrikuu eest, esitatakse dokument nende kalendrikuude kohta korraga. Hüvitise määramise käskkirja teatavakstegemisele eelnenud kalendrikuude kohta esitab hüvitise saaja dokumendi hiljemalt käskkirja teatavakstegemisele järgneva kuu 10. kuupäevaks.2(2)Pärast käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud tähtpäeva esitatud dokumendi alusel maksab tööandja hüvitise välja käesoleva paragrahvi lõikes 4 sätestatud korras.3(3)Üüri tasumist tõendavaks dokumendiks on panga digitaalselt allkirjastatud või digitempliga kinnitatud või panga poolt kirjalikult kinnitatud maksekorraldus või kontoväljavõte, millest nähtub üüri tasumine. Sularahas tasumise korral tõendatakse üüri tasumist käesoleva määruse lisas 3 toodud vormi kohase kinnitusega, mille allkirjastavad üürnik ja üürileandja digitaalselt või omakäeliselt. Üüri tasumist tõendavast dokumendist peab olema võimalik kindlaks teha makse tegija ja saaja, tasutud üüri summa, makse kuupäev ning periood, mille eest üür tasuti. Kui makse sisaldab lisaks üürile muid summasid, peab üüri osa olema eristatav. Makse saaja peab olema hüvitise määramise aluseks olevas üürilepingus märgitud üürileandja või isik, kellele üürileandja õigused ja kohustused on läinud üle võlaõigusseaduse § 291 alusel.4(4)Tööandja maksab hüvitise välja hiljemalt üüri tasumist tõendava dokumendi saamisele järgneva kalendrikuu viimaseks päevaks hüvitise määramise käskkirjas märgitud suuruses, kuid mitte rohkem kui 50 protsenti vastava kalendrikuu eest tegelikult tasutud üürist. Pärast hüvitise maksmise lõppemist esitatud dokumendi alusel maksab tööandja hüvitise välja kümne tööpäeva jooksul dokumendi saamisest arvates.5(5)Taotluse esitamisele eelnenud perioodi eest § 14 alusel määratud hüvitise maksab tööandja välja Ameti edastatud üüri tasumist tõendavate dokumentide alusel hiljemalt hüvitise määramise käskkirja saamisele järgneva kalendrikuu viimaseks päevaks. Käesoleva paragrahvi lõikeid 1 ja 2 sel juhul ei kohaldata. Amet edastab need dokumendid tööandjale koos hüvitise määramise käskkirjaga.6(6)Tööandja ei maksa hüvitist § 18 kohaselt kindlaksmääratud hüvitise saamise õiguse viimasele päevale järgneva perioodi eest. Kui hüvitise saamise õigustekib või lõpeb kalendrikuu kestel, arvutab tööandja selle kalendrikuu hüvitise § 13 lõike 4 kohaselt.7(7)Kui esitatud dokumendi alusel ei ole võimalik üüri tasumist või dokumendi väljastajat usaldusväärselt tuvastada, küsib tööandja hüvitise saajalt täiendavaid dokumente või selgitusi ja määrab nende esitamiseks tähtaja. Käesoleva paragrahvi lõikes 4 nimetatud tähtaeg hakkab kulgema puuduste kõrvaldamisest.8(8)Tööandja teatab Ametile hüvitise maksmise lõppemisest ja selle kuupäevast viie tööpäeva jooksul sellest teadasaamisest arvates.9(9)Tööandja peab hüvitise väljamaksete üle arvestust, arvestab, deklareerib ja tasub hüvitise väljamaksmisega seotud maksud ja maksed õigusaktides sätestatud korras ning säilitab hüvitise väljamaksmise aluseks olevaid dokumente raamatupidamise seaduses sätestatud tähtaja jooksul.10(10)Kui hüvitist on makstud väiksemas ulatuses, kui hüvitise saajal oli õigus saada, maksab tööandja puudujäägi välja hiljemalt vea avastamisele järgneva kalendrikuu viimaseks päevaks. Kui viga on hüvitise määramise käskkirjas, muudab Amet käskkirja ning tööandja maksab puudujäägi välja hiljemalt muudetud käskkirja saamisele järgneva kalendrikuu viimaseks päevaks.
1(1)Hüvitise maksab hüvitise saajale välja tööandja. Hüvitise maksmiseks vajalikud vahendid eraldab Amet tööandjale hüvitise määramise käskkirja alusel Ameti eelarves selleks ettenähtud vahenditest.2(2)Vahendid eraldatakse:11) linna asutusest tööandjale hüvitise määramise käskkirja alusel §-s 23 sätestatud korras;22) juriidilisest isikust tööandjale rahastamise lepingu alusel §-s 24 sätestatud korras.3(3)Eraldatavad vahendid hõlmavad hüvitist ning vajaduse korral hüvitise väljamaksmisega seotud õigusaktidest tulenevaid makse ja makseid. Tööandja kasutab eraldatud vahendeid üksnes hüvitise ning sellega seotud maksude ja maksete tasumiseks.4(4)Vahendid eraldatakse eelarveaastate kaupa. Hüvitise maksmise perioodi ulatumine järgmisse eelarveaastasse ei nõua uue hüvitise määramise käskkirja andmist ega uue rahastamise lepingu sõlmimist.
1(1)Linna asutusest tööandjale eraldatakse vahendid hüvitise määramise käskkirja alusel. Kokkulepet ega lepingut ei sõlmita.2(2)Hüvitise määramise käskkirjas märgitakse lisaks § 12 lõikes 2 nimetatud andmetele:11) tööandjale eraldatav summa eelarveaastate kaupa, sealhulgas vajaduse korral hüvitise väljamaksmisega seotud maksude ja maksete summa;22) vahendite eraldamise sagedus ja tähtajad;33) haldav ametiasutus, kui tööandja on ametiasutuse hallatav asutus.3(3)Amet edastab hüvitise määramise käskkirja ja selle muutmise käskkirja tööandjale viie tööpäeva jooksul käskkirja andmisest arvates. Kui tööandja on ametiasutuse hallatav asutus, edastab Amet sama tähtaja jooksul hüvitise määramise käskkirja ning, kui see mõjutab eraldatavaid vahendeid, selle muutmise käskkirja ka haldavale ametiasutusele. Käskkirja kehtivuse peatamisest ja peatamise lõpetamisest, kehtivuse kaotamisest § 12 lõike 4 alusel ning hüvitise maksmise lõpetamisest teavitab Amet viivitamata ka haldavat ametiasutust.4(4)Linna asutusest tööandja täidab käesolevas määruses tööandjale sätestatud ülesandeid hüvitise määramise käskkirja alusel.5(5)Hüvitise määramise käskkirja kehtivuse peatamisel peatub vahendite eraldamine ning tööandja ei maksa hüvitist välja alates peatamise käskkirjast teadasaamisest. Peatamise lõppemisel jätkatakse vahendite eraldamist ning peatamise ajal maksmata jäänud hüvitis makstakse välja.6(6)Kui hüvitise määramise käskkirja muutmine mõjutab tööandjale eraldatavate vahendite suurust või eraldamise aega, eraldatakse vahendid muudetud käskkirja alusel. Varem eraldatud, kuid muudetud käskkirja kohaselt üleliigsed vahendid arvestatakse järgmise eraldise hulka või kantakse tagasi käesoleva paragrahvi lõike 8 kohaselt.7(7)Tööandja esitab Ametile ning, kui tööandja on ametiasutuse hallatav asutus, teadmiseks haldavale ametiasutusele Ameti kehtestatud vormil aruande iga eelarveaasta eraldatud vahendite kasutamise kohta hiljemalt järgmise aasta 21. jaanuariks ning hüvitise maksmise lõppemisel kahe kuu jooksul hüvitise maksmise lõppemisest arvates. Aruandes märgitakse aruandeperioodil tehtud väljamaksed kuude kaupa, tasutud maksud ja maksed ning kasutamata jääk.8(8)Hüvitise maksmise lõppemisel või lõpetamisel kantakse kasutamata vahendid tagasi Ameti eelarvesse kahe kuu jooksul hüvitise maksmise lõppemisest arvates. Kui hüvitise saaja esitab üüri tasumist tõendava dokumendi pärast vahendite tagastamist, eraldab Amet tööandja taotluse alusel selleks vajalikud vahendid täiendavalt kümne tööpäeva jooksul ning tööandja maksab hüvitise välja kümne tööpäeva jooksul vahendite saamisest arvates. Sel juhul ei kohaldata § 21 lõike 4 teist lauset.9(9)Kui linna asutusest tööandja on kasutanud eraldatud vahendeid sihtotstarbeta või maksnud hüvitist käskkirja kehtivuse peatamise ajal või pärast käskkirja kehtivuse lõppemist, kantakse vastav summa tööandja eelarvest tagasi Ameti eelarvesse.10(10)Ameti ja tööandja vahel käesoleva määruse täitmisel tekkinud erimeelsuse lahendab Ameti, tööandja või haldava ametiasutuse pöördumise alusel Narva Linnavalitsus.
1(1)Juriidilisest isikust tööandjale eraldatakse vahendid enne esimest väljamakset sõlmitud rahastamise lepingu alusel hüvitise määramise käskkirjas märgitud hüvitise maksmise perioodiks.2(2)Rahastamise lepingu tingimused määrab Amet, lähtudes käesolevast määrusest ja hüvitise määramise käskkirjast. Ameti direktor võib kinnitada rahastamise lepingu tüüpvormi.3(3)Rahastamise lepinguga tagatakse vähemalt, et tööandja:11) täidab käesolevas määruses tööandjale sätestatud ülesandeid;22) kasutab eraldatud vahendeid üksnes § 22 lõikes 3 nimetatud eesmärgil;33) ei maksa hüvitist välja hüvitise määramise käskkirja kehtivuse peatamise ajal;44) esitab Ametile aruandeid eraldatud vahendite kasutamise kohta ning võimaldab Ametil kontrollida vahendite sihipärast kasutamist;55) teavitab Ametit võimalikust alusetust väljamaksest;66) tagastab kasutamata ja sihtotstarbeta kasutatud vahendid;77) teeb hüvitise väljamakseid Narva linna nimel ja arvel ning nõustub, et alusetult makstud hüvitise tagasinõude esitab hüvitise saajale Amet § 20 kohaselt.4(4)Amet esitab rahastamise lepingu projekti tööandjale viie tööpäeva jooksul hüvitise määramise käskkirja andmisest arvates. Enne rahastamise lepingu sõlmimist vahendeid ei eraldata.5(5)Kui hüvitise määramise käskkirja muutmine mõjutab rahastamise lepingus sätestatut, muudetakse rahastamise lepingut vastavalt.
1(1)Amet dokumenteerib hüvitise taotluse menetlemisel ja hüvitise maksmise perioodil tehtud kontrollid ning nende tulemused viisil, mis võimaldab tuvastada kontrollitud asjaolud, kasutatud andmeallikad ja kontrollimise aja.2(2)Amet kontrollib vajaduse korral hüvitise maksmiseks eraldatud vahendite sihipärast kasutamist ning võib nõuda tööandjalt selleks vajalikke andmeid ja dokumente.3(3)Tööandja esitab Ametile hüvitise väljamaksmise ja eraldatud vahendite kasutamise kontrollimiseks vajalikud andmed ja dokumendid § 23 lõike 7 kohaselt või rahastamise lepingus sätestatud korras.4(4)Amet, eluasemekomisjon ja tööandja töötlevad hüvitise taotleja, hüvitise saaja ja nende pereliikmete isikuandmeid üksnes käesolevas määruses sätestatud ülesannete täitmiseks vajalikus ulatuses.
1(1)Volikogu määruse § 4 lõike 1 punktides 1 ja 2 sätestatud tingimuste täitmist kontrollib eluasemekomisjon volikogu määruse § 5 alusel esitatud taotluse menetlemisel.2(2)Volikogu määruse § 4 lõike 1 punktis 1 nimetatud eluruumi omandi puudumist kontrollitakse kinnistusraamatu andmete alusel ja hooneühistu liikmesuse õiguse puudumist äriregistri andmete alusel. Väljaspool Eestit asuva eluruumi kohta lähtutakse spetsialisti kinnitusest, mis esitatakse volikogu määruse § 5 lõike 3 punktis 1 nimetatud avalduses, kui eluasemekomisjonil ei ole andmeid, mis seaksid kinnituse õigsuse kahtluse alla.3(3)Volikogu määruse § 4 lõike 1 punktis 2 nimetatud elukohta kontrollitakse rahvastikuregistri andmete alusel spetsialisti töö- või ametikohale asumise päeva seisuga.4(4)Volikogu määruse § 4 lõike 1 punktides 1 ja 2 nimetatud kaugus määratakse töö- või ametikoha asukoha ja eluruumi või rahvastikuregistrisse kantud elukoha aadressi vahel, kohaldades § 10 lõikeid 1, 2 ja 5–8.5(5)Kui andmekogu andmed on tingimuste kontrollimiseks ebapiisavad või vastuolulised, võib eluasemekomisjon nõuda tööandjalt või spetsialistilt andmete tõendamist muude asjakohaste dokumentidega.6(6)Kontrolli tulemused, sealhulgas § 10 lõikes 6 nimetatud andmed, dokumenteeritakse ja lisatakse taotluse materjalidele.
1(1)Käesolevas määruses reguleerimata küsimuse, mis tõusetub hüvitise taotluse menetlemisel, hüvitise määramisel, maksmise korraldamisel või hüvitise saamise tingimuste kontrollimisel, lahendab Amet üksikjuhtumi asjaoludest lähtudes oma pädevuse piires kooskõlas volikogu määrusega, haldusmenetluse seaduse ja muude asjakohaste õigusaktidega.2(2)Käesoleva paragrahvi alusel ei või kehtestada täiendavaid hüvitise saamise tingimusi või välistusi ega muuta volikogu määruses sätestatud hüvitise määra, hüvitise maksmise perioodi või muid hüvitise saamise materiaalõiguslikke aluseid.
1(1)Enne käesoleva määruse jõustumist esitatud, kuid selle jõustumise ajaks lahendamata hüvitise taotlus menetletakse lõpuni käesolevas määruses sätestatud korras. Amet määrab hüvitise taotlejale § 6 lõike 3 kohaselt tähtaja taotluse täiendamiseks käesoleva määruse lisas 1 toodud vormi kohaselt ning § 4 lõikes 1 nimetatud puuduvate dokumentide, sealhulgas õpetaja või tugispetsialisti puhul lisas 2 toodud tööandja kinnituse, esitamiseks. Kui taotlust täiendatakse määratud tähtaja jooksul, loetakse taotluse esitamise päevaks esialgse taotluse esitamise päev. Hüvitise saamise õiguse hindamisel lähtutakse volikogu määruses sätestatud tingimustest.2(2)Narva Linnavalitsuse 22.01.2025 määrus nr 4 „Spetsialistidele üürikulude hüvitamise kord“ (RT IV, 28.01.2025, 23) tunnistatakse kehtetuks.3(3)Kinnitada:11) Lisa 1. Üürikulude hüvitise taotlus;22) Lisa 2. Tööandja kinnitus;33) Lisa 3. Sularahas üüri tasumise kinnitus.4(4)Määrus jõustub seadusega sätestatud korras.