(1)Muhu valla (edaspidi vald) heakorra ja kaevetööde eeskirja (edaspidi eeskiri) eesmärgiks on koos riigi ja valla vastavate õigusaktidega tagada valla haldusterritooriumil puhtus, heakord ning kaevetööde korraldatus.
(2)Eeskiri kehtestab heakorra nõuded ja kohustused nende nõuete täitmiseks ning määrab kindlaks kaevetööde üldise korra valla avalikult kasutataval teel ja munitsipaalmaal.
(3)Avaliku tee ja avaliku tee kaitsevööndi heakorranõuded kehtivad koosmõjus ehitusseadustikus ja selle alamaktides tee ja tee kaitsevööndi kaitse kohta kehtivate nõuetega.
(4)Kalmistule laieneb käesoleva eeskirjaga sätestatu niivõrd, kuivõrd kalmistute kasutamise eeskiri ei sätesta teisiti.
(5)Eeskiri on täitmiseks kohustuslik: 1) Muhu valla territooriumil viibivale või tegutsevale isikule; 2) Muhu valla territooriumil asuvate kinnistute ja ehitiste omanikele; 3) omaniku poolt kinnisasja või ehitist valdama, haldama või kasutama volitatud isikule.
(6)Käesoleva eeskirjaga reguleerimata heakorra ja kaevetöödega seotud küsimuste lahendamist korraldab Muhu Vallavalitsus kui täitevorgan (edaspidi vallavalitsus).
Eeskirjas kasutatakse mõisteid alljärgnevas tähenduses: 1) avalik koht - igaühele vabalt ligipääsetav ja kasutatav maa-ala, ehitis või selle osa; 2) kinnistu - kinnisasi ja vallasasjast ehitise teenindamiseks vajalik maatükk. Kinnistu mõistega on heakorra nõuete täitmisel võrdsustatud mõisted maa-ala, territoorium, krunt, maaüksus, katastriüksus; 3) kinnistu omanik - kinnistu omanik, vallasasjast ehitise omanik, hoonestusõiguse alusel kinnistut kasutav isik, korteriühistu või kinnistu haldaja; 4) heakord - valla haldusterritooriumi puhtus ja korrastatus; 5) heakorratööd - avalikku heaolu ja kvaliteetset elukeskkonda soodustavad tegevused kinnis- ja vallasvara ning avaliku koha korrashoiu, puhtuse, ohutuse ja seisundi tagamiseks (muru niitmine, lume koristamine, libeduse tõrje jne); 6) jäätmemahuti - nõuetele vastav vahend (prügikast, konteiner jne) jäätmete kogumiseks; 7) haljasala - piiratud suurusega loodusliku või rajatud taimkattega ala, mille kujundus on inimeste loodud või mõjutatud; 8) haljastus - haljasalal kasvavad roht- ja puittaimed; 9) romusõiduk - mittekomplektne liiklusvahend, mis välimusega rikub ümbruskonna esteetilist väljanägemist ja võib olla keskkonnaohtlik; 10) tee- sõidukite või jalakäijate liiklemiseks kasutatav rajatis, sealhulgas sõidutee, jalgtee, jalgrattatee, parkla või plats, mis võib olla riigi või kohaliku omavalitsuse või muu juriidilise isiku või füüsilise isiku omandis. Tee koosseisu kuuluvad ka teemaal asuv parkla, teepeenar, kraav, sild, truup, haljasala, eraldus- või haljasriba; 11) avalik tee- riigitee, kohalik tee ja avalikuks kasutamiseks määratud eratee ehitusseadustikus sätestatud tähenduses; 12) kaevetöö- pinnasetöö, mida tehakse sügavamal kui 30 cm maapinnast, sh pinnase koorimine, samuti töö, mille käigus rikutakse tee- või pinnakatet (asfalt, sillutis, muru jne) ja mis ei ole tee korrashoiutöö ehitusseadustiku mõistes; 13) avariikaevetöö - kaevetöö, mille tegemise vajadus tekib ootamatult ja mis on ebasoovitavaid tagajärgi silmas pidades edasilükkamatu, näiteks olemasoleva tehnorajatise rike; 14) kaeveluba- valla spetsialisti poolt väljastatud kirjalik dokument, mis annab õiguse kaevetöö tegemiseks, määrab tingimused ja tähtaja; 15) kaevetöö teostaja- füüsiline või juriidiline isik, kelle nimele on vormistatud kaeveluba või kes on asunud teostama avariikaevetöid; 16) vastutav isik- kaevetööde teostaja poolt kirjalikult määratud isik, kes vastutab kaevetöö eest. Kui vastutavat isikut ei ole määratud, loetakse vastutavaks isikuks kaevetöid teostava ettevõtte tegevjuht või juhatuse esimees. Kui kaevaja on füüsiline isik, võib ta ise olla ka vastutavaks isikuks; 17) kaeveala - maa-ala, kus paikneb kaevik ja kaevikuga vahetult piirnev maa-ala, kus hoitakse kaevetööks materjale, sõidukeid, masinaid, mehhanisme ja seadmeid; 18) kaevik - kaevetöö tulemusena maapõue moodustunud süvend; 19) tehnorajatis- maapõue või maapinnale paigaldatud torustik, pumpla, kaablivõrk või muu sarnane rajatis.
(1)Avalikus kohas on keelatud: 1) ladustada jäätmeid selleks mitte ettenähtud kohta; 2) kahjustada või lõhkuda avalikku ruumi paigaldatud ja/või rajatud inventari, liikluskorraldusvahendeid, haljasala, lillepeenraid, ehitiste seinu, müüre, piirdeaedasid või avalikus ruumis muul viisil vandaalitseda; 3) parkida sõidukit osaliselt või täielikult haljasalal, välja arvatud juhul kui selleks on maaomaniku luba; 4) hoida või ladustada kinnistul avaliku ruumi üldist ilmet risustavaid esemeid; 5) romusõiduki parkimine avalikul teel või muus avalikus kohas; 6) teate, kuulutuse või reklaami ülespanek selleks mitte ettenähtud kohta; 7) viibida lemmikloomaga avalikus kohas vastuolus Muhu valla lemmikloomade pidamise eeskirjas sätestatud nõuetega; 8) telkida või ööbida üldkasutataval haljasalal, pargis ja teistes selleks mitteettenähtud kohtades ilma kinnistu omaniku nõusolekuta; 9) oma tegevusega tekitada ohtu kõrvalistele isikutele.
(2)Avalikku ruumi jääva ala või objekti (jäätmemahuti, pink, lillevaas, reklaamstend, inventar jms) omanik on kohustatud korraldama nende hooldamist ja korrashoidu.
(3)Valla omandis olevale maale ilma valla nõusolekuta paigutatud eseme omanik või valdaja on kohustatud eseme Muhu Vallavalitsuse (edaspidi valla ametiasutus) määratud mõistliku tähtaja jooksul eemaldama ja maa-ala heakorrastama.
(4)Enne lõikes 3 nimetatud nõude esitamist teeb valla ametiasutus võimaluse korral kindlaks eseme omaniku või valdaja. Kui teda ei ole võimalik kindlaks teha, võib valla ametiasutus paigutada eseme juurde teate, milles märgitakse eemaldatav ese, eemaldamise tähtaeg ja kontaktandmed. Valla ametiasutusel või valla ametiasutuse poolt volitatud isikul on õigus likvideerida või teisaldada tähtajaks eemaldamata esemed.
(5)Kui ese põhjustab vahetut ohtu inimesele, varale või liiklusele ning omanik või valdaja ei saa ohtu õigel ajal kõrvaldada, võib valla ametiasutus pädeva korrakaitseorganina võtta viivitamata ohu tõrjumiseks vajaliku ja proportsionaalse meetme, sealhulgas eseme ohutusse kohta teisaldada. Meede ja eseme seisukord dokumenteeritakse ning omanikku või valdajat teavitatakse sellest esimesel võimalusel. Eseme hoiule võtmisel, tagastamisel ja edasisel käitlemisel lähtutakse korrakaitseseadusest.
(6)Avaliku tee heakorra tagamiseks on: 1) mootorsõiduki omanikul ja/või kasutajal kohustus parkida sõiduk nii, et see ei takista avalike teede hooldamist; 2) mootorsõiduki juht kohustatud vältima reostuse (pori, sõnniku jms) teele sattumist, reostuse sattumisel teele selle koristama esimesel võimalusel, kuid mitte hiljem kui 24 tunni jooksul; 3) põllumajandusloomade omanik kohustatud vältima avalike teede reostamist loomade väljaheidetega, reostuse sattumisel teele selle koristama esimesel võimalusel, kuid mitte hiljem kui 24 tunni jooksul; 4) metsamaterjali ajutine ladustamine teemaal lubatud ainult teeomaniku eelneva kirjaliku kooskõlastuse alusel; 5) metsamaterjali töötlemisel ja vedudel on tööde teostaja kohustatud rikutud avaliku tee ääred korrastama 30 päeva jooksul peale tööde lõppu; 6) mustkattega teedel roomikmasinate ja teiste teekatet lõhkuvate mehhanismidega sõitmine keelatud.
(1)Avaliku ürituse või avaliku koosoleku korraldajal tuleb ürituse toimumise kohta paigaldada vajalikul hulgal jäätmemahuteid ja välikäimlaid ning tal tuleb tagada nende õigeaegne tühjendamine. Pärast ürituse läbiviimist tuleb maa-ala ja selle ümbrus heakorrastada hiljemalt 24 tunni jooksul pärast ürituse lõppemist või avaliku ürituse loas määratud tähtajaks.
(2)Avalikus kohas kaupleja või teenuse osutaja hoiab müügi- või teeninduskoha ning oma tegevusest mõjutatud vahetu ümbruse puhtana. Ta paigaldab vajaduse korral jäätmemahutid ja korraldab nende tühjendamise nii, et kauplemise või teenuse osutamisega seotud jäätmed ei kuhjuks ega satuks ümbrusesse. Pärast tegevuse lõpetamist koristab ta oma tegevusest tekkinud jäätmed ja korrastab mõjutatud ala.
(1)Valla kohustus valla hallatavatel objektidel ja aladel on: 1) tagada vallale kuuluvate kohalike teede, kõnniteede ning nende ääres paiknevate ühistranspordi ootekohtade korrashoid. Valla poolt hooldatud ühissõiduki peatused peavad olema varustatud istepingi ja jäätmemahutiga; 2) tagada haljasalade, spordiplatside, laste mänguväljakute ja muude avalike kohtade korrashoid; 3) tagada haljasalale, mängu- ja spordiväljakule või muudesse avalikesse kohtadesse jäätmemahutite paigaldamine ja nende regulaarne tühjendamine; 4) tagada avalikel teedel viitade olemasolu ning külade nimesiltide ja suunaviitade paigaldamine ja korrashoid; 5) tagada avalike supluskohtade heakord; 6) tagada avalike tuletõrje-veevõtukohtade korrashoid, tähistus ja juurdepääs; 7) kontrollida heakorra eeskirjast kinnipidamist.
(2)Valla haldusterritooriumil täidab heakorra eeskirjast tulenevaid valla kohustusi Muhu Valla Kommunaalamet või korraldab kohustuste täitmise koostööpartneritega sõlmitud lepingute kaudu.
(1)Kinnistu omanik on kohustatud: 1) hoidma korras tema omandis või kasutuses oleva kinnistu ja kinnistu piirdeaia, koristama prahi ja korraldama kinnistul kasvavate põõsaste ja puude kärpimise selliselt, et oleks tagatud kinnistuga piirneval avalikul teel, jalgratta- ja jalgteel liiklejate ohutus ning liiklust reguleerivate tehniliste vahendite nähtavus; 2) tegema heakorratöid tiheda hoonestusega alal asuval kinnistul ja sellega piirneval avaliku tee teemaal, kui valla ametiasutusega ei ole kokku lepitud teisiti; 3) tagama hoonestuse ümbruses asuvate looduslike alade niitmine või karjatamine, vältimaks kulu teket ja tagamaks tuleohutus; 4) rakendama meetmeid talle kuuluva kinnistu reostamise ja risustamise vältimiseks; 5) tegema oma kinnistul asuva(te) üldkasutatava(te) hoone(te) ümbruses ning kõnnitee(de)l lume- ja libedusetõrjet, samuti puhastama üldkasutatava hoone juurdepääsutee ja välistrepi jääst ja lumest ning vajadusel korraldama nende liivatamise; 6) kaitsealade piiridesse jäävatel maa-aladel tegutsedes juhinduma täiendavalt nendel aladel kehtestatud eeskirjadest; 7) regulaarselt puhastama kinnistul paiknevate kanalisatsioonikaevude kaaned ja nende ümbruse, kraavid ning truubid kui nende rajatiste puhastamine ei ole kellegi teise ülesandeks.
(2)Avalikkusele ligipääsetavas kohas paikneva mänguväljaku kinnistu omanik või haldaja on kohustatud tagama vajadusel liivakastis liiva väljavahetamise ja mänguvahendite ning väikevormide hooldamise ja remondi. Mänguväljaku kasutajatele potentsiaalselt ohtlikud mänguvahendid ja väikevormid tuleb demonteerida või tagada ohutus muul viisil.
(3)Omanik on kohustatud tagama tema kinnistul asuva tuletõrje-veevõtukoha korrashoiu, tähistuse ja sellele juurdepääsu.
(4)Kinnistu omanik peab vältima niitmisjääkide, sõnniku ja muu prahi sattumist parkimisaladele, sõidu- ja jalgteele.
(1)Ehitise omanik on kohustatud: 1) hoidma korras temale kuuluvad rajatised ja hooned, et oleks tagatud kaaskodanike turvalisus; 2) eemaldama või kinnitama ohutuse tagamiseks ehitiselt varisemisohtlikud fassaadielemendid (kivid, plaadid, kahjustunud rõdupiirded, vihmaveesüsteemid jms) ning talvisel perioodil lume ja jää liiklejaile ohutul viisil ning vajadusel tähistama ohtliku ala; 3) tagama kanalisatsioonisüsteemide korrasoleku, veepidavuse, õigeaegse tühjendamise ja ümbruse hooldamise; 4) tagama loomakasvatushoonete vastavuse tervisekaitse- ja keskkonnanõuetele, hoidma hoonete ümbruse korras ja vältima selle saastumist virtsa ja sõnnikuga.
(2)Omanik on kohustatud tagama kasutusel mitteoleva ehitise ja sinna juurde kuuluva territooriumi heakorra ning vältima ehitise ohtlikkust, sulgema ohtliku ehitise sissepääsud (sh akna ja ukseavad), maapinnal asuvad sügavad avad ja vajadusel piirama territooriumi.
Ehitus- ja remonttööde teostaja on kohustatud: 1) hoidma korras ja puhastama objekti juurdepääsutee, vältima ehitusobjektilt prahi jms sattumist sõidu- ja jalgteele ning naaberkinnistutele; 2) tööde ajaks vajadusel rajama ja korras hoidma tööde teostamise ala piirava piirdeaia, -tõkke või muu tähistuse; 3) pärast töö lõpetamist heakorrastama objekti ja selle ümbruse, utiliseerima objektil tekkinud ehitus- ja olmejäätmed vastavalt kehtivatele nõuetele.
(1)Iga isik on kohustatud: 1) kontrollima tema omandis või valduses oleva kinnisasja ja ehitise vastavust tuleohutusnõuetele; 2) tagama küttesüsteemi, grillseade ja muude seadmete ja paigaldiste kasutamisel ning küttekoldevälise tule (edaspidi lõke) ja tuletöö tegemisel ohutuse inimese elule, varale ja keskkonnale; 3) rakendama tulekahju tekkimist vältivaid meetmeid ning hoiduma tegevusest, mis võib põhjustada tulekahju.
(2)Lõkke tegemisel ja grillimisel tuleb: 1) arvestada ümbruse ja ilmastikutingimuste mõju tuletegemise ohutusele; 2) tagada lõkke ja grillseadme pidev järelevalve ja võtta kasutusele meetmed tule leviku takistamiseks; 3) järgida siseministri kehtestatud küttekoldevälise tule tegemise eeskirja.
(3)Kuluheina põletamine, va kaitstavatel loodusobjektidel kaitstava loodusobjekti valitseja nõusolekul, on aastaringselt keelatud.
(4)Tuleohtlikul ajal on metsa ja muu taimestikuga kaetud alal keelatud: 1) lõkke tegemine, välja arvatud selleks ettevalmistatud kohas; 2) kaitstavatel loodusobjektidel kuluheina põletamine ja roostiku põletamine; 3) suitsetamine; 4) muu tegevus, mis võib põhjustada tulekahju.
(5)Tuleohtliku- ja suure tuleohuga aja algus ja lõpp ning piirkond määratakse Päästeameti korraldusega. Korraldus tehakse avalikkusele teatavaks selle avaldamisega elektroonilises väljaandes Ametlikud Teadaanded.
(1)Käesolev kord reguleerib kaevetöö korraldust valla avalikult kasutataval teel ja munitsipaalmaal. Kaevetööd riigi teedel korraldatakse vastavalt riigi teede kohta antud kehtivatele õigusaktidele.
(2)Kaevetöid planeeritakse koordineeritult teede ja haljasalade remondi ja ehitusega nii, et kaevetööd eelneksid teede või haljasalade remondi- ja ehitustöödele. Kaevetöö planeeritakse läbi viia võimalikult lühikese ajaperioodi jooksul.
(3)Asfalt- või mustkattega teedega ristuvad kaevetööd tuleb eelistatult teostada kinnisel meetodil teekatendit kahjustamata.
(4)Üldjuhul ei planeerita kaevetöid nii, et kaevetööde järgne teekatte või haljastuse taastamine ei ole võimalik enne talveperioodi algust.
(5)Kaevetööde teostajale võib teha ettekirjutusi kaevetöö aja kohta sh keelduda kaeveloa väljastamisest kui talveperioodi tõttu ei ole võimalik kohene kaevetöö järgne teekatte või haljastuse taastamine.
(6)Kaevetöö käesoleva eeskirja mõistes ei ole haudade kaevamine kalmistutel ja haljastuse rajamine, sh puude istutamine.
(7)Eraldi kaeveluba ei ole vaja taotleda ehitusluba ja ehitusprojekti nõudvate ehitusteatisekohustuslike tööde teostamisel, kui vastav nõue ei tulene tegevust kooskõlastava ametkonna ettekirjutusest.
(8)Vastutus kaevetööde ohutu teostamise eest eraõiguslike isikute omandis olevatel kinnistutel vaba ehitustegevuse raames lasub kinnistu omanikul ja tööde teostajal.
Kaevetööde teostaja on kohustatud: 1) tööde tegemiseks taotlema kaeveloa ja kaevetööde ajal hoidma väljastatud kaeveluba objektil, et kontrolli teostava ametniku nõudmisel selle olemasolu kinnitada; 2) avalikus kohas tähistama kaeveala teabetahvli ja piiretega, teabetahvlile märgitakse kaevetööde teostaja nimi, telefoni number, tööde tähtajad ja vastutava isiku nimi; 3) tagama kaevetööde ohutuse; 4) tagama kaeveala ja sellega piirnevate alade heakord vastavalt Muhu valla heakorra eeskirjale sh muru niitmine piirkonnas, kus see kaevetööde tõttu on takistatud; 5) tagama ohutu läbipääs jalakäijatele ja läbisõit kruntidele kohtades, kus see enne kaevetööde alustamist oli olemas; 6) vältima kaevetööde käigus puude tüvede ja juurestiku kahjustamist, võttes kasutusele vastavad kaitsemeetmed (tüvekaitse paigaldamine, tõkendi paigaldamine); 7) tagama olemasolevate kraavide säilimise ja vee läbilaskevõime; 8) kaevikust väljapumbatava vee ära vedama, juhtima äravoolu kraavidesse või omaniku nõusolekul immutama kinnistul pinnasesse; 9) korraldama omal kulul ajutise ümbersõidutee ja ajutise ühissõidukite peatuse rajamise, peale kaevetöö lõppu likvideerima ajutine ümbersõidutee ja heakorrastama maa-ala; 10) pimedal ajal valgustama liikluseks ettenähtud kaevetööde tsooni ohutuledega; 11) ettenägematute asjaolude ilmnemisel (tundmatu insenerkommunikatsioon, arheoloogiline leid jne) peatama kaevetööd ning viivitamatult informeerima valla ametiasutust ja asjaomaseid ametkondi. Kaevetööde jätkamiseks tuleb kaevetööde teostajal vajadusel hankida täiendavad kooskõlastused; 12) tagama kaevetööde käigus geodeetiliste- ja liiklusmärkide säilimise. Hävitatud või vigastatud märgid taastatakse tööde teostaja kulul.
(1)Kaevetrassi täitmiseks ja teekatte taastamiseks vajalik materjal ladustatakse selliselt, et see ei sega liiklejaid ja ümbritsetakse vajadusel piiretega.
(2)Materjali ladustamisel tagatakse juurdepääs olemasolevatele tehnovõrkudele ja kaevetööga piirnevale alale ning hoonetele ja rajatistele.
(3)Äraveetava materjali käitlemisel tuleb lähtuda Muhu valla jäätmehoolduseeskirjast ja vallavalitsuse nõudmisel esitada dokumendid selle nõuetekohase käitlemise kohta.
(1)Kaevetöödel asfalt- ja mustkattega teedel on lubatud kasutada vaid sõidukeid ja mehhanisme, mis toetuvad teepinnale elastsete rehvide või roomikutega. Asfalt- või mustkattega teedel on keelatud kasutada sõidukeid ja mehhanisme, mille rattad, roomikud, tugikäpad või muud osad võivad rikkuda teekatet, liikluskorraldusvahendeid, teisi tee-elemente või teerajatisi.
(2)Lõikes 1 nimetatud keelatud sõidukid või mehhanismid võivad asfalt- või mustkattega teel liikuda, kasutades eriveeremit (treiler) või töötada, kui kasutatakse abivahendeid roomikute ja tugikäppade all, mis hoiavad ära tee-elementide ja teekatte rikkumise.
(1)Pinnase kate taastatakse kohe pärast kaevetööde lõpetamist. Erandjuhul, valla ametiasutuse loal, (kui on vaja liiklus kohe taastada, töid tehakse talvel jne) taastatakse kate ajutiselt. Kuni katte lõpliku taastamiseni korraldab ajutise katte korrashoiu kaevetööde teostaja.
(2)Kaevetööd loetakse lõppenuks, kui on teostatud põhi- ja taastamistööd ja valla ametiasutusele on esitatud teatis tööde lõpetamisest objektil.
(3)Kaevetööde teostaja vastutab kaeveala taastamistööde puuduste eest, mis ilmnevad 24 kuu jooksul pärast käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud teatise esitamist valla ametiasutusele. Kaevetööde teostaja on kohustatud kõrvaldama omal kulul tööde halvast kvaliteedist tingitud puudused (sealhulgas teekatte praod, murdumised ja vajumid ning kaevuluukide ebaõige kõrgus) valla ametiasutuse määratud mõistliku tähtaja jooksul. Liiklusohtliku puuduse korral peab kaevetööde teostaja rakendama viivitamata meetmeid ohutuse tagamiseks.
(1)Kaeveloa saamiseks tuleb taotlejal või kaevetöö eest vastutaval isikul esitada valla ametiasutusele vähemalt 10 (kümme) päeva enne kaevetöö algust vormikohane kaeveloa taotlus.
(2)Kaeveloa taotlus edastatakse valla ametiasutuse e-posti aadressil [email protected] või aadressile Muhu Vallavalitsus, Keskuse, Liiva küla.
(1)Valla ametiasutus registreerib kaeveloa taotluse ja suunab täitmiseks valdkonna spetsialistile. Kaeveloa menetlemine ja väljastamine antakse käesoleva määrusega valla ehitusspetsilisti pädevusse.
(2)Valla ehitusspetsialist: 1) kontrollib taotlusega esitatud andmed ning puuduste esinemise korral annab täiendava mõistliku tähtaja puuduste kõrvaldamiseks; 2) väljastab kaeveloa või jätab kaeveloa taotluse rahuldamata 5 (viie) tööpäeva jooksul kaeveloa taotluse lahendamiseks viimase vajaliku ja nõuetekohase dokumendi registreerimisest.
(3)Kaeveloa taotluse osas tehtud otsusest teavitatakse loa taotlejat kirjalikult.
(1)Kaeveluba väljastatakse üldreeglina elektroonselt digitaalselt allkirjastatult. Kaeveloa väljastamise eest tasu ei nõuta.
(2)Info liikluskorralduslikke muudatusi sisaldavate kaevelubade kohta avalikustatakse valla veebilehel.
(3)Enne kaevetöö alustamist vormistatakse kahepoolne akt teekatte, äärekivide, muldkeha, teekraavide, truupide, teemaa ja rajatiste seisukorra kohta. Aktile lisatakse olukorra selgitamiseks foto(d).
(4)Väljastatud kaevetööde loa muutmine, samuti kaevetööde loa kehtivuse peatamine kaevetööde loas toodud tingimuste rikkumise korral, on loa väljastaja pädevuses.
(1)Kaeveloa taotlemisel esitatud tingimuste muutmiseks esitatakse kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis vastav pöördumine valla ehitusspetsialistile.
(2)Valla ehitusspetsialist võib vastavalt muudatuse sisule nõuda täiendavaid kooskõlastusi käesolevas eeskirjas ettenähtud alustel.
(3)Kaeveloa tähtaja pikendamiseks peab kaevetöö teostaja esitama põhjendatud kirjaliku taotluse koos uue allkirjastatud kaevetöö tegemise ajagraafikuga valla ehitusspetsialistile vähemalt viis tööpäeva enne kaevetööde tähtaja lõppu.
(1)Kaeveloa taotlus jäetakse rahuldamata, kui: 1) kaeveloa taotlusele ei ole lisatud nõutud dokumente või kooskõlastusi; 2) järelevalve käigus on tuvastatud kaevetööde teostaja või kaevetööde eest vastutava isiku poolt käesoleva eeskirjaga sätestatud nõuete korduv rikkumine.
(2)Kui kaevetööga kaasneb teekatte lammutamine varem, kui viie aasta jooksul uue teekatte ehitamisest või kapitaalremondist, kaevetööd üldreeglina ei lubata. Sellisel juhul kaalutakse projekteerija poolt ühte järgmistest võimalustest: 1) töö tegemine kinnisel viisil; 2) tehnovõrgu asukoha muutmine; 3) tehnovarustuse saamine muust allikast.
(3)Erandina võib lubada uue teekatte lammutamist, kui kaevetöö teostamise vajadus on piisavalt põhjendatud. Kuni viis aastat vanade asfalt- või mustkatete pikisuunalisel üleskaevamisel tuleb asfaltkate taastada kogu sõidutee laiuselt ja kõnnitee pikisuunalisel kaevamisel tuleb paigaldada uus asfaltkate kogu kõnnitee laiuselt.
(1)Avariikaevetööd on need kaevetööd, mille vajadus tekib ootamatult või on võimalikke ebasoovitavaid tagajärgi silmas pidades edasilükkamatud.
(2)Avariikaevetööd on lubatud teostada ilma eelnevalt kaeveluba vormistamata.
(3)Avariikaevetööde alustamisest peab teavitama valla ehitusspetsialisti esimesel võimalusel kirjalikus taasesitamist võimaldavas vormis. Kaevetööde ohutu läbiviimise eest vastutab kaevetööde teostaja.
(4)Avariikaevetöö läbiviimisel lähtutakse käesoleva eeskirjaga sätestatud kaevetööde läbiviimise ja kaevetöö lõpetamise nõuetest.
(5)Avariikaevetööde tegemise piirkonnas olevate tehnorajatiste valdajate esindajaid teavitatakse enne kaevetööde algust.
(6)Olemasolevaid tehnorajatisi võib ümber paigutada üksnes nende valdaja ning kinnistu omaniku loal. Teostusjoonised tehnorajatiste ümberpaigutamise kohta esitatakse elektrooniliselt valla ametiasutusele, kus neid säilitatakse.
(7)Tehnorajatiste vigastamisel on avariikaevetöö teostaja kohustatud viivitamatult teavitama tehnorajatiste valdajat. Vigastus parandatakse ja tekitatud kahju hüvitatakse süüdlase kulul.
(1)Järelevalvet eeskirja täitmise üle teostavad ametkonnad vastavalt oma pädevusele.
(2)Vallavalitsusel on õigus: 1) teostada järelevalvet eeskirja täitmise üle; 2) koostada ettekirjutusi eeskirja täitmiseks; 3) rakendada ettekirjutuste täitmata jätmisel või mittekohasel täitmisel asendustäitmise ja sunniraha seaduses sätestatud sunnivahendeid.
(3)Vallavalitsusel on õigus käesolevas määruses sätestatud ülesannete täitmiseks määrata või volitada tema nimel tegutsevaid isikuid.
(1)Käesoleva eeskirja rikkumisel kohaldatakse väärtegudele karistusseadustiku üldosa ja väärteomenetluse seadustiku sätteid.
(2)Eeskirja rikkumise eest karistatakse kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 66² alusel.
(3)Eeskirja rikkumisest tulenevat väärteoasja menetleb kohtuväliselt: 1) valla ametiasutus; 2) muu seadusega määratud isik.
Peale käesoleva määruse kehtestamist kinnitab vallavalitsus korraldusega kaeveloa taotluse vormi ja kaeveloa vormi.
Käesoleva määruse jõustumisel kaotab kehtivuse Muhu Vallavolikogu 19.11.2014. a määrusega nr 23 „Muhu valla heakorra- ja kaevetööde eeskiri“.
(1)Enne käesoleva määruse jõustumist väljastatud kaeveload kehtivad kuni nendes määratud tähtaja lõpuni.
(2)Määrus jõustub kolmandal päeval pärast avaldamist Riigi Teatajas.