lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
Õigusaktid›Määrus
KehtivMäärus

Keila linna põhimäärus

Keila Linnavolikogu
Kehtiv redaktsioon
alates 07.11.2026
Jälgi muudatusi

§ 1.Keila linna kohaliku omavalitsuse õiguslikud alused, omavalitsusorganid ja asutused

(1)Keila linn (edaspidi linn) tegutseb kohaliku omavalitsusüksusena, kellel on põhiseaduses sätestatud õigus, võime ja kohustus seaduste alusel iseseisvalt korraldada ja juhtida kohalikku elu, lähtudes linnaelanike õigustatud vajadustest ja huvidest ning arvestades linna arengu iseärasusi.

(2)Linn on avalik-õiguslik juriidiline isik. Linna esindavad seaduse, käesoleva põhimääruse (edaspidi põhimäärus) ja teiste linna õigusaktide alusel ning oma pädevuse piires Keila Linnavolikogu (edaspidi volikogu), volikogu esimees, Keila Linnavalitsus täitevorganina (edaspidi linnavalitsus), Keila linnapea (edaspidi linnapea) ning nende volitatud esindajad.

(3)Linna omavalitsusorganid on: 1) volikogu – linna esinduskogu, mille valivad linna hääleõiguslikud elanikud kohaliku omavalitsuse volikogu valimise seaduse alusel; 2) linnavalitsus – volikogu moodustatav täitevorgan.

(4)Linna ametiasutus on Keila Linnavalitsus ametiasutusena. Keila Linnavalitsus ametiasutusena teenindab volikogu ja linnavalitsust, täidab õigusaktidega ametiasutusele pandud ülesandeid ning korraldab linna asjaajamist.

(5)Linnal võivad olla ametiasutuse hallatavad asutused. Hallatav asutus ei ole juriidiline isik. Ametiasutuse ja hallatavate asutuste moodustamine, ümberkorraldamine ning tegevuse lõpetamine toimub seaduses ja põhimääruses sätestatud korras.

(6)Linna õigusaktid on volikogu määrused ja otsused ning linnavalitsuse määrused ja korraldused.

(7)Linna haldusterritooriumi piir määratakse Eesti territooriumi haldusjaotuse seaduse alusel. Linna piir tähistatakse linna territooriumile suubuvatel teedel kehtiva teetähistussüsteemi kohaselt.

(8)Linnaelanik on isik, kelle elukoha aadress rahvastikuregistris on Keila linn. Linnaelanikul on õigus saada linna soodustusi, toetusi ja teenuseid volikogu või linnavalitsuse kehtestatud korras ning osaleda kohaliku elu küsimuste lahendamisel seaduses sätestatud viisil.

§ 2.Põhimääruse reguleerimisala

Põhimääruses sätestatakse: 1) linna sümbolid, nende kasutamise kord ning tunnustusavaldused; 2) volikogu liikmete arvu määramise ning volikogu esimehe ja aseesimehe või aseesimeeste valimise kord; 3) volikogu komisjonide, fraktsioonide ja eestseisuse moodustamise alused ning töökord; 4) volikogu töökord; 5) linnavalitsuse moodustamise kord, linnapea valimise kord ning linnavalitsuse pädevus; 6) linnavalitsuse töökord; 7) linna õigusaktide vastuvõtmise ja avalikustamise täpsem kord; 8) linna ametiasutuse ja hallatavate asutuste ning ühisametite ja ühisasutuste moodustamise, ümberkorraldamise ja tegevuse lõpetamise kord; 9) linna esindamise kord; 10) linna vara valitsemise, eelarve koostamise ja arengu kavandamise üldised põhimõtted; 11) omavalitsusteenistuse ning sotsiaalsete garantiide üldised alused; 12) linna välissuhete ja koostöö korraldamise alused; 13) põhimääruse vastuvõtmise ja muutmise kord ning rakendussätted.

§ 3.Linna sümbolid

(1)Linna sümbolid on lipp, vapp, logo ja linnapea ametiraha. Lipu ja vapi etalonkujutised esitatakse põhimääruse lisas.

(2)Linna logo on linna vapp koos sõna „KEILA“ kujutisega. Linna logo kasutatakse põhimääruse ning linnavalitsuse kinnitatud kasutusjuhendi kohaselt.

(3)Sümbolite kasutamiseks väljaspool põhimääruses sätestatud korda annab loa ja määrab tingimused linnavalitsus korraldusega.

(4)Enne linna lipu või vapi muutmist või uue lipu või vapi kinnitamist esitab linnavalitsus kavandi arvamuse saamiseks Riigikantseleile.

§ 4.Linna lipp ja selle kasutamine

(1)Linna lipp on sinisel väljal valge poom laiusega 1/7 lipu laiusest. Lipu laiuse ja pikkuse suhe on 7: 11 ning normaalsuurus 105 × 165 cm.

(2)Linna lipp peab olema terve ja puhas ning vastama lõikes 1 sätestatud kirjeldusele. Linna lippu tuleb kohelda väärikalt ning linna lipu kasutamisel järgitakse Eesti lipu seadust ja head tava.

(3)Linna lipp heisatakse alaliselt ja pimedal ajal valgustatuna Keila Linnavalitsuse ametiasutuse hoonel ning Keila Kultuurikeskuse ees asuval lipuväljakul.

(4)Linna lipu võib heisata: 1) kohaliku omavalitsuse ametlike delegatsioonide kohtumistel, kus osaleb Keila linn; 2) Keila linna avalikel üritustel ja linna asutuste üritustel; 3) Keila linna ametiasutuse hallatavate asutuste, linna osalusega juriidiliste isikute, ühisametite ja ühisasutuste hoonetel või kinnistutel; 4) muudel üritustel, kus on esindatud Keila linn; 5) teise lipuna riigilipu kõrval riiklikel pühadel; 6) linnaelaniku perekondlike sündmuste ja tähtpäevade puhul; 7) linnas tegutseva ettevõtja või organisatsiooni üritustel ja tähtpäevadel; 8) muudel juhtudel linnavalitsuse loal.

(5)Kui linna lipp heisatakse koos Eesti riigilipu, mõne teise riigi või tema omavalitsusüksuse, mõne Eesti maakonna, valla või muu lipuga, asub linnalipp lippude poole vaadatuna Eesti riigilipust vasakul.

(6)Linna lippu kasutatakse: 1) laualipuna volikogu ja linnavalitsuse istungitel; 2) linna pidustustel ning linna kultuuri-, spordi- ja muude delegatsioonide ees ava- ja lõputseremooniatel; 3) vimpli kujul linna pidustustel ning avalikel kogunemistel.

(7)Linnavalitsus võib anda loa linna lipu värvikombinatsiooni kasutamiseks ettevõtjate ja asutuste trükistel, reklaammaterjalidel ning muudel kandjatel linnavalitsuse määratud tingimustel.

(8)Linna lipp võib olla linna ametlik kingitus.

(9)Linna lipu kasutamise üle teeb järelevalvet linnavalitsus.

§ 5.Linna vapp ja selle kasutamine

(1)Linna vapp on kuldsel kilbil sinine rukkililleõis.

(2)Linna vapi kujutist kasutatakse: 1) volikogu, linnavalitsuse, ametiasutuse struktuuriüksuste ja hallatavate asutuste pitsatitel ning dokumendiplankidel; 2) linna haldushoonetel ja piiritähistel; 3) trükistel ja reklaamidel linna toetuse tähistamiseks.

(3)Linna vapi kujutist võib kasutada: 1) linna asutuste ning ühisameti või ühisasutuse, mille moodustamises linn osaleb, või linna osalusega juriidilise isiku hoonete siltidel; 2) ametiasutuse hallatava asutuse pitsatil; 3) ühisameti või ühisasutuse pitsatitel ja dokumendiplankidel; 4) linna pidustustel ja delegatsioonide ees; 5) linna asutuse ning ühisameti või ühisasutuse teadetel, kutsetel ja kaartidel; 6) linna aumärkidel, medalitel ja muudel linna sümboolsetel esemetel; 7) linna ja linna asutuste meenetel, trükistel ja suveniiridel; 8) trükistel, reklaamidel, projektidega seotud väljaannetel ja dokumentidel, mille kaudu antakse avalikkusele teada linna üritusel või projektis osalemisest või selle toetamisest; 9) vimplina Keila linna asutustes ja organisatsioonides; 10) muudel juhtudel linnavalitsuse loal ja määratud tingimustel.

(4)Linna vapi kasutamise üle teeb järelevalvet linnavalitsus.

§ 6.Linnapea ametiraha ja selle kasutamine

(1)Keila linnapea ametiraha koosneb hõbedast valmistatud ketist ja Keila linna vapist. Ametiraha keti detailid on vaheldumisi stiliseeritud rukkilille ja ratasristi motiivid ning eraldiasetsevad tähed, mis moodustavad sõna „Keila“, ja kolm männipuu kujutist. Keskmise puu juurte vahele on kinnitatud Keila linna vapp. Vapikilp on kullatud ning ratasristide südamikud ja rukkilill vapikilbil on kaetud sinise emailiga.

(2)Linnapeal on õigus ametiraha kanda valituks osutumise momendist kuni linnapea volituste lõppemiseni. Ametiraha annab ametisse asuvale linnapeale üle volikogu esimees. Linnapea kannab ametiraha linna pidulikel üritustel ja esindusfunktsiooni täites.

(3)Ametiraha on hoiul linnasekretäri käes.

§ 7.Linna tunnustusavaldused

(1)Linn avaldab tunnustust Keila linna aukodaniku nimetuse, Keila linna teenetemärgi, Keila linna kultuuripreemia, Keila linna aumärgi, Keila linna I või II järgu teenistusmärgi ning Keila linna aukirja või tänukirja andmisega.

(2)Lisaks lõikes 1 nimetatud tunnustusavaldustele võib linnavalitsus kehtestada oma pädevuse piires täiendavaid tunnustusavaldusi ja nende andmise tingimusi, sealhulgas konkursse, preemiaid ja tunnustusi linna arengule, mainele või kogukonnale antud panuse esiletoomiseks.

(3)Volikogu kehtestab volikogu ja linnavalitsuse tunnustusavalduste andmise üldised alused ja korra.

(4)Tunnustusavalduse andmise otsustab volikogu, linnavalitsus või linnapea tunnustusavalduste andmise korras sätestatud pädevuse järgi.

§ 8.Volikogu liikmete arvu määramine

(1)Volikogu järgmise koosseisu liikmete arvu määrab volikogu otsusega hiljemalt 90. päeval enne valimispäeva. Volikogu liikmete arv peab olema paaritu.

(2)Volikogu liikmete arv määratakse rahvastikuregistri andmete põhjal valimisaasta 1. juuni seisuga seaduses sätestatud määras.

§ 9.Volikogu esimees ja aseesimees

(1)Volikogu valib oma liikmete hulgast eraldi volikogu esimehe ja aseesimehe või aseesimehed.

(2)Volikogu esimehe ja aseesimehe ametikoht võib volikogu otsusel olla palgaline. Palgalisele volikogu esimehele ja aseesimehele kohaldatakse seaduses sätestatud puhkuseregulatsiooni ja sotsiaalseid garantiisid.

(3)Volikogu esimees: 1) korraldab volikogu tööd, kutsub kokku ja juhatab volikogu istungeid ning korraldab istungite ettevalmistamist ja eelnõude menetlemist; 2) esindab linna ja volikogu seaduse, põhimääruse ning volikogu antud pädevuse piires ning volitab vajaduse korral teisi isikuid volikogu esindama; 3) kirjutab alla volikogu määrustele, otsustele ja teistele volikogu dokumentidele; 4) annab volikogu sisemise töö korraldamiseks käskkirju; 5) omab õigust saada linna ametiasutuselt ja hallatavatelt asutustelt dokumente ja teavet volikogu pädevusse kuuluvates küsimustes, välja arvatud andmed, mille väljastamine on seadusega keelatud; 6) koostab ja esitab volikogu istungile istungi päevakorra projekti; 7) suunab eelnõud, avaldused ja muud materjalid menetlemiseks volikogu komisjonidele ning määrab vajaduse korral juhtivkomisjoni; 8) pikendab vajaduse korral eelnõude menetlemise tähtaega volikogus ning otsustab eelnõude menetlemise mitmel lugemisel; 9) korraldab volikogu õigusaktide täitmise kontrollimist; 10) otsustab volikogu liikmete teenistuslähetusse saatmise volikogu kehtestatud korras; 11) võib kuulutada volikogu istungil välja täiendavaid vaheaegu; 12) lahendab volikogu töökorra rakendamisel tekkivaid küsimusi; 13) täidab muid seaduse ja põhimäärusega talle pandud ülesandeid.

(4)Volikogu esimehe äraolekul või volituste peatumisel asendab teda aseesimees. Volikogu esimees teatab oma äraolekust või muust ajutisest takistusest, mis ei võimalda tal ülesandeid täita, esimesel võimalusel aseesimehele ja linnakantseleile kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis, märkides võimaluse korral takistuse eeldatava kestuse. Teatamata jätmine ei takista esimehe asendamist, kui esimehe äraolek või ülesannete täitmise võimatus on objektiivselt tuvastatav. Kui aseesimehi on mitu, määrab volikogu aseesimeeste asendamise järjekorra.

(5)Kui volikogu esimehel ja aseesimehel või aseesimeestel ei ole võimalik ülesandeid täita, asendab esimeest vanim kohalolev volikogu liige.

(6)Volikogu esimeest asendaval isikul on kõik volikogu esimehe seadusest ja linna õigusaktidest tulenevad õigused ja kohustused, kui seaduses või põhimääruses ei ole sätestatud teisiti.

§ 10.Volikogu liikme õigused ja kohustused

(1)Volikogu liikmel on õigus: 1) algatada volikogu õigusakte ja teha ettepanekuid volikogu istungil arutatavate küsimuste kohta; 2) esitada volikogu menetluses olevate eelnõude täiendus- ja muudatusettepanekuid; 3) saada volikogu ja linnavalitsuse õigusakte, dokumente ja muud teavet, mida ta vajab volikogu liikme ülesannete täitmiseks, välja arvatud andmed, mille väljastamine on seadusega keelatud; 4) saada oma teabenõudele või kirjalikule küsimusele vastus linnavalitsuselt või linna ametiasutuselt kümne tööpäeva jooksul teabenõude või küsimuse esitamisest arvates; kui vastamine nõuab pikemat aega, teavitatakse küsijat ja vastatakse 20 tööpäeva jooksul; 5) esitada linnapeale ja linnavalitsuse liikmetele kirjalikke arupärimisi.

(2)Volikogu liige on kohustatud järgima korruptsioonivastases seaduses sätestatud toimingupiiranguid. Kui volikogu liikmele laieneb toimingupiirang, on ta kohustatud enne küsimuse arutelu algust tegema avalduse oma mitteosalemise kohta asjaomase päevakorrapunkti arutamisel ja otsustamisel.

(3)Volikogu liige ei või avaldada talle ülesannete täitmise tõttu teatavaks saanud ärisaladust, teiste inimeste perekonna- ja eraellu puutuvaid andmeid ega muud teavet, millele juurdepääs on seadusega piiratud.

§ 11.Pädevuse delegeerimine

(1)Seadusega omavalitsusüksuse või kohaliku omavalitsuse organi pädevusse antud küsimused otsustab volikogu, kui seadus ei näe ette teisiti. Volikogu võib küsimuse lahendamise volitada linnavalitsusele, ametiasutusele, selle struktuuriüksusele või ametnikule, kui see ei ole seadusega keelatud.

(2)Määramata arvu juhtumite lahendamiseks antakse volitus määrusega. Üksikjuhtumi lahendamiseks võib volitus anda otsusega.

(3)Volikogu võib delegeerida linnavalitsusele muudatuste tegemise ametiasutuse struktuuris ja teenistuskohtade koosseisus volikogu kehtestatud eelarve piires.

§ 12.Volikogu esimehe valimise kord

(1)Volikogu esimees valitakse volikogu liikmete hulgast salajasel hääletamisel volikogu koosseisu häälteenamusega.

(2)Volikogu esimehe kandidaat seatakse üles järgmiselt: 1) ettepanek esitatakse istungi juhatajale kirjalikult; 2) kandidaadid nummerdatakse ülesseadmise järjekorras ja neile antakse registreerimisnumber; 3) kandidaatide nimekirja sulgemise otsustab volikogu avalikul hääletamisel poolthäälte enamusega; 4) pärast nimekirja sulgemist tutvustab kandidaat end ning igal volikogu liikmel on õigus esitada talle kuni kaks küsimust.

(3)Volikogu esimehe valimisel on volikogu liikmel üks hääl.

(4)Valimist korraldab volikogu uue koosseisu esimesel istungil linna valimiskomisjon. Muul ajal korraldab valimist volikogu moodustatud vähemalt kolmeliikmeline hääletamiskomisjon, kes valib oma liikmete hulgast esimehe. Hääletamiskomisjoni ei kuulu ülesseatud kandidaadid.

(5)Hääletamiskomisjon väljastab volikogu liikmele hääletamissedeli allkirja vastu. Volikogu liige täidab hääletamissedeli hääletamiskabiinis, märkides lahtrisse risti või kandidaadi registreerimisnumbri. Kui hääletamissedel rikutakse enne valimiskasti laskmist, on volikogu liikmel õigus rikutud sedeli tagastamisel saada uus hääletamissedel. Pärast sedeli täitmist murrab valija sedeli kokku ja annab hääletamiskomisjoni liikmele, kes paneb hääletamissedeli välisküljele linna pitsati jäljendi.

(6)Kehtetuks tunnistatakse sedel, millel on märgitud rist rohkem kui ühte lahtrisse, millel puudub pitsati jäljend või millel märgitud kandidaadi number on parandatud või loetamatu. Hääletamistulemuste kohta koostab hääletamiskomisjon protokolli, millele kirjutavad alla kõik komisjoni liikmed. Valimistulemused vormistatakse volikogu otsusega, välja arvatud volikogu uue koosseisu esimesel istungil, kui tulemused teeb kindlaks linna valimiskomisjon.

(7)Kui ükski kandidaat ei saa nõutavat häälteenamust, korraldatakse kordushääletamine kahe enim hääli saanud kandidaadi vahel. Kui kordushääletusel ei saa kumbki kandidaat vajalikku häälteenamust, korraldatakse uus valimine, kus võib kandideerida ka valituks mitteosutunud isik.

§ 13.Volikogu aseesimehe valimise kord

(1)Volikogu aseesimees valitakse volikogu liikmete hulgast salajasel hääletamisel volikogu koosseisu häälteenamusega.

(2)Kui volikogu otsustab valida mitu aseesimeest, otsustab ta enne kandidaatide ülesseadmist aseesimeeste arvu ning valimise viisi.

(3)Aseesimehe kandidaatide ülesseadmisele ja valimisele kohaldatakse §-s 12 sätestatut, arvestades käesoleva paragrahvi erisusi.

§ 14.Vabariigi Presidendi valimiskogusse esindaja valimine

(1)Volikogu valib oma esindaja Vabariigi Presidendi valimiskogusse seaduses sätestatud tähtajaks.

(2)Esindaja peab olema volikogu liige ja Eesti kodanik, kes ei ole Riigikogu liige.

(3)Valimine toimub ühes hääletusvoorus. Igal volikogu liikmel on üks hääl. Valituks osutub enim hääli saanud kandidaat. Häälte võrdsuse korral heidetakse liisku.

(4)Hääletamise läbiviimisele ja tulemuste kindlakstegemisele kohaldatakse § 12 lõigetes 4–6 sätestatud korda.

§ 15.Volikogu komisjonide moodustamine ja juhtide valimine

(1)Volikogu moodustab oma volituste ajaks alatised komisjonid.

(2)Volikogu võib moodustada ajutisi komisjone konkreetsete ülesannete lahendamiseks. Komisjoni moodustamise otsuses määratakse komisjoni tegevusvaldkond, ajutise komisjoni puhul ka tegutsemise tähtaeg ja ülesanded.

(3)Alatise komisjoni koosseisu kuuluvad esimees, aseesimees ja vähemalt neli liiget. Revisjonikomisjon koosneb vähemalt kolmest liikmest, sealhulgas esimehest ja aseesimehest; revisjonikomisjoni liikmeteks võivad olla ainult volikogu liikmed.

(4)Komisjoni esimees ja aseesimees valitakse volikogu liikmete hulgast ühel ajal salajasel hääletamisel. Igal volikogu liikmel on üks hääl.

(5)Kandidaatide ülesseadmisele ja hääletamise läbiviimisele kohaldatakse § 12 lõigetes 2–6 sätestatut järgmiste erisustega: 1) kandidaatide nimekiri on ühine; 2) hääletamissedelile märgib volikogu liige ühe kandidaadi nime või registreerimisnumbri; 3) komisjoni esimeheks saab kõige rohkem hääli kogunud kandidaat ning aseesimeheks häältearvult teiseks jäänud kandidaat.

(6)Kui häälte võrdse jagunemise tõttu ei osutu komisjoni esimees või aseesimees valituks, korraldatakse võrdselt hääli saanud kandidaatide vahel lisavoor. Kui ka lisavoorus jagunevad hääled võrdselt, heidetakse liisku.

(7)Komisjoni esimehe või aseesimehe volituste lõppemisel seoses umbusaldamise, tagasiastumise, volikogu liikme volituste lõppemise või peatumisega valitakse uuesti nii komisjoni esimees kui ka aseesimees.

(8)Komisjoni esimehe ettepanekul kinnitab volikogu komisjoni liikmed avalikul hääletamisel poolthäälte enamusega, arvestades erakondade ja valimisliitude esindajate osakaalu volikogus. Igal volikogu liikmel on õigus kuuluda vähemalt ühte alatisse komisjoni.

(9)Volikogu otsustab komisjoni liikme komisjoni koosseisust välja arvamise komisjoni esimehe ettepanekul komisjoni liikme avalduse alusel või juhul, kui komisjoni liige ei ole osalenud vähemalt kolmel järjestikusel komisjoni koosolekul.

§ 16.Komisjoni töökord

(1)Komisjoni töövorm on koosolek. Koosoleku võib läbi viia ja komisjoni liige võib koosolekul osaleda elektroonilisi sidevahendeid kasutades, kui osalejale on tagatud võimalus koosolekut jälgida, sõna võtta ja hääletada reaalajas toimuva kahesuunalise side abil või muul sellesarnasel elektroonilisel viisil.

(2)Komisjoni koosoleku kutsub kokku komisjoni esimees või tema äraolekul aseesimees. Esimehe ja aseesimehe äraolekul kutsub komisjoni vajaduse korral kokku volikogu esimees, kes juhatab komisjoni koosolekut või määrab koosoleku juhataja komisjoni liikmete hulgast. Kui volikogu esimees ei ole komisjoni liige, ei ole tal hääleõigust.

(3)Komisjoni koosoleku kutse koos päevakorra ja materjalidega edastatakse hiljemalt kaks kalendripäeva enne koosoleku algust.

(4)Komisjoni koosolekust võib sõnaõigusega osa võtta komisjoni mittekuuluv volikogu liige või linnavalitsuse liige. Teiste isikute kutsumise ja neile sõnaõiguse andmise otsustab koosoleku kokkukutsuja.

(5)Komisjon on otsustusvõimeline, kui koosolekust võtab osa vähemalt pool komisjoni liikmetest, sealhulgas esimees või aseesimees. Otsused võetakse vastu poolthäälte enamusega.

(6)Komisjon võib oma seisukoha kujundada koosolekut kokku kutsumata elektroonilise menetluse korras järgmiselt: 1) komisjoni esimees saadab eelnõu koos vajalike materjalidega elektronposti või dokumendihaldussüsteemi kaudu kõigile komisjoni liikmetele, määrates tähtaja, mille jooksul komisjoni liige peab kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis teatama, kas ta hääletab eelnõu poolt või vastu või jääb erapooletuks; 2) kui komisjoni liige teatab 24 tunni jooksul pärast elektroonilise menetluse teate väljastamist, et ta ei nõustu küsimust koosolekut kokku kutsumata otsustama, arutatakse küsimust komisjoni koosolekul; 3) komisjon on seisukoha kujundanud, kui elektroonilises menetluses osales vähemalt pool komisjoni liikmetest ja poolthääli oli rohkem kui vastuhääli; 4) komisjoni liikme tähtajaks esitamata seisukoht loetakse hääletamisel mitteosalemiseks; 5) elektroonilise menetluse tulemuste kohta koostatakse protokoll, kuhu kantakse menetluse aeg, komisjoni liikmete nimed, iga komisjoni liikme seisukoht, hääletustulemus ja vastuvõetud seisukoht.

(7)Komisjoni koosoleku ja elektroonilise menetluse kohta koostatakse protokoll. Protokoll sisaldab koosoleku päevakorda, toimumise aega ja kohta, osalenud isikute nimekirja, komisjoni otsuseid, hääletustulemusi ning komisjoni liikmete eriarvamusi. Elektroonilise koosoleku või elektroonilise osalemise kohta tehakse protokolli märge. Protokollile kirjutab alla koosoleku juhataja.

§ 17.Komisjoni pädevus

(1)Volikogu esimees suunab komisjoni läbivaatamisele volikogu õigusaktide eelnõud, linnavalitsuse esitatud materjalid ning komisjonile adresseeritud avaldused.

(2)Komisjonil on õigus algatada volikogu õigusakti eelnõu, algatada arutelusid, teha ettepanekuid volikogu istungi päevakorra ja eelnõude kohta, saada linnavalitsuselt menetluses oleva küsimusega seotud dokumente ja teavet ning kaasata oma töösse asjatundjaid või tellida ekspertiise volikogu esimehe eelneval nõusolekul.

(3)Komisjon on kohustatud tema menetlusse suunatud eelnõu läbi vaatama volikogu esimehe määratud tähtaja jooksul. Avaldused ja märgukirjad vaadatakse läbi seaduses sätestatud tähtajal.

(4)Kui eelnõu esitatakse mitmesse komisjoni, määrab volikogu esimees juhtivkomisjoni, kellele teised komisjonid esitavad oma ettepanekud.

§ 18.Revisjonikomisjoni tegevuse kord

(1)Revisjonikomisjon on volikogu alatine komisjon, kes täidab kohaliku omavalitsuse korralduse seaduses sätestatud kontrolli- ja hindamisülesandeid käesolevas põhimääruses sätestatud korras tööplaani alusel või volikogu otsusega antud ülesandel.

(2)Revisjonikomisjon koostab igaks kalendriaastaks tööplaani, milles märgitakse kontrolli objektid, kontrolli eesmärk, eeldatav läbiviimise aeg ja vastutavad komisjoni liikmed. Revisjonikomisjon kinnitab tööplaani ja selle muudatused oma otsusega ning esitab tööplaani ja selle muudatused volikogu istungil teadmiseks. Kui ilmneb tööplaanis nimetamata kontrollivajadus, muudab revisjonikomisjon enne kontrolli alustamise otsust tööplaani. Volikogu võib anda revisjonikomisjonile otsusega täiendava kontrolliülesande, määrates kontrolli objekti, eesmärgi ja tähtaja.

(3)Revisjonikomisjoni kontrolli alustamise otsustab revisjonikomisjon koosolekul või elektroonilises menetluses. Kontrolli alustamise otsuses märgitakse vähemalt kontrolli alus, kontrolli objekt, kontrolli eesmärk, kontrollitav periood, kontrolli ulatus, kontrolli läbiviijad ja kontrolli läbiviimise tähtaeg. Otsus edastatakse kontrollitavale.

(4)Revisjonikomisjonil ja kontrolli läbiviijatel on õigus saada kontrollitavalt organilt, asutuselt või isikult kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 48 lõikes 3 nimetatud ülesannete täitmiseks vajalikke dokumente, selgitusi ja muud teavet. Teabenõudes märgitakse kontrolli alus ja eesmärk, taotletava teabe või dokumendi seos kontrolli esemega ning vastamise tähtaeg piisava täpsusega, et taotlust oleks võimalik täita. Taotletava teabe ulatuse määrab revisjonikomisjon, arvestades vajalikkuse, eesmärgipärasuse ja andmete minimaalsuse põhimõtet. Teabe andmisest võib keelduda või selle ulatust piirata üksnes seadusest tuleneval alusel, esitades komisjonile tähtaja jooksul kirjaliku põhjenduse. Juurdepääsupiiranguga teave edastatakse ja seda töödeldakse seaduses sätestatud korras. Revisjonikomisjoni küsimusele vastamisel kohaldatakse kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 26 lõikeid 2 ja 3.

(5)Revisjonikomisjon võib kontrolli läbiviimisel tutvuda kontrollitava organi, asutuse või isiku valduses olevate dokumentide ja andmetega kohapeal, kui see on kontrolli eesmärgi saavutamiseks vajalik ning kui juurdepääs ei ole seadusega piiratud. Kohapealsest kontrollitoimingust teavitatakse kontrollitavat üldjuhul ette, välja arvatud juhul, kui etteteatamine võib kontrolli eesmärgi saavutamist oluliselt kahjustada.

§ 19.Komisjoni tegutsemisvõimetus

(1)Kui komisjon ei ole kahel korral järjest täitnud tähtaegselt talle antud ülesannet või ei ole pidanud otsustusvõimelisi koosolekuid kahe järjestikuse töökuu jooksul, võib volikogu esimees teha volikogule ettepaneku tunnistada komisjon tegutsemisvõimetuks ning valida komisjonile uus esimees ja aseesimees.

(2)Komisjoni uus koosseis kinnitatakse § 15 lõikes 8 sätestatud korras.

§ 20.Volikogu fraktsioon

(1)Volikogu fraktsiooni võivad moodustada vähemalt kolm volikogu liiget.

(2)Fraktsiooni registreerimise aluseks on volikogu esimehele esitatud volikogu liikmete kirjalik avaldus, milles märgitakse fraktsiooni nimetus, liikmete nimed, fraktsiooni esimees ja aseesimees. Avalduse allkirjastavad kõik selles nimetatud isikud.

(3)Volikogu esimees teatab fraktsiooni registreerimisest volikogu istungil. Fraktsiooni tegevus algab registreerimisest ning sellekohane märge kantakse istungi protokolli.

(4)Fraktsiooni liikmeks astumine, fraktsioonist väljaastumine ja fraktsiooni koosseisu muutmine toimub kirjaliku avalduse alusel käesolevas paragrahvis sätestatud korras.

(5)Volikogu liige võib samal ajal olla ainult ühe fraktsiooni liige. Ühes nimekirjas volikogusse valitud volikogu liikmed võivad moodustada ühe fraktsiooni.

§ 21.Volikogu eestseisus

(1)Volikogu eestseisus on volikogu esimehe juures tegutsev nõuandev organ.

(2)Eestseisuse otsustused on volikogu esimehele soovituslikud.

(3)Eestseisusesse kuuluvad volikogu esimees, aseesimees või aseesimehed ning fraktsioonide esimehed. Fraktsiooni esimehe äraolekul osaleb eestseisuse töös fraktsiooni aseesimees või fraktsiooni volitatud esindaja.

(4)Eestseisuse töövorm on koosolek. Koosoleku kutsub kokku ja juhatab volikogu esimees või tema äraolekul aseesimees, mõlema puudumisel volikogu suurima fraktsiooni esindaja.

(5)Volikogu esimees võib eestseisuse koosolekule kutsuda teisi isikuid. Eestseisuse koosolekul võivad sõnaõigusega osaleda volikogu komisjonide esimehed ja linnavalitsuse liikmed.

(6)Eestseisus on otsustusvõimeline, kui koosolekust võtab osa vähemalt pool eestseisuse koosseisust. Eestseisuse otsused võetakse vastu poolthäälte enamusega.

(7)Eestseisus vaatab volikogu esimehe ettepanekul läbi volikogu istungi päevakorra projekti ja volikogu töökorralduse muudatusettepanekud ning arutab muid volikogu töö korraldamisega seotud küsimusi.

(8)Eestseisuse koosolekud protokollitakse ja protokollid avalikustatakse § 16 lõigetes 7–9 sätestatud korras.

§ 22.Volikogu istung

(1)Volikogu töövorm on istung. Istungid on üldjuhul avalikud.

(2)Volikogu istungid toimuvad üldjuhul üks kord kuus kuu viimasel teisipäeval, välja arvatud juulis, kui volikogu ei otsusta teisiti. Volikogu esimees võib vajaduse korral istungi kokku kutsuda muul ajal. Kui istungi päev langeb riiklikule pühale, määrab volikogu esimees istungi läbiviimiseks teise päeva.

(3)Volikogu istung võib toimuda ja volikogu liige võib istungil osaleda elektroonilisi sidevahendeid kasutades, kui osalejale on tagatud võimalus istungit jälgida, sõna võtta ja hääletada reaalajas toimuva kahesuunalise side abil või muul sellesarnasel elektroonilisel viisil.

(4)Volikogu istungist võivad sõnaõigusega osa võtta linnavalitsuse liikmed, linnasekretär ja volikogu poolt istungile kutsutud isikud. Sõna andmise otsustab istungi juhataja.

(5)Volikogu liikmed registreerivad ennast istungil osalejaks. Istungile hilinemisel või enne istungi lõppu lahkumisel märgitakse saabumise või lahkumise kellaaeg.

(6)Volikogu istungi kestus on kuni kolm tundi, kui volikogu ei otsusta teisiti. Pärast iga töötundi tehakse 15-minutiline vaheaeg, mille algust võib muuta, kui seda tingib küsimuste arutelu.

(7)Avalikust volikogu istungist võib teha otseülekande ning video- ja helisalvestise. Otseülekande ja salvestise tegemise eesmärk on tagada volikogu töö avalikkus, elanike teavitamine ning volikogu istungi protokolli koostamise ja kontrollimise võimalus.

(8)Kinnist volikogu istungit või istungi kinniseks kuulutatud päevakorrapunkti ei kanta üle ega tehta avalikult järelvaadatavaks. Kui avalikul istungil arutatakse küsimust, mille käigus võib avalikuks saada juurdepääsupiiranguga teave, võib istungi juhataja otsustada ülekande või avaliku salvestamise katkestamise asjaomase päevakorrapunkti arutamise ajaks.

(9)Volikogu istungil osalejaid ja istungisaalis viibivaid isikuid teavitatakse istungi ülekandmisest ja salvestamisest istungi kutsel, linna veebilehel või istungisaalis nähtaval viisil. Volikogu liikmed ja teised istungil osalejad peavad arvestama, et avaliku istungi ülekande või salvestise kaadrisse võivad jääda nende pilt, hääl, sõnavõtud ning istungil kasutatav tööala.

§ 23.Istungi kokkukutsumine ja päevakord

(1)Volikogu istungi kutse koos päevakorra projekti ja istungi materjalidega tehakse linna veebilehel ja volikogu liikmetele kättesaadavaks vähemalt neli päeva enne istungit. Sama tähtaja jooksul on istungi materjalid kättesaadavad linna dokumendiregistris, kui neile juurdepääs ei ole seadusega piiratud.

(2)Eelinformatsioon volikogu järgmise istungi aja ja koha kohta teatatakse võimaluse korral volikogu istungi lõpus.

(3)Volikogu liige teatab võimaluse korral volikogu istungilt puudumisest eelnevalt linnakantseleisse.

(4)Päevakorda kuuluvate küsimuste kohta võivad kuni päevakorra kinnitamiseni ettepanekuid teha volikogu liikmed, linnapea, linnavalitsus, eestseisus, komisjonid ja fraktsioonid.

§ 24.Istungi avamine

(1)Volikogu istungeid juhatab volikogu esimees või tema asendaja. Esimehe või tema asendaja puudumisel juhatab istungit kohalolevatest volikogu liikmetest vanim liige. Volikogu uue koosseisu esimest istungit juhatab kuni volikogu esimehe valimiseni linna valimiskomisjoni esimees või tema asetäitja.

(2)Istungi avamine hõlmab volikogu liikmete osalemise tuvastamist, kutsutud külalistest teatamist ning päevakorra projekti arutamist ja päevakorra kinnitamist.

§ 25.Eelnõude lugemised

(1)Volikogu õigusakti eelnõu pannakse volikogu istungil ühele või mitmele lugemisele.

(2)Mitmele lugemisele pannakse eelnõu, mis käsitleb linna eelarve vastuvõtmist, välja arvatud lisaeelarve, põhimääruse muutmist, kui muudatus ei tulene seadusest, ning arengukava ja eelarvestrateegia vastuvõtmist.

(3)Mitmel lugemisel menetletava eelnõu võib esitaja või juhtivkomisjon anda volikogu istungile uue terviktekstina, arvestades tehtud muudatusi.

(4)Kui eelnõu, mille puhul on mitu lugemist kohustuslik või määratud, ei saa esimesel lugemisel piisavat toetust edasimenetlemiseks või kui lugemist ei katkestata uue tähtaja määramiseks, langeb eelnõu menetlusest välja.

§ 26.Õigusakti eelnõu esitamine ja menetlemine

(1)Volikogu õigusakte valmistavad ette ja esitavad volikogu fraktsioonid ja komisjonid, volikogu liikmed, linnapea, linnavalitsus, vähemalt üks protsent hääleõiguslikest linnaelanikest seaduses sätestatud korras ning linna valimiskomisjon talle seadusega pandud ülesannete täitmiseks.

(2)Vormikohaselt vormistatud eelnõu koos lisadega esitatakse volikogu esimehele või linnakantseleisse.

(3)Eelnõu, mida ei ole esitanud linnavalitsus, saadetakse linnavalitsusele seisukoha saamiseks ning enne komisjonidele edastamist linnasekretärile juriidilise ja normitehnilise õigsuse kontrollimiseks. Puudused kõrvaldatakse koostöös eelnõu esitajaga.

(4)Esitatud eelnõu menetlemiseks määrab volikogu esimees vajaduse korral juhtivkomisjoni. Teised komisjonid esitavad oma täiendus- ja parandusettepanekud juhtivkomisjonile.

(5)Eelnõu vaadatakse komisjonis läbi volikogu esimehe määratud tähtaja jooksul. Juhtivkomisjoni seisukoht esitatakse volikogu istungil kaasettekandena. Kui komisjon ettenähtud tähtaja jooksul seisukohta ei avalda, on eelnõu koostajal õigus taotleda eelnõu lülitamist volikogu istungi päevakorda.

(6)Volikogu koosseisu volituste lõppemisega langeb menetlusest välja selle koosseisu volituste ajal lõpuni menetlemata jäänud volikogu liikme või fraktsiooni esitatud eelnõu.

(7)Eelnõu esitajal on õigus algatatud eelnõu tagasi võtta igal etapil kuni lõpphääletusele panemiseni, välja arvatud umbusalduse avaldamise eelnõu.

(8)Kui eelnõu suunatakse teisele lugemisele, määrab volikogu esimees või istungi juhataja tähtaja muudatusettepanekute esitamiseks. Muudatusettepanekuid võivad esitada volikogu liikmed, fraktsioonid, komisjonid ja linnavalitsus.

(9)Pärast muudatusettepanekute esitamise tähtaja möödumist koostab juhtivkomisjon ettepanekute kohta koondtabeli, lisades oma seisukoha ja vajaduse korral linnavalitsuse arvamuse. Koondtabel tehakse volikogu liikmetele kättesaadavaks koos järgmise istungi materjalidega.

(10)Teisel lugemisel ei saa istungi ajal esitada uusi muudatusettepanekuid, välja arvatud redaktsioonilised parandused või ettepanekud, mis tulenevad vahetult arutelu käigus tehtud muudatustest eelnõu tekstis.

§ 27.Eelnõule esitatavad nõuded

(1)Eelnõu peab olema normitehniliselt ja keeleliselt korrektne. Eelnõus või seletuskirjas esitatakse õigusakti vastuvõtmise vajalikkuse põhjendus, õigusliku regulatsiooni hetkeolukord, mõju kehtivatele linna õigusaktidele, kulutused ja katteallikad, linnavalitsuse arvamus juhul, kui eelnõu ei ole esitanud linnapea või linnavalitsus, ning eelnõu esitaja, koostaja ja ettekandja andmed.

(2)Eelnõule võivad olla lisatud muud vajalikud materjalid, sealhulgas eksperdihinnangud ja muudatusettepanekute koondtabel.

(3)Eelnõu koostaja nimetab ettekandja volikogu istungile. Eelnõu koostaja, juhtivkomisjon või volikogu esimees võib nimetada kaasettekandja.

§ 28.Eelarve eelnõu muudatusettepaneku erisus

(1)Eelarve eelnõu muudatusettepanekule lisab selle algataja põhjendused ja arvestused kavandatavate muudatustega kaasnevate väljaminekute ning katteallikate kohta.

(2)Eelarve menetlemisel ei arvestata muudatusettepanekut, mis suurendab eelarve kulude kogusummat ja millele ei ole näidatud katteallikat.

(3)Eelarve eelnõu muudatusettepanek peab sisaldama viidet eelnõu või lisa muudetavale osale, täpset sõnastust, summat ja katteallika nimetust koos arvestustega.

(4)Muudatusettepanekuga ei ole lubatud vähendada seaduse või lepingutega võetud kohustusi ega vähendada likviidsusreservi ilma asendava katteallikata.

(5)Kõik eelarve eelnõu kohta laekunud muudatusettepanekud saadetakse linnavalitsusele arvamuse andmiseks. Kui ettepanek mõjutab eelarve tasakaalu, ei pane istungi juhataja seda hääletusele ilma linnavalitsuse arvamuseta.

§ 29.Istungi läbiviimine

(1)Volikogu õigusakti eelnõu arutelu koosneb ettekandest, kaasettekandest, küsimustest ja vastustest, sõnavõttudest, repliikidest ning lõppsõnast. Volikogu võib poolthäälte enamusega piirata päevakorrapunkti arutamise aega.

(2)Volikogu istungi läbiviimisel kehtivad järgmised ajalimiidid: ettekanne kuni 15 minutit, kaasettekanne kuni 10 minutit, sõnavõtt kuni 5 minutit, repliik kuni 2 minutit ning lõppsõna kuni 3 minutit.

(3)Igas päevakorrapunktis on igal volikogu liikmel õigus ühele sõnavõtule, kahele küsimusele ja kahele repliigile. Küsimusi saab esitada ettekandjale ja kaasettekandjale.

(4)Istungi juhataja katkestab ettekande, kaasettekande, sõnavõtu, repliigi või küsimuse teemast ilmse kõrvalekaldumise või ajalimiidi ületamise korral. Istungi juhatajal on õigus anda ettekandjale ja kaasettekandjale kuni kolm minutit ning sõnavõtjale kuni üks minut lisaaega.

(5)Küsimuse, repliigi ja sõnavõtu soovist teatatakse istungi juhatajale käetõstmisega või elektroonilises istungikeskkonnas ettenähtud viisil. Istungi juhataja annab sõna taotlemise järjekorras.

(6)Sõnavõttude ja repliikide lõpetamise otsustab volikogu poolthäälte enamusega.

(7)Muudatusettepanekud volikogu õigusaktide eelnõude kohta esitatakse kirjalikult. Muudatusettepanek peab sisaldama viidet eelnõu muudetavale osale ja soovitava muudatuse täpset sõnastust. Muudatusettepaneku kohta küsitakse eelnõu esitaja arvamust. Istungi juhataja paneb muudatusettepaneku hääletamisele üksnes siis, kui mõni volikogu liige või fraktsioon seda nõuab. Kui muudatusettepanekut ei nõuta eraldi hääletusele, loetakse see eelnõu esitaja toetuse korral eelnõusse arvestatuks.

(8)Volikogu võib töökorralduslikes küsimustes vastu võtta istungi protokolli kantavaid otsuseid.

(9)Volikogu liikmel on enne hääletamist õigus nõuda kohaloleku kontrolli.

(10)Kui istungi päevakorrapunkti kohta ei ole esitatud volikogu õigusakti eelnõu, koosneb arutelu ettekandest, kaasettekandest ja küsimustele vastamisest. Kui päevakorras on informatsiooni ärakuulamine, otsustab volikogu poolthäälte enamusega, kas võtta informatsioon teadmiseks või anda võimalus sõnavõttudeks ja repliikideks.

§ 30.Infotund

(1)Volikogu korralise istungi päeval võib toimuda infotund, kus linnapea ja abilinnapead vastavad volikogu liikmete suulistele küsimustele.

(2)Küsimuse esitamiseks esitab volikogu liige volikogu esimehele kirjaliku taotluse vähemalt kaks tööpäeva enne istungit, märkides adressaadi ja teema.

§ 31.Hääletamine ja salajane hääletamine

(1)Volikogus toimub hääletamine kohaliku omavalitsuse korralduse seaduses sätestatud korras.

(2)Salajase hääletamise korraldamiseks moodustab volikogu poolthäälte enamusega kolmeliikmelise hääletamiskomisjoni, kes nimetab enda hulgast komisjoni esimehe. Hääletamiskomisjon väljastab volikogu liikmetele hääletussedelid allkirja vastu. Hääletamistulemuste kohta koostab hääletamiskomisjon protokolli.

(3)Isikuvalimiste tulemused vormistatakse volikogu otsusega, välja arvatud volikogu uue koosseisu esimesel istungil korraldatava volikogu esimehe valimise tulemused, mille teeb kindlaks linna valimiskomisjon.

§ 32.Volikogu istungi protokoll ja salvestis

(1)Volikogu istung protokollitakse. Protokoll avalikustatakse linna veebilehel seitsme päeva jooksul pärast istungi toimumist. Üldkättesaadavaks ei tehta andmeid, millele juurdepääs on seadusega piiratud.

(2)Volikogu liikmel on õigus teha protokolli kohta märkusi viie tööpäeva jooksul pärast protokolli avalikustamist. Märkused lisatakse protokollile.

(3)Volikogu istungist tehakse heli- või videosalvestis protokolli koostamiseks, protokolli õigsuse kontrollimiseks ning volikogu töö avalikkuse tagamiseks.

(4)Protokolli koostamiseks kasutatavat salvestist säilitatakse kuus kuud arvates istungi toimumisest, kui seadusest, linna dokumentide liigitusskeemist või menetluses olevast vaidlusest ei tulene pikemat säilitamise vajadust.

(5)Avaliku volikogu istungi videosalvestis võib olla järelvaadatav linna veebilehel või linna veebilehel viidatud veebikeskkonnas kuni volikogu koosseisu volituste tähtaja lõpuni, kuid mitte vähem kui 12 kuud arvates istungi toimumisest. Pärast nimetatud tähtaja möödumist eemaldatakse salvestis avalikust veebivaatest, kui seadusest, arhiiviväärtusest või avalikust huvist ei tulene teisiti.

(6)Avalikult järelvaadatavaks ei tehta kinnise istungi, kinniseks kuulutatud päevakorrapunkti ega juurdepääsupiiranguga teavet sisaldavat salvestise osa.

(7)Kui salvestisele on sattunud juurdepääsupiiranguga teave või muu ilmselgelt avalikustamiseks mitte mõeldud teave, võib puudutatud isik esitada linnakantseleile põhjendatud taotluse salvestise asjaomase osa eemaldamiseks, hägustamiseks, vaigistamiseks või muul viisil juurdepääsu piiramiseks. Taotluse lahendab volikogu esimees koostöös linnasekretäri või andmekaitsespetsialistiga.

(8)Salvestise tervikuna eemaldamist üldjuhul ei tehta, kui juurdepääsupiiranguga või avalikustamiseks mitte mõeldud teave on võimalik eemaldada, hägustada, vaigistada või piirata üksnes asjaomases lõigus.

(9)Volikogu istungi salvestamise, avalikustamise, säilitamise ja salvestisele juurdepääsu piiramise korraldamise tagab linnakantselei.

§ 33.Linnavalitsuse koosseis

(1)Linnavalitsusse kuuluvad linnapea ja linnavalitsuse liikmed.

(2)Linnavalitsuse liikmete arvu kinnitab volikogu linnapea ettepanekul.

§ 34.Linnapea valimise kord

(1)Linnapea valitakse salajasel hääletamisel volikogu koosseisu häälteenamusega kuni neljaks aastaks. Linnapeaks võib valida isiku, kellel on kõrgharidus ja kes vastab kohaliku omavalitsuse korralduse seaduses sätestatud nõuetele.

(2)Linnapea kandidaadi võib üles seada volikogu fraktsioon või volikogu liige.

(3)Hääletamise läbiviimisele ja tulemuste kindlakstegemisele linnapea valimisel kohaldatakse §-s 12 sätestatud korda.

§ 35.Linnavalitsuse moodustamine

(1)Linnapea esitab hiljemalt ühe kuu jooksul linnapeaks valimisest arvates volikogule kinnitamiseks ettepaneku linnavalitsuse liikmete arvu ja linnavalitsuse struktuuri kohta.

(2)Linnavalitsuse liikmed kinnitab ja palgalised linnavalitsuse liikmed nimetab ametisse volikogu linnapea esildisel. Palgaliseks linnavalitsuse liikmeks võib nimetada isiku, kellel on kõrgharidus.

(3)Kui volikogu ei otsusta teisiti, tutvustab kandidaat end ja volikogu liikmel on õigus esitada igale kandidaadile üks küsimus.

(4)Linnavalitsus saab oma volitused linnavalitsuse ametisse kinnitamise päevale järgnevast päevast.

(5)Linnavalitsuse liige ei tohi osa võtta sellise üksikakti arutamisest ja otsustamisest, mille suhtes talle laieneb korruptsioonivastase seaduse kohane toimingupiirang.

(6)Linnavalitsuse liikme kohustustest vabastamise kinnitab volikogu linnapea ettepanekul avalikul hääletamisel poolthäälte enamusega. Volikogu kinnitab ja nimetab linnapea ettepanekul ametisse uue linnavalitsuse liikme.

§ 36.Linnavalitsuse pädevus

(1)Linnavalitsus täidab seaduse, põhimääruse ja volikogu õigusaktidega talle pandud ülesandeid ning lahendab ja korraldab kohaliku elu küsimusi ulatuses, mis ei kuulu volikogu ainupädevusse ega ole seaduse või volikogu õigusaktiga antud muu organi või isiku pädevusse.

(2)Linnavalitsus: 1) valmistab ette volikogus arutamisele tulevaid küsimusi ja eelnõusid; 2) korraldab volikogu määruste ja otsuste täitmist; 3) annab oma pädevuse piires määrusi ja korraldusi; 4) korraldab linna ametiasutuse ja hallatavate asutuste tegevust; 5) korraldab linna vara valitsemist, kasutamist ja käsutamist volikogu kehtestatud korras; 6) korraldab linna eelarve koostamist ja täitmist ning esitab volikogule eelarve täitmise aruande; 7) korraldab linna arengukava ja eelarvestrateegia koostamist, elluviimist ja seiret; 8) otsustab seaduse või volikogu õigusaktiga talle delegeeritud küsimusi; 9) täidab muid seadusest ja linna õigusaktidest tulenevaid ülesandeid.

§ 37.Linnapea pädevus ja ametitunnus

(1)Linnapea täidab kohaliku omavalitsuse korralduse seaduses ja teistes õigusaktides sätestatud ning põhimäärusega ja volikogu õigusaktidega talle pandud ülesandeid.

(2)Linnapea ametitunnus on linnapea ametiraha.

(3)Linnapea äraolekul asendab teda abilinnapea linnavalitsuse liikmete vahelise tööjaotuse alusel. Tööjaotuse kinnitab linnavalitsus.

(4)Linnapead asendaval linnavalitsuse liikmel on linnapeaga samad õigused ja kohustused, välja arvatud õigus esitada volikogule kinnitamiseks linnavalitsuse liikmed ning teha ettepanek linnavalitsuse täiendava liikme kinnitamiseks või linnavalitsuse liikme kohustustest vabastamiseks.

§ 38.Linnavalitsuse istung

(1)Linnavalitsuse töövorm on istung. Linnavalitsuse istungite toimumise sageduse ja aja otsustab linnavalitsus. Korralise istungi toimumise päeva võib muuta vähemalt 2/3 linnavalitsuse liikmete nõusolekul.

(2)Linnapea või tema asendaja võib kokku kutsuda erakorralise istungi.

(3)Linnavalitsuse istung võib toimuda ja linnavalitsuse liige võib istungil osaleda elektroonilisi sidevahendeid kasutades, kui osalejale on tagatud võimalus istungit jälgida, sõna võtta ja hääletada reaalajas toimuva kahesuunalise side abil või muul sellesarnasel elektroonilisel viisil.

§ 39.Istungi ettevalmistamine

(1)Küsimusi linnavalitsuse istungi päevakorda võivad esitada linnavalitsuse liikmed, linnasekretär, ametnikud neile antud pädevuse piires, volikogu komisjonide esimehed komisjoni otsuse alusel ning linnaelanikud seaduses sätestatud korras.

(2)Küsimuse päevakorda võtmiseks esitab algataja õigusakti eelnõu koos vajalike põhjenduste ja lisadega või informatsiooni kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis.

(3)Eelnõu peab olema kooskõlastatud vastava struktuuriüksuse juhiga. Kooskõlastamise tagab eelnõu koostaja.

(4)Linnavalitsusele esitatud informatsioon sisaldab probleemi analüüsi, ülevaadet ülesannete täitmisest ning ettepanekuid.

(5)Vormikohaselt vormistatud materjalid esitatakse linnasekretärile hiljemalt kaks tööpäeva enne korralise istungi toimumise päeva.

(6)Linnasekretäril on õigus eelnõu esitajale põhjendatult tagasi saata, kui eelnõu on vastuolus kehtivate õigusaktidega või sisaldab ebatäpseid andmeid.

(7)Linnasekretär koostab istungi päevakorra eelnõu ja esitab selle linnavalitsuse liikmetele tutvumiseks vähemalt üks tööpäev enne istungi algust.

§ 40.Istungi läbiviimine

(1)Linnavalitsuse istungit juhatab linnapea, tema äraolekul teda asendav abilinnapea.

(2)Linnavalitsuse istungid on kinnised, kui linnavalitsus ei otsusta teisiti. Istungil osalevad linnavalitsuse liikmed, linnasekretär ja kutsutud isikud.

(3)Istungi juhataja ettepanekul arutatakse läbi istungi päevakorra eelnõu ja kinnitatakse istungi päevakord.

(4)Päevakorra eelnõus märkimata küsimuse võib lülitada päevakorda linnavalitsuse poolthäälte enamusega, kui eelnõu kirjalik tekst koos vajalike põhjenduste ja lisadega on istungi alguseks esitatud.

(5)Päevakorrapunkti arutamisel kuulatakse ära ettekandja, vajaduse korral kaasettekandja, millele järgnevad küsimused ja sõnavõtud. Istungil võivad sõnaõigusega osaleda ametnikud. Ettekannete ja sõnavõttude pikkuse määrab istungi juhataja.

§ 41.Hääletamine ja otsustamine

(1)Linnavalitsus on otsustusvõimeline, kui istungist võtab osa üle poole linnavalitsuse koosseisust, sealhulgas linnapea või tema asendaja.

(2)Linnavalitsuse otsustused tehakse poolthäälte enamusega.

(3)Linnavalitsuse liige võib nõuda oma eriarvamuse kandmist istungi protokolli.

(4)Linnavalitsuse otsused küsimustes, mis ei nõua määruse või korralduse andmist, kantakse istungi protokolli.

§ 42.Elektrooniline menetlus kiireloomulises küsimuses

(1)Linnapea või tema asendaja otsusel võib linnavalitsuse istungi erandkorras kiireloomulise üksikküsimuse lahendamiseks korraldada elektroonilise menetlusena koosolekut kokku kutsumata.

(2)Elektroonilise menetluse korral saadab linnasekretär eelnõu koos vajalike materjalidega linnavalitsuse liikmetele elektronposti või dokumendihaldussüsteemi kaudu ning määrab tähtaja seisukoha esitamiseks.

(3)Linnavalitsuse liige teatab määratud tähtajaks kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis, kas ta hääletab eelnõu poolt või vastu või jääb erapooletuks. Kui linnavalitsuse liige ei esita tähtajaks seisukohta, loetakse ta hääletamisel mitteosalenuks.

(4)Elektroonilises menetluses on linnavalitsus otsustusvõimeline, kui menetluses osaleb üle poole linnavalitsuse koosseisust, sealhulgas linnapea või tema asendaja.

(5)Otsus on vastu võetud, kui selle poolt hääletab üle poole menetluses osalenud linnavalitsuse liikmetest, kui seadusest ei tulene suurema häälteenamuse nõuet.

(6)Elektroonilise menetluse tulemused kantakse linnavalitsuse istungi protokolli või vormistatakse eraldi protokollina.

§ 43.Linnavalitsuse istungi protokoll

(1)Linnavalitsuse istung protokollitakse. Protokollimise korraldab linnakantselei.

(2)Protokoll vormistatakse seitsme päeva jooksul pärast istungi toimumist ning sellele kirjutavad alla istungi juhataja ja protokollija.

(3)Linnavalitsuse istungi protokollid avalikustatakse linna veebilehel või dokumendiregistris seitsme päeva jooksul pärast istungi toimumist. Üldkättesaadavaks ei tehta andmeid, millele juurdepääs on seadusega piiratud.

§ 44.Linnavalitsuse komisjonid

(1)Linnavalitsus võib moodustada oma pädevuses olevate küsimuste läbitöötamiseks komisjone.

(2)Komisjoni tegevuse eesmärgid ja tegutsemise tähtaeg sätestatakse komisjoni põhimääruses, mille kinnitab linnavalitsus.

(3)Komisjonide koosolekud protokollitakse ning protokollid avalikustatakse linna veebilehel või dokumendiregistris seitsme päeva jooksul pärast koosoleku toimumist. Üldkättesaadavaks ei tehta andmeid, millele juurdepääs on seadusega piiratud.

§ 45.Õigusaktide vastuvõtmine ja allkirjastamine

(1)Volikogu õigusaktid võetakse vastu kohaliku omavalitsuse korralduse seaduses sätestatud korras.

(2)Linnavalitsuse õigusaktid võetakse vastu põhimääruse §-des 39 ja 40 sätestatud korras.

(3)Volikogu määrustele ja otsustele kirjutab alla volikogu esimees või tema asendaja. Linnavalitsuse määrustele ja korraldustele kirjutavad alla linnapea või tema asendaja ning linnasekretär või tema asendaja.

§ 46.Õigusaktide avalikustamine

(1)Volikogu määrused ja linnavalitsuse määrused avaldatakse Riigi Teatajas Riigi Teataja seaduses sätestatud korras.

(2)Volikogu otsused ja linnavalitsuse korraldused avalikustatakse linna veebilehel või dokumendiregistris seitsme päeva jooksul pärast vastuvõtmist või vormistamist. Üldkättesaadavaks ei tehta andmeid, millele juurdepääs on seadusega piiratud.

(3)Volikogu otsused saadetakse seitsme päeva jooksul pärast vastuvõtmist täitjatele ja teistele asjaosalistele. Sama kord kehtib linnavalitsuse korraldustele.

(4)Volikogu liikmed, linnaelanikud ja teised huvitatud isikud saavad õigusakti eelnõude ja vastuvõetud õigusaktide kohta teavet linnakantseleist ning linna veebilehe kaudu.

§ 47.Eelnõude normitehnilised nõuded

(1)Volikogu ja linnavalitsuse määruse eelnõule ja seletuskirjale kohaldatakse Vabariigi Valitsuse määruse eelnõu kohta kehtestatud normitehnilisi nõudeid niivõrd, kuivõrd need on kohaliku omavalitsuse õigusakti olemusega kooskõlas.

(2)Volikogu võib volitada linnavalitsust kehtestama õigusaktidele ja eelnõude seletuskirjadele esitatavate normitehniliste nõuete kohaldamise ning eelnõude menetlemise täpsema korra.

§ 48.Linnavalitsus ametiasutusena

Linna ametiasutus on Keila Linnavalitsus ametiasutusena koos struktuuriüksustega. Ametiasutust juhib linnapea.

§ 49.Ametiasutuse struktuur, koosseis ja palgajuhend

(1)Ametiasutuse struktuuri ja teenistuskohtade koosseisu kehtestab volikogu.

(2)Volikogu võib delegeerida linnavalitsusele volikogu kehtestatud eelarve piires muudatuste tegemise ametiasutuse struktuuris ja teenistuskohtade koosseisus.

(3)Ametiasutuse palgajuhendi kehtestab volikogu. Volikogu võib volitada linnavalitsust kehtestama palgajuhendi rakendamiseks vajalikke tehnilisi täpsustusi.

(4)Ametiasutuse struktuuriüksuste põhimäärused kinnitab linnavalitsus.

§ 50.Hallatava asutuse moodustamine, ümberkorraldamine ja tegevuse lõpetamine

(1)Hallatav asutus moodustatakse linna ülesannete täitmiseks teenuste osutamisel, kui ülesande täitmine ametiasutuse kaudu või teenuse ostmine ei ole otstarbekas. Hallatav asutus ei ole juriidiline isik.

(2)Hallatava asutuse moodustamise, ümberkorraldamise ja tegevuse lõpetamise otsustab volikogu.

(3)Hallatava asutuse moodustamise ettepanek peab sisaldama asutamise vajaduse põhjendust, tegevusvaldkonda, majanduslikke kaalutlusi, andmeid vajaliku vara ja personali kohta, finantseerimise allikaid ning põhimääruse projekti.

(4)Hallatava asutuse ümberkorraldamine toimub asutuse liitmise, jagunemise, ümberkujundamise teel või muul seadusega lubatud viisil.

(5)Hallatava asutuse tegevuse lõpetamisel määrab volikogu vara edasise kasutamise korra ja varaliste kohustuste ülemineku.

(6)Hallatava asutuse põhimääruse kehtestab volikogu, kui seaduses või volikogu õigusaktis ei ole sätestatud teisiti.

(7)Hallatava asutuse struktuuri ja koosseisu kinnitab ning muudab volikogu kehtestatud eelarve piires linnavalitsus, lähtudes hallatava asutuse põhimäärusest.

(8)Hallatava asutuse juhi kinnitab ametisse ja vabastab ametist linnavalitsus linnapea ettepanekul. Töölepingu hallatava asutuse juhiga sõlmib, muudab ja lõpetab linnapea.

§ 51.Ühisametite ja ühisasutuste moodustamine, ümberkorraldamine ja tegevuse lõpetamine

(1)Volikogu võib teiste valdade ja linnadega ühiste ülesannete täitmiseks otsustada ühisameti või ühisasutuse moodustamise, ümberkorraldamise või tegevuse lõpetamise.

(2)Ühisameti või ühisasutuse moodustamise, ümberkorraldamise ja tegevuse lõpetamise otsustab volikogu õigusaktiga seaduses sätestatud korras.

(3)Volikogu volitab linnavalitsust sõlmima ühisameti või ühisasutuse moodustamiseks, ümberkorraldamiseks või tegevuse lõpetamiseks vajaliku halduslepingu või muu kokkuleppe teiste asjaomaste omavalitsusüksustega.

(4)Ühisameti või ühisasutuse põhimääruse kinnitab volikogu. Põhimääruse muudatused esitatakse volikogule koos teiste asjaomaste omavalitsusüksuste seisukohtadega.

(5)Volikogu nimetab linna esindajad ühisameti või ühisasutuse nõukogusse linnavalitsuse ettepanekul.

(6)Ühisameti haldusakti, mis antakse Keila linna nimel, käsitatakse Keila linna haldusaktina ning selle andmisel kohaldatakse Keila linna õigusakte niivõrd, kuivõrd seadus või ühisameti põhimäärus ei näe ette teisiti.

§ 52.Linnasekretär ja linnakantselei

(1)Linnasekretär juhib linnakantseleid ning täidab kohaliku omavalitsuse korralduse seaduses ja teistes õigusaktides sätestatud ülesandeid. Linnasekretäri ametikohal on nõutav kohaliku omavalitsuse korralduse seaduses linnasekretärile sätestatud kvalifikatsioon.

(2)Linnasekretäri äraolekul asendab teda linnapea käskkirjaga määratud isik. Linnasekretäri asendajal on kõik linnasekretäri õigused ja kohustused ning ta peab vastama seaduses linnasekretärile sätestatud nõuetele.

§ 53.Sisekontrollisüsteem

(1)Sisekontrollisüsteem on linna ametiasutuse ja hallatava asutuse juhtimisel rakendatav seaduslikkust ja otstarbekust käsitlev terviklik abinõude kompleks.

(2)Sisekontrollisüsteemi toimimise eest linnas vastutab linnavalitsus. Sisekontrollisüsteemi rakendamise ja selle tulemuslikkuse eest vastutab ametiasutuse või hallatava asutuse juht.

(3)Linnapea määrab sisekontrolli ülesandeid täitva teenistuja või tellib teenuse väliselt teenusepakkujalt. Sisekontrolli täpsema korra kehtestab linnavalitsus eeskirjaga.

§ 54.Teenistuslik järelevalve

(1)Teenistuslik järelevalve on linnavalitsuse kontroll ametiasutuse, ametiisikute ning hallatavate asutuste ja nende juhtide tegevuse seaduslikkuse ja otstarbekuse üle.

(2)Teenistusliku järelevalve käigus on linnavalitsusel õigus teha ettekirjutusi, peatada toiminguid või tunnistada akte kehtetuks seaduses sätestatud alustel.

(3)Teenistusliku järelevalve algatab linnavalitsus korraldusega, määrates järelevalve läbiviija.

§ 55.Süüline rikkumine ja vastutus

(1)Ametniku teenistuskohustuste süülise rikkumise korral viiakse läbi distsiplinaarmenetlus ja määratakse distsiplinaarkaristus avaliku teenistuse seaduses sätestatud alustel ja korras.

(2)Töötaja (sh hallatava asutuse juhi) töökohustuste rikkumise korral kohaldatakse töölepingu seaduses sätestatud õiguskaitsevahendeid. Enne töölepingu ülesütlemist on üldjuhul vajalik hoiatus.

(3)Kui teenistuja on tekitanud süüliselt kahju, on ta kohustatud selle hüvitama seaduses sätestatud ulatuses ja korras.

§ 56.Linna esindamine

(1)Linna esindavad oma pädevuse piires volikogu, volikogu esimees, linnavalitsus, linnapea, nende volitatud esindajad ning teised seaduse alusel linna esindavad isikud.

(2)Volikogu esimees ja linnapea võivad oma pädevuse piires anda kirjalikke volitusi teistele isikutele linna esindamiseks. Volituse võib anda üksiktoiminguks või tähtajaliselt teatud valdkonnas.

§ 57.Linna esindamine kohtus ja vaidluses

(1)Volikogu esindaja kohtuvaidluses määrab volikogu esimees.

(2)Linna esindab kohtus linnapea, linnasekretär või linnasekretäri või linnapea volitatud isik, kui seadusest või õigusaktist ei tulene teisiti.

(3)Linnale rahalise kohustuse võtmise või muu olulise õigusliku tagajärje kaasa toova vaidluse lahendamise otsustab volikogu või linnavalitsus oma pädevuse piires.

§ 58.Lepingute sõlmimise pädevus

(1)Lepingute sõlmimise otsustab oma pädevuse piires volikogu või linnavalitsus, kelle nimel kirjutab lepingule alla volikogu esimees, linnapea või nende volitatud isik.

(2)Ametiasutusel ja hallataval asutusel on õigus eelarves ettenähtud ulatuses sõlmida linna nimel lepinguid, kui see on ette nähtud volikogu või linnavalitsuse õigusaktis.

(3)Igaühel on õigus saada linna nimel sõlmitud lepingute kohta teavet seaduses sätestatud korras.

§ 59.Eraõiguslikes juriidilistes isikutes osalemine

(1)Linn võib asutada sihtasutusi, olla osanik või aktsionär äriühingus ning osaleda liikmena mittetulundusühingus või tulundusühistus, kui see on vajalik kohaliku omavalitsuse ülesannete täitmiseks ning kooskõlas linna arengukava ja eelarvestrateegiaga.

(2)Linna osalemise eraõiguslikus juriidilises isikus, sealhulgas osalemise lõpetamise, otsustab volikogu seaduses sätestatud korras.

(3)Sihtasutuse, mille ainuasutaja on linn, ning osaühingu või aktsiaseltsi, mille ainus osanik või aktsionär on linn, asutamise, ühinemise, jagunemise, ümberkujundamise ja lõpetamise otsustab ning põhikirja ja selle muudatused kinnitab volikogu.

(4)Linna osaniku-, aktsionäri-, asutaja- või liikmeõigusi teostab linnavalitsus või tema volitatud isik, kui seaduse või volikogu õigusaktiga ei ole sätestatud teisiti.

(5)Linna esindajad eraõigusliku juriidilise isiku juht- ja kontrollorganitesse nimetab linnavalitsus, arvestades seaduses sätestatud piiranguid.

(6)Linna valitseva mõju all olevale üksusele laenu andmise ja tema kohustuste tagamise otsustab volikogu seaduses sätestatud korras.

§ 60.Linna vara

(1)Linna vara on Keila linna kui avalik-õigusliku juriidilise isiku omandis olevad kinnis- ja vallasasjad ning rahaliselt hinnatavad õigused ja kohustused.

(2)Linna vara valitsemise, kasutamise ja käsutamise korra kehtestab volikogu määrusega.

§ 61.Arengukava ja eelarvestrateegia

(1)Linnal on arengukava ja eelarvestrateegia, mille koostamise korra ja menetlusele esitatavad nõuded kehtestab volikogu määrusega.

(2)Volikogu vaatab arengukava ja eelarvestrateegia täitmise aruande läbi koos eelarve täitmise aruandega, kui seaduses või volikogu õigusaktis ei ole sätestatud teisiti.

§ 62.Eelarve

(1)Linnal on iseseisev eelarve, mis koostatakse kohaliku omavalitsuse üksuse finantsjuhtimise seaduse, linna arengukava ja eelarvestrateegia alusel.

(2)Linna eelarve ülesehituse, eelarve koostamise, vastuvõtmise, muutmise, täitmise ja aruandluse põhimõtted kehtestab volikogu määrusega.

(3)Eelarve täitmist, raamatupidamist ja finantsjuhtimist korraldab linnavalitsus.

§ 63.Koormised

(1)Volikogu võib määrusega kehtestada koormise heakorraeeskirjade täitmiseks kohaliku omavalitsuse korralduse seaduses sätestatud alustel ja korras.

(2)Koormise täitmist kontrollib linnavalitsus.

§ 64.Üldsätted

(1)Omavalitsusteenistust linna ametiasutuses reguleerivad avaliku teenistuse seadus, töölepingu seadus, kohaliku omavalitsuse korralduse seadus ja teised õigusaktid.

(2)Linna ametiasutuse ametnikud ja töötajad peavad valdama eesti keelt seadusega sätestatud ulatuses.

§ 65.Volikogu poolt valitud või ametisse nimetatud isikute sotsiaalsed garantiid

(1)Palgalisel ametikohal töötavale volikogu esimehele või aseesimehele, linnapeale ja volikogu poolt ametisse nimetatud linnavalitsuse liikmele võib volikogu otsusega maksta ametist vabastamisel hüvitist kuni kolme kuu ametipalga ulatuses, kui ta on töötanud vastaval ametikohal kaks kuni kaheksa aastat, ja kuni kuue kuu ametipalga ulatuses, kui ta on töötanud üle kaheksa aasta.

(2)Lõikes 1 nimetatud hüvitist võib maksta, kui ametist vabastamine toimub seoses volituste tähtajalise lõppemisega, isiku enda algatusel terviseseisundi tõttu, mis ei võimalda püsivalt teenistuskohustusi täita, või seoses umbusalduse avaldamisega.

(3)Hüvitist ei maksta, kui isik vabastatakse ametist tema enda algatusel, välja arvatud terviseseisundi tõttu, või kui ta valitakse või nimetatakse uueks tähtajaks.

(4)Haldusterritoriaalse korralduse muutmise korral kohaldatakse koondamise tõttu hüvitise maksmisel kohaliku omavalitsuse korralduse seaduses sätestatud aluseid ja määrasid.

§ 66.Teenistujate täiendavad sotsiaalsed garantiid

(1)Teenistuja vabastamisel teenistusest või töölepingu lõpetamisel tema enda algatusel seoses vanaduspensionile jäämisega võib talle maksta täiendavat hüvitist, kui ta on töötanud linna ametiasutuses või hallatavas asutuses pidevalt: 1) 5 kuni 10 aastat – kuni kahe kuu põhipalga ulatuses; 2) üle 10 aasta – kuni nelja kuu põhipalga ulatuses.

(2)Teenistujale võib teenistusest vabastamisel või töölepingu lõpetamisel töövõime vähenemise tõttu maksta täiendavat hüvitist kuni kolme kuu põhipalga ulatuses, kui ta on olnud linna teenistuses vähemalt viimased kolm aastat.

(3)Teenistuja surma korral võib tema lähedasele maksta toetust linnavalitsuse kehtestatud määras, välja arvatud juhul, kui tekib õigus avaliku teenistuse seaduses sätestatud hüvitisele teenistuja surma korral.

(4)Koondamise korral tagatakse teenistujale hüvitis seaduses sätestatud määras. Täiendavat hüvitist võib maksta kohaliku omavalitsuse korralduse seaduses sätestatud alustel seoses haldusterritoriaalse korralduse muutmisest tuleneva koondamisega.

§ 67.Hüvitiste maksmise kord

(1)Käesolevas peatükis sätestatud hüvitiste ja toetuste maksmise otsustab linnavalitsus, välja arvatud §-s 65 ja § 66 lõikes 4 nimetatud juhtudel, mille otsustab volikogu.

(2)Käesolevas peatükis sätestatud hüvitised ja toetused makstakse linnaeelarve vahenditest.

§ 68.Välissuhted

(1)Välissuhtlemisega tegelevad oma pädevuse piires volikogu, linnavalitsus ja linnavalitsuse hallatavad asutused.

(2)Volikogu otsustab linna osalemise rahvusvahelistes organisatsioonides, välisriigi kohaliku omavalitsuse Keila linna sõprusomavalitsuseks tunnistamise ning osalemise rahvusvahelistes projektides või programmides, kui see toob linnale kaasa täiendavaid rahalisi kohustusi.

(3)Linnavalitsus otsustab osalemise rahvusvahelistes projektides või programmides, kui sellega ei kaasne linnale täiendavaid rahalisi kohustusi, valmistab ette välissuhtlemist puudutavad eelnõud, korraldab välisriigi kohalike omavalitsustega lepingute sõlmimist ja täitmist ning rahvusvaheliste projektide või programmide elluviimist.

§ 69.Osalemine omavalitsusüksuste liidus

Linna esindajad ja nende asendajad omavalitsusüksuste liidu üldkoosolekul nimetab ja kutsub tagasi volikogu kohaliku omavalitsuse korralduse seaduses sätestatud korras.

§ 70.Põhimääruse vastuvõtmine ja muutmine

(1)Põhimäärus võetakse vastu ja seda muudetakse volikogu koosseisu häälteenamusega.

(2)Põhimääruse või selle muudatuse eelnõu ei saa vastu võtta esimesel lugemisel, välja arvatud juhul, kui muudatus tuleneb seadusest.

(3)Lugemiste vaheline aeg peab olema vähemalt neli tööpäeva.

§ 71.Õigusakti kehtetuks tunnistamine

Keila Linnavolikogu 19. juuni 2007. a määrus nr 22 „Keila linna põhimäärus“ tunnistatakse kehtetuks.

§ 72.Määruse jõustumine

Määrus jõustub kolmandal päeval pärast Riigi Teatajas avaldamist.

Riigi Teatajas ↗RT IV, 2026-11-07
Otsi
  • Kohtulahendid
  • Õigusaktid
  • ELi õigus
  • Kohtud
  • Valdkonnad
Tööriistad
  • Brauserilaiendus
  • MCP-server
  • Minu konto
  • Paketid ja hinnad
Nimistu
  • Kontakt
  • Privaatsus
  • nimistu.ee
  • Toeta tegevust
Allikad
  • Riigi Teataja
  • EUR-Lex
  • HUDOC
  • Riigikohus
lahend.eeKohtulahendid ja seadused Riigi Teatajast, ELi õigus EUR-Lexist, ettevõtete andmed nimistu.ee-st.Nimistu MTÜ

(7)Kui volikogu esimees ei saa enesetaanduse tõttu konkreetse päevakorrapunkti arutamisel oma ülesandeid täita, annab ta enne selle päevakorrapunkti arutelu algust istungi juhatamise üle käesoleva paragrahvi lõigetes 4 ja 5 sätestatud korras teda asendavale isikule. See fikseeritakse protokollis.

(8)Komisjoni liikmel on õigus teha protokolli kohta märkusi viie tööpäeva jooksul pärast protokolli avalikustamist. Märkused lisatakse protokollile.

(9)Komisjoni protokollid avalikustatakse linna veebilehel seitsme päeva jooksul pärast koosoleku toimumist või elektroonilise menetluse lõppemist. Üldkättesaadavaks ei tehta andmeid, millele juurdepääs on seadusega piiratud.

(10)Komisjoni esimees esitab kord aastas volikogule kirjaliku aruande komisjoni tööst. Aruanne avalikustatakse linna veebilehel.

(11)Komisjoni liikmed ja koosolekule kaasatud isikud on kohustatud hoidma neile komisjoni töö käigus teatavaks saanud juurdepääsupiiranguga teavet, sealhulgas isikuandmeid ja ärisaladust. Teabe hoidmise kohustus jätkub ka pärast komisjoni liikme volituste lõppemist.

(12)Komisjoni koosseisu kuuluv välisliige, komisjoni töösse kaasatud ekspert või muu kaasatud isik on kohustatud tegutsema erapooletult ning vältima huvide konflikti. Kui arutatav küsimus puudutab isikut ennast, temaga seotud juriidilist isikut, tema lähedast või muud asjaolu, mis võib mõjutada või näida mõjutavat tema erapooletust, ei osale ta asja arutelus ega komisjonile seisukoha kujundamises.

(13)Käesoleva paragrahvi lõikes 12 nimetatud asjaolust teavitatakse komisjoni esimeest enne küsimuse arutelu algust ning selle kohta tehakse märge protokolli.

(6)Revisjonikomisjon võib kontrolli läbiviimiseks kaasata asjatundja või teha ettepaneku ekspertiisi tellimiseks. Asjatundja kaasamise otsustab revisjonikomisjon. Kui kaasamise või ekspertiisiga kaasneb linnale rahaline kohustus, taotleb revisjonikomisjoni esimees enne kohustuse võtmist volikogu esimehe kirjaliku kooskõlastuse. Kooskõlastus antakse või sellest keeldutakse viie tööpäeva jooksul. Kui volikogu esimees ei ole selle tähtaja jooksul kooskõlastust andnud ega sellest kirjalikult põhjendatult keeldunud, loetakse kooskõlastus antuks. Keeldumine peab olema kirjalikult põhjendatud ning võib tugineda eelarvevahendite puudumisele, kohustuse võtmise või hankemenetluse õigusvastasusele, huvide konfliktile või asjatundja kaasamise või ekspertiisi ilmsele seosetusele kontrolli eesmärgiga. Kulu peab mahtuma linnaeelarves revisjonikomisjoni tegevuseks ettenähtud vahendite piiresse ning lepingu sõlmib linna nimel selleks pädev isik kehtiva hankekorra ja finantskontrolli reeglite kohaselt. Kaasatud asjatundja ei osale revisjonikomisjoni otsustamisel.

(7)Revisjonikomisjoni liige, kontrolli läbiviija ja komisjoni töösse kaasatud isik on kohustatud hoidma saladuses talle kontrolli käigus teatavaks saanud juurdepääsupiiranguga teavet, ärisaladust, isikuandmeid ning muud teavet, mille avalikustamine on seadusega piiratud.

(8)Kontrolli tulemuste kohta koostab revisjonikomisjon revisjoniakti. Revisjoniaktis esitatakse kontrolli alus ja eesmärk, kontrollitud periood, kontrolli käigus tuvastatud asjaolud, hinnangud, järeldused ning vajaduse korral ettepanekud puuduste kõrvaldamiseks. Kontrolli ulatust või keerukust arvestades võib revisjonikomisjon koostada revisjoniakti juurde kontrolliaruande.

(9)Enne revisjoniakti ja vajaduse korral kontrolliaruande kohta otsuse tegemist edastab revisjonikomisjon nende eelnõud kontrollitavale organile, asutusele või isikule seisukoha andmiseks. Seisukoha esitamise tähtaeg on vähemalt kümme tööpäeva eelnõu saamisest arvates, kui kontrollitav ei nõustu lühema tähtajaga või seadusest ei tulene pikemat tähtaega. Kontrollitava põhjendatud taotlusel võib revisjonikomisjon tähtaega pikendada. Kontrollitava seisukoht või selle tähtajaks esitamata jätmine märgitakse revisjoniaktis ning esitatud seisukoht lisatakse revisjoniaktile.

(10)Revisjonikomisjon edastab kontrolli tulemuste kohta tehtud otsuse ja revisjoniakti linnavalitsusele seisukoha andmiseks. Linnavalitsus esitab seisukoha kümne tööpäeva jooksul dokumentide saamisest arvates. Revisjonikomisjon esitab otsuse ja revisjoniakti ning vajaduse korral kontrolliaruande koos kontrollitava seisukoha, linnavalitsuse seisukoha ja volikogu õigusakti eelnõuga volikogule. Volikogu võtab kontrolli tulemused teadmiseks ja otsustab kontrolli tulemuste elluviimise kohta, sealhulgas revisjonikomisjoni ettepanekute alusel meetmete rakendamise, puuduste kõrvaldamiseks ülesande andmise või põhjendatult täiendavate meetmete rakendamata jätmise.

(11)Revisjonikomisjoni koosolekule ja elektroonilisele menetlusele kohaldatakse käesoleva põhimääruse §-s 16 sätestatut, arvestades käesolevas paragrahvis sätestatud erisusi. Revisjonikomisjon esitab vähemalt kord aastas volikogu istungil aruande oma tegevuse kohta. Revisjonikomisjoni aruanded avaldatakse linna veebilehel.

(11)Enne istungi lõppu kuulatakse võimaluse korral ära informatsioon volikogu menetluses olevate eelnõude kohta. Istungi lõpetab istungi juhataja.

(10)Andmesubjektil on õigus saada teavet tema isikuandmete töötlemise kohta volikogu istungi salvestamisel ja avalikustamisel vastavalt isikuandmete kaitse üldmäärusele ja isikuandmete kaitse seadusele.