Kose valla hankekord (edaspidi hankekord) reguleerib Kose valla ametiasutuses ja Kose Vallavalitsuse hallatavates asutustes korraldavate hangetega seotud toimingute teostamist. Riigihange on asja ostmine, teenuse tellimine, ideekavandi saamine, ehitustöö tellimine või kontsessioonilepingu sõlmimine hankija poolt.
(1)Kose valla ametiasutuse ja Kose Vallavalitsuse hallatava asutuse poolt hangete korraldamisel juhindutakse käesoleva hankekorra nõuetest, määruse lisas toodud hangete piirmäärade ja menetlustoimingute juhendist ning riigihangete seadusest, eesmärgiga tagada hankija rahaliste vahendite läbipaistev, otstarbekas ja säästlik kasutamine, isikute võrdne kohtlemine ning konkurentsi efektiivne ärakasutamine riigihankel.
(2)Alla lihthanke piirmäära asja ostmise, teenuse tellimise, ideekavandi saamise või ehitustöö teostamise lepingu sõlmimine alla lihthanke piirmäära otsustab ametiasutus või hallatav asutus käesoleva korra 3. peatükis sätestatud korras.
(3)Lihthanke piirmääraga võrdse või seda ületava riigihanke korraldamise otsustab Kose Vallavalitsus (edaspidi vallavalitsus) käesoleva korra 2. peatükis sätestatud korras.
(4)Käesoleva hankekorra menetlusnõudeid ei kohaldata ulatuses, milles RHS lubab riigihanke korraldada erandina, sisetehinguna või muul RHS-is sätestatud erikorral. Erandi kasutamise õiguslik alus ja põhjendus dokumenteeritakse.
(5)Hankelepingu eeldatavat maksumust ei või kunstlikult vähendada ega hanget osadeks jaotada eesmärgiga vältida RHS-is või käesolevas hankekorras sätestatud menetlust.
(6)Kõik hankekorras ja lisas nimetatud maksumused on ilma käibemaksuta.
(7)Meetmed huvide konflikti ennetamiseks, tuvastamiseks ja kõrvaldamiseks rakendatakse Kose vallas kehtiva korruptsioonivastase regulatsiooni kohaselt.
(1)Hangete alase töö kavandamiseks koostab vallavalitsus igaks eelarveaastaks hankeplaani koos üldise ajakavaga.
(2)Hankeplaani kantakse vähemalt kõik jooksval aastal kavandatavad riigihanked, mille eeldatav maksumus on võrdne vastava hanke liigi lihthanke piirmääraga või ületab seda.
(3)Vallavalitsus võib hankeplaani kanda ka alla lihthanke piirmäära jääva hanke, kui see on rahaliselt, sisuliselt või avaliku huvi seisukohast oluline.
(4)Ametiasutuse struktuuriüksuste juhid, valdkonna eest vastutavad teenistujad ja hallatavate asutuste juhid esitavad hankeplaani koostamiseks vajalikud andmed Kose Vallavalitsusele hiljemalt eelneva aasta 1. detsembriks.
(5)Hankeplaani tuleb kanda planeeritavad riigihanked, sealhulgas dünaamilise hankesüsteemi alusel läbiviidavad riigihanked, mille eeldatav käibemaksuta maksumus on järgmine: 1) asjade ostmise ja teenuste tellimise lepingu korral alates 50 000 eurost; 2) ehitustööde lepingu korral alates 100 000 eurost; 3) eriteenuste lepingu korral alates 100 000 eurost; 4) sotsiaalteenuste lepingu korral alates 500 000 eurost; 5) ideekonkursi korral alates 100 000 eurost; 6) teenuste kontsessioonilepingu korral alates 100 000 eurost; 7) ehitustööde kontsessioonilepingu korral alates 500 000 eurost; 8) eriteenuste kontsessioonilepingu korral alates 100 000 eurost; 9) sotsiaalteenuste kontsessioonilepingu korral alates 500 000 eurost.
(6)Riigihanke eeldatava maksumuse määramisel tuleb lähtuda riigihangete seaduses sätestatud reeglitest ja arvestada muu hulgas turul kehtiva hinnatasemega, tehes vajadusel turu-uuringu kooskõlas riigihangete seadusega.
(7)Hankeplaani kinnitab vallavalitsus ning seda muudetakse vajaduse korral eelarveaasta jooksul.
(8)Hankeplaan avalikustatakse vallavalitsuse kodulehel.
(1)Läbirääkimisi võib pidada juhul ja ulatuses, milles see on RHS-i või hanke alusdokumentide kohaselt lubatud.
(2)Alla lihthanke piirmäära jääva hanke korral võib hanke eest vastutav isik pidada pakkujatega läbirääkimisi, kui see on hanke eesmärki ja konkurentsiolukorda arvestades otstarbekas.
(3)Läbirääkimiste pidamisel tuleb pakkujaid võrdselt kohelda ning olulised läbirääkimised dokumenteerida.
(1)Sotsiaal- ja eriteenused on RHS-is ja Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2014/24/EL XIV lisas nimetatud teenused.
(2)Kui sotsiaal- või eriteenuse hankelepingu eeldatav maksumus on võrdne RHS § 14 lõikes 1 sätestatud vastava lihthanke piirmääraga või ületab seda, kohaldatakse RHS 3. peatüki 2. jaos sätestatud korda ning käesoleva hankekorra 2. peatükki.
(3)Kui sotsiaal- või eriteenuse hankelepingu eeldatav maksumus on alla vastava lihthanke piirmäära, kohaldatakse käesoleva hankekorra 3. peatükki.
(4)Sotsiaal- ja eriteenuste lihthanke piirmäärad on määruse lisas esitatud informatiivselt; vastuolu korral kohaldatakse RHS-is kehtivat piirmäära. kodulehel.
(1)Ideekonkursi korraldamisel lähtutakse RHS-ist. Kui ideekonkursi eeldatav maksumus on võrdne RHS-is sätestatud ideekonkursi lihthanke piirmääraga või ületab seda, otsustab ideekonkursi korraldamise vallavalitsus korraldusega.
(2)Korralduses määratakse vähemalt ideekonkursi eesmärk, vastutav isik, ˛ürii koosseis, auhindade või osalemistasude suurus ja vajaduse korral ideekonkursile järgneva hankelepingu sõlmimise põhimõtted.
(1)Riigihanke korraldamisel, mille eeldatav maksumus on võrdne vastava hanke liigi lihthanke piirmääraga või ületab seda, lähtutakse RHS-ist ja käesolevast peatükist.
(2)Hanke algatab vallavalitsus korraldusega, milles määratakse vähemalt: 1) hanke nimetus ja kohaldatav menetlus; 2) vajaduse korral avatud menetlusest erineva menetluse või muu erikorra kasutamise põhjendus; 3) hankelepingu eeldatav periood; 4) vajaduse korral muud hanke läbiviimiseks olulised tingimused.
(3)Hanke eest vastutav isik ja hankekomisjoni liige peab vältima huvide konflikti ning teatama viivitamata asjaolust, mis võib seada kahtluse alla tema erapooletuse.
(1)Riigihanke ettevalmistamise aluseks on hanke vajadus ja hankelepingu täitmiseks vajalike vahendite olemasolu või nende kavandamine valla eelarves.
(2)Hanke eest vastutav isik: 1) valmistab ette hanketeate, hanke alusdokumendid ja muud vajalikud dokumendid; 2) koostab koostöös sisulise valdkonna eest vastutava isikuga tehnilise kirjelduse ning kvalifitseerimis-, vastavus- ja hindamistingimused; 3) teeb riigihangete registris hanke menetlemiseks vajalikud toimingud; 4) korraldab selgituste andmise, küsimustele vastamise ja muu teabevahetuse; 5) kontrollib või korraldab pakkujate kõrvaldamise aluste, kvalifikatsiooni ja pakkumuste vastavuse kontrolli RHS-is ja hanke alusdokumentides ettenähtud ulatuses; 6) valmistab ette hankekomisjoni protokollid ja vallavalitsuse otsuste eelnõud; 7) korraldab riigihangete registris nõutavate teadete, vastuste ja aruannete esitamise; 8) täidab muid RHS-ist, hankekorrast või vallavalitsuse korraldusest tulenevaid ülesandeid.
(3)Hanke eest vastutaval isikul on õigus allkirjastada hankija nimel registris ja väljaspool registrit väljastatavaid menetlusdokumente, mis käsitlevad selgituste andmist või küsimist, teavitamist ning muid toiminguid, mis ei ole käesoleva korra või riigihangete seaduse kohaselt vallavalitsuse ainupädevuses.
(4)Hankekomisjon teeb otsustusettepanekud lihthanke ja hankemenetluse tulemuste kohta, kui komisjon on moodustatud.
(5)Pakkumuste ja taotluste esitamise tähtajad ning hankelepingu sõlmimise ooteaeg määratakse RHS-i järgi. Määruse lisas esitatud tähtajad on praktiline juhend ega asenda RHS-is konkreetsele menetlusele sätestatud erisusi.
Hankelepingu täitmise eest vastutav isik: 1) jälgib lepingu tähtaegset ja nõuetekohast täitmist; 2) dokumenteerib vajaduse korral puudused ja teeb ettepaneku õiguskaitsevahendite või sanktsioonide rakendamiseks; 3) valmistab ette lepingu muutmise dokumendid ning kooskõlastab need hanke eest vastutava isiku ja juristiga; 4) on hankija kontaktisik, kui lepingus ei ole sätestatud teisiti; 5) allkirjastab või korraldab asjade, teenuste ja ehitustööde üleandmise-vastuvõtmise dokumendid ning kooskõlastab arved; 6) jälgib, et hankelepingu muudatus oleks RHS-i kohaselt lubatud ja vajaduse korral registris avaldatud.
Lihthanke piirmääraga võrdse või seda ületava riigihanke korral vallavalitsus: 1) annab korralduse riigihanke läbiviimiseks; 2) kinnitab vajaduse korral hankekomisjoni koosseisu; 3) määrab hanke läbiviimise ja hankelepingu täitmise eest vastutavad isikud; 4) kinnitab riigihanke alusdokumendid, kui neid ei ole kinnitatud hanke algatamise korraldusega; 5) teeb RHS-ist ja hanke alusdokumentidest tulenevad hankija otsused, mida ei ole antud hanke eest vastutava isiku pädevusse; 6) kinnitab hanke tulemused; 7) annab volituse hankelepingu sõlmimiseks; 8) otsustab oluliste lepinguliste õiguskaitsevahendite ja sanktsioonide rakendamise.
(1)Käesolevas paragrahvis sätestatud korda rakendatakse riigihangetele, mille eeldatav käibemaksuta maksumus on alla: 1) 50 000.- eurot asjade ostmisel ja teenuste tellimisel; 2) 100 000.- eurot ehitustööde tellimisel; 3) 100 000.- eurot eriteenuste tellimisel, ideekonkursside korraldamisel ja teenuste kontsessioonilepingute sõlmimisel; 4) 500 000.- eurot sotsiaalteenuste tellimisel.
(2)Ostumenetluse läbiviimiseks annab valla või valla asutuse juht või tema volitatud isik käskkirja või korralduse, kus määratakse riigihanke eest vastutav isik ja lepingu täitmise eest vastutav isik. Asutuse juht või tema ülesandeid täitev teenistuja või valla asutuse juhi volitatud isik võib käesolevas lõikes nimetatud vastutavad isikud määrata ühe käskkirja või korraldusega üheks eelarveaastaks. Valla asutus võib kehtestada ostumenetlusega seotud vastutavate isikute määramise korra käesolevas lõikes sätestatust teisiti, kehtestades vastava regulatsiooni asutusesiseses korras.
(3)Riigihanke eest vastutav isik peab ostumenetluse läbiviimisel vältima huvide konflikti ja lähtuma riigihangete seaduse §-s 3 sätestatud riigihanke korraldamise üldpõhimõtetest, tegutsedes läbipaistvalt ja kontrollitavalt, koheldes kõiki ostumenetluses osalevaid ettevõtjaid võrdselt, tagades konkurentsi efektiivse ärakasutamise riigihankel ning valla rahaliste vahendite säästliku ja otstarbeka kasutamise. Sotsiaal- ja eriteenuste tellimisel arvestatakse lisaks ka sotsiaal- ja eriteenuste eripäradega.
(4)Riigihanke eest vastutav isik koostab ostumenetluse läbiviimiseks kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis ostumenetluse kutse, kui: 1) ostetavate asjade või tellitavate teenuste või korraldatava ideekonkursi eeldatav käibemaksuta maksumus algab 5000 eurost; 2) tellitavate sotsiaalteenuste eeldatav käibemaksuta maksumus algab 5 000 eurost; 3) tellitavate ehitustööde eeldatav käibemaksuta maksumus algab 10 000 eurost.
(5)Valla asutus võib kehtestada asutusesiseses korras ostumenetluse kutse koostamiseks ja võrdlevate pakkumuste küsimiseks madalamad piirmäärad, kui on sätestatud käesoleva paragrahvi lõikes 4.
(6)Riigihanke eest vastutav isik ei pea koostama ostumenetluse kutset, kui asjade, teenuste või ehitustööde maksumus on käesoleva paragrahvi lõikes 4 nimetatud maksumusest väiksem. Sellisel juhul tagab riigihanke eest vastutav isik ostumenetluse läbiviimisel valla asutuse rahaliste vahendite säästliku ja otstarbeka kasutamise ning parima hinna ja kvaliteedi suhtega asja ostmise või teenuse või ehitustöö tellimise. Riigihanke eest vastutaval isikul on keelatud jaotada ostumenetluse tervikmaksumust väiksemateks osadeks eesmärgiga vältida ostumenetluse korraldamist käesolevas paragrahvis sätestatu kohaselt.
(7)Ostumenetluse kutse sisaldab vähemalt järgmist infot: 1) ostumenetluse eseme kirjeldust ja täitmise tähtaega; 2) ideekonkursi korral võistlustöö lähteülesannet ja vajadusel projekteerimistingimusi või muid tehnilisi tingimusi; 3) infot asjade, teenuste või ehitustööde vastuvõtmise kohta üleandmise ja vastuvõtmise aktiga; 4) eduka pakkumuse valimise kriteeriume; 5) pakkumuse sisule esitatavaid nõudeid ja pakkumuse esitamise kuupäeva; 6) pakkumuse esitamise viisi (millisele e-mailile või elektroonilisse keskkonda); 7) arve esitamise tingimusi.
(8)Ostumenetluse kutsele lisatakse võimalusel lepingu projekt.
(9)Ostumenetluse kutses ei tohi nimetada kindlat ostuallikat, protsessi, kaubamärki, patenti, tüüpi, päritolu ega tootmisviisi, mis võiks anda mõnele ettevõtjale või tootele eeliseid teiste ees või nende osaluse välistada. See keeld ei kehti juhul, kui see on lepingu esemest tulenevalt vältimatult vajalik põhjusel, et riigihanke eseme tehnilist kirjeldust ei ole võimalik teisiti piisavalt täpselt ja üheselt mõistetavalt kirjeldada. Sellisele viitele lisatakse märge „või sellega samaväärne“.
(10)Riigihanke eest vastutav isik edastab ostumenetluse kutse võimalusel vähemalt kolmele ettevõtjale, välja arvatud juhul, kui ostumenetlus viiakse läbi riigihangete registris väikehankena. Enne ostumenetluse kutse edastamist ettevõtjatele kontrollib riigihanke eest vastutav isik ettevõtjate vastavust õigusaktides sätestatud erinõuetele, kui seda eeldab ostumenetluse esemest lähtuv tegevus. Kui ostumenetlus viiakse läbi riigihangete registris väikehankena, lisatakse ostumenetluse kutsesse ostumenetluse esemest lähtuva tegevusega seotud erinõuded.
(11)Ostumenetlusega seotud teabevahetus toimub kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis. Kui ostumenetlus viiakse läbi riigihangete registris väikehankena, siis vahetatakse teavet riigihangete registri kaudu. Suuline teabevahetus on lubatud üksnes riigihangete seaduse §-s 45 sätestatud juhtudel, sealhulgas läbirääkimiste korral, kui ostumenetluse kutses on läbirääkimised ette nähtud.
(12)Riigihanke eest vastutav isik on kohustatud vastama ettevõtja küsimustele ostumenetluse kutse kohta kolme tööpäeva jooksul küsimuse saamisest arvates. Vastused tuleb samal ajal edastada kõikidele ettevõtjatele, kellele saadeti ostumenetluse kutse, tagades küsimuse esitaja anonüümsuse. Kui ostumenetlus viiakse läbi riigihangete registris väikehankena, vastatakse riigihankest huvitatud ettevõtja küsimustele ainult riigihangete registri kaudu.
(13)Riigihanke eest vastutav isik võib asjade ostmisel või teenuste tellimisel ostumenetluse kutse koostamise asemel võtta pakkumused muude müügikanalite kaudu, kui ostumenetluse eeldatav käibemaksuta maksumus jääb alla 5 000 euro ja tellitavate asjade või teenuste olemusest tulenevalt on võimalik sellisel viisil võrdlevaid pakkumusi võtta. Muude müügikanalite kasutamisel võetakse võrreldavad pakkumused vähemalt kolmelt ettevõtjalt vormis, mis võimaldab kontrollida ostumenetluse vastavust hankekorras kehtestatud nõuetele. Riigihanke eest vastutav isik tagab pakkumuste säilitamise vastavalt käesoleva hanke korrale.
(14)Riigihanke eest vastutav isik koostab ostumenetluse tulemuste kohta õiendi (välja arvatud juhul, kui ostumenetlus korraldatakse käesoleva paragrahvi lõikest 6 lähtudes). Õiend peab sisaldama vähemalt järgmist teavet: 1) loetelu ettevõtjatest, kellele ostumenetluse kutse edastati (välja arvatud juhul, kui ostumenetlus viidi läbi riigihangete registris väikehankena), või müügikanalitest, mida käesoleva paragrahvi lõike 13 kohaldamisel kasutati; 2) riigihangete registris väikehankena läbiviidud ostumenetluse korral riigihanke viitenumber; 3) pakkumuse esitanud pakkujate nimed ja registrikoodid; 4) pakkujate tehnilise ja kutsealase pädevuse või majandusliku ja finantsseisundi, maksuvõla olemasolu või selle puudumise ning õigusaktides sätestatud erinõuetele vastavuse kontrolli tulemused, kui ostumenetluse kutses sisaldusid vastavad nõuded; 5) eduka pakkuja nimi ja eduka pakkumuse valiku kriteerium(id); 6) esitatud pakkumuste võrdlustabel, kus on muu hulgas esile toodud pakkumustele antud väärtuspunktid koos põhjendustega (juhul, kui peale maksumuse hinnati ka kvaliteediga seotud näitajaid), riigihangete registris väikehankena läbi viidud ostumenetluse korral tuleb lisada riigihangete registris koostatud protokoll; 7) vajadusel põhjendus, miks ei küsitud võrdlevaid pakkumusi või miks ei olnud võimalik küsida võrdlevaid pakkumusi vähemalt kolmelt ettevõtjalt. Põhjendust ei pea lisama, kui ostumenetluse kutse edastati vähemalt kolmele ettevõtjale, kuid pakkumuse esitas ainult üks või kaks pakkujat või kui ostumenetlus korraldati riigihangete registris väikehankena.
(15)Õiendile tuleb lisada ostumenetluse kutse ja kirjad, millega ostumenetluse kutse pakkujatele edastati, läbirääkimiste pidamisel läbirääkimisi kajastavad dokumendid, esitatud pakkumused või käesoleva paragrahvi lõike 13 kohaselt võetud ja dokumenteeritud pakkumused. Kui ostumenetlus korraldati riigihangete registris väikehankena, lisatakse õiendile edukas pakkumus, ostumenetluse kutse ja riigihangete registris koostatud protokollilised otsused.
(16)Riigihanke eest vastutav isik esitab õiendi kinnitamiseks asutuse juhile või tema volitatud isikule. Õiendi kinnitamisega annab kinnitaja nõusoleku asja ostmiseks või teenuse või ehitustöö tellimiseks.
(17)Ostumenetluse võib läbi viia võrdlevaid pakkumusi küsimata järgmistel juhtudel: 1) kui tegemist on valla asutusest sõltumatute ettenägematute sündmuste tagajärjel tekkinud kiire ostuvajadusega, mille puhul ei ole ajapiirangu tõttu võimalik võrdlevaid pakkumusi küsida, või 2) kui tellimuse saab teha ainult ühelt ettevõtjalt või kui lepingu saab sõlmida ainult ühe ettevõtjaga muu hulgas tehnilistel põhjustel, ainuõiguste, sealhulgas intellektuaalomandi õiguste kaitsega seotud põhjustel, kui puudub mõistlik alternatiiv ja konkurentsi puudumine ei tulene ostumenetluses esitatud tingimuste kunstlikust kitsendamisest, või kunstilistel põhjustel, sealhulgas unikaalse kunstiteose või kunstilise esituse loomisel või omandamisel, või 3) kui asju ostetakse väga lühikese aja jooksul pakutud eriti soodsat võimalust ära kasutades tavalisest turuhinnast palju madalama hinnaga või 4) kui asju ostetakse seoses lavastuse või kontserdikava ettevalmistamise ja läbiviimisega ning hankijaks on etendusasutus või 5) kui ostumenetluse esemeks on arhivaal, teavik, teavikute kasutuslitsents või muuseumikogusse arvatav kultuuriväärtusega asi.
(18)Kuni 20 000 euro suuruse eeldatava maksumusega ostumenetluse võib korraldada võrdlevaid pakkumusi küsimata, kui hanke ese või teenuse iseloom muudab tavapärase konkurentsi kasutamise ebamõistlikuks või ebaotstarbekaks, eelkõige järgmistel juhtudel: 1) õppevara, sealhulgas õpikute, töövihikute, teavikute, teavikute kasutuslitsentside, digitaalsete õppematerjalide ja muu õppetööks vajaliku väljaande või infokandja soetamine; 2) füüsilise isikuga käsunduslepingu alusel sellise isikupõhise teenuse tellimine, mille puhul teenuse osutaja teadmised, oskused, kogemus, usaldussuhe või töö järjepidevus on lepingu eesmärgi saavutamisel määrava tähtsusega; 3) kultuuri- ja sündmusprogrammi sisuteenuse tellimine, sealhulgas artisti, ansambli, kollektiivi, esineja, loovisiku, õhtujuhi, lavastaja või muu loomingulise teenuse osutaja esinemis-, loome- või programmitöö tellimine; 4) kui tehnilistel, kunstilistel, ainuõiguse või intellektuaalomandi kaitsega seotud põhjustel saab lepingu sõlmida üksnes ühe pakkujaga ja mõistlik alternatiiv puudub; 5) kui kasutatakse väga lühikese aja jooksul pakutud tavapärasest turuhinnast oluliselt soodsamat võimalust; 6) kui ostetakse raamatuid, ajakirju või kunstiteoseid; 7) kui kiire ostuvajadus on tekkinud hankijast sõltumatu ettenägematu sündmuse tõttu ning pakkumuste võrdlemiseks vajalik aeg põhjustaks olulise kahju või teenuse katkemise.
(19)Lõigetes 17 ja 18 sätestatud erandi kasutamine ei vabasta hankijat RHS-i üldpõhimõtete järgimisest. Hanke eest vastutav isik dokumenteerib vähemalt ostu vajaduse, valitud pakkuja ja hinna põhjenduse ulatuses, mis võimaldab hiljem kontrollida tehingu otstarbekust.
(20)Riigihanke eest vastutav isik teavitab ostumenetluse tulemustest kõiki pakkujaid kolme tööpäeva jooksul õiendi kinnitamisest arvates. Tellimus tehakse või leping sõlmitakse pärast õiendi kinnitamist.
(21)Ostumenetluse tulemusena sõlmitakse leping hankekorra §-s 12 sätestatud korras.
(22)Riigihanke eest vastutav isik tagab ostumenetluse kutse ja ostumenetlusega seotud teabevahetuse ning esitatud pakkumuste, õiendi, lepingu ja muude ostumenetlusega seotud dokumentide säilitamise kas riigihangete registris või dokumendihaldussüsteemis, sealhulgas tagab kuludokumendi nõuetekohase viseerimise. Kui ostumenetluse kutse ja pakkumused säilitatakse dokumendihaldussüsteemis või riigihangete registris, tuleb arvele lisada dokumendihaldussüsteemi registreerimisnumber või riigihangete registri viitenumber.
(1)Leping, mille käibemaksuta maksumus algab 5 000 eurost, sõlmitakse kirjalikus vormis. Leping kooskõlastatakse enne allkirjastamist vastavalt valla asutuse töökorrale. Lepingu allkirjastab valla asutuse juht või tema volitatud isik.
(2)Olenemata lepingu maksumusest peavad kirjalikus vormis olema füüsilise isikuga sõlmitavad käsundus- ja töövõtulepingud, asjade üüri-, rendi- ja kasutuslepingud, isikuandmete töötlemist puudutavad lepingud ning intellektuaalomandi võõrandamise lepingud või ainulitsentsi võtmist kajastavad lepingud ja muud lepingud, mille kirjaliku sõlmimise kohustus tuleneb õigusaktist või valla asutuses kehtivast korrast.
(3)Raamlepingus võib kokku leppida käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatust erineva hankelepingu vormi.
(4)Ostumenetluse tulemusena edukale pakkujale esitatavat tellimust, mille käibemaksuta maksumus on väiksem kui 5 000 eurot, loetakse kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis lepingu sõlmimiseks, välja arvatud juhul, kui ostumenetluse kutses või asutusesiseses korras on sätestatud teisiti. Kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis lepingu sõlmimisel lähtutakse valla asutuse töökorrast.
(5)Kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis sõlmitud lepingu korral antakse lepingu ese üle ja võetakse vastu akti alusel, kui selline nõue on esitatud ostumenetluse kutses või asutusesiseses korras.
(6)Sõlmitud lepingut võib muuta kooskõlas riigihangete seadusega. Lepingu muudatuse, mis vormistatakse kirjalikus vormis, allkirjastab sama isik, kes on allkirjastanud lepingu, välja arvatud juhul, kui valla asutuse juht on volitanud selleks teise isiku.
(7)Lepingu täitmise eest vastutav isik tagab riigihanke menetluse tulemusena sõlmitud lepingute sõlmimise, muutmise, lõppemise ja lõpetamisega seotud andmete tähtaegse esitamise riigihangete registrile riigihangete seaduses sätestatud korras.
(1)Hankedokumentatsiooni säilitatakse vähemalt seitse aastat hanke alustamisest arvates, kui õigusaktist, rahastaja tingimusest või lepingust ei tulene pikemat tähtaega.
(2)Kui hange ei ole läbi viidud riigihangete registris, tagab hanke eest vastutav isik hanke läbiviimisel saadud ja loodud dokumentide säilitamise asutuse dokumendiregistris või muus nõuetekohases dokumendihaldussüsteemis.
(1)Kose valla veebilehel kajastatakse ametiasutuse ja hallatavate asutuste korraldatavad riigihanked, mille eeldatav maksumus ületab 10 000 eurot.
(2)Hanke kohta avaldatakse võimaluse korral vähemalt: 1) hanke nimetus ja lühiiseloomustus; 2) hanke eest vastutava isiku nimi ja kontaktandmed; 3) pakkumuste esitamise tähtaeg; 4) riigihangete registris korraldatava hanke puhul viide registrile.
(3)Alla lihthanke piirmäära jääva avaliku väikehanke teave avaldatakse üldjuhul vähemalt viis tööpäeva enne pakkumuste esitamise tähtaega, kui hanke eset ja keerukust arvestades ei ole põhjendatud pikem tähtaeg.
(4)Lõikes 3 nimetatud viiepäevast tähtaega ei pea järgima, kui: 1) tellitakse avarii või muu kiireloomulise sündmuse kõrvaldamiseks vajalik asi, teenus või ehitustöö; 2) kasutatakse ajaliselt piiratud ja tavapärasest turuhinnast oluliselt soodsamat võimalust.
(5)Teabe avaldamise eesmärk on tagada valla rahaliste vahendite kasutamise läbipaistvus ja soodustada ettevõtjate osalemist hangetel.
(1)Tunnistatakse kehtetuks Kose Vallavolikogu 19. veebruari 2026. a määrus nr 4 „Kose valla hankekord“.
(2)Enne 1. novembrit 2026 alustatud riigihange viiakse lõpuni selle alustamise ajal kehtinud õigusnormide kohaselt.
(3)Määrus jõustub kolmandal päeval Riigi Teatajas avaldamisest.