(1)Käesolev kord reguleerib riigieelarvest Tapa vallale Kaitseväe ja Kaitseliidu harjutusväljadest (Tapa lähiharjutusala ja Kaitseväe keskpolügoon) tingitud häiringu hüvitamiseks eraldatud vahendite (edaspidi hüvitis) kasutamist.
(2)Hüvitise kasutamise eesmärk on leevendada ja kompenseerida Kaitseväe ja Kaitseliidu harjutusväljade kasutamisega kaasnevat olulist häiringut Tapa valla mõjupiirkonna elanikele, parandades nende elukeskkonda, toetades kohalike kogukondade tegevust, suurendades piirkonna turvalisust ja teenuste kättesaadavust ning säilitades piirkonna kultuuri- ja looduspärandit.
(1)Hüvitis – Kaitseministeeriumi poolt Tapa vallale makstav hüvitis Kaitseväe ja Kaitseliidu harjutusvälja kasutamisega kaasneva olulise häiringu kompenseerimiseks.
(2)Mõjuala – käesoleva määruse §-s 3 nimetatud Tapa valla asulad või asulate osad, mille elanikke või taristut mõjutab vahetult Kaitseväe ja Kaitseliidu harjutusväljade kasutamine või millele ulatub harjutusväljade kasutamisega kaasnev oluline häiring.
(3)Investeering – valla põhivarasse tehtav kulutus, mis parandab avalikus kasutuses olevat taristut või elukeskkonda.
(4)Toetus – mittetulunduslikuks tegevuseks eraldatavad vahendid, mida saavad taotleda piirkonnas tegutsevad juriidilised ja füüsilised isikud.
Hüvitist kasutatakse tegevusteks ja investeeringuteks, mis on suunatud järgmistele Tapa valla asulatele harjutusväljade mõjualades, mis on määratud käesoleva määruse lisas esitatud kaardil: 1) Tapa lähiharjutusala mõjuala: Moe, Piilu, Näo, Karkuse, Räsna, Jootme, Kuru küla ja Tapa linn; 2) Kaitseväe keskpolügooni mõjuala: Imastu, Tõõrakõrve, Läste, Rabasaare, Patika, Rägavere, Jäneda, Pruuna, Linnape, Läpi, Raudla küla, Lehtse alevik ja Tapa linn.
(1)Tapa valla eelarvesse laekunud hüvitis kasutatakse üldjuhul järgmiselt: 1) kuni 90 protsenti hüvitisest mõjuala investeeringuteks ja elukeskkonna parendamiseks; 2) vähemalt 10 protsenti hüvitisest mõjuala kogukondade projektitoetusteks.
(2)Vallavolikogu võib vallaeelarve vastuvõtmisel või muutmisel käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud jaotust põhjendatud juhul muuta, lähtudes hüvitise suurusest, mõjupiirkonna investeerimisvajadustest, esitatud projektitaotlustest ning hüvitise kasutamise eesmärgipärasusest.
(3)Kui projektitoetusteks kavandatud vahendeid ei kasutata taotlusvooru tulemusena täielikult ära, võib kasutamata jäägi suunata mõjupiirkonna investeeringuteks või järgmise aasta projektitoetuste reservi.
(1)Investeeringute objektid määratakse kindlaks Tapa valla teehoiukava, investeeringute kava ja iga-aastase eelarvega.
(2)Eelistatud on investeeringud, mis leevendavad harjutusvälja mõjusid (näiteks teede tolmuvaba kate, kergteed) või parandavad piirkonna turvalisust (näiteks välisvalgustus) ja teenuste kättesaadavust.
(3)Investeeringuobjektide valikul eelistatakse objekte, mis: 1) leevendavad vahetult harjutusvälja kasutamisega kaasnevat mõju, sealhulgas liiklus-, müra-, tolmu-, turvalisus- või juurdepääsuprobleeme; 2) on avalikus kasutuses või teenivad laiemat kogukondlikku huvi; 3) parandavad mõjupiirkonna elanike teenuste kättesaadavust, turvalisust või elukeskkonda; 4) on kooskõlas Tapa valla arengukava, eelarvestrateegia, teehoiukava või muu asjakohase arengudokumendiga.
(1)Toetust saab taotleda tegevusteks, mis toimuvad §-s 3 nimetatud asulates või on suunatud nende elanikele.
(2)Toetuse liigid ja valdkonnad on: 1) kultuuri- ja spordiürituste korraldamine; 2) kohaliku vaimse ja füüsilise pärandi säilitamine ja kogukondade arendamine; 3) keskkonnakaitse, loodusharidus ja -turism; 4) turvalisuse, kriisikindluse ja vabatahtliku päästevõimekuse tõstmine; 5) kohaliku elukeskkonna parendamine.
(1)Toetust võivad taotleda mõjualas tegutsevad mittetulunduslikud ühendused, sihtasutused, seltsingud ja füüsilised isikud, kui taotletav tegevus on avalikes huvides, mittetulunduslik või suunatud mõjupiirkonna elanikele harjutusväljaku mõju kompenseerimiseks.
(2)Taotlusi saab esitada üks kord aastas vallavalitsuse poolt väljakuulutatud tähtajaks. Taotlusvooru tähtaeg, toetuste eelarve ja taotluste esitamise tingimused avalikustatakse valla veebilehel. Kui taotlusi kogutakse enne hüvitise täpse suuruse selgumist, tehakse toetuse eraldamise otsused pärast vallaeelarve või selle muudatuse vastuvõtmist ning hüvitise suuruse selgumist.
(3)Taotleja peab põhjendama projekti seost mõjupiirkonna ja harjutusvälja mõjude leevendamisega.
(1)Vallavalitsus kontrollib taotluste vastavust nõuetele 10 tööpäeva jooksul.
(2)Taotlusi hindab vallavalitsuse poolt moodustatud komisjon, kuhu kaasatakse mõjupiirkonna kogukondade esindajad. Komisjoni liige ei osale sellise taotluse hindamisel, mille esitajaks on temaga seotud isik või ühendus või mille rahuldamisest võib tal tekkida otsene või kaudne isiklik huvi. Huvide konflikti esinemisel teavitab komisjoni liige sellest komisjoni esimeest ning taandab end vastava taotluse hindamisest.
(3)Taotluste hindamisel lähtutakse järgmistest kriteeriumidest: 1) projekti seos harjutusvälja kasutamisega kaasneva häiringu leevendamise või mõjupiirkonna elanike elukeskkonna parandamisega; 2) projekti kasusaajate arv ja mõju mõjupiirkonna kogukonnale; 3) tegevuse toimumine mõjupiirkonnas või selle otsene suunatus mõjupiirkonna elanikele; 4) projekti teostatavus, ajakava ja eelarve põhjendatus; 5) taotleja omafinantseering, kaasrahastus või muu panus; 6) projekti jätkusuutlikkus ja avalik kasutatavus.
(4)Toetuse eraldamise otsutab vallavalitsus korraldusega.
(1)Toetuse saaja esitab vallavalitsusele tegevus- ja finantsaruande toetuse kasutamise kohta ühe kuu jooksul pärast projekti lõppemist, kuid hiljemalt toetuse eraldamise otsuses märgitud tähtpäevaks.
(2)Aruandes esitatakse ülevaade ellu viidud tegevustest, saavutatud tulemustest, toetuse kasutamisest ning lisatakse kuludokumendid või nende koopiad, kui toetuse eraldamise otsuses ei ole sätestatud teisiti.
(3)Vallavalitsusel on õigus nõuda toetus osaliselt või täielikult tagasi, kui: 1) toetust ei kasutatud sihtotstarbeliselt; 2) toetuse saaja esitas valeandmeid; 3) tegevust ei viidud ellu või viidi ellu olulises osas taotluses kirjeldatust erinevalt; 4) toetuse kasutamise kohta ei esitata nõuetekohast aruannet; 5) ilmneb muu toetuse eraldamise otsuses või käesolevas määruses sätestatud tingimuse oluline rikkumine.
(4)Enne toetuse tagasinõudmise otsustamist antakse toetuse saajale võimalus esitada selgitused ja puudused kõrvaldada, kui rikkumise laad seda võimaldab.
Määrus jõustub kolmandal päeval pärast Riigi Teatajas avaldamist.