lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
Õigusaktid›Määrus
KehtivMäärus

Sillamäe linna hankekord

Sillamäe Linnavalitsus
Kehtiv redaktsioon
alates 09.11.2026
Jälgi muudatusi

§ 1.Üldsätted

(1)Sillamäe linna hankekorra kehtestamise eesmärk on sätestada kohustuslikud reeglid riigihangete korraldamisel Sillamäe Linnavalitsuses (edaspidi linnavalitsus) ja linnavalitsuse hallatavates asutustes, keda „Riigihangete seaduse“ tähenduses loetakse avaliku sektori hankijateks.

(2)Riigihangete õiguspärase ja õigeaegse korraldamise eest vastutab riigihanget korraldava linnavalitsuse osakonna või linnavalitsuse hallatava asutuse (edaspidi struktuuriüksus) juht.

(3)Riigihangete planeerimisel ja korraldamisel arvestatakse sotsiaalsete kaalutluste, innovatsiooni rakendamise, julgeolekuriskide ning keskkonnahoidlike lahendustega.

(4)Riigihangete korraldamisel on hankija kohustatud järgima "Riigihangete seaduses" sätestatud riigihangete korraldamise üldpõhimõtteid.

§ 2.Riigihanke planeerimine

(1)Riigihanke alase töö kavandamiseks koostatakse igaks eelarveaastaks planeeritud riigihangete hankeplaan (edaspidi hankeplaan).

(2)Struktuuriüksuse juht planeerib kahe nädala jooksul pärast linnaeelarve või lisaeelarve vastuvõtmist kavandatavad riigihanked, mille eeldatav maksumus on vähemalt 10 000 eurot ilma käibemaksuta. Planeerimisel näidatakse riigihanke nimetus ja lühikirjeldus, kavandatav riigihanke algatamise aeg, riigihanget korraldav struktuuriüksus, hankelepingu täitmise eest vastutav isik ning kavandatav hankemenetluse liik.

(3)Struktuuriüksuse juht informeerib viivitamatult pärast riigihangete planeerimist linnavalitsuse hankespetsialisti ja valdkonna aselinnapead kavandatavatest riigihangetest. Hankeplaani koostab linnavalitsuse hankespetsialist struktuuriüksuse juhi teabe alusel ning esitab selle linnavalitsusele kinnitamiseks.

(4)Hankeplaan kinnitatakse linnavalitsuse korraldusega iga-aastaselt ühe kuu jooksul pärast linnaeelarve vastuvõtmist. Hankeplaani muudetakse eelarveaasta jooksul vastavalt vajadusele. Hankeplaani muutmise vajadusest teatab struktuuriüksuse juht hankespetsialistile viivitamata. Hankeplaani muutmise kinnitab linnavalitsus.

(5)Linnakantselei avaldab hankeplaani linna veebilehel viivitamata pärast selle kinnitamist või muutmist ja hankespetsialist avaldab riigihangete registris viite linna veebilehele.

(6)Linnavalitsuse hankespetsialist avaldab hankeplaani riigihangete registris viivitamata pärast selle kinnitamist või muutmist.

§ 3.Riigihanke korraldamine

(1)Hankemenetluse võib algatada eelarves ettenähtud väljaminekute tegemiseks.

(2)Kui asjade ostmiseks, teenuste tellimiseks ja ehitustööde tellimiseks ei ole eelarves väljaminekuid planeeritud, võib hanke algatada: 1) „Kohaliku omavalitsuse üksuse finantsjuhtimise seaduse“ § 28 lõigetes 2 ja 3 lubatud tehingute tegemiseks ja lepingute sõlmimiseks; 2) „Kohaliku omavalitsuse üksuse finantsjuhtimise seaduse“ § 21 lõike 1 alusel volikogu kehtestatud tingimustel ja piirmääras; 3) kui volikogu on andnud loa hankemenetluse algatamiseks.

(3)Sillamäe Linnavolikogult riigihanke korraldamiseks loa küsimisel tuleb ära näidata kavandatava riigihanke nimetus ja lühikirjeldus, riigihanke tulemusena sõlmitava hankelepingu eeldatav maksumus ja täitmise aeg ning muud olulised hankelepingu tingimused.

(4)Riigihanke algatamise otsustab, hankemenetluse liigi valib ja riigihanke eest vastutava isiku ning hankelepingu täitmise eest vastutava isiku määrab ja komisjoni moodustab: 1) linnavalitsus korraldusega, kui asjade ostmiseks, teenuste tellimiseks ja ehitustööde tellimiseks riigihanke eeldatav maksumus on võrdne või ületab lihthanke piirmäära; 2) linnapea või aselinnapea (vastavalt linnavalitsuse liikmete vahelisele tööjaotusele) ja linnavalitsuse hallatava asutuse juht (hallatava asutuse eelarve kuludes ettenähtud vahendite piires), kui asjade ostmiseks, teenuste tellimiseks ja ehitustööde tellimiseks riigihanke eeldatav maksumus ei ulatu lihthanke piirmäärani.

(5)Riigihanke eest vastutav isik korraldab menetlustoimingud ning valmistab ette hankija otsused ja teated. Hankelepingu täitmise eest vastutav isik korraldab hanke sisulise lähteülesande ettevalmistamise ning kontrollib hankelepingu nõuetekohast täitmist. Mõlemad isikud määrab § 3 lõikes 4 nimetatud otsustaja. Ülesanded võib põhjendatud juhul anda samale isikule, tagades kohase kontrolli ja huvide konflikti vältimise.

(6)Riigihange korraldatakse riigihangete registris, kui hankelepingu eeldatav maksumus on vähemalt 10 000 eurot ilma käibemaksuta. Riigihanke võib käesoleva paragrahvi lõike 4 punktis 2 nimetatud isiku otsusel korraldada riigihangete registris ka juhul, kui hankelepingu eeldatav maksumus on alla 10 000 eurot ilma käibemaksuta. Riigihangete registris koostatud dokumente ei pea dokumendihaldussüsteemis registreerima.

§ 4.Riigihanke alusdokumendid

(1)Riigihanke alusdokumendid peavad olema oma sisult piisavad selgitamaks hankija soovi asja ostmiseks, teenuste või ehitustööde tellimiseks ja vastama "Riigihangete seaduses" sätestatud nõuetele, sisaldades üldjuhul järgmist teavet: 1) hankelepingu eseme piisavalt täpne ja üheselt mõistetav tehniline kirjeldus (lähteülesanne); 2) olulisemad hankelepingu tingimused: lepingu täitmise tähtaeg või periood, maksetingimused, garantiitingimused, hankija õiguskaitsevahendid, vajadusel lepingu muutmise võimalused jms; 3) vajaduse korral pakkujate kvalifitseerimise tingimused, mis on hanke esemega proportsionaalsed; 4) pakkumuste või taotluste esitamise viis, koht ja tähtpäev (peab olema määratud esmaspäevast reedeni (riiklike pühade päevad välistada) ning ajavahemikul kella 9.00 kuni 16.00); 5) pakkumuste jõusoleku minimaalne tähtaeg; 6) hankija kontaktisiku kontaktandmed; 7) muud võimalikud hankega seotud tingimused, sh pakkumuste hindamise kriteeriumid, pakkumuse hinna või kulu esitamise struktuur ja valuuta ja pakkumuse tagatise suurus ja realiseerimise tingimused, kui kehtestatakse pakkumuse tagatise nõue, vajadusel intellektuaalomandi õiguste suhtes kohaldatav kord; 8) hanke esemele kohalduvad kohustuslikud keskkonnahoidlikkuse ja muud õigusaktidest tulenevad tingimused.

(2)Hanke algatamiseks esitab struktuuriüksuse juht riigihanke eest vastutavale isikule määruse lisas sätestatud vormil „Andmed hanke algatamiseks“ vajalikud algandmed koos tehnilise kirjelduse ja muude lisadega. Riigihanke eest vastutav isik kontrollib andmete piisavust ja korraldab riigihanke alusdokumentide koostamise.

(3)Hankelepingu täitmise eest vastutav isik vastutab hankelepingu eseme tehnilise kirjelduse nõuetekohase koostamise ja esitamise eest.

(4)Riigihanke alusdokumentide avaldamisel avaldatakse ka hankelepingu olulised tingimused või hankelepingu projekt. Hankelepingu olulised tingimused võivad hõlmata majanduslikke, innovatsiooniga seotud, keskkonnahoidlikkuse või sotsiaalseid kaalutlusi.

(5)Riigihanke alusdokumentides sätestatakse majanduslikult soodsaima pakkumuse väljaselgitamiseks hankelepingu esemega seotud ja reaalset konkurentsi tagavad pakkumuste hindamise kriteeriumid. Majanduslikult soodsaima pakkumuse hindamiskriteeriumid peavad olema objektiivsed, mõistetavad, hinnatavad ja põhjendatud skaaladega.

(6)Kui hankelepingu eseme hooldust, tarvikuid, varuosi jms on edaspidi võimalik osta või tellida ainult hankelepingu eseme pakkujalt, peab edasise hoolduse, tarvikute jms hinnakirjad ja muu oluline teave sisalduma pakkumuses ning vastavad põhimõtted peavad sisalduma tehnilises kirjelduses või muus riigihanke alusdokumendis.

§ 5.Hankelepingu täitmine

(1)Hankelepingu sõlmib ja hankelepingu täitmise eest vastutava isiku määrab linnapea või aselinnapea (vastavalt linnavalitsuse liikmete vahelisele tööjaotusele) ja linnavalitsuse hallatava asutuse juht (hallatava asutuse eelarve kuludes ettenähtud vahendite piires), kui linnavalitsus ei otsusta teisiti. Hankelepingu täitmise eest vastutava isiku nimi ja kontaktandmed näidatakse ära hankelepingus.

(2)Enne hankelepingu sõlmimiseks nõustumuse andmist kontrollib riigihanke eest vastutav isik kohaldatava ooteaja möödumist, ooteaja kohaldamata jätmise aluse olemasolu ning lepingu sõlmimist takistava vaidlustusmenetluse või kohtuliku õiguskaitse puudumist. Kontroll ja ooteaja kohaldamata jätmise alus dokumenteeritakse.

(3)Hankeleping maksumusega vähemalt 10 000 eurot käibemaksuta sõlmitakse kirjalikus või elektroonilises vormis. Väiksema maksumusega lepingu puhul dokumenteeritakse vähemalt lepingu ese, hind ja muud olulised tingimused kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis. Seaduses sätestatud rangema vorminõude korral järgitakse seda nõuet.

(4)Hankelepingu muutmisel järgitakse „Riigihangete seaduses“ kohaldatavale lepingule ette nähtud nõudeid. Lepingu lõpetamisel lähtutakse „Riigihangete seadusest“, „Võlaõigusseadusest“ ja lepingust. Muutmise või lõpetamise ettepanekus esitatakse õiguslik alus, põhjendus ning mõju lepingu maksumusele, tähtajale ja rahastamisele. Linnavalitsus otsustab vähemalt lihthanke piirmääras või seda ületavas maksumuses hankelepingu muutmise ning iga täiendavat rahalist kulu kaasa toova muudatuse. Muudel juhtudel otsustab hankelepingu muutmise § 3 lõike 4 kohane algne otsustaja.

(5)Hankelepingu erakorralise enne tähtaega ülesütlemise otsustab ja sellekohased dokumendid allkirjastab hankelepingu sõlmimise otsustanud ametiisik või linnavalitsus.

(6)Hankelepingu täitmise eest vastutav isik jälgib tähtaegade, mahu, kvaliteedi, maksumuse ja garantiitingimuste täitmist, kontrollib üleandmise-vastuvõtmise dokumente ja arveid, dokumenteerib rikkumised ning teeb pädevale otsustajale ettepaneku õiguskaitsevahendi kasutamiseks, lepingu muutmiseks või lõpetamiseks. Ta esitab riigihanke eest vastutavale isikule õigeaegselt registriteadete ja lepingu lõppandmete esitamiseks vajaliku teabe.

§ 6.Riigihanke eest vastutav isik

(1)Riigihanke eest vastutav isik määratakse enne riigihanke korraldamiseks vajaliku esimese toimingu teostamist.

(2)Riigihanke eest vastutav isik on kohustatud täitma kõiki riigihanke korraldamisel ja pärast riigihanke korraldamist „Riigihangete seaduses“ nimetatud vajalikke ülesandeid, mis ei ole käesolevas määruses või selle alusel antud kellegi teise pädevusse, (s.h. koostab riigihanke alusdokumendid ja riigihanke korraldamisel vajalikud otsused ja protokollid, teeb kõik riigihanke korraldamisel vajalikud toimingud, teeb hankelepingu sõlmimiseks vajalikud toimingud ning esitab riigihankega seotud aruanded).

(3)Riigihanke eest vastutaval isikul on konkreetse hankemenetluse raames õigus allkirjastada hankija nimel väljastatavaid dokumente, mis on seotud pakkujate ja taotlejate teavitamisega hankemenetluse raames tehtud otsustest ning selgituste andmise ja küsimisega, samuti järelepärimiste tegemisega.

§ 7.Riigihanke komisjon

(1)Riigihanke komisjon moodustatakse hanke algatamisel lihthanke piirmääras või seda ületavate riigihangete ja rahvusvahelises piirmääras või seda ületavate hangete ja vajadusel muude hangete toiminguteks, mille läbiviimisel on erilisel määral vaja vältida subjektiivsust ja tõrjuda kahtlusi ja/või kindlustada erinevate teenistusülesannetega isikute koostöö riigihanke korraldamisel. Riigihanke eest vastutav isik ja hankelepingu täitmise eest vastutav isik on komisjoni liikmed.

(2)Riigihanke komisjoni ülesanded on: 1) pakkumuste avamine; 2) pakkujate ja taotlejate kvalifitseerimine; 3) pakkujate ja taotlejate hankemenetlusest kõrvaldamine vastava aluse olemasolul; 4) pakkumuste vastavaks või mittevastavaks tunnistamine ja tagasilükkamine; 5) põhjendamatult madala maksumusega pakkumuste tagasilükkamine; 6) riigihanke alusdokumentidega seotud selgituste või selgitamist võimaldavate dokumentide esitamine, kui nendega ei muudeta riigihanke alusdokumente ega esitata uut teavet, ilma milleta ei ole pakkumuste esitamine võimalik või muutuksid juba esitatud pakkumused riigihanke alusdokumentidele mittevastavaks või muutuks nende sisu; 7) läbirääkimiste pidamine pakkujatega ning läbirääkimiste käigu ja tulemuste dokumenteerimine; 8) pakkumuste hindamine; 9) eduka pakkumuse esitanud pakkuja väljaselgitamine; 10) muude „Riigihangete seadusest“ või käesolevast määrusest tulenevate kohustuste täitmine.

(3)Riigihanke komisjoni ülesannete täitmise järjekord ja ulatus sõltuvad kohaldatavast menetluskorrast ning riigihanke alusdokumentides sätestatust.

(4)Riigihanke alusdokumentidega seotud selgituste sisu lepitakse komisjoni liikmete vahel kokku kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis. Kui riigihange korraldatakse riigihangete registris, sisestab selgitused registrisse riigihanke eest vastutav isik. Muul juhul koostab ja edastab riigihanke eest vastutav isik pakkujatele kirjalikud vastused.

(5)Riigihanke komisjoni otsus on vastu võetud, kui selle poolt hääletab üle poole komisjoni liikmetest. Riigihanke komisjoni liikmel puudub õigus loobuda hääletamisest või jääda erapooletuks. Riigihanke komisjoni otsused vormistatakse kas protokollina, kui hankemenetlust ei viida läbi riigihangete registris või otsusena riigihangete registris ja protokoll või otsus allkirjastatakse otsustamisel osalenud riigihanke komisjoni liikmete poolt. Otsusega mittenõustunud riigihanke komisjoni liikme eriarvamus tuleb kirjalikult fikseerida riigihanke komisjoni protokollis või otsuses või lisada protokollile või otsusele eraldi.

§ 8.Lihthanke piirmääras või seda ületavate riigihangete korraldamine

(1)Riigihangete puhul, mille eeldatav maksumus ilma käibemaksuta on võrdne või suurem kui lihthanke piirmäär, lähtutakse lisaks „Riigihangete seadusele“ käesolevas paragrahvis sätestatud tingimustest.

(2)Riigihanke korraldamine otsustatakse linnavalitsuse korraldusega, mis sisaldab vähemalt järgmist: 1) riigihanke nimetus ja hankemenetluse liik; 2) lihthanke piirmäära ületava riigihanke puhul kohaldatava hankelepingu eseme liigi ja menetlusliigi valiku põhjendus ning „Riigihangete seaduses“ sätestatud erialuse kasutamisel viide selle õiguslikule alusele ja kohaldamist põhjendavatele asjaoludele; 3) riigihanke eest vastutav isik; 4) vähemalt kolmeliikmeline hankekomisjon ja selle koosseis; 5) riigihanke tulemusel sõlmitava hankelepingu tähtaeg või riigihanke periood; 6) viide Sillamäe linna eelarve kuluartiklile, millelt riigihanke tulemusel kulutusi tehakse, või Sillamäe Linnavolikogu otsusele, millega on antud luba riigihanke korraldamiseks, või rahastamise otsusele, kui hankemenetlus toimub linna eelarvevälistest vahenditest rahastatava projekti raames või „Kohaliku omavalitsuse üksuse finantsjuhtimise seaduse“ asjakohasele normile, mis võimaldab teha eelarves kinnitamata väljaminekuid; 7) viide hankelepingu eeldatava maksumuse määramise dokumendile; 8) lisana riigihanke alusdokumendid.

§ 9.Alla lihthanke piirmäära jäävate asjade ostmise ning teenuste ja ehitustööde tellimise kord

(1)Riigihanke eest vastutav isik peab korraldama hankemenetluse selliselt, et „Riigihangete seaduse“ §-s 3 sätestatud üldpõhimõtteid järgides oleks tagatud linnale majanduslikus mõttes parim tulemus.

(2)Asjade ostmisel ja teenuste tellimisel, välja arvatud §-s 10 nimetatud teenused, kui riigihanke eeldatav maksumus on vähemalt 1000 eurot, kuid alla vastava lihthanke piirmäära, so 50 000 eurot ilma käibemaksuta, ning ehitustööde tellimisel, kui riigihanke eeldatav maksumus on vähemalt 5000 eurot, kuid alla vastava lihthanke piirmäära so 100 000 eurot ilma käibemaksuta, koostab riigihanke eest vastutav isik kirjaliku ettepaneku pakkumuste esitamiseks.

(3)Asjade ostmisel ja teenuste tellimisel, mille eeldatav maksumus jääb alla 1 000 euro ilma käibemaksuta, ja ehitustööde tellimisel, mille eeldatav maksumus jääb alla 5 000 euro ilma käibemaksuta, teeb riigihanke eest vastutav isik hinnapäringu vähemalt kahele isikule. Käesolevas lõikes nimetatud hinnapäringu tegemisel tuleb koostada soovitud asjade, teenuste või ehitustööde tehniline kirjeldus ning selgitada pakkumuste hindamise kriteeriumeid. Kõiki pakkujaid tuleb kohelda võrdselt. Käesolevas lõikes nimetatud hinnapäringut võib korraldada linnavalitsuse teenistuja või hallatava asutuse töötaja. Põhjendatud juhtudel tehakse hinnapäring ilma asjade, teenuste või ehitustööde tehnilist kirjeldust koostamata, andes pakkujale võimaluse tutvuda riigihanke objektiga kohapeal.

(4)Käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud juhul edastab riigihanke eest vastutav isik kirjaliku ettepaneku vähemalt kolmele sobiva kvalifikatsiooniga pakkujale, kontrollides enne nende vastavust õigusaktides sätestatud erinõuetele, kui seda eeldab hankemenetluse esemest lähtuv tegevus. Kirjaliku ettepaneku koostamisel ja esitamisel tuleb jätta pakkujatele piisavalt aega pakkumuse koostamiseks, et oleks tagatud konkurentsitingimused. Juhul, kui kirjalik ettepanek avaldatakse riigihangete registris, pole kirjaliku ettepaneku edastamine vähemalt kolmele pakkujale kohustuslik. Ettepaneku pakkumuse esitamiseks võib teha ühele isikule, kui esinevad asjaolud, mille korral on „Riigihangete seaduse“ kohaselt lubatud korraldada riigihange väljakuulutamiseta läbirääkimistega hankemenetluse korras. Nimetatud korras saadud pakkumuses esitatud asjade, teenuste või ehitustööde hind peab olema mõistlik ning põhjendatud.

(5)Käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud hinnapäringu asemel võib riigihanke eest vastutav isik kasutada avalikes müügikanalites avaldatud võrreldavaid pakkumusi, kui ostu olulised tingimused on piisavalt määratletud ja võrreldavad. Võrreldakse vähemalt kolme erineva ettevõtja pakkumust ning säilitatakse pakkumuste sisu, hind, võrdluse kuupäev, tarne- ja muud olulised tingimused ning valiku põhjendus. Seda võimalust kasutatakse üksnes juhul, kui hanke korraldamine riigihangete registris ei ole seaduse ega käesoleva korra alusel kohustuslik.

§ 10.Sotsiaal- ja eriteenuste tellimise kord

(1)Sotsiaal- ja eriteenuste hankelepingu sõlmimisel, mille eeldatav maksumus on vähemalt võrdne vastava lihthanke piirmääraga, kohaldatakse „Riigihangete seaduse“ § 15 lõikes 3 sätestatud korda. Sotsiaal- ja eriteenuste kontsessioonilepingu sõlmimisel kohaldatakse „Riigihangete seaduse“ § 16 lõikes 3 ja §-s 144 sätestatut.

(2)Sotsiaal- või eriteenuste tellimisel tuleb järgida „Riigihangete seaduse“ §-s 3 sätestatud riigihanke korraldamise üldpõhimõtteid, võttes arvesse sotsiaal- ja eriteenuste eripärasid.

(3)Sotsiaal- või eriteenuste tellimisel, mille eeldatav maksumus ilma käibemaksuta on vähemalt 1 000 eurot, aga väiksem käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud maksumustest, koostab riigihanke eest vastutav isik kirjaliku ettepaneku.

(4)Sotsiaal- või eriteenuste tellimisel, mille eeldatav maksumus jääb alla 1 000 eurot ilma käibemaksuta, võib rahalise kohustuse võtta kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis ettepanekut vormistamata.

(5)Käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud juhul edastab riigihanke eest vastutav isik kirjaliku ettepaneku vähemalt kolmele pakkujale, kontrollides enne nende vastavust õigusaktides sätestatud erinõuetele, kui seda eeldab sotsiaal- või eriteenuste iseloomust lähtuv tegevus. Kirjaliku ettepaneku koostamisel ja esitamisel tuleb jätta pakkujatele piisavalt aega pakkumuse koostamiseks, et oleks tagatud konkurentsitingimused. Juhul, kui kirjalik ettepanek avaldatakse riigihangete registris, pole kirjaliku ettepaneku edastamine vähemalt kolmele pakkujale kohustuslik. Ettepaneku pakkumuse esitamiseks võib teha ühele isikule, kui esinevad asjaolud, mille korral on „Riigihangete seaduse“ kohaselt lubatud korraldada riigihange väljakuulutamiseta läbirääkimistega hankemenetluse korras. Nimetatud korras saadud pakkumuses esitatud sotsiaal- ja eriteenuste hind peab olema mõistlik ning põhjendatud.

(6)Riigihanke eest vastutav isik koostab põhjendatud õiendi sotsiaal- või eriteenuste tellimise tulemuste kohta. Õiend peab sisaldama kokkuvõtet esitatud või võetud pakkumustest, sh eduka pakkumuse valiku kriteeriumi, ja vajaduse korral põhjendust, miks ei olnud võimalik võtta kolme pakkumust. Põhjendust ei pea lisama, kui kirjalik ettepanek edastati vähemalt kolmele pakkujale, kuid pakkumuse esitas ainult üks või kaks pakkujat. Õiend peab sisaldama ka ettepanekut linnavalitsusele või käesoleva määruse § 3 lõikes 4 nimetatud isikule sõlmida õiendile lisatud hankeleping või kinnitada õiendile lisatud kuludokument. Eraldi õiendit ei koostata, kui riigihangete registris säilitatud dokumentidest nähtuvad õiendis nõutud andmed, valiku põhjendus ja pädeva isiku otsus.

§ 11.Meetmed huvide konflikti ennetamiseks, tuvastamiseks ja kõrvaldamiseks

(1)Riigihanke eest ja hankelepingu täitmise eest vastutav isik, komisjoni liige ning kaasatud ekspert kinnitavad enne oma ülesannete täitmist kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis, et neile teadaolevalt ei esine nende osalemist takistavat huvide konflikti. Kinnitust uuendatakse asjaolude muutumisel.

(2)Huvide konfliktist või selle põhjendatud kahtlusest teatab isik viivitamata kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis oma vahetule juhile ja riigihanke eest vastutavale isikule. Ametiisik järgib toimingupiirangu korral „Korruptsioonivastase seaduse“ § 11 lõikes 2 sätestatud teavitamise ja toimingust või otsusest hoidumise kohustust.

(3)Riigihanke ettevalmistamisel ja korraldamisel ning hankelepingu täitmise kontrollimisel osalev isik peab vältima huvide konflikti ja järgima tema suhtes kohaldatavaid „Korruptsioonivastase seaduse“ nõudeid. Huvide konflikti hinnatakse „Riigihangete seaduse“ tähenduses. Ametiisikuga seotud isikud määratakse „Korruptsioonivastase seaduse“ § 7 järgi.

(4)Ametiisik, kellel esineb huvide konflikt või toimingupiirang, teavitab sellest asjaolust viivitamata oma vahetut juhti või ametiisiku ametisse nimetamise õigusega isikut. Ametiisik, kellel esineb huvide konflikt või toimingupiirang, ei osale vastava lahenduse ega hankega seotud sisulise otsuse tegemisel, tema asemel teeb toimingu või otsustuse vahetu juhi või ametisse nimetamise õigusega isiku poolt määratud asendaja. Toimingupiirangu kohaldamata jätmine on lubatud üksnes „Korruptsioonivastases seaduses“ sätestatud alusel ja tingimustel. „Korruptsioonivastase seaduse“ § 11 lõikes 3¹ nimetatud juhtudel korraldatakse nõutav teavitamine ning teabe säilitamine vähemalt viie aasta jooksul.

§ 12.Rakendussätted

(1)Tunnistada kehtetuks Sillamäe Linnavalitsuse 6. septembri 2018. a määrus nr 10 „Sillamäe linna hankekord“.

(2)Paragrahvi 2 lõige 6 jõustub 1. jaanuaril 2027. a.

(3)Enne 1. novembrit 2026. a alustatud riigihanke menetlused viiakse lõpuni nende algatamisel kehtinud hankekorra järgi, arvestades "Riigihangete seaduse" rakendussätteid.

Riigi Teatajas ↗RT IV, 2026-11-09
Otsi
  • Kohtulahendid
  • Õigusaktid
  • ELi õigus
  • Kohtud
  • Valdkonnad
Tööriistad
  • Brauserilaiendus
  • MCP-server
  • Minu konto
  • Paketid ja hinnad
Nimistu
  • Kontakt
  • Privaatsus
  • nimistu.ee
  • Toeta tegevust
Allikad
  • Riigi Teataja
  • EUR-Lex
  • HUDOC
  • Riigikohus
lahend.eeKohtulahendid ja seadused Riigi Teatajast, ELi õigus EUR-Lexist, ettevõtete andmed nimistu.ee-st.Nimistu MTÜ

(7)Riigihanke korraldamisel, mille hankelepingu eeldatav maksumus on vähemalt 10 000 eurot ilma käibemaksuta, avaldatakse informatsioon riigihanke toimumise kohta Sillamäe linna veebilehel. Käesoleva paragrahvi lõike 4 punktis 2 nimetatud isiku otsusel avaldatakse Sillamäe linna veebilehel informatsioon ka riigihanke kohta, mille hankelepingu eeldatav maksumus on alla 10 000 eurot ilma käibemaksuta. Riigihankega seonduva informatsiooni õigeaegse ja korrektse avaldamise korraldab riigihanke eest vastutav isik.

(8)Struktuuriüksuse juht koostab enne hanke algatamist „Riigihangete seaduse“ kohase eeldatava maksumuse põhjendatud arvutuse, arvestades hankelepingu kogu kavandatavat kehtivusaega, võimalikke uuendamisi ja lisamahte ning muid „Riigihangete seaduse“ järgi arvesse võetavaid kohustusi. Regulaarselt korduvate hangete ja kontsessioonide puhul kasutatakse neile ette nähtud arvutusreegleid. Hanke osadeks jaotamine nõuete vältimiseks on keelatud. Arvutus, selle alusandmed ja rahastamise alus dokumenteeritakse. Riigihanke eeldatava maksumuse hulka ei arvestata käibemaksu. Hankelepingu eeldatav maksumus peab kehtima riigihanke algatamise hetkel ja sisaldama tellitavate asjade, teenuste või ehitustööde loetelu ning rahastamise aluse infot (viidet linnaeelarvele ja/või linna eelarvevälistest vahenditest rahastatava projekti raames projektile).

(9)Pakkumuse edukaks tunnistamise otsuse teeb hankekomisjon või komisjoni puudumisel riigihanke eest vastutav isik talle antud pädevuse piires. Kui pakkumuse maksumus ületab hankelepingu eeldatavat maksumust, otsustab pakkumuse edukaks tunnistamise ja lepingu sõlmimise § 3 lõike 4 kohane hanke algatamise otsustaja pärast rahastamise olemasolu kontrollimist.

(10)Juhul, kui Sillamäe linna veebilehel avaldati informatsioon riigihanke toimumise kohta, avaldab linnavalitsuse hankespetsialist veebilehel ka andmed eduka pakkumuse teinud pakkuja ja eduka pakkumuse maksumuse kohta.

(11)Algatatud riigihanke võib kehtetuks tunnistada „Riigihangete seaduses“ nimetatud juhtudel, samuti, kui ilmnevad asjaolud, mis muudavad hankelepingu sõlmimise hankija jaoks ebaotstarbekaks ja/või toovad kaasa põhjendamatu kulu, või muul põhjendatud vajadusel, vastavalt riigihanke alusdokumentides sätestatule. Riigihanke menetluse kehtetuks tunnistamise põhjendatud otsuse teeb hanke algatamise otsustaja komisjoni või riigihanke eest vastutava isiku ettepanekul. Riigihanke eest vastutav isik korraldab otsusest teavitamise.

(6)Huvide konflikti tõttu taandunud liige ei osale asja arutamisel ega hääletamisel. Vajaduse korral määrab komisjoni moodustanud isik või organ asendusliikme. Otsus ja hääletustulemus dokumenteeritakse ning otsuse allkirjastavad otsustamisel osalenud liikmed. Eriarvamus lisatakse otsusele.

(7)Riigihanke komisjoni liikme puudumisel asendab teda riigihanke komisjoni esimehe poolt määratud asendusliige.

(8)Kui riigihange korraldatakse linnavalitsuse hallatavale asutusele asjade ostmiseks, teenuste tellimiseks või ehitustööde tegemiseks, siis nimetatakse riigihanke komisjoni liikmeks vähemalt üks vastava hallatava asutuse esindaja. Riigihanke komisjoni töösse võib hääleõiguseta kaasata vajalikke teadmisi omavaid struktuuriüksuse töötajaid või ametnikke.

(6)Kui ostu maksumus on alla 500 euro ilma käibemaksuta, ei pea kirjalikke võrreldavaid pakkumusi võtma, kui ostu ese ei ole olemuselt regulaarne ning ostu eset arvestades ei oleks see proportsionaalne või otstarbekas (näiteks ühekordne kulumaterjal, nagu puhastusvahendid, remonditarvikud, kontoritarbed või ühekordse ostuna esinduskulud, nagu lilled ja meened või samuti koolitusel või messidel osalemine, mida saab tellida ainult ürituse korraldajalt). Sellisteks ostudeks võib pakkumusi küsida suuliselt või käsitleda pakkumusena ettevõtjate kodulehtedel või avalikes hinnakirjades avaldatud hindu. Nende ostude puhul lisatakse põhjendus ostu tegemiseks või võrdlevate pakkumuste küsimata jätmise kohta, arvete keskkonda ning sellega loetakse üldpõhimõtete järgimise ja dokumenteerimise kohustus täidetuks. Samalaadsete ostude maksumus summeeritakse eelarveaasta kohta ja ostude summeeritud maksumus ei tohi ületada 500 euro ilma käibemaksuta piirmäära.

(7)Riigihanke eest vastutav isik koostab põhjendatud õiendi käesoleva paragrahvi järgi korraldatud hankemenetluse tulemuste kohta. Õiend peab sisaldama vähemalt kokkuvõtet esitatud või võetud pakkumustest, sh eduka pakkumuse valiku kriteeriumi, ja vajaduse korral põhjendust. Vähem kui nõutud arvu võrreldavate pakkumuste kasutamisel põhjendatakse konkurentsi puudumist või pakkumuste saamata jäämist. Põhjendus säilitatakse koos hinnavõrdluse ja ostuotsusega. Põhjendust ei pea lisama, kui kirjalik ettepanek edastati vähemalt kolmele pakkujale, kuid pakkumuse esitas ainult üks või kaks pakkujat. Õiend peab sisaldama ka ettepanekut linnavalitsusele või käesoleva määruse § 3 lõikes 4 nimetatud isikule sõlmida õiendile lisatud hankeleping või kinnitada õiendile lisatud kuludokument. Eraldi õiendit ei koostata, kui riigihangete registris säilitatud dokumentidest nähtuvad õiendis nõutud andmed, valiku põhjendus ja pädeva isiku otsus.

(8)Kirjaliku lepingu sõlmimisel juhindutakse käesoleva korra § 5 lõikes 3 sätestatust. Kirjaliku lepingu võib sõlmida ka hankemenetluste puhul, mille eeldatav maksumus jääb alla 10 000 euro ilma käibemaksuta. Hankelepingu muutmine ja hankelepingu erakorraline enne tähtaega ülesütlemine on lubatav üksnes „Riigihangete seaduses“ nimetatud juhtudel.

(9)Riigihanke eest vastutav isik tagab hinnapäringu, kirjaliku ettepaneku ja esitatud pakkumuste säilitamise dokumendihaldussüsteemis.

(7)Kirjaliku lepingu sõlmimisel juhindutakse käesoleva korra § 5 lõikes 3 sätestatust. Kirjaliku lepingu võib sõlmida ka sotsiaal- või eriteenuste tellimise puhul, mille eeldatav maksumus jääb alla 10 000 euro ilma käibemaksuta. Hankelepingu muutmine ja hankelepingu erakorraline enne tähtaega ülesütlemine on lubatav üksnes „Riigihangete seaduses“ nimetatud juhtudel.

(8)Riigihanke eest vastutav isik tagab kirjaliku ettepaneku ja esitatud pakkumuste säilitamise dokumendihaldussüsteemis.