Viljandi linna põhimääruses sätestatakse11) Viljandi Linnavolikogu (edaspidi volikogu) struktuur ja volikogu liikme vanne ja õigused;22) volikogu esimehe ja aseesimehe valimise kord ja pädevus;33) volikogu eestseisuse ja saadikurühmade moodustamise kord ja pädevus;44) volikogu komisjonide moodustamise alused ja töökord;55) linnapea valimise ja linnavalitsuse moodustamise kord, linnapea ja linnavalitsuse pädevus;66) ametiasutuste, ametiasutuste hallatavate asutuste ning ühisametite või -asutuste asutamise kord;77) arengukava koostamise ja muutmise üldised põhimõtted;88) finantsjuhtimise üldised põhimõtted;99) eelarvestrateegia ning eelarve koostamise ja muutmise üldised põhimõtted;1010) linna õigusaktide vastuvõtmise, avalikustamise ja jõustumise kord;1111) linna sümbolid ja nende kasutamise kord;1212) linna esindamise kord;1313) sisekontrollisüsteemi üldine töökorraldus.
Volikogu tööorganid on eestseisus, komisjonid ja saadikurühmad.
1(1)Volikogu liige on isik, kes on osutunud valituks vastavalt kohaliku omavalitsuse volikogu valimise seadusele.2(2)Volikogu liikmed annavad enne oma kohustuste täitmisele asumist ametivande: “Viljandi Linnavolikogu liikmena tõotan täita kõiki enda peale võetud ja minule pandavaid kohustusi, pühendades oma jõu ja oskused linna huvide kaitseks ja arenguks, ning pidada antud vannet, vaatamata sugulusele, sõprusele ja isiklikule kasule“.
1(1)Volikogu esimees:11) juhib volikogu tööd, kutsub kokku ja juhatab volikogu istungeid, eestseisuse koosolekuid ning korraldab nende ettevalmistamist ja volikogu õigusaktide eelnõude menetlemist;22) kirjutab alla volikogu poolt vastuvõetud määrustele, otsustele, volikogu poolt sõlmitavatele lepingutele ja teistele volikogu dokumentidele;33) korraldab volikogu nimel peetavat kirjavahetust;44) otsustab volikogu rahaliste vahendite kasutamist;55) omab õigust nõuda linnavalitsuselt ja linna ametiasutuse hallatavatelt asutustelt vajalikke dokumente ja informatsiooni volikogu pädevusse kuuluvates küsimustes;66) korraldab volikogu poolt vastuvõetud määruste, otsuste ja teiste dokumentide täitmise kontrolli;77) annab volikogu sisemise töö korraldamiseks käskkirju;88) täidab muid seaduse alusel ja käesoleva määrusega talle pandud ülesandeid.2(2)Volikogu aseesimees asendab volikogu esimeest tema äraolekul või volituste peatumisel ning täidab muid seaduse, käesoleva määruse, volikogu või eestseisuse poolt talle antud ülesandeid.
Volikogu esimees ja aseesimees valitakse volikogu koosseisu häälteenamusega. Valimistel rakendatakse määruse §-s 20 toodud linnapea valimise korda.
1(1)Volikogu eestseisus on nõuandev organ volikogu esimehe juures.2(2)Eestseisuse otsused on volikogu esimehele soovituslikud.3(3)Eestseisusesse kuuluvad volikogu esimees, aseesimees ja volikogu saadikurühmade esimehed.4(4)Eestseisuse töövorm on koosolek. Koosolek võib toimuda ka osaliselt või täielikult kaugosalusega või elektrooniliselt. Eestseisuse koosoleku kutsub kokku ja koosolekut juhatab volikogu esimees või tema äraolekul aseesimees. Mõlema puudumisel juhatab eestseisust volikogu suurima saadikurühma esindaja.5(5)Eestseisus:11) kiidab heaks volikogu istungite töögraafiku;22) vaatab volikogu esimehe ettepanekul läbi volikogu istungi päevakorra projekti;33) vaatab läbi ettepanekud volikogu töökorralduse kohta;44) arutab muid küsimusi.6(6)Eestseisuse koosolekud protokollitakse.
1(1)Volikogu saadikurühma võivad moodustada vähemalt kaks volikogu liiget, kes on valitud volikogusse sama nimekirja järgi. Ühte nimekirja kuuluvad volikogu liikmed võivad moodustada ainult ühe saadikurühma. Saadikurühma nimeks on valimistel nimekirja esitanud erakonna või valimisliidu nimi koos sõnaga “saadikurühm”.2(2)Saadikurühma registreerimiseks esitatakse volikogu esimehele kirjalik avaldus, milles näidatakse saadikurühma nimetus, liikmete nimed, saadikurühma esimees ja soovi korral muud andmed. Avaldusele kirjutavad alla avalduses nimetatud isikud. Muudatuste tegemine saadikurühma koosseisus toimub saadikurühma esimehe esitatud avalduse alusel samas korras.3(3)Saadikurühma tegevus algab saadikurühma moodustamise avalduse esitamisest volikogu esimehele.4(4)Saadikurühma liikmeks astuda või saadikurühmast välja astuda saab volikogu esimehele esitatud kirjaliku avalduse alusel. Volikogu liige võib samal ajal olla ainult ühe saadikurühma liige.5(5)Saadikurühma liikme võib saadikurühmast välja arvata kõigi ülejäänud saadikurühma liikmete ühisel otsusel. Otsus edastatakse volikogu esimehele.
1(1)Volikogu võib moodustada alatisi ja ajutisi komisjone ning töörühmi.2(2)Komisjonide nimetused, tegevusvaldkonnad, ülesanded, liikmete arvu ja koosseisu kinnitab volikogu otsusega.3(3)Volikogu alatised komisjonid moodustatakse volikogu volituste ajaks valdkondade kaupa volikogu tegevuse kavandamiseks ja korraldamiseks, volikogule ja linnavalitsusele arvamuse esitamiseks, samuti volikogu õigusaktide eelnõude ja muude küsimuste volikogu istungitel arutamise ettevalmistamiseks ning muude omavalitsust puudutavate küsimuste arutamiseks.4(4)Volikogu võib moodustada ajutisi komisjone ja töörühmi teatud probleemi, küsimuse või situatsiooni lahendamiseks. Volikogu ajutine komisjon või töörühm moodustatakse volikogu otsusega, milles määratakse selle ülesanne, koosseis, volituste ulatus ja kestus.5(5)Komisjoni liikmed peavad komisjoni liikme ülesannete täitmise tõttu teatavaks saanud teabe puhul järgima teabe mitteavaldamise piirangut.
1(1)Komisjonide esimehed ja aseesimehed valib volikogu oma liikmete hulgast salajasel hääletamisel. Komisjoni esimees ja aseesimees valitakse üheaegselt salajasel hääletusel. Volikogu liikmel on üks hääl.2(2)Komisjoni esimeheks saab kõige rohkem hääli kogunud kandidaat. Komisjoni aseesimeheks saab häältearvult teiseks jäänud kandidaat.3(3)Kui häälte võrdse jagunemise tõttu ei osutu ükski kandidaat komisjoni esimeheks valituks korraldatakse võrdselt hääli kogunute vahel valimise lisavoor, kui selle käigus ei osutu komisjoni esimees valituks, heidetakse liisku.4(4)Kui komisjoni esimehe volitused lõpevad ennetähtaegselt, loetakse komisjoni aseesimehe volitused lõppenuks ja valitakse komisjoni uus esimees ja aseesimees.5(5)Kui komisjoni aseesimehe volitused lõpevad ennetähtaegselt, loetakse komisjoni esimehe volitused lõppenuks ja valitakse komisjoni uus esimees ja aseesimees.
1(1)Volikogu komisjoni, välja arvatud revisjonikomisjoni liikmed kinnitab komisjoni esimehe ettepaneku alusel nimekirjana volikogu avalikul hääletusel poolthäälte enamusega.2(2)Komisjonil on põhiliikmed ja asendusliikmed. Asendusliige omab kõiki komisjoni liikme õigusi ja kohustusi juhul, kui ta on komisjoni koosolekul komisjoni põhiliikme asemel.3(3)Volikogu komisjoni koosseisu kujundamisel arvestatakse erakondade ja valimisliitude esindajate osakaalu volikogus.4(4)Muudatusi komisjoni koosseisus teeb volikogu. Komisjoni liikme volitused algavad ja lõpevad volikogu vastava otsuse jõustumisel.5(5)Komisjoni liige võib avalduse alusel igal ajal tagasi astuda. Tagasiastumise korral esitab komisjoni liige avalduse komisjoni esimehele. Avalduse esitanu loetakse tagasi astunuks ja tema komisjoni liikme volitused lõpevad volikogu vastava otsuse jõustumisel.6(6)Kui komisjoni liige on mõjuva põhjuseta (haigus, lähetus vms) puudunud komisjoni kolmelt järjestikuselt koosolekult, on komisjoni esimehel õigus esitada volikogule ettepanek arvata komisjoni liige komisjoni koosseisust välja.
1(1)Volikogu komisjoni esimees:11) juhib komisjoni tööd;22) koostab komisjoni töökava ja koosolekute päevakorra, määrates iga päevakorra küsimuse arutamiseks ettekandja;33) jaotab komisjoni liikmete vahel tööülesanded;44) kutsub kokku komisjoni koosoleku;55) otsustab, keda kutsuda osalema komisjoni koosolekul päevakorra küsimuste arutelul;66) juhatab komisjoni koosolekut ning sõnastab koosolekul vastu võetud otsused;77) kirjutab alla komisjoni poolt koostatavatele ja väljastatavatele dokumentidele;88) kannab volikogu istungil ette komisjoni koosolekul vastu võetud otsused.2(2)Komisjoni esimehe äraolekul asendab teda komisjoni aseesimees. Nende puudumisel valib komisjon koosoleku alguses koosoleku juhataja.
1(1)Volikogu komisjonil on õigus:11) kaasata oma tegevusse asjatundjaid;22) saada linnavalitsuselt komisjoni tööks vajalikke õigusakte, dokumente ja teavet.2(2)Komisjonil on kohustus:11) pidada kinni linna põhimäärusest ja volikogu töökorrast;22) läbi vaadata komisjonile arutamiseks saadetud eelnõud ning otsustada nende toetamine või mitte toetamine. Avaldused ja märgukirjad vaadatakse läbi seaduses sätestatud tähtajal, muud dokumendid vaadatakse läbi volikogu esimehe määratud tähtajal.
1(1)Komisjoni töövormiks on koosolekud, mis toimuvad vastavalt vajadusele, kuid mitte harvem, kui üks kord kolme kuu jooksul. Juulikuus üldjuhul koosolekuid ei toimu. Koosolekud on üldjuhul avalikud. Komisjon võib kuulutada komisjoni koosoleku või mõne päevakorrapunkti arutelu kinniseks, kui selle poolt hääletavaid komisjoni liikmeid on vähemalt kaks korda enam kui vastu hääletavaid või kui arutatavat küsimust puudutavate andmete avaldamine on seadusega keelatud või piiratud.2(2)Komisjon on otsustusvõimeline, kui koosolekust võtab osa vähemalt pool komisjoni koosseisust.3(3)Komisjoni koosolek võib toimuda osalise või täieliku kaugosalusega. Hea tava kohaselt osaleb komisjoni liige komisjoni osalise kaugosalusega koosolekul pigem füüsiliselt kohal olles.4(4)Vajadusel võib koosolek toimuda elektrooniliselt. Selle otsustab komisjoni esimees, tema äraolekul aseesimees. Elektroonilise koosoleku korral saadab volikogu spetsialist komisjoni liikmetele e-posti teel koosoleku kokkukutsuja kinnitatud koosoleku päevakorra ja materjalid. Komisjoni liikmed edastavad oma seisukohad kokkulepitud ajaks samuti e-posti teel. Lubatud on ka komisjoni üksiku liikme osalemine elektrooniliselt tavapärasel, füüsiliselt toimuval või kaugosalusega või osalise kaugosalusega toimuval koosolekul. Sel juhul edastab ta oma seisukohad e-posti teel ja need lisatakse protokollile. Kui komisjoni liige ei teata nimetatud eelnõu poolt või vastu, loetakse ta hääletamisel mitteosalenuks.5(5)Komisjoni koosoleku kutsub kokku komisjoni esimees omal algatusel või siis, kui seda nõuab vähemalt pool komisjoni koosseisust. Komisjoni kutse ja päevakord tuleb komisjoni liikmetele teatavaks teha vähemalt neli tööpäeva enne komisjoni koosoleku toimumist.6(6)Komisjoni koosolekut juhatab esimees, tema äraolekul aseesimees või nende puudumisel koosoleku alguses valitud koosoleku juhataja.7(7)Komisjoni koosolekust võib sõnaõigusega osa võtta komisjoni mittekuuluv volikogu liige või linnavalitsuse liige. Teiste isikute kutsumise komisjoni koosolekule ja neile sõnaõiguse andmise otsustab koosoleku kokkukutsuja.8(8)Komisjoni otsused tehakse avalikul hääletusel poolthäälte enamusega. Isikuvalimised on salajased.
1(1)Eelnõude arutamine komisjonis toimub volikogu töökorras sätestatud korras.2(2)Muude küsimuste arutelu komisjonis toimub komisjoni esimehe ettepanekul.
1(1)Volikogu komisjoni koosolek protokollitakse. Protokolli märgitakse koosoleku toimumise aeg ja koht, osavõtjate nimed, arutlusel olnud küsimused, nende kohta esitatud ettepanekud ja vastuvõetud otsused, hääletustulemused, kui küsimus otsustati hääletamise teel, ning otsustajate või küsimuste algatajate eriarvamused. Kaugosalusega või osalise kaugosalusega koosoleku toimumise kohta tehakse protokolli sellekohane märge. Komisjoni liikmetel on õigus lisada protokollile oma kirjalik eriarvamus. Protokollile kirjutavad alla koosoleku juhataja ja protokollija.2(2)Protokoll vormistatakse 3 tööpäeva jooksul.3(3)Komisjoni koosolekute protokollid on kättesaadavad Viljandi linna veebilehel.4(4)Koosoleku lindistused säilitatakse kolm volikogu koosseisu.
1(1)Linnavalitsuse tegevuse ja linna majandustegevuse kontrollimiseks moodustab volikogu oma volituste ajaks vähemalt kolmeliikmelise revisjonikomisjoni. Revisjonikomisjoni liige ei tohi olla sama valla või linna valitseva mõju all oleva äriühingu, sihtasutuse ega mittetulundusühingu tegevjuht, juhatuse liige ega ametiasutuse hallatava asutuse juht või tema asetäitja. Revisjonikomisjoni esimees, aseesimees ja liikmed valitakse volikogu liikmete hulgast.2(2)Revisjonikomisjon töötab kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse alusel.3(3)Enne majandusaasta aruande kinnitamist volikogus vaatab revisjonikomisjon volikogule esitatud majandusaasta aruande läbi ja koostab selle kohta kirjaliku aruande, mis esitatakse volikogule. Aruandes avaldab revisjonikomisjon, kas ta toetab linnavalitsuse koostatud majandusaasta aruande kinnitamist. Lisaks annab revisjonikomisjon aruandes ülevaate oma tegevuse kohta.
Linnavalitsus täidab ülesandeid, mis seaduse, käesoleva määruse ja volikogu õigusaktidega on antud linnavalitsuse pädevusse.
1(1)Linnavalitsuse moodustab volikogu.2(2)Linnavalitsusse kuuluvad linnapea, abilinnapead ja linnavalitsuse liikmed.3(3)Linnapea valitakse ja nimetatakse ametisse volikogu poolt.4(4)Linnavalitsuse liikmete arvu, tema koosseisu struktuuri ja isikulise koosseisu kinnitab linnapea ettepanekul volikogu.
1(1)Linnapea on linnavalitsuse juht, kes täidab talle seaduste, käesoleva määruse ja teiste õigusaktidega pandud ülesandeid.2(2)Linnapea11) juhib ja korraldab linnavalitsuse tööd ja linnavalitsuse kui ametiasutuse tööd;22) esindab linnavalitsust kui Viljandi linna omavalitsusüksust vastavalt seadusele, käesoleva määrusega antud pädevusele ja linna esindamise korrale;33) annab linnavalitsuse (ametiasutusena) sisemise töö korraldamiseks käskkirju;44) kirjutab alla linnavalitsuse määrustele ja korraldustele ning teistele linnavalitsuse dokumentidele;55) esitab volikogule kinnitamiseks linnavalitsuse koosseisu;66) esitab volikogule ettepaneku linnavalitsuse täiendava liikme ametisse kinnitamiseks või mõne linnavalitsuse liikme ametist vabastamiseks;77) täidab muid talle seaduse alusel ja linna põhimäärusega pandud ülesandeid.
1(1)Linnapea valitakse salajase hääletamise teel volikogu koosseisu häälteenamusega istungite infosüsteemis.11) kandidaadi ülesseadmise kohta esitatakse istungil kirjalik ettepanek istungite infosüsteemis;22) nimekirja sulgemise otsustab volikogu avalikul hääletamisel poolthäälte enamusega;33) kui volikogu ei otsusta teisiti, tutvustab kandidaatide nimekirjas olev isik end pärast nimekirja sulgemist ja igal volikogu liikmel on õigus esitada kandidaadile üks küsimus.2(2)Linnapea valimisel on igal volikogu liikmel üks hääl.3(3)Hääletustulemuste protokolli kinnitab volikogu avalikul hääletamisel poolthäälte enamusega.4(4)Linnapeaks valituks osutub kandidaat, kes saab volikogu koosseisu häälteenamuse.5(5)Kui esitatud kandidaadid ei saa nõutavat häälteenamust, korraldatakse samal istungil kordushääletamine. Kordushääletusel jäävad kandideerima kaks enim hääli saanud kandidaati. Kui kordushääletusel ei saa kumbki kandidaat volikogu koosseisu häälteenamust, toimuvad linnapea valimised uuesti algusest peale.6(6)Linnapea kordusvalimise võib korraldada ka samal volikogu istungil, kui selle poolt hääletab volikogu koosseisu enamus. Linnapea kandidaadina võib üles seada eelmises hääletusvoorus kandideerinud isiku.
1(1)Linnapead asendab tema äraolekul üks abilinnapeadest, kellel on samad õigused ja kohustused mis linnapeal.2(2)Linnapea asendamise kord määratakse linnavalitsuse tööjaotuses.
1(1)Linnapea esitab volikogule kinnitamiseks linnavalitsuse koosseisu nimekirjana hiljemalt kahe nädala jooksul pärast linnapea ametisse valimist volikogu poolt. Linnavalitsuse koosseis kinnitatakse poolthäälteenamusega.2(2)Pärast linnavalitsuse liikmete arvu ja struktuuri kinnitamist on linnavalitsus töö- ja otsustusvõimeline, kui nimeliselt on kinnitatud või ametisse nimetatud vähemalt pool linnavalitsuse koosseisust.3(3)Kui linnapea poolt esitatud linnavalitsuse liikmete koosseis ei saa volikogu poolthäälte enamust, on linnapeal aega kaks nädalat esitada volikogule kinnitamiseks uus linnavalitsuse liikmete koosseis. Linnapea võib uue linnavalitsuse liikmete koosseisu esitada volikogule kinnitamiseks ka samal volikogu istungil, kui selle poolt hääletab volikogu koosseisu enamus.4(4)Linnavalitsuse koosseisu muutmise vajaduse korral esitab linnapea volikogule kinnitamiseks või ametisse nimetamiseks linnavalitsuse uue(d) liikmekandidaadi(d), kes kinnitatakse poolthäälte enamusega avalikul hääletamisel.
1(1)Volikogul on õigus anda üldaktidena määrusi ja võtta üksikaktidena vastu otsuseid.2(2)Volikogu õigusaktide eelnõud avalikustatakse pärast eelnõu volikogu menetlusse võtmist Viljandi linna veebilehel asuva lingi kaudu.3(3)Määrused jõustuvad neis määratud ajal, kuid mitte varem kui kolmandal päeval pärast vastuvõetud määruse avaldamist Riigi Teatajas.4(4)Volikogu otsused jõustuvad teatavakstegemisest, kui otsuses eneses ei sätestata hilisemat tähtpäeva.5(5)Volikogu otsuste teatavakstegemise ja määruste jõustumise korraldab kantselei.
1(1)Linnavalitsusel on õigus anda üldaktidena määrusi ja üksikaktidena korraldusi.2(2)Linnavalitsuse määruste eelnõud koos seletuskirjadega avalikustatakse enne nende vastuvõtmist Viljandi linna veebilehel.3(3)Määrused jõustuvad neis määratud ajal, kuid mitte varem kui kolmandal päeval pärast vastuvõetud määruse avaldamist Riigi Teatajas.4(4)Linnavalitsuse korraldused jõustuvad teatavakstegemisest, kui korralduses eneses ei sätestata hilisemat tähtpäeva.5(5)Linnavalitsuse korralduste teatavakstegemise ja määruste jõustumise korraldab kantselei.
1(1)Linna õigusaktid kehtivad linna haldusterritooriumil ning väljaspool linna haldusterritooriumi asuva linnavara suhtes.2(2)Linna õigusaktid, välja arvatud juurdepääsupiiranguga andmeid sisaldavad, avalikustatakse Viljandi linna veebilehel asuva lingi kaudu. Volikogu ja linnavalitsuse määrused avaldatakse Riigi Teatajas.
Volikogu ja linnavalitsuse õigusaktide täitmist kontrollivad volikogu ja linnavalitsus.
1(1)Rahvaalgatuse algatamise õigus on vähemalt ühel protsendil linnaelanikest, kuid mitte vähem kui viiel vähemalt 16-aastasel linnaelanikul on õigus esitada rahvaalgatusi kohaliku elu küsimustes volikogu või valitsuse õigusaktide vastuvõtmiseks, muutmiseks või kehtetuks tunnistamiseks või muude kohaliku elu küsimuste lahendamiseks.2(2)Rahvaküsitluse algatamise õigus on vähemalt kümnel protsendil linnaelanikest, kuid mitte vähem kui 20 elanikul on õigus esitada valitsusele olulises kohaliku elu küsimuses rahvaküsitluse korraldamiseks algatus.3(3)Linnaelanikuks loetakse Viljandi linna territooriumil elav vähemalt 16-aastane isik, kelle rahvastikuregistrijärgne elukoha aadress asub Viljandi linnas ning keda ei ole valimisõiguse osas teovõimetuks tunnistatud ja kes ei kanna kohtu poolt kuriteos süüdi mõistetuna karistust kinnipidamiskohas. Viljandi linna elanikuks loetakse lisaks Eesti kodanikule ja Euroopa Liidu kodanikule välismaalane ehk isik, kes ei ole Eesti ega muu Euroopa Liidu liikmesriigi kodanik, kuid kes vastab eeltoodud nõuetele ning elab Eestis pikaajalise elaniku elamisloa või alalise elamisõiguse alusel.
1(1)Viljandi linna arengukava on aluseks erinevate eluvaldkondade arengu integreerimisele ja koordineerimisele. Arengukava koostamisel arvestatakse tasakaalustatult majandusliku, sotsiaalse ja kultuurilise keskkonna ning looduskeskkonna arengu pikaajalisi suundumusi ja vajadusi. Arengukava koostamisel tuleb tagada kõikide huvitatud isikute kaasamine.2(2)Arengukava peab olema kooskõlas seaduse alusel linnale kohustuslike riiklike arengukavade ja linna üldplaneeringuga. Kõik valdkonnapõhised arengukavad peavad lähtuma linna arengukavast, olema omavahel seotud ning ei tohi olla üksteisega vastuolus.3(3)Eelarvestrateegia on arengukavast tulenev selgitustega finantsplaan, mis koostatakse Viljandi linna arengukavas sätestatud eesmärkide saavutamiseks. Eelarvestrateegia on arengukavaga seotud iseseisev dokument.4(4)Arengukava ja eelarvestrateegia koostamise korra kehtestamise on volikogu delegeerinud linnavalitsusele.5(5)Arengukava ja eelarvestrateegia peavad hõlmama iga aasta 30. novembri seisuga vähemalt nelja eelseisvat eelarveaastat.
1(1)Linnal on iseseisev eelarve, mis koostatakse kohaliku omavalitsuse üksuse finantsjuhtimise seadusest ning linna arengukavast ja eelarvestrateegiast lähtudes.2(2)Linnaeelarve on eelarveaasta põhitegevuse tulude, põhitegevuse kulude, investeerimistegevuse, finantseerimistegevuse ja likviidsete varade muutuse plaan koos täiendavate nõuete, volituste ja informatsiooniga, mis on aluseks vastava aasta tegevuste finantseerimisele. Eelarveaasta jooksul võib eelarvet muuta lisaeelarvega.3(3)Viljandi linna eelarve ülesehituse, eelarve koostamise, vastuvõtmise, muutmise, täitmise ja aruandluse põhimõtted kehtestab volikogu. Linnavalitsus kehtestab igaks aastaks eelarveprojekti koostamise ajakava, tingimused ja vormid.4(4)Eelarve täitmist, raamatupidamist ning finantsjuhtimist korraldab linnavalitsus. Eelarvevahendite kasutamise kontrolli teostavad revisjonikomisjon ja audiitor.
Linna esindavad seaduses või õigusaktides sätestatud juhtudel oma pädevuse piires linnavolikogu, linnavolikogu esimees, linnavalitsus või linnapea. Linnavolikogu ja linnavalitsus määravad oma liikmete hulgast isikud, kellel on õigustegutseda linnavolikogu või linnavalitsuse nimel. Kui seaduses või muus õigusaktis ei ole esindamist sätestatud, korraldab linna esindamise linnavalitsus. Linnavolikogu esimehe äraolekul esindab linna linnavolikogu aseesimees. Linnapea äraolekul esindab linna abilinnapea, kelle ülesandeks on see vastavalt linnavalitsuse liikmete vahelisele tööjaotusele.
1(1)Välissuhtlusega tegelevad oma pädevuse piirides linnavolikogu, linnavalitsus ja linnavalitsuse hallatavad asutused.2(2)Linnavolikogu otsustab:11) linna osalemise rahvusvahelistes organisatsioonides;22) välisriigi kohaliku omavalitsusüksuse tunnistamise Viljandi linna sõprusomavalitsuseks;33) rahvusvahelises organisatsioonis liikmeõiguste teostamiseks või koostöö tegemisel linna esindaja määramise.3(3)Linnavalitsus:11) valmistab ette ja esitab linnavolikogule välissuhtlemist puudutavate õigusaktide eelnõud;22) korraldab sõpruslepingute sõlmimise ettevalmistamist ja täitmist;33) korraldab rahvusvaheliste projektide või programmide täitmist;44) lahendab muid välissuhtlusega seotud küsimusi, mis on seadusega või linnavolikogu õigusaktidega antud linnavalitsuse pädevusse.4(4)Linnavalitsusel ja linnavalitsuse hallataval asutusel on õigus sõlmida rahvusvahelise koostöö lepinguid, kui sõlmitava lepinguga ei kaasne rahalisi kulutusi ning ei võeta muid varalisi kohustusi. Sõlmitavast rahvusvahelisest lepingust informeeritakse linnavolikogu hiljemalt kümme päeva enne lepingu sõlmimist.5(5)Linnavolikogu ja linnavalitsus võivad linna esindamiseks anda volitusi teistele isikutele. Linnavolikogu volitus antakse linnavolikogu otsusega. Linnavalitsuse volitus antakse korraldusega.6(6)Linnavalitsust (ametiasutusena) esindab linnapea, kellel on õigus anda volitusi linnavalitsuse esindamiseks.7(7)Linna majandustegevuses toimub esindamine vastavalt linnavara valitsemist reguleerivatele õigusaktidele.
1(1)Viljandi linna sümbolid on vapp ja lipp.2(2)Viljandi linna vapiks (edaspidi vapp) on helesinine (koobaltsinine) kilp, mille keskel asub heraldiline „valge roos“. Roosi õielehed on hõbedased, nende vahelt väljaulatuvad karikalehed ja tolmukad on kuldsed. Vapil on kaks kuju: vapp kilbita, vapp kilbiga.3(3)Viljandi linna lipp (edaspidi lipp) koosneb kahest võrdsest laiust, helesinine (koobaltsinine) ja valge. Helesinine laid asub üleval ja vastab värvilt vapi sinisele. Lipu pikkuse ja laiuse suhe on 7:11. Hoone küljes olevasse lipuvardasse või hoone katusel olevasse lipumasti heisatava lipu minimaalne suurus on 105x165 cm.4(4)Vappi kasutatakse:11) kilbiga ja kilbita, värvides või mustvalgena võib vappi kasutada volikogu, linnavalitsuse, linnavalitsuse struktuuriüksuste väljaantavatel dokumentidel;22) kilbita vappi kasutatakse volikogu, linnavalitsuse, struktuuriüksuste pitsatitel;33) Viljandi linna autasudel, linna meenetel, ametlikel trükistel;44) üritusi või projekte tutvustavatel reklaamidel, trükistel ja mujal tähistamaks Viljandi linna poolt vastava ürituse või projekti toetamist;55) muudel juhtudel võib kasutada linna vappi linnavalitsuse loal.5(5)Vapi mustvalgel kujutamisel tähistatakse värve vastavalt heraldikareeglitele.6(6)Vapi kasutamine etalonist erineval kujul kuulub igakordsele läbivaatamisele ja kinnitamisele linnavalitsuse poolt.7(7)Viljandi linna lipp heisatakse:11) alaliselt Viljandi linna raekoja hoonele kõrvuti riigilipuga;22) alaliselt koolides ja lasteaedades;33) ajutiselt riiklikel pühadel, linna pidupäevadel, delegatsioonide vastuvõtmisel ja muudel avalikel üritustel.8(8)Igaühel on õigus heisata ja kasutada Viljandi linna lippu, järgides käesoleva määruse sätteid ja head tava.9(9)Viljandi linna lipu kujutist võib kasutada linna meenetel.10(10)Vapi ja lipu etalonkujutisi säilitatakse linnavalitsuses.
1(1)Viljandi linnapea pidulikuks ametitunnuseks on linnapea ametiraha (ametikett).2(2)Linnapea ametiraha on hõbedast valmistatud massiivne ketiga kaelaskantav medal. Ametiraha ülesehitus põhineb ringil, millel on kaheksanurkne väljalõige. Sinisel emailil on tekst „Hansalinn Viljandi”. Tsentrist lähtuvad grupeeritud kiired, nendest 12 kiirt on kolmnurkse läbilõikega ruumilised. Medali tsentris on Viljandi linna vapi kujutis ristiga üleval vasakus nurgas. Läbipaistva sinise emailiga kaetud vapikilbil on valatud ruumiline vapiroos kullatud südamiku ja kroonlehtedega. Ametiraha kett koosneb kaht erinevat tüüpi ketilülist ja nendevahelisest ketist. Kandilistel lülidel on kujutatud kahte ristis mõõka ja kilpi. Need lülid on grupeeritud kolmekaupa. Iga kolmese grupeeringu järel on kaks ülestikku olevat ornamentaalset detaili keerdunud lõvisabadest. Ülemine detail on kaetud läbipaistva koobaltsinise emailiga ja alumine valge emailiga. Keti laius on 2 cm ja ühendusketid jooksevad kahes reas.3(3)Linnapea ametiraha kandmise ainuõigus on Viljandi linnapeal linnavalitsuse ametisse kinnitamise momendist kuni linnapea volituste lõppemiseni. Linnapea volituste lõppemisel annab ametist lahkuv linnapea ametiraha üle uuele valitud volikogu esimehele. Viimane annab ametiraha uuele linnapeale üle volikogu istungil.4(4)Linnapea kannab ametiraha ametlikel või pidulikel üritustel Viljandi esindusfunktsioonide täitmisel.
1(1)Linna sisekontrollisüsteem on linna ametiasutuste ja hallatavate asutuste juhtimisel rakendatav terviklik seaduslikkust ja otstarbekust käsitlev abinõude kompleks, mille eesmärk on tagada õigusaktidest kinnipidamine, linna vara kaitstus kahju eest, tegevuse otstarbekus ning usaldusväärse teabe kogumine ja avaldamine.2(2)Sisekontrollisüsteemi olemasolu tagab volikogu, selle toimimise eest vastutab linnavalitsus ning rakendamise ja tulemuslikkuse eest asjaomase ametiasutuse või hallatava asutuse juht.3(3)Revisjonikomisjon võib anda sisekontrolörile sisendi või ülesande komisjonile teatavaks saanud probleemi lahendamiseks.
1(1)Viljandi linna ametiasutus on linnavalitsus (asutusena) koos struktuuriüksustega.2(2)Linnavalitsuse kui ametiasutuse peamine ülesanne on teostada linna haldusterritooriumil avalikku võimu ja täita seaduste ning seaduste alusel antud õigusaktidega ametiasutuse pädevusse antud ülesandeid.3(3)Linnavalitsust kui ametiasutust juhib linnapea.4(4)Linnavalitsus ametiasutusena täidab kõiki õigusaktides linnavalitsusele pandud ülesandeid.5(5)Struktuuriüksust (ametit) juhib ametijuht ja kantseleid juhib linnasekretär.
1(1)Linn võib teenuste osutamiseks asutada linna ametiasutuse hallatavaid asutusi, mis ei ole juriidilised isikud.2(2)Volikogu otsustab linna ametiasutuse hallatava asutuse asutamise ning selle tegevuse lõpetamise ning ümberkujundamise.3(3)Linna ametiasutuse hallatava asutuse struktuuri ja koosseisu kinnitab ja seda muudab linnavalitsus.4(4)Linna ametiasutuse hallatava asutuse juhi ja/või tema kohusetäitja nimetab linnapea ettepanekul ametisse linnavalitsus. Linna ametiasutuse hallatava asutuse juhiga sõlmib töölepingu linnapea.5(5)Linna ametiasutuse hallatava asutuse põhimääruse kinnitab ja seda muudab volikogu volitusel linnavalitsus.
1(1)Ühisametite või -asutuste moodustamine11) Linn võib koostöös teiste kohaliku omavalitsuse üksustega oma ülesannete täitmiseks asutada ühiseid ametiasutusi ning ühisasutusi valla või linna ametiasutuste ühiste hallatavate asutustena.22) Ühisametite või -asutuste moodustamine otsustatakse koostöös osalevate kohaliku omavalitsuse üksuste valla- ja linnavolikogude volitusel valla- ja linnavalitsuste vahel sõlmitud halduslepinguga ning moodustatakse volikogude kehtestatud ühisameti või -asutuse põhimäärusega.2(2)Ühisametite või -asutuste asutamine, juhtimine ja lõpetamine toimub vastavalt kohaliku omavalitsuse korralduse seadusele.
Tunnistada kehtetuks Viljandi Linnavolikogu 16.06.2022 määrus nr 20 „Viljandi linna põhimäärus”.
Tunnistada kehtetuks Viljandi Linnavolikogu 28.05.2020 määrus nr 72 „Viljandi linna esindamise kord“.
Tunnistada kehtetuks järgmiste komisjonide põhimäärused:
(1)29.05.2025 nr 68 “Eelarve- ja arengukomisjoni põhimäärus”;
(2)25.09.2025 nr 79 “Majandus- ja keskkonnakomisjoni põhimäärus”;
(3)30.11.2023 nr 43 “Kultuuri- ja spordikomisjoni põhimäärus”;
(4)25.09.2025 nr 78 “Hariduskomisjoni põhimäärus”;
(5)25.09.2025 nr 80 “Viljandi Linnavolikogu sotsiaalkomisjoni põhimäärus”;
(6)30.12.2009 nr 24 “Viljandi Linnavolikogu õiguskomisjoni põhimääruse kinnitamine”.
Määrus jõustub kolmandal päeval pärast avaldamist Riigi Teatajas.