lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
Otsi
  • Kohtulahendid
  • Õigusaktid
  • ELi õigus
  • Kohtud
  • Valdkonnad
Tööriistad
  • Brauserilaiendus
  • MCP-server
  • Minu konto
  • Paketid ja hinnad
Nimistu
  • Kontakt
  • Privaatsus
  • nimistu.ee
  • Toeta tegevust
Allikad
  • Riigi Teataja
  • EUR-Lex
  • HUDOC
  • Riigikohus
lahend.eeKohtulahendid ja seadused Riigi Teatajast, ELi õigus EUR-Lexist, ettevõtete andmed nimistu.ee-st.Nimistu MTÜ
Õigusaktid›Määrus
KehtivMäärus

Viljandi Linnavolikogu töökord

Viljandi Linnavolikogu
Kehtiv redaktsioon
alates 10.11.2026
Jälgi muudatusi

§ 1.

Viljandi Linnavolikogu töökord (edaspidi töökord) määrab kindlaks Viljandi Linnavolikogu (edaspidi volikogu) ja selle organite töö korralduse.

§ 2.

Töökorra eesmärk on tagada volikogu asjaajamise ja istungile esitatavate materjalide korrektne ja õigeaegne ettevalmistamine ning istungite organiseeritud ja tulemuslik korraldamine

§ 3.

Volikogu organid on eestseisus, saadikurühmad, alatised ja ajutised komisjonid. Nende töövorm on koosolek. Täpsemalt on nende töö reguleeritud Viljandi linna põhimääruses. Kõik volikogu organite koosolekud protokollitakse, protokollile kirjutavad alla koosoleku juhataja ja protokollija.

§ 4.

Volikogu tehnilise teenindamise tagab Viljandi Linnavalitsuse kantselei. Volikogu spetsialist valmistab ette volikogu istungid, tagab volikogu asjaajamise, organisatsioonilise ja majandusliku teenindamise, info vahendamise ning dokumentide vormistamise.

§ 5.

Töökord on kättesaadav kantseleis, Riigi Teatajas ja Viljandi linna veebilehel.

§ 6.

Volikogu istungi (edaspidi istung) kutsub kokku volikogu esimees või tema äraolekul aseesimees, nende puudumisel volikogu vanim liige. Uue koosseisu esimese istungi kutsub kokku linna valimiskomisjoni esimees. Uue koosseisu esimene istung viiakse läbi vastavalt seadusandlusele.

§ 7.

Korralised istungid toimuvad üldjuhul iga kuu viimasel neljapäeval kell 17.00. Juulis volikogu korralisi istungeid ei toimu. Volikogu võib vajaduse korral istungi aega muuta.

§ 8.

Erakorraline istung linnavalitsuse või volikogu liikmete poolt tõstatatud küsimuste arutamiseks kutsutakse kokku linnavalitsuse või vähemalt 1/4 volikogu koosseisu saadikute ettepanekul.

§ 9.

Istungi päevakorra projekt ja kutse avaldatakse Viljandi linna koduleheküljel vähemalt neli päeva enne istungit. Kutses näidatakse istungi toimumise aeg, koht ja päevakord.

§ 10.Eelnõu arutamiseks ettevalmistamine

(1)Eelnõu vormistatakse vastavalt haldusdokumentide vorminõuetele. Eelnõude ettevalmistamist vastavalt nõuetele korraldab linnasekretär.

(2)Otsuse või määruse eelnõule lisatakse seletuskiri või eelnõu olemasolul põhistavad dokumendid. Seletuskirja allkirjastab koostaja.

(3)Seletuskirjas märgitakse: 1) eelnõu eesmärk; 2) õiguslikud alused; 3) eelnõu sisu; 4) mõjuhinnang; 5) eelnõuga kaasnev kulu või tulu linnale; 6) eelnõu ja seletuskirja koostaja nimi ning ametikoht.

(4)Volikogu liikme, komisjoni, saadikurühma või linnaelanike algatatud eelnõus keeleliste või normitehniliste puuduste esinemisel kõrvaldab linnakantselei kooskõlastatult eelnõu algatajaga nimetatud puudused enne eelnõu volikogu menetlusse võtmist.

(5)Juhul, kui eelnõu ei vasta käesolevas paragrahvis nimetatud nõuetele, teeb volikogu esimees eelnõu algatajale ettepaneku viia eelnõu nõuetega vastavusse. Kui eelnõu algataja ei kõrvalda puudusi, tagastab volikogu esimees eelnõu selle algatajale.

§ 11.Eelnõu menetlemine

(1)Eelnõu menetlusse võtmise otsustab volikogu esimees kahe tööpäeva jooksul eelnõu volikogule üleandmisest. Eelnõu menetlusse võtmisel määrab volikogu esimees eelnõule, välja arvatud organisatsioonilisi küsimusi käsitlevale eelnõule, volikogu alatiste komisjonide hulgast juhtivkomisjoni. Organisatsioonilisi küsimusi käsitlevad eelnõud loetakse menetlusse võetuks nende avalikustamisest Viljandi linna veebilehel.

(2)Nõuetekohaselt vormistatud eelnõu koos juurdekuuluvate dokumentidega esitatakse registreerimiseks ja menetlusse võtmiseks volikogu spetsialistile. Volikogu esimees suunab eelnõud komisjonidele.

(3)Volikogule esitatud õigusaktide eelnõud on alates eelnõu volikogu menetlusse võtmisest leitavad Viljandi linna veebilehelt.

(4)Õigusakti eelnõu esitamisel mitmesse komisjoni määrab volikogu esimees juhtiva komisjoni.

(5)Lisaks määratud komisjonile võivad eelnõusid arutada ja eelnõude kohta ettepanekuid teha teised volikogu komisjonid.

(6)Kõigis alatistes ja ajutistes komisjonides arutatakse linna põhimääruse, eelarve, eelarvestrateegia, arengustrateegia, arengukava ja üldplaneeringu ning nende muutmise eelnõusid.

§ 12.Linnavalitsuse arvamus eelnõu kohta

(1)Kõik eelnõud (v.a organisatsioonilised küsimused), mis ei ole algatatud linnavalitsuse poolt, saadab volikogu esimees linnavalitsusele tutvumiseks ning arvamuse andmiseks.

(2)Linnavalitsus esitab oma arvamuse suuliselt volikogu istungil.

§ 13.Eelnõu tagasivõtmine

(1)Eelnõu algataja võib tema poolt algatatud eelnõu tagasi võtta igal ajal enne selle lõpphääletusele panemist. Kui eelnõul on mitu algatajat, peavad eelnõu tagasi võtmisega nõustuma kõik algatajad.

(2)Umbusalduse avaldamise eelnõu menetlusest tagasi võtta ei saa.

§ 14.Volikogu volituste lõppemise ajal menetluses olevate eelnõude väljalangemine

Volikogu volituste lõppemisega langevad menetlusest välja selle koosseisu volituste ajal lõpuni menetlemata jäänud eelnõud, v.a linnaelanike algatusel menetluses olevad eelnõud.

§ 15.Linnale olulise tähtsusega küsimuse arutelu

(1)Volikogus linnale olulise tähtsusega küsimuse arutelu algatamise õigus on: 1) komisjonil; 2) saadikurühmal.

(2)Ettepanek linnale olulise tähtsusega küsimuse aruteluks esitatakse volikogu spetsialistile. Ettepanekus märgitakse arutatava küsimuse teema, arutelu soovitav aeg, ettekandja ja kaasettekandjate nimed ning ettekandeks soovitud aeg.

(3)Linnale olulise tähtsusega küsimuse arutelu ettevalmistamiseks teeb volikogu esimees ettepaneku eestseisusele või komisjonile teema läbitöötamiseks ning vajadusel teema käsitlemiseks enne volikogu istungit eestseisuse või komisjoni koosolekul.

(4)Ühe küsimuse arutelu kestab kuni kaks tundi.

(5)Komisjon või saadikurühm võib kalendriaasta jooksul algatada kaks linnale olulise tähtsusega küsimust.

§ 16.Istungi päevakord

(1)Istungi päevakorra projekti koostab volikogu esimees hiljemalt nädal enne volikogu istungit volikogule esitatud ettepanekute ja materjalide alusel, määrates iga päevakorraküsimuse arutamiseks ettekandja ja vajadusel kaasettekandja. Päevakorra projekt sisaldab selleks ajaks volikogu komisjonides menetletud eelnõusid. Töökorraldusliku sisuga eelnõusid ei pea komisjonides menetlema.

(2)Volikogu päevakorda kantakse: 1) infotund; 2) nõutavas korras ettevalmistatud eelnõud ja pöördumised; 3) arupärimisele vastamised, kui arupärimise esitaja soovib suulist vastust volikogu istungil; 4) muud küsimused, mis ei vaja õigusakti kehtestamist, aga mida peetakse vajalikuks arutada volikogu istungil; 5) volikogu kirjavahetus; 6) linnavalitsuse informatsioon.

§ 17.

Eestseisus, kuulanud ära volikogu esimehe, saadikurühmade ja linnavalitsuse seisukohad istungi päevakorra projektis olevate eelnõude kohta, arutab eelnõude lisamist istungi päevakorra projekti või nende väljaarvamist sellest ning kooskõlastab päevakorra projekti. Elektroonilise koosoleku korral saadetakse liikmetele koosoleku päevakord ja viide elektroonilistele materjalidele e-posti teel ja nad edastavad oma seisukohad kokkulepitud ajaks samuti e-posti teel. Võimalik on ka liikme koosolekul osalemine elektrooniliselt või kaugosalusega. Sellisel juhul edastab liige oma seisukohad e-posti teel enne koosoleku algust.

§ 18.

Volikogu spetsialist saadab istungi päevakorra projekti ja viite elektroonilistele materjalidele volikogule, linnavalitsusele ja volikogu komisjonide liikmetele neli päeva enne istungit e-postiga.

§ 19.Muudatusettepanekute esitamise õigus

(1)Volikogu menetluses olevatele eelnõudele on muudatusettepanekuid õigus esitada: 1) volikogu liikmel; 2) volikogu saadikurühmal; 3) volikogu komisjonil; 4) linnavalitsusel.

(2)Muudatusettepanek peab sisaldama viidet eelnõu muudetavale osale ja soovitava muudatuse täpset sõnastust, vajadusel majanduslikku ja õiguslikku põhjendust.

§ 20.Komisjonides muudatusettepanekute esitamine

Volikogu komisjonid esitavad oma seisukohad eelnõu kohta, vajaduse korral ka eelnõu muudatusettepanekud eelnõud menetleva komisjoni koosolekul. Koosolekul komisjoni liikmete poolt esitatud muudatusettepanekud hääletatakse läbi ning volikogule esitatakse ettepanekud, mis on saanud vajaliku arvu poolthääli.

§ 21.Muudatusettepanekute menetlemine juhtivkomisjonis

(1)Juhtivkomisjon peab andma seisukoha eelnõule.

(2)Juhtivkomisjon vaatab läbi kõik tähtaegselt eelnõule esitatud muudatusettepanekud. Juhtivkomisjon peab võimaldama muudatusettepaneku esitajal oma ettepanekut selgitada ning eelnõu algatajal ettepaneku suhtes arvamust avaldada enne selle kohta seisukoha kujundamist. Juhtivkomisjon võib arutelu tulemusel teha eelnõule ise muudatusettepanekuid.

(3)Juhtivkomisjoni seisukohad eelnõu muudatusettepanekute kohta ning hääletustulemused fikseeritakse protokollis. Juhtivkomisjon koostab vajadusel muudatusettepanekute loetelu, mis sisaldab kõigi muudatusettepanekute sõnastust, esitajat ning juhtivkomisjoni seisukohta.

(4)Kui eelnõu on pärast juhtivkomisjoni toimumist arutanud muu volikogu alatine komisjon ja otsustanud esitada eelnõule muudatusettepanekuid, edastab linnakantselei volikogu komisjoni poolt heakskiidetud muudatusettepanekud viivitamatult juhtivkomisjoni esimehele.

(5)Muudatusettepanekuks ei loeta: 1) ettepanekut eelnõu lugemine katkestada või saata eelnõu järgmisele lugemisele; 2) ettepanekut parandada eelnõus kirja- või vormiviga või ilmne ebatäpsus.

(6)Volikogu liikmed, saadikurühmad ja linnavalitsus esitavad oma seisukohad eelnõu kohta, vajaduse korral ka eelnõu muudatusettepanekud hiljemalt volikogu istungil eelnõu menetlemise ajal.

§ 22.Eelarve eelnõule muudatusettepanekute tegemise erisused

(1)Eelarve eelnõu muudatusettepanekule lisab selle algataja põhjendused ja arvestused kavandatavate muudatustega kaasnevate väljaminekute ja nende katteallikate kohta. Eelarve menetlemise käigus ei pea arvestama neid muudatusettepanekuid, mis suurendavad eelarve kulude kogusummat ja millele pole näidatud katteallikaid.

(2)Eelarve esimese lugemise lõpetamisel määrab volikogu esimees eelnõule muudatusettepanekute esitamise tähtpäeva, mis on hiljemalt üks tööpäev enne eelarve eelnõud teisel lugemisel menetleva volikogu istungi toimumise aega.

(3)Eelarve eelnõu teisel lugemisel volikogu istungi päeval muudatusettepanekuid ei tehta.

§ 23.

Volikogu töövorm on istung, mis on üldjuhul avalik ja selle toimumist on võimalik jälgida Viljandi linna kodulehel. Volikogu võib kuulutada istungi või mõne päevakorrapunkti arutelu kinniseks, kui selle poolt hääletavaid volikogu liikmeid on vähemalt kaks korda enam kui vastu hääletavaid või kui arutatavat küsimust puudutavate andmete avaldamine on seadusega keelatud või piiratud.

§ 24.

Istungit juhatab volikogu esimees või tema asendaja, nende puudumisel volikogu istungil viibiv vanim volikogu liige. Istungil mitteosalemisest teatab volikogu liige volikogu spetsialistile.

§ 25.

Istungi juhataja avab istungi sõnadega: „Avan Viljandi Linnavolikogu ___ (koosseisu number) koosseisu (istungi number) istungi.”, kinnitades seda haamrilöögiga. Seejärel tutvustab juhataja kutsutud isikuid.

§ 26.

Istungi alguses kontrollitakse volikogu liikmete kohalolekut istungite infosüsteemis ning istungi juhataja teeb teatavaks istungil osalevate ja puuduvate volikogu liikmete arvu.

§ 27.

Pärast kohaloleku kontrolli tehakse teatavaks istungi päevakorra projekt ja vaadatakse läbi selle kohta laekunud avaldused.

§ 28.

Avaldused lahendab istungi juhataja ükshaaval. Päevakorra projekti võib täiendada vähemalt 2/3 kohalolevate volikogu liikmete nõusolekul.

§ 29.

Istungi päevakord kinnitatakse poolthäälteenamusega. Kui päevakorda ei kinnitata, paneb istungi juhataja kõik esitatud päevakorrapunktid hääletamisele ükshaaval. Päevakorrapunktide väljaarvamine või päevakorrapunktide järjestuse muutmine otsustatakse poolthäälteenamusega.

§ 30.

Kui istungil ei jõuta läbi arutada kõiki päevakorrapunkte, otsustab volikogu istungi katkestamise ning selle edaspidise jätkamise aja ja koha. Istungilt puudunud volikogu liikmeid teavitatakse sellest otsusest.

§ 31.

Päevakorra esimene punkt on infotund, kus võivad volikogule küsimusi esitada ja ettepanekuid teha kõik volikogu spetsialisti juures sõnasaamiseks registreerunud isikud. Infotunni kestus on kuni üks tund. Iga sõnasaamiseks registreerunud isiku sõnavõtu pikkuseks on maksimaalselt 10 minutit. Pikema sõnavõtu otsustab istungi juhataja. Küsimuse esitamiseks on aega kuni üks minut, vastamiseks kuni kolm minutit.

§ 32.Kaugosalusega istung

(1)Volikogu istung võib volikogu esimehe otsusel toimuda täieliku või osalise kaugosalusega (edaspidi kaugosalusega istung). Hea tava kohaselt osaleb volikogu liige volikogu istungil pigem füüsiliselt kohal olles.

(2)Täieliku kaugosalusega istungi läbiviimiseks peavad olema kaalukad põhjused. Otsuse langetab volikogu esimees volikogu eestseisuse ettepanekul.

(3)Kaugosalusega istung on volikogu istung, millel saab osaleda elektrooniliste vahendite abil istungil füüsiliselt kohal olemata.

(4)Kaugosalusega istungi võib läbi viia, kui volikogu liikmele on tagatud võimalus eemal viibides reaalajas toimuva kahesuunalise videosilla abil istungit jälgida ja teha reaalajas istungi toiminguid (eelnõu esitamine, ettekanded, suulised küsimused, sõnavõtud, protestid, hääletamine ja muud toimingud) ning võimalus anda teada nende tegemise takistusest.

(5)Kaugosalusega istungil peab kaugosaluse teel istungil osaleja viibima kogu aja istungil avatud kaameraga.

(6)Kaugosalusega istungi toimumisest teatab volikogu esimees istungi kutses.

(7)Kaugosalusega istungil kohaldab istungi juhataja istungi läbiviimist puudutavaid sätteid erisustega, mis on vajalikud kaugosalusega istungi läbiviimiseks ega takista volikogu liikmel tema õiguste teostamist.

(8)Soovist osaleda istungil kaugosalusega tuleb anda teada volikogu spetsialistile.

(9)Kui esinevad takistused, mis ei võimalda volikogu kaugosalusega istungi läbiviimist, katkestab istungi juhataja istungi ja määrab mõistliku aja takistuste kõrvaldamiseks. Kui takistuse kõrvaldamine mõistliku ajaga ebaõnnestub ja takistus seisneb kaugosalusega voliniku osalemise võimatuses erinevate tehniliste probleemide tõttu, siis arvatakse volinik istungilt lahkunuks.

(10)Kui volinikku ei ole kahesuunalise videosilla abil võimalik näha ja kuulda, siis arvatakse volinik istungilt lahkunuks.

§ 33.

Istungid protokollitakse ning salvestatakse audiovisuaalselt.

§ 34.

Volikogu teeb istungil oma töös iga kahe tunni järel kuni 15-minutilise vaheaja, kui ei otsustata teisiti.

§ 35.

Töökorralduslikes küsimustes on istungi juhatajal õigus võtta kuni 10-minutilisi vaheaegu.

§ 36.

Istungi juhataja informeerib volikogu liikmeid volikogule saabunud kirjadest ja saadetud vastustest. Volikogu liikmetel on õigus esitada küsimusi volikogu esimehele ja aseesimehele volikogu tööd puudutavates küsimustes.

§ 37.

Päevakorra viimane punkt on linnavalitsuse informatsioon. Volikogu liikmetel on õigus esitada küsimusi kõigile kohalolevatele linnavalitsuse liikmetele. Päevakorrapunkti kestus on kuni üks tund. Küsimuse esitamiseks on aega kuni üks minut.

§ 38.

Istungi juhataja tagab istungi toimumise seaduslikkuse ja korra.

§ 39.

Volikogu õigusakti eelnõu arutelu koosneb ettekandest, juhtivkomisjoni kaasettekandest, teiste komisjonide seisukohtadest, küsimustest ja nendele vastamisest, sõnavõttudest ning ettekandja ja kaasettekandja lõppsõnast. Küsimusi saab esitada ettekande, kaasettekande ja teiste komisjonide seisukohade järel.

§ 40.

Alternatiivsete eelnõude olemasolul võib teisele lugemisele saata vaid istungil enim hääli saanud eelnõu.

§ 41.

Eelnõu esitaja võib eelnõu tagasi võtta igas menetluse etapis vahetult enne lõpphääletust.

§ 42.

Volikogu istungil antakse päevakorra küsimuses ettekandjale, kaasettekandjale ja sõnavõtjatele maksimaalselt aega: 1) ettekandeks kümme minutit; 2) kaasettekandeks viis minutit; 3) küsimuseks üks minut; 4) sõnavõtuks ühes päevakorrapunktis üks kord kolm minutit; 5) kaasettekandja lõppsõnaks kolm minutit; 6) ettekandja lõppsõnaks kolm minutit.

§ 43.

Poolthäälteenamusega võib nimetatud aega pikendada, kusjuures ettekandeks ja kaasettekandeks võib pikemat aega lubada ainult enne sõnaandmist. Kui kõneleja räägib üle ettenähtud aja või kaldub ilmselt antud teemast kõrvale, kutsub istungi juhataja teda korrale või lõpetab sõnavõtu.

§ 44.

Pärast ettekandeid võib esitada ettekandjatele küsimusi. Iga volikogu liige võib esitada kuni kolm küsimust. Ettekandja võib vajaduse korral delegeerida vastamise komisjoni või linnavalitsuse liikmele. Istungi juhataja võib küsimustele vastamise ajal anda vajaduse korral kaasvastamiseks sõna vastava ala linnavalitsuse ametnikule.

§ 45.Eelnõude muudatusettepanekute menetlemine

(1)Eelnõu muudatusettepanek esitatakse kirjalikult enne istungit volikogu spetsialistile või istungi ajal elektroonilises istungite infosüsteemis.

(2)Eelnõu muudatusettepanek peab sisaldama viidet eelnõu muudetavale osale ja soovitava muudatuse täpset sõnastust.

(3)Eelnõu muudatusettepanekuid menetletakse ja vajadusel hääletatakse enne eelnõu lõpphääletust või enne eelnõu saatmist järgmisele lugemisele.

(4)Eelnõu muudatusettepaneku kohta küsitakse eelnõu esitaja arvamust. Linnavalitsuse esitatud eelnõu puhul esitab muudatusettepaneku kohta linnavalitsuse seisukoha eelnõu ettekandja.

(5)Istungi juhataja paneb eelnõu muudatusettepaneku hääletamisele ainult siis, kui linnavolikogu liige või saadikurühm seda nõuab.

§ 46.Eelnõu menetlemine mitmel lugemisel

(1)Vähemalt kahel lugemisel on kohustuslik menetleda järgmisi eelnõusid: 1) linna eelarve ja lisaeelarve vastuvõtmine; 2) linna põhimääruse kinnitamine ja muutmine, kui muutmine ei tulene seadusest; 3) kohalike maksude kehtestamine ja muutmine; 4) arengustrateegia ja eelarvestrateegia vastuvõtmine.

(2)Eelnõud pannakse kuni kolmele lugemisele ja eelnõude iga lugemist võib katkestada üks kord.

(3)Eelnõu lugemise katkestamise või saatmise järgmisele lugemisele otsustab volikogu. Eelnõu lugemise katkestamise või järgmisele lugemisele saatmise korral otsustab volikogu muudatusettepanekute esitamise aja, volikogu otsustus kantakse istungi protokolli.

(4)Eelnõud, mille lugemine katkestati, kannab volikogu esimees järgmise istungi päevakorda esimestena.

(5)Eelnõu, mis otsustati saata järgmisele lugemisele, tuleb järgmisele lugemisele esitada hiljemalt kolme kuu jooksul, välja arvatud kuud, mil volikogu istungeid ei toimu. Kui eelnõu algataja ei esita eelnõu järgmisele lugemisele eelmises lauses toodud tähtajal, langeb eelnõu menetlusest välja.

(6)Eelnõu järgmisel lugemisel või eelnõu lugemise katkestamisel võib eelnõu algataja esitada eelnõu parandatud või täiendatud teksti.

(7)Järgmisele lugemisele saadetakse eelnõu juhul, kui eelnõud arutanud juhtivkomisjon peab vajalikuks eelnõu täiendamist, muutmist või täiendavat arutelu. Eelnõuga töötab edasi eelnõu esitaja koostöös juhtivkomisjoniga.

(8)Eelnõu lugemise katkestamise või järgmisele lugemisele saatmise korral esitatakse muudatusettepanekud volikogu määratud ajaks eelnõu algatajale.

§ 47.

Istungil viibivatele isikutele sõnaandmise otsustab istungi juhataja.

§ 48.

Sõnavõtusoovist antakse istungil märku istungite infosüsteemis.

§ 49.

Pärast kõigi päevakorrapunktide läbiarutamist on igal volikogu liikmel õigus kuni kolm minutit kestvaks sõnavõtuks vabal teemal. Sõnavõtusoovist antakse teada istungite infosüsteemis.

§ 50.

Volikogu ainupädevusse kuuluvaid küsimusi otsustatakse hääletamise teel. Muudes küsimustes hääletatakse juhul, kui vähemalt üks volikogu liige seda nõuab.

§ 51.

Hääletamine, sealhulgas ka umbusaldushääletamine, on avalik.

§ 52.

Isikuvalimised otsustatakse salajasel hääletamisel elektroonilises keskkonnas, mis on registreeritud Riigi infosüsteemi haldussüsteemis (RIHA) või 8. peatükis sätestatud korras, kui elektroonilises keskkonnas ei ole võimalik hääletamist läbi viia.

§ 53.

Volikogu liige ei saa hääletamisõigust edasi volitada.

§ 54.

Iga volikogu liige võib taotleda nimelist hääletamist. Nimelise hääletamise otsustab volikogu. Nimeline hääletamine viiakse läbi, kui selle poolt hääletab vähemalt pool istungil osalevatest volikogu liikmetest.

§ 55.

Volikogu õigusakti eelnõu kohta esitatud muudatusettepanekud pannakse hääletamisele ning otsustatakse poolthäälte enamusega. Kui ühe ja sama sätte kohta on esitatud mitu erinevat muudatusettepanekut, käsitletakse neid koos ning esitamise järjekorras. Vastuvõetuks loetakse enim poolthääli saanud ettepanek.

§ 56.

Kui volikogule on esitatud samas küsimuses mitu eelnõud, paneb istungi juhataja enne otsuse või määruse vastuvõtmist eelnõud konkureerivale hääletusele. Lõpphääletusele läheb enim hääli saanud eelnõu. Kui eelnõusid on enam kui kaks, toimub hääletus mitmes voorus.

§ 57.

Enne eelnõu lõpphääletust pannakse hääletusele esitatud muudatusettepanekud, kui seda nõuab vähemalt üks volikogu liige.

§ 58.

Enne muudatusettepanekute hääletamist võib saadikurühma esimees või tema asendaja võtta kuni kümneminutilise vaheaja.

§ 59.

Enne eelnõu lõpphääletust võib saadikurühma esimees või tema asendaja võtta kuni kümneminutilise vaheaja.

§ 60.

Enne eelnõu lõpphääletust kontrollib istungi juhataja vajaduse korral kvoorumi olemasolu.

§ 61.

Istungi juhataja teeb pärast hääletamist teatavaks hääletamise tulemuse ja kinnitab langetatud otsuse haamrilöögiga.

§ 62.

Volikogu liikmel on õigus hääletamise tulemusi vaidlustada kohe pärast hääletamise tulemuste teatavakstegemist. Kordushääletuse läbiviimise otsustab volikogu poolthäälteenamusega.

§ 63.

Salajane hääletamine toimub istungite infosüsteemis. Kui see ei ole võimalik, viib salajase hääletamise läbi volikogu poolt moodustatud kolmeliikmeline häältelugemiskomisjon (edaspidi komisjon). Enne hääletamise algust tutvustab komisjoni esimees hääletamis- ja valimistulemuste kindlakstegemise korda.

§ 64.

Komisjon kontrollib valimiskasti ja pitseerib selle.

§ 65.

Hääletamissedelile kantakse kandidaatide nimed ülesseadmise järjekorras.

§ 66.

Häältelugemiskomisjon väljastab volikogu liikmetele allkirja vastu volikogu pitseriga varustatud hääletussedelid.

§ 67.

Pärast sedeli täitmist murtakse sedel kokku. Komisjoni liige paneb kokkumurtud sedelile volikogu pitseri. Seejärel laseb hääletaja sedeli valimiskasti.

§ 68.

Komisjon teeb kindlaks:

(1)volikogu liikmete nimekirja järgi valijate arvu ja neist hääletamissedeli saanute arvu;

(2)valimiskastis olevate sedelite alusel hääletamisest osavõtnud valijate arvu;

(3)kehtetute hääletamissedelite arvu.

§ 69.

Komisjon loeb hääled avalikult kohe pärast hääletamise lõppemist.

§ 70.

Enne valimistulemuste teatavakstegemist on volikogu liikmel õigus esitada komisjonile kirjalik protest hääletamise korra rikkumise või hääletamistulemuste kindlakstegemise rikkumise kohta. Olulise rikkumise puhul korraldab komisjon kordushääletuse.

§ 71.

Hääletamistulemuste kohta koostab häältelugemiskomisjon protokolli, mille volikogu kinnitab poolthäälteenamusega.

§ 72.

Vähemalt 1/4 volikogu koosseisust võib algatada umbusalduse avaldamise volikogu esimehele, volikogu aseesimehele, volikogu komisjoni esimehele, volikogu komisjoni aseesimehele, revisjonikomisjoni liikmele, linnavalitsusele, linnapeale või linnavalitsuse liikmele.

§ 73.

Umbusalduse algatamine toimub volikogu istungil. Umbusaldus algatatakse enne päevakorrapunktide arutelude juurde asumist. Umbusalduse algatajate esindaja esineb ettekandega ja annab umbusaldusavalduse istungi juhatajale üle. Kirjalikus umbusalduse avaldamise algatuses märgitakse umbusalduse avaldamise põhjus ja sellele annavad allkirja kõik algatajad.

§ 74.

Umbusaldus tuleb arutusele volikogu järgmisel istungil.

§ 75.

Küsimuse arutamisel istungil teeb üks umbusalduse algatajatest kuni viieminutise ettekande. Tema vastab ka volikogu liikmete küsimustele. Igal volikogu liikmel on õigus esitada ettekandjale kuni kaks küsimust.

§ 76.

Isikul, kellele tahetakse avaldada umbusaldust, on õigus nimetatud küsimuses istungil sõna võtta kuni viie minuti ulatuses.

§ 77.Arupärimisõigus

(1)Volikogu saadikurühmal ja volikogu liikmel on õigus esitada arupärimisi linnapeale ja linnavalitsuse liikmetele nende tegevusvaldkonda kuuluvate küsimuste kohta. Arupärimises nähakse ette sellele vastamise viis: kirjalik, suuline või kirjalik ja suuline.

(2)Arupärimine vormistatakse kirjalikult ja esitatakse volikogu istungil istungi juhatajale või istungitevahelisel ajal volikogu spetsialistile. Volikogu spetsialist edastab arupärimise hiljemalt järgneva tööpäeva jooksul arupärimise adressaadile.

(3)Kirjalik vastus arupärimisele tuleb saata 10 tööpäeva jooksul arvates arupärimise kättesaamise päevast.

(4)Kui arupärimises oli ette nähtud suuline vastamine, võtab volikogu esimees suulise vastamise volikogu istungi päevakorra projekti. Kui arupärimises ei olnud ette nähtud suulist vastamist, kuid kirjalik vastus ei rahulda arupärimise esitajat, esitatakse volikogu esimehele kahe nädala jooksul pärast kirjaliku vastuse saamist taotlus võtta arupärimisele vastamine volikogu istungi päevakorra projekti.

§ 78.

Suulisel vastamisel arupärimisele teeb kuni kümneminutilise ettekande arupärimise esitaja. Ettekandjale võib esitada igaüks kolm küsimust. Seejärel vastab arupärimisele selle saaja kuni kümme minutit. Arupärimisele vastajale võib esitada igaüks kolm küsimust. Arupärimise saajal ja arupärimise esitajal on võimalus lõppsõnaks.

§ 79.

Kirjalikud arupärimised ja nende vastused avalikustatakse Viljandi linna koduleheküljel.

§ 80.

Volikogu liikmel on kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 26 lõike 2 kohaselt õigus saada oma kirjalikule küsimusele vastus linnavalitsuselt või linna ametiasutuselt 10 tööpäeva jooksul küsimuse esitamisest arvates, vajaduse korral pikendatakse vastamise tähtaega 20 tööpäevani.

§ 81.

Volikogul on õigus üldaktidena välja anda määrusi ja üksikaktidena vastu võtta otsuseid. Lisaks võib volikogu vastu võtta deklaratsioone, pöördumisi ja muid dokumente, mis ei ole kohustusliku iseloomuga. Dokumentidele kirjutab alla volikogu istungi juhataja.

§ 82.

Volikogu kontrollib oma määruste ja otsuste täitmist volikogu komisjonide, eelkõige revisjonikomisjoni, kaudu. Konkreetsete aktide täitmise kontrollimise kohustuse võib volikogu panna linnavalitsusele, samuti volikogu poolt määratud, valitud või kinnitatud isikutele.

§ 83.

Istungi kohta koostab volikogu spetsialist protokolli, millesse kantakse:

(1)istungi number, toimumise koht ja aeg;

(2)istungi alguse ja lõpu kellaaeg;

(3)istungi päevakord;

(4)istungi juhataja ja protokollija nimi;

(5)istungist osavõtvate ja puuduvate volikogu liikmete nimed ning istungile kutsutute nimed;

(6)arutusel olnud küsimused, ettekandjate ja sõnavõtnute nimed;

(7)kõik hääletusele pandud ettepanekud ja vastuvõetud otsustused;

(8)hääletamisviis ja häälteenamus otsustuste tegemisel.

§ 84.

Osalise või täieliku kaugosalusega istungi toimumise korral tehakse protokolli sellekohane märge.

§ 85.

Istungi protokoll koostatakse hiljemalt kolme tööpäeva jooksul. Istungil osalenud isikutel on õigus teha protokolli kohta märkusi hiljemalt kahe tööpäeva jooksul pärast protokolli kavandi väljasaatmist. Märkused lisatakse protokollile.

§ 86.

Protokollile kirjutavad alla istungi juhataja ja protokollija.

§ 87.

Istungi protokoll allkirjastatakse hiljemalt nädal pärast istungi toimumist.

§ 88.

Istungite protokollid ja audiovisuaalsed salvestised säilitatakse alatiselt.

§ 89.

Tunnistada kehtetuks Viljandi Linnavolikogu 21.09.2017 määrus nr 119 „Viljandi Linnavolikogu töökord“.

§ 90.

Määrus jõustub kolmandal päeval pärast avaldamist Riigi Teatajas.

Riigi Teatajas ↗RT IV, 2026-11-10