(1)Määrusega kehtestatakse piirkondlike lõimitud aine- ja keeleõppe metoodikakeskuste (edaspidi keskus) valimise ning neile Haridus- ja Teadusministeeriumi valitsemisala vahendite arvelt riigisisese projektipõhise toetuse (edaspidi toetus) andmise, kasutamise ja tagasinõudmise tingimused ning kord perioodiks 2027–2030.
(2)Keskuste valimise ja toetuse andmise eesmärk on tagada riigi haridusstandardi järgimine ja kvaliteetse hariduse kättesaadavus ning pakkuda metoodilist kogemusvahetust eesti keelest erineva emakeelega laste ning õpilastega tegelevatele haridustöötajatele.
(3)Keskuste valimise konkursi kuulutab välja ning konkursitaotlusi ja tegevuskavasid menetleb Eesti Keele Instituut (edaspidi rakendusasutus). Rakendusasutus otsustab keskuste valimise, toetuse andmise või mitteandmise, korraldab toetuse maksmise, kontrollib toetuse kasutamist ning otsustab vajadusel toetuse tagasinõudmise keeleseaduse §-s 61 sätestatud alustel ja korras.
(4)Rakendusasutus nõustab keskusi, korraldab nendevahelist koostööd ning jälgib toetuse eesmärgipärast kasutamist.
(5)Keskustele antava toetuse eelarve kinnitab haridus- ja teadusminister valitsemisala eelarve käskkirjaga. Toetust ei eraldata ning koostöö lõpetatakse, kui toetuse andja eelarves puuduvad taotletavaks tegevuseks ettenähtud eelarvevahendid.
(1)Keskus pakub piirkonna lasteaias, lastehoius ning üldharidus- ja kutsekoolis eesti keelest erineva emakeelega laste ja õpilastega tegelevatele haridustöötajatele LAK-õppe, sh keelekümbluse pedagoogilise lähenemise rakendamist toetavaid tegevusi, soodustades ka koostööd mitteformaalõppe asutustega, mille raames: 1) pakub piirkonna haridustöötajatele koostöövõimalusi ja kogemuste ning parimate praktikate jagamist regionaalsetest vajadustest lähtuvalt ning korraldab avalikke õpisündmusi; 2) jagab piirkonna lasteaedadele, lastehoidudele ning üldharidus- ja kutsekoolidele infot keskuste ning rakendusasutuse õpisündmuste kohta; 3) soetab, koondab ning laenutab välja eesti keele ja eestikeelset õpet toetavat metoodilist kirjandust; 4) teeb koostööd teiste piirkondlike keskustega, Keelesammu programmiga, sh Harjumaal Tallinna Õpetajate Maja Metoodika- ja Kompetentsikeskusega ning Ida-Virumaal Tartu Ülikooli Narva Kolledži metoodikakeskusega.
(2)Keskus on avatud eelregistreerunud sihtgrupile kogemuste ja parimate praktikate jagamiseks, õppematerjalide laenutamiseks ja tutvumiseks vastavalt vajadusele.
(3)Keskus määrab ühe või mitu koordinaatorit, kelle ülesandeks on keskuse töö igapäevane koordineerimine, õpisündmuste korraldamine ja/või läbiviimine, arendustegevuste kavandamine, info liikumise ja koostöö korraldamine ning keskuse tegevustega seotud dokumentatsiooni ja aruandluse haldamine.
(4)Käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 1 nimetatud tegevused kavandab ja viib üldjuhul ellu keskuse pedagoogiline personal. Piirkondlikust vajadusest lähtudes võib keskus korraldada kalendriaastas kuni kolm tellitavat õpisündmust, mille läbiviimiseks kaasatakse keskuseväline ekspert. Tellitavate õpisündmuste kavandamisel arvestab keskus rakendusasutuse suunistega. Tegevuskavas kajastamata tellitav õpisündmus kooskõlastatakse eelnevalt rakendusasutusega.
(5)Rakendusasutusel on õigus korraldada keskuses või keskusega koostöös õpisündmusi ja muid arendustegevusi. Keskuste õpisündmuste ja arendustegevuste kulud võib rakendusasutus katta oma eelarvelistest vahenditest.
(6)Keskus tagab, et keskuse töös osalevad töötajad (koordinaatorid, õpetajad, juhtkonna esindajad) võtavad osa perioodil 2027–2030 rakendusasutuse korraldatud seminaridest ja läbivad aastas vähemalt 30 tundi valdkonnaspetsiifilist täienduskoolitust.
(1)Rakendusasutus valib konkursi korras kokku kuni 13 keskust, mis katavad tegevustega järgmised piirkonnad: 1) Harjumaa; 2) Ida-Virumaa; 3) Jõgevamaa; 4) Lääne-Virumaa; 5) Pärnumaa; 6) Tartumaa; 7) Valgamaa.
(2)Ühte piirkonda võib valida üks või mitu keskust. Mitme keskuse valimisel võib keskuste tegevuse jaotada territoriaalse tegevuspiirkonna, sihtrühma, haridusastme või ülesannete alusel.
(3)Rakendusasutus teavitab konkursi avanemisest oma veebilehel. Teavitus peab muu hulgas sisaldama infot taotluste esitamise tähtaegade kohta ning vajaduse korral teavet piirkondliku või sihtrühmapõhise jaotuse kohta.
(4)Rakendusasutusel on õigus korraldada perioodi jooksul täiendavaid konkursse kooskõlastades need eelnevalt Haridus- ja Teadusministeeriumiga. Täiendava konkursi tulemusel valitud keskuse tegevusperiood lõpeb 31. detsembril 2030.
(5)Konkursil osalemiseks peab kandideeriv haridusasutus vastama järgmistele tingimustele: 1) haridusasutuses on kasutatud eesti keelest erineva emakeelega laste või õpilaste õpetamisel LAK-õpet järjepidevalt viimase viie aasta jooksul; 2) haridusasutusel on kogemus LAK-õppe tutvustamisel, õppevahendite ja -materjalide loomisel, seminaride läbiviimisel, eesti keele kui sihtkeele õppega seotud sündmuste korraldamisel, sh koostöös valdkonna ekspertidega; 3) haridusasutuse töötajatel on kogemus eesti keele ja eestikeelse õppe arendamisel ning metoodilises tegevuses; 4) haridusasutuses on vähemalt kaks koolitaja ettevalmistuse või kogemusega õpetajat, kes kasutavad õppetöös LAK-õppe põhimõtteid.
(1)Konkursil osalemiseks esitab haridusasutus konkursitaotluse 10 tööpäeva jooksul alates konkursi avamisest Taotluste menetlemise infosüsteemis (https://toetused.kul.ee/) (edaspidi taotluskeskkond). Kui taotluskeskkonna töös esineb tehniline viga, mis takistab taotluse tähtaegset esitamist, pikendatakse taotlemise tähtaega vea likvideerimisele kulunud päevade arvu võrra.
(2)Konkursitaotluses esitatakse: 1) haridusasutuse nimi, registrikood, taotluse esitaja nimi, e-post, telefoninumber; 2) haridusasutuse pidaja andmed; 3) kinnitus, et haridusasutus vastab määruse § 3 lõikes 5 sätestatud tingimustele; 4) keskusega seotud koordinaatori ja koolitaja ettevalmistuse või kogemusega õpetajate kvalifikatsioon ja kontaktandmed; 5) visioon piirkondliku LAK-õppe keskusena tegutsemiseks aastatel 2027–2030, mis vastab käesoleva määruse lisas toodud kriteeriumidele; 6) esimese aasta tegevuskava ja eelarve.
(1)Taotlused vaatab läbi rakendusasutuse moodustatud komisjon.
(2)Komisjon hindab konkursitaotlust, sealhulgas visioonis ja tegevuskavas esitatut, määruse lisas sätestatud hindamiskriteeriumide alusel. Keskuseks võib valida taotleja, kelle konkursitaotlus on saanud vähemalt 30 punkti.
(3)Keskuste valimisel arvestatakse nõuetele vastavate ja käesolev paragrahvi lõikes 2 nimetatud minimaalse punktisumma saavutanud taotlejate hindamistulemusi ning vajadust tagada metoodilise toe piirkondlik kättesaadavus ja katvus, lähtudes piirkonnast, mille tegevuste elluviimiseks taotleja kandideerib.
(4)Samasse piirkonda võib valida mitu keskust, kui see on põhjendatud piirkonna suuruse, haridusasutuste arvu või paiknemise, sihtrühmade erinevuse, taotlejate erineva pädevuse või metoodilise toe parema kättesaadavuse tagamise vajadusega.
(5)Kui samas piirkonnas kandideerib mitu haridusasutust ja kõigi kandidaatide valimine ei ole piirkondlikust vajadusest lähtudes põhjendatud, eelistatakse kõrgema punktisumma saanud taotlejat. Võrdse punktisumma korral eelistatakse taotlejat, kelle visioon on saanud kõrgema hinnangu piirkondliku võrgustiku arendamise ning meeskonna ja töökorralduse kriteeriumides.
(6)Kui piirkonnas ei ole ühtegi määruse nõuetele vastavat ja käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud minimaalse punktisumma saavutanud taotlejat, võib rakendusasutus jätta keskuse valimata ning korraldada täiendava konkursi.
(7)Rakendusasutus jätab taotleja keskuseks valimata, kui: 1) taotluses on esitatud teadlikult ebaõigeid või mittetäielikke andmeid; 2) taotleja või taotlus ei vasta sätestatud nõuetele või taotluses esinevaid puudusi ei ole määratud tähtajaks kõrvaldatud; 3) taotleja valimine ei ole hindamistulemusi ning käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud asjaolusid arvestades põhjendatud.
(8)Komisjon teeb rakendusasutuse direktorile ettepaneku konkursitaotluse rahuldamiseks või mitterahuldamiseks. Konkursi tulemused kinnitatakse rakendusasutuse käskkirjaga. Konkursitaotluse rahuldamisega saab taotleja tegevusperioodiks keskuse staatuse, kusjuures toetuse eraldamine igaks järgnevaks eelarveaastaks otsustatakse eraldi vastavalt määruse §-dele 6 ja 7.
(1)Keskusele antakse toetust esitatud tegevuskava alusel eelarveaasta kohta ning vastavalt eelarvelistele võimalustele.
(2)Keskuse esimeseks eelarveaastaks antakse toetust konkursitaotluses esitatud tegevuskava ja eelarve alusel.
(3)Järgnevateks eelarveaastateks esitab keskus tegevuskava taotluskeskkonnas pärast eelneva aasta aruande kinnitamist.
(4)Tegevuskava kooskõlastatakse rakendusasutusega.
(1)Tegevuskava vaatab läbi komisjon, kes teeb rakendusasutuse direktorile ettepaneku toetuse andmiseks, osaliseks andmiseks või mitteandmiseks 20 päeva jooksul alates konkursi tulemuste kinnitamist või järgnevate eelarveaastate puhul tegevuskava esitamise kuupäevast. Toetuse andmise, osalise andmise või mitteandmise otsus kinnitatakse rakendusasutuse direktori käskkirjaga.
(2)Kui keskuseks valitud haridusasutus on Haridus- ja Teadusministeeriumi hallatav riigikool, teeb rakendusasutus haridus- ja teadusministrile ettepaneku eraldada koolile eelarve keskuse tegevuste elluviimiseks.
(3)Komisjon teeb ettepaneku toetust mitte anda, kui: 1) käesolevas määruses keskusele esitatud nõuded ei ole täidetud; 2) tegevuskavas esitatud tegevused ei ole nõuetekohased või täidetavad; 3) toetuse eraldamiseks puuduvad eelarvelised vahendid või ilmnevad muud toetuse andjast sõltumatud ettenägematud asjaolud, sealhulgas vääramatu jõud, riigieelarve vahendite vähendamine või muudatused valdkonna arengudokumentides, mis teevad toetuse eraldamise või tegevuste toetamise võimatuks.
(4)Rakendusasutusel on õigus küsida toetuse saajalt täiendavaid dokumente ja informatsiooni.
(5)Toetus kantakse keskuse pidaja arveldusarvele.
(1)Toetus antakse otsuses kinnitatud summas keskuse tegevuste elluviimiseks ja tegevuste elluviijate töö tasustamiseks.
(2)Toetuse saajal on lubatud tegevuskava eelarve kuluridade vahel vahendeid ümber paigutada kuni 20% ulatuses vastava kulurea mahust ilma rakendusasutuse eelneva kooskõlastuseta, tagades tegevuste täies mahus elluviimise. Suuremate muudatuste tegemine tuleb eelnevalt kooskõlastada rakendusasutusega.
(3)Keskuse pidajal on kohustus pidada arvestust toetuse kasutamise üle ja kõik toetuse kasutamisega seotud toimingud dokumenteerida.
(4)Toetust võib kasutada vaid kuludeks, mis on otseselt seotud tegevuste elluviimisega ning mis on kirjeldatud esitatud tegevuskavas ja eelarves.
(5)Tegevuskava eelarve koostatakse lähtuvalt järgmistest piirmääradest: 1) palgakulud kuni 70%; 2) tegevuste korraldamise ja transpordikulud (sh õpisündmustel osalemine) kuni 20%; 3) õppevara soetamise kulud kuni 10%.
(1)Toetuse kasutamise lõpptähtaeg on toetuse eraldamise eelarveaasta 31. detsember.
(2)Keskus esitab taotluskeskkonna kaudu toetuse kasutamise aruande hiljemalt 15. jaanuariks.
(3)Aruandes tuuakse välja toimunud tegevuste loetelu ja tegevuste elluviijad, ülevaade ja analüüs tegevuste elluviimisest, saavutatud tulemus või väljund ning tegelikud kulud kululiikide lõikes.
(4)Rakendusasutus vaatab aruande läbi ning teeb aruande kinnitamise või mittekinnitamise otsuse 30 tööpäeva jooksul pärast aruande laekumist.
(5)Rakendusasutusel on õigus: 1) küsida tõendeid raha sihipärase kasutamise kohta (sh kuludokumendid); 2) nõuda aruande ning toetuse sihipärase kasutamise kontrolliks juurdepääsu toetuse kasutamist kajastavatele dokumentidele ning toetusega seotud vahenditele ja materjalidele; 3) teha toetuse tagasinõudmise otsus keeleseaduse §-s 61 sätestatud alustel ja tähtajal.
(6)Rakendusasutus jätab aruande kinnitamata, kui: 1) aruandes esitatud informatsioon ei vasta kehtestatud nõuetele ning puudused ei ole etteantud tähtajaks kõrvaldatud; 2) toetust ei ole kasutatud ettenähtud kulude katteks; 3) toetust ei ole kasutatud toetuse eesmärgile vastavateks tegevusteks.
(7)Eelarveaastal kasutamata jäänud toetuse jääk tagastatakse toetuse andjale hiljemalt aruande esitamise tähtpäevaks või 30 päeva jooksul arvates rakendusasutuse vastavasisulisest nõudest, välja arvatud juhul, kui jääk on alla 10 euro.
(1)Rakendusasutus võib toetuse väljamaksmise peatada kui: 1) keskus ei ole esitanud nõuetekohast tegevuskava või toetuse kasutamise aruannet; 2) ilmnevad asjaolud, mis seavad kahtluse alla tegevuste nõuetekohase elluviimise või toetuse sihipärase kasutamise.
(2)Rakendusasutus võib tunnistada keskuseks valimise ning toetuse andmise otsuse kehtetuks ja lõpetada keskusega koostöö enne perioodi lõppu, kui: 1) toetuse andja eelarves puuduvad järgnevaks eelarveaastaks keskuste toetamiseks vajalikud riigieelarve vahendid ja tegevuste rahastamist ei ole võimalik jätkata; 2) keskus ei vasta enam käesoleva määruse § 2 ja § 3 lõikes 5 sätestatud nõuetele; 3) keskus loobub keskuse staatusest kirjaliku avalduse alusel; 4) esinevad keeleseaduse § 61 lõikes 1 sätestatud toetuse tagasinõudmise alused; 5) keskuse suhtes on algatatud likvideerimis- või pankrotimenetlus.
(3)Keskuseks valimise ja toetuse andmise otsuse kehtetuks tunnistamiseks teeb komisjon rakendusasutuse direktorile põhjendatud ettepaneku.
(4)Keskuse pidaja avalduse alusel toetusest loobumisel tunnistatakse toetuse andmise otsus kehtetuks ning toetuse saaja tagastab kasutamata toetuse 60 päeva jooksul otsuse teatavakstegemisest. Avaldus esitatakse rakendusasutuse e-posti aadressile [email protected].
(1)Toetus nõutakse tagasi keeleseaduse §-s 61 sätestatud alustel ja korras.
(2)Toetuse tagasinõudmise otsuse teeb rakendusasutus.
(9)Rakendusasutus teavitab haridusasutust konkursi tulemustest ja haridusasutuse pidajat valituks osutumisest 10 tööpäeva jooksul pärast tulemuste kinnitamist.