Käesoleva seaduse eesmärk on õiguslike aluste loomine imporditud kaupade tolliväärtuse määramiseks.
(1) Käesolevas seaduses kasutatakse järgmisi mõisteid: 1) Eesti tolliterritooriumile sisenemise koht: a) meretranspordiga üle tollipiiri toimetatava kauba puhul - lossimis- või ümberlaadimissadam, kui ümberlaadimist on kinnitanud selles sadamas paiknev tollipunkt või -post; b) raudtee-, auto-, õhu- või siseveetranspordiga üle tollipiiri toimetatava kauba puhul - koht, kus asub esimene tollipunkt või -post; c) muul viisil üle tollipiiri toimetatava kauba puhul - tollipiiri ületamise koht; 2) identsed kaubad - kaubad, mis on toodetud samas riigis ning, hoolimata võimalikest väikestest erinevustest välimuses, on identsed omaduste, kvaliteedi ja maine poolest; 3) imporditud kauba tolliväärtus (edaspidi tolliväärtus) - väärtuse järgi (ad valorem) maksustatava imporditud kauba käesoleva seaduse paragrahvides 4 - 9 sätestatud meetoditel määratud väärtus, mille alusel määratakse impordimaksud; 4) isik - Eesti või välisriigi füüsiline või juriidiline isik, riigi- või kohaliku omavalitsuse asutus, samuti rahvusvaheliste organisatsioonide asutused, olenemata sellest, kas need on juriidilised isikud või mitte; 5) kauba tegelik hind - kauba eest tegelikult makstud või makstav hind; 6) ostu komisjonitasu - tasu, mida kauba importija on maksnud teda esindavale isikule hinnatava kauba ostmise eest välisriigis; 7) sama klassi või liiki kaubad - samas tööstusharus toodetud ja samasse kaubagruppi kuuluvad kaubad, sealhulgas identsed või sarnased kaubad; 8) sarnased kaubad - kaubad, mis on toodetud samas riigis, kuid ei ole identsed, vaid sarnanevad omaduste ning materjali poolest, täidavad samasugust otstarvet ning on omavahel kaubanduslikult asendatavad. Kaupade sarnasuse määramisel tuleb arvestada ka kaupade kvaliteeti, mainet ja kaubamärgi olemasolu. (2) Hinnatava kaubaga saab identseks või sarnaseks lugeda hinnatava kauba tootja poolt toodetud kaupa. Sellise kauba puudumisel kasutatakse hindamisel teiste isikute poolt samas riigis toodetud ja hinnatava kaubaga identset või sarnast kaupa. (3) Isikud loetakse teineteisest sõltuvateks, kui: 1) üks nendest on ametiisik teise ettevõttes; 2) nad kohustuvad ühise tegutsemise lepingu alusel tegutsema ühise eesmärgi nimel; 3) üks on tööandja, teine töövõtja; 4) nad mõlemad omavad, kontrollivad või valdavad otseselt või kaudselt 5 protsenti või rohkem teise isiku osade või aktsiatega määratud häältest; 5) üks nendest kontrollib otseselt või kaudselt teist; 6) neid mõlemaid kontrollib otseselt või kaudselt kolmas isik; 7) nad kontrollivad koos otseselt või kaudselt kolmandat isikut; 8) nad on abikaasad, sugulased otseses ülenevas või alanevas liinis, õed, vennad või nende sugulased alanevas liinis, abielu kaudu hõimlased otseses ülenevas või alanevas liinis või abikaasa õed ja vennad. (4) Kui isikud on seotud äritegevuses nii, et üks on teise mis tahes viisil määratletud ainuagent, -edasimüüja või -kontsessionäär, loetakse nad sõltuvaks käesoleva paragrahvi 3. lõikes loetletud juhtudel. (5) Käesolevas seaduses hõlmab mõiste "tootmine" ka kasvatamist, valmistamist, kaevandamist või muud tegevust, mille tulemuseks on kaup. (6) Kaubanduslike tasemete all mõistetakse käesolevas seaduses: 1) tootmist; 2) hulgimüüki; 3) jaemüüki; 4) lõpptarbimist.
(1) Kauba esmane tolliväärtus on tehinguväärtus. Esmane tolliväärtus loetakse imporditud kauba tolliväärtuseks alati, kui on täidetud käesoleva seaduse paragrahv 4 2. lõikes loetletud tingimused. (2) Kui tolliväärtust ei ole võimalik määrata tehinguväärtuse alusel, määratakse tolliväärtus järjekorras esimesel käesoleva seaduse paragrahvides 5 - 8 loetletud meetodil, mille alusel on võimalik tolliväärtust määrata. Importija taotlusel on lubatud muuta käesoleva seaduse paragrahvides 7 ja 8 loetletud meetodite kasutamise järjekorda. (3) Kui tolliväärtust ei ole võimalik määrata ühegi käesoleva seaduse paragrahvides 4 - 8 loetletud meetodi alusel, määratakse see vastavalt käesoleva seaduse paragrahvile 9.
(1) Imporditud kauba tehinguväärtus käesoleva seaduse mõistes on Eestisse ekspordiks müüdud kauba tegelik hind, mida on vajadusel korrigeeritud kooskõlas käesoleva seaduse paragrahvidega 10 ja 11. (2) Tolliväärtuseks on tehinguväärtus, kui on täidetud kõik järgmised tingimused: 1) kaup on müüdud Eestisse; 2) kaubal on hind, mida ostja on tegelikult maksnud või maksab imporditud kauba eest; 3) ostja on vaba kauba käsutamisel või kasutamisel, välja arvatud piirangud, mis: a) tulenevad Eestis kehtivatest õigusaktidest; b) piiravad ala, kus kaupa võib edasi müüa või c) ei mõjuta oluliselt kauba väärtust; 4) kauba müük ega hind ei ole seostatav ühegi tingimusega, mille tõttu imporditud kauba väärtust ei ole võimalik määrata; 5) ostja poolt imporditud kauba järgnevast edasimüügist või kasutamisest saadud tuludest eilaekuükski osa ei otseselt ega kaudselt müüjale, välja arvatud juhud, kui selline laekumine vastab käesoleva seaduse § 10 1.-4. lõikes toodud tingimustele; 6) ostja ja müüja ei ole teineteisest sõltuvad või kui on sõltuvad, siis peab tehinguväärtus vastama käesoleva paragrahvi 3. ja 4. lõike tingimustele. (3) Kui ostja ja müüja on teineteisest sõltuvad, tuleb uurida müügiga seotud asjaolusid ning kauba tehinguväärtus loetakse tolliväärtuseks, kui see sõltuvus ei mõjuta kauba hinda. Kui tollil on importija poolt antud või mõnel muul viisil saadud teabe põhjal alust arvata, et ostja ja müüja omavaheline sõltuvus on avaldanud mõju kauba hinnale, peab toll esitama oma väited importijale, kellel on õigus esitada vastuväiteid. Importija nõudel esitab toll oma väited kirjalikult. (4) Kui ostja ja müüja on teineteisest sõltuvad, loetakse kauba tehinguväärtus tolliväärtuseks, kui importija tõestab, et see on väga lähedane ühele ligikaudu samal ajal määratud järgmistest väärtustest: 1) kauba tehinguväärtusele Eestisse eksporditud identsete või sarnaste kaupade müügil müüjast sõltumatule ostjale; 2) identsete või sarnaste kaupade tolliväärtusele, mis on määratud vastavalt käesoleva seaduse paragrahvile 7; 3) identsete või sarnaste kaupade tolliväärtusele, mis on määratud vastavalt käesoleva seaduse paragrahvile 8. (5) Käesoleva paragrahvi 4. lõike punktides 1 - 3 nimetatud väärtusi kasutatakse ainult importija soovil ning ainult võrdluseks, kusjuures arvestatakse erinevusi: 1) kaupade müügi kaubanduslikus tasemes; 2) kaupade koguses; 3) käesoleva seaduse paragrahv 10 1. - 4. lõikes nimetatud elementides; 4) kuludes, mida müüja kandis müügitehingutes, kus puudus sõltuvus müüja ja ostja vahel; 5) kuludes, mida müüja ei kandnud müügitehingutes, kus müüja ja ostja olid teineteisest sõltuvad."
(1) Kui tolliväärtust ei ole võimalik määrata käesoleva seaduse paragrahv 4 järgi, loetakse tolliväärtuseks Eestisse ekspordiks müüdud ja hinnatava kaubaga ligikaudu samal ajal Eestisse eksporditud identse kauba tehinguväärtus. (2) Tolliväärtuse määramisel käesoleva paragrahvi 1. lõike järgi võetakse aluseks: 1) hinnatava kaubaga samal kaubanduslikul tasemel ning ligikaudu samas koguses müüdud identse kauba tehinguväärtus, mida toll on aktsepteerinud tolliväärtusena; 2) käesoleva lõike punktis 1 nimetatud tingimuste puudumisel - tolli poolt tolliväärtusena aktsepteeritud identse kauba tehinguväärtus, kui identne kaup on müüdud hinnatava kaubaga a) kas samal kaubanduslikul tasemel, kuid erinevas koguses või b) erineval kaubanduslikul tasemel, kuid põhiliselt samas koguses või c) erineval kaubanduslikul tasemel ja erinevas koguses, kusjuures tehinguväärtust korrigeeritakse esitatud tõendusmaterjali alusel, arvestades erinevusi vastavalt kas koguses või kaubanduslikus tasemes või koguses ja kaubanduslikus tasemes. (3) Et arvestada olulisi erinevusi käesoleva seaduse paragrahv 10 2. lõikes loetletud kuludes, mis tulenevad hinnatava kauba ja sellega identse kauba erinevatest veoviisidest ja -kaugustest, on lubatud teha tolliväärtuse määramisel käesoleva paragrahvi järgi vajalik korrigeerimine. (4) Kui on võimalik kasutada rohkem kui üht identsete kaupade tehinguväärtust, kasutatakse tolliväärtuse määramisel neist kõige madalamat.
(1) Kui tolliväärtust ei ole võimalik määrata käesoleva seaduse paragrahvide 4 ja 5 järgi, loetakse tolliväärtuseks Eestisse ekspordiks müüdud ja hinnatava kaubaga ligikaudu samal ajal Eestisse eksporditud sarnase kauba tehinguväärtus. (2) Tolliväärtuse määramisel käesoleva paragrahvi 1. lõike järgi võetakse aluseks: 1) hinnatava kaubaga samal kaubanduslikul tasemel ning ligikaudu samas koguses müüdud sarnase kauba tehinguväärtus, mida toll on aktsepteerinud tolliväärtusena; 2) käesoleva lõike punktis 1 nimetatud tingimuste puudumisel - tolli poolt tolliväärtusena aktsepteeritud sarnase kauba tehinguväärtus, kui sarnane kaup on müüdud hinnatava kaubaga a) kas samal kaubanduslikul tasemel, kuid erinevas koguses või b) erineval kaubanduslikul tasemel, kuid põhiliselt samas koguses või c) erineval kaubanduslikul tasemel ja erinevas koguses, kusjuures tehinguväärtust korrigeeritakse esitatud tõendusmaterjali alusel, arvestades erinevusi vastavalt kas koguses või kaubanduslikus tasemes või koguses ja kaubanduslikus tasemes. (3) Et arvestada olulisi erinevusi käesoleva seaduse paragrahv 10 2. lõikes loetletud kuludes, mis tulenevad hinnatava kauba ja sellega sarnase kauba erinevatest veoviisidest ja -kaugustest, on lubatud teha tolliväärtuse määramisel käesoleva paragrahvi järgi vajalik korrigeerimine. (4) Kui on võimalik kasutada rohkem kui üht sarnaste kaupade tehinguväärtust, kasutatakse tolliväärtuse määramisel neist kõige madalamat.
(1) Kui tolliväärtust ei ole võimalik määrata käesoleva seaduse paragrahvide 4 - 6 järgi ning importija ei ole taotlenud tolliväärtuse määramist käesoleva seaduse paragrahv 8 järgi, määratakse tolliväärtus käesoleva paragrahvi järgi. (2) Kui hinnatavat kaupa või sellega identset või sarnast kaupa müüakse Eestis samas seisundis, mis sellel oli importimisel, määratakse hinnatava kauba tolliväärtus ühe kaubaühiku selle hinna alusel, millega hinnatavat kaupa või sellega identset või sarnast kaupa on müüdud kõige suuremas üldkoguses hinnatava kauba impordiga ligikaudu samal ajal müüjast sõltumatule isikule, kusjuures hinnast arvatakse maha: 1) tavaliselt makstav või maksmiseks kokkulepitud komisjonitasu või Eestis samasse klassi või liiki kuuluva imporditud kauba müügiga seotud lisasumma, mis tavaliselt arvestatakse kasumiks ja üldkuludeks; 2) Eestis tehtud tavalised veo- ja kindlustuskulud ning nendega seotud kulud; 3) impordi- ja siseriiklikud maksud, mis tuleb tasuda Eestis seoses selle kauba impordi või müügiga. (3) Kui hinnatavat, sellega identset ning sarnast kaupa ei müüda hinnatava kauba impordiga ligikaudu samaaegselt, määratakse hinnatava kauba tolliväärtus ühe kaubaühiku selle hinna alusel, millega hinnatavat kaupa või sellega identset või sarnast kaupa on müüdud Eestis samas seisundis, mis sellel oli importimisel, ja kõige lähemal ajal hinnatava kauba importimise päevast arvestades. See aeg ei tohi ületada 90 kalendripäeva. (4) Kui hinnatavat kaupa, sellega identset ning sarnast kaupa ei müüda Eestis samas seisundis, mis sellel oli importimisel, määratakse importija nõudmisel hinnatava kauba tolliväärtus ühe kaubaühiku selle hinna alusel, millega hinnatavat kaupa on pärast töötlemist müüdud Eestis kõige suuremas üldkoguses müüjast sõltumatule isikule. Seejuures tuleb hinnast maha arvata hinnatavale kaubale töötlemisel lisandunud väärtus ning käesoleva paragrahvi 2. lõike punktides 1-3 nimetatud tasud, kulud ja maksud.
(1) Kui tolliväärtust ei ole võimalik määrata käesoleva seaduse paragrahvide 4 - 7 järgi, määratakse see käesoleva paragrahvi järgi. (2) Arvutatud väärtus koosneb järgmistest elementidest: 1) kulud imporditud kauba tootmiseks kasutatud materjalile ning kauba tootmis- või töötlemiskulud; 2) kasum ja üldkulud summa ulatuses, mis tavaliselt kujunevad eksportiva riigi tootjate poolt Eestisse ekspordiks valmistatud ja hinnatava kaubaga samasse klassi või liiki kuuluvate kaupade müügil; 3) käesoleva seaduse paragrahv 10 2. lõikes nimetatud kulud. (3) Arvutatud väärtuse määramisel ei ole tollil õigust nõuda juurdepääsu võimaldamist ühelegi arvele ega muule raamatupidamisdokumendile ega nõuda nende esitamist isikult, kes ei ole Eesti resident. Kauba tootja poolt antud teavet käesoleva paragrahvi alusel arvutatud tolliväärtuse määramiseks võivad Eesti pädevad asutused kontrollida välisriigis vastava välisriigi pädeva valitsusasutuse ja kauba tootja nõusolekul.
(1) Kui tolliväärtust ei ole võimalik määrata käesoleva seaduse §-de 4-8 alusel, määratakse see Eestis kättesaadavate andmete alusel, järgides käesolevas seaduses sätestatud põhimõtteid. Käesoleva paragrahvi alusel määratud tolliväärtus peab võimalikult suurel määral põhinema eelnevalt määratud ja tolli poolt aktsepteeritud identse või sarnase kauba tolliväärtusel. (2) Tolliväärtuse määramisel käesoleva paragrahvi alusel ei tohi lähtuda: 1) Eestis toodetud kauba müügihinnast Eestis; 2) kauba hinnast eksportiva riigi siseturul; 3) mõnda teise riiki ekspordiks määratud kauba hinnast; 4) minimaalsest tolliväärtusest; 5) kauba suvalisest või fiktiivsest väärtusest; 6) süsteemist, mis näeb ette kõrgema väärtuse valiku kauba kahest võimalikust väärtusest; 7) identsete ja sarnaste kaupade väärtuse määramisel muudest tootmiskuludest peale käesoleva seaduse paragrahv 8 2. lõikes nimetatute. (3) Importija nõudel teatatakse talle kirjalikult käesoleva paragrahvi alusel määratud tolliväärtus ja selle määramisel kasutatud meetod.
(1) Tolliväärtuse määramisel käesoleva seaduse paragrahv 4 järgi tuleb kauba tegelikule hinnale lisada: 1) järgmised kuluelemendid tingimusel, etnendegaseotud kulud on kandnud ostja, kuid neid pole arvatud imporditud kauba tegeliku hinna sisse: a) komisjoni- ja vahendustasu, välja arvatud ostu komisjonitasu; b) teisaldatava taaraga, mida vastavalt Eesti kaupade nomenklatuuri klassifitseerimise reeglitele loetakse kaubaga kokkukuuluvaks, seotud kulud; c) pakkimiskulud tööjõu ja materjali osas; 2) järgmiste kaupade ja teenuste proportsionaalselt jaotatud väärtus ulatuses, mida ei ole arvestatud kauba tegeliku hinna sisse, ning kui ostja otseselt või kaudselt tarnis neid kaupu või osutas teenuseid tasuta või alandatud hinnaga selleks, et imporditud kaupa toota ja müüa ekspordiks: a) kauba koosseisu kuuluvad materjalid, osad ja muud komponendid; b) kauba tootmisel kasutatud tööriistad, stantsid, valuvormid ja muud töövahendid; c) kauba tootmisel kasutatud materjalid; d) kauba tootmiseks vajalik arendus-, kunstniku- ja inseneritöö, disain, kavandid ja visandid, mis on tehtud väljaspool Eestit; 3) hinnatava kaubaga seotud autori- ja litsentsitasu ulatuses, mida ei ole arvestatud kauba tegeliku hinna sisse ja mida ostja peab ostu-müügilepingus ettenähtud müügitingimusena otseselt või kaudselt maksma; 4) see osa tulust, mis imporditud kauba igast edasimüügist või kasutamisest laekub otseselt või kaudselt müüjale. (2) Tolliväärtusesse arvestatakse sisse järgmised kulud, mis on tekkinud imporditud kauba toimetamisel Eesti tolliterritooriumile sisenemise kohani: 1) veokulud; 2) veoga seotud laadimis-, lossimis- ja teisaldamiskulud; 3) kindlustuskulud. (3) Vastavalt käesolevale paragrahvile lisatakse imporditud kauba tegelikule hinnale ainult tõeste ja imporditud kauba täpseid koguseid puudutavate andmete alusel määratud kulud. Selliste andmete puudumisel ei saa imporditud kauba tehinguväärtust määrata käesoleva seaduse paragrahv 4 alusel. (4) Tolliväärtuse määramisel ei tohi kauba tegelikule hinnale lisada käesolevas paragrahvis loetlemata kulusid. (5) Käesoleva seaduse paragrahv 4 järgi määratud tolliväärtuse koosseisu ei kuulu järgmised kulud tingimusel, et need on eristatavad imporditud kauba tegelikust hinnast: 1) kulud komplekteerimiseks, montaažiks, tehniliseks hoolduseks ja tehniliseks abiks juhul, kui neid kulusid põhjustanud teenused osutati pärast tööstusliku sisseseade, masinate, seadmete või muude selliste kaupade importi; 2) veokulud Eesti tolliterritooriumil; 3) Eestis makstavad maksud; 4) tollivormistuskulud ja muud kauba edasitoimetamisega seotud kulud Eestis.
(1) Tolliväärtuse koosseisu ei arvata ostja poolt sõlmitud lepinguga ettenähtud intresse, mis on seotud imporditud kauba ostuga, kui: 1) intressid on eristatud kauba tegelikust hinnast; 2) finantseerimisleping on koostatud kirjalikult; 3) ostjal on võimalik tõendada, et: a) kaup müüdi kauba tegeliku deklareeritud hinnaga; b) intressimäär ei ületa selliste tehingute puhul finantseerija asukohariigis finantseerimise aegset keskmist intressimäära. (2) Käesoleva paragrahvi 1. lõiget rakendatakse sõltumata sellest, kas tehingut finantseerib müüja, pank või kolmas isik.
Kui imporditud kauba tolliväärtuse määramiseks kasutatavad hinnaelemendid ei ole väljendatud Eesti kroonides, kasutatakse konverteerimisel Eesti Panga ümberarvestuskurssi vastavalt rahandusministri poolt kehtestatud korrale.
Importija on kohustatud andma tollile kogu teabe, mida toll temalt tolliväärtuse määramiseks nõuab.
(1) Konfidentsiaalset äri- ja ametialast teavet, mida toll on saanud tolliväärtuse määramiseks, ei tohi toll avalikustada ilma Vabariigi Valitsuse või teavet andnud isiku loata, välja arvatud kohtule kriminaal- või haldusmenetluses oleva asja arutamiseks. (2) Importijal on õigus pöörduda kirjaliku järelepärimisega 30 kalendripäeva jooksul pärast tolliväärtuse määramist piirkondliku tolliinspektuuri poole selgituste saamiseks tema poolt imporditud kauba tolliväärtuse määramise kohta. Piirkondlik tolliinspektuur on kohustatud esitama kirjaliku selgituse 30 kalendripäeva jooksul pärast kirjaliku järelepärimise laekumist. (3) Kui tollil on tarvis imporditud kauba tolliväärtuse lõplik määramine edasi lükata, on importijal õigus saada oma kaup tollist kätte juhul, kui ta on tasunud tollis määratud maksud deklareeritud tolliväärtuse alusel ning annab tollile tolliseaduse ( RT I 1998, 3, 54 ; 36/37, 552 ; 51, 756 ; 1999, 10, 156 ) mõistes tagatise nende maksude täielikuks tasumiseks, millega kaup maksustatakse pärast tolliväärtuse lõplikku kindlaksmääramist.
(1) Kui imporditud kauba deklareeritud tolliväärtus ei ole tollile vastuvõetav, teatatakse sellest importijale ning määratakse tolliväärtus vastavalt käesolevale seadusele. (2) Täiendavalt ilmnenud asjaoludel on tollil õigus korrigeerida tolliväärtust kolme aasta jooksul pärast tolliväärtuse määramist. (3) Importijal või muul imporditud kaubalt maksude tasumise eest vastutaval isikul on õigus esitada Tolliametile kaebus hinnatava kauba tolliväärtuse määramise või korrigeerimise kohta 30 kalendripäeva jooksul alates päevast, millal ta sai või oleks pidanud saama teada tolliväärtuse määramisest või korrigeerimisest. Tolliamet annab kaebuse esitajale põhjendustega kirjaliku vastuse 30 kalendripäeva jooksul pärast kaebuse esitamist. (4) Esialgselt deklareeritud tolliväärtuse alusel arvestatud maksud tuleb tasuda täies ulatuses edasikaebamisest sõltumata. (5) Importijal või muul imporditud kaubalt maksude tasumise eest vastutaval isikul on õigus hinnatava kauba tolliväärtuse määramise või korrigeerimise asjas pöörduda kohtusse.
Tolliväärtuse deklareerimise, hindamise ja korrigeerimise korra kehtestab rahandusminister.
Käesolev seadus jõustub 1996. aasta 1. jaanuaril.