Käesolev seadus sätestab loodusõnnetuse ja katastroofi korral ning nakkushaiguse leviku tõkestamisel vajalike abinõude rakendamiseks:11)eriolukorra väljakuulutamise aluse, tingimused ja korra ning eriolukorda korraldavate organite pädevuse;22)eriolukorra ajal rakendatavad abinõud ning isikute õigused, kohustused ja vastutuse eriolukorra ajal.
(1) Eriolukorra riigis või selle osas kuulutab välja Vabariigi Valitsus Eesti Vabariigi põhiseaduse § 87 punkti 8 alusel loodusõnnetuse ja katastroofi korral või nakkushaiguse leviku tõkestamiseks.2(2)Eriolukord kuulutatakse välja tingimusel, et loodusõnnetuse ja katastroofi korral või nakkushaiguse leviku tõkestamiseks on vaja viivitamatult rakendada ulatuslikke abinõusid, sealhulgas päästetöid, ning ohu kõrvaldamine ja kannatanute abistamine ei ole võimalik käesolevas seaduses sätestatud abinõusid rakendamata.
Loodusõnnetuse all mõistetakse käesolevas seaduses loodusjõudude tegevusest põhjustatud hävingulise toimega sündmusi, sealhulgas äkilise hävingulise toimega sündmusi, mis seavad ohtu elu, tervise, loodus- või tootmiskeskkonna.
Katastroofi all mõistetakse käesolevas seaduses äkilise hävingulise toimega sündmusi, mis seavad ohtu elu, tervise, loodus- või tootmiskeskkonna ja mis seisnevad:11)paikkonna keemilises, radioaktiivses või muus saastamises;22)tööstuslikus suurõnnetuses, sealhulgas elektrijaamade ja kaevanduste, samuti gaasijuhtmete, side-, kommunaal- või elektrivõrkude avariides;33)ulatuslikus tulekahjus või plahvatuses;44)ulatuslikus laeva-, lennuki-, rongi- või muu transpordivahendi õnnetuses;55)muus ulatuslikus õnnetuses või avariis.
Nakkushaiguse leviku all mõistetakse käesolevas seaduses:11)taudina, kaasa arvatud loomataudina, levivat eluohtlikku nakkushaigust, mille tagajärg on massiline haigestumine ja mille puhul on vaja rakendada ulatuslikke tõrjeabinõusid;22)rahvusvaheliselt kontrollitava, taudina levida võiva eriti ohtliku nakkushaiguse Eestisse toomist, mille leviku tõkestamiseks on vaja kohe rakendada ulatuslikke tõrjeabinõusid massilise haigestumise vältimiseks.
Päästetööd käesoleva seaduse mõistes on:11)avarii-, pääste- ja taastamistööd loodusõnnetuse ja katastroofi korral;22)tööd nakkushaiguste leviku tõkestamiseks;33)tööd kannatanutele abi osutamisel loodusõnnetuse ja katastroofi korral ning nakkushaiguste leviku tõkestamisel.
Eriolukorra piirkond on:11)riigi territoorium, kui eriolukord on välja kuulutatud kogu riigis;22)vastava maakonna, linna või valla territoorium, kui eriolukord on välja kuulutatud osal riigi territooriumist.
(1) Eriolukorra ajal, mis on välja kuulutatud seoses loodusõnnetuse või katastroofiga, võib käesoleva seaduse §-des 18, 19 ja 20 sätestatud korras:11)piirata füüsiliste isikute õigust vabalt liikuda eriolukorra piirkonnas;22)avaliku korra kaitseks ja liiklusohutuse tagamiseks keelata füüsilistel isikutel koguneda ja koosolekuid pidada eriolukorra piirkonnas;33)kohustada füüsilisi isikuid töötama päästetöödel.2(2)Eriolukorra ajal, mis on välja kuulutatud nakkushaiguste leviku tõkestamiseks, võib käesoleva seaduse §-des 18, 19 ja 20 sätestatud korras:11)piirata füüsiliste isikute õigust vabalt liikuda ja Eestisse sisse sõita;22)keelata füüsilistel isikutel koguneda ja koosolekuid pidada eriolukorra piirkonnas;33)kohustada füüsilisi isikuid töötama päästetöödel.3(3)Eriolukorra piirkonnas võib käesoleva seaduse §-s 20 sätestatud korras päästetöödel tervise ja avaliku korra kaitseks piirata füüsilise isiku õigust elu- või muu ruumi või territooriumi puutumatusele.44)Igaühel on õigus pöörduda oma õiguste ja vabaduste rikkumise korral kohtusse.
Käesolevas seaduses ettenähtud haldusmenetlusele kohaldatakse haldusmenetluse seaduse sätteid, arvestades käesoleva seaduse erisusi.
Vabariigi Valitsust teavitavad loodusõnnetusest, katastroofist ja nakkushaiguse levikust riigiasutused ning valla- ja linnavalitsused Vabariigi Valitsuse kehtestatud korras.
Vabariigi Valitsuse moodustatud kriisikomisjoni ülesanded abinõude rakendamisel seoses loodusõnnetuse, katastroofi ja nakkushaiguse levikuga on:11)riikliku poliitika ja tegevuskavade väljatöötamine ohu prognoosimiseks, ennetamiseks ja kõrvaldamiseks;22)teabe analüüsimine ning analüüsitulemuste esitamine peaministrile koos ohu prognoosimise, ennetamise ja kõrvaldamise kavaga;33)arvamuse andmine Vabariigi Valitsusele ohueelse seisundi, tekkinud ohu iseloomu, ulatuse ja kõrvaldamise ning eriolukorra väljakuulutamise vajaduse kohta;44)arvamuse andmine Vabariigi Valitsusele ja eriolukorra juhile abinõude rakendamise kohta eriolukorra ajal, samuti eriolukorra lõpetamise vajaduse kohta.
(1) Eriolukorra väljakuulutamise otsustamiseks kutsub peaminister või tema äraolekul teda asendav minister viivitamatult kokku Vabariigi Valitsuse istungi, kus kuulatakse ära Vabariigi Valitsuse kriisikomisjoni arvamus eriolukorra väljakuulutamise vajaduse kohta.2(2)Vabariigi Valitsuse määruse eelnõu eriolukorra väljakuulutamise kohta esitab Vabariigi Valitsusele otsustamiseks peaminister või tema äraolekul teda asendav minister.3(3)Vabariigi Valitsus kuulutab eriolukorra välja kogu riigi või vastava maakonna, linna või valla territooriumil.
(1) Vabariigi Valitsuse määruses eriolukorra väljakuulutamise kohta sätestatakse:11)eriolukorra väljakuulutamine vastavalt Eesti Vabariigi põhiseaduse § 87 punktile 8;22)eriolukorra väljakuulutamise põhjus;33)eriolukorra piirkond;44)eriolukorra juhiks ministri nimetamine, kelle pädevusse kuulub põhiliste abinõude rakendamine eriolukorra väljakuulutamise põhjustanud sündmusest tuleneva ohu kõrvaldamiseks;55)valitsusasutused ning valla- ja linnavalitsused, kes on kohustatud rakendama abinõusid eriolukorra väljakuulutamise põhjustanud sündmusest tuleneva ohu kõrvaldamiseks ja kannatanute abistamiseks;66)muud eriolukorra ajal ja eriolukorra piirkonnas rakendatavad esialgsed abinõud vastavalt käesoleva seaduse § 18 1. lõikele;77)massiteabevahendite valdajate kohustus avaldada määrus viivitamatult ja muutmata kujul.2(2)Vabariigi Valitsuse määrus eriolukorra väljakuulutamise kohta jõustub alates selle avaldamisest massiteabevahendites.
Vabariigi Valitsuse määruse eriolukorra väljakuulutamise kohta avaldavad massiteabevahendite valdajad muutmata kujul viivitamatult.
(1) Vabariigi Valitsus võib eriolukorra ajal muuta eriolukorra piirkonda. Eriolukorra piirkonna laiendamist ei loeta uue eriolukorra väljakuulutamiseks.2(2)Eriolukorra piirkonna muutmine sätestatakse Vabariigi Valitsuse määrusega ja sellest teavitatakse elanikkonda käesoleva seaduse §-s 14 sätestatud korras.3(3)Vabariigi Valitsuse määrus eriolukorra piirkonna muutmise kohta jõustub alates selle avaldamisest massiteabevahendites.
(1) Vabariigi President annab Vabariigi Valitsuse ettepanekul oma otsusega Vabariigi Valitsusele loa kasutada eriolukorra ajal kaitseväge ja Kaitseliitu eriolukorra väljakuulutamise põhjustanud sündmusest tuleneva ohu kõrvaldamiseks ja selle sündmuse tagajärgede likvideerimiseks.2(2)Kaitsejõudusid kasutatakse eriolukorra ajal ilma sõjalise tegevuseta käesoleva paragrahvi 3. lõikes sätestatud juhtudel ja korras.3(3)Kaitsejõudude kasutamine eriolukorra väljakuulutamise põhjustanud sündmusest tuleneva ohu kõrvaldamisel seisneb:11)kaitsejõudude rakendamises päästetöödel;22)kaitsejõudude rakendamises koos politsei ning Siseministeeriumi muude relvastatud üksustega liikluse korraldamisel ja eriolukorra piirkonnas või kriisikoldes turvalisuse tagamisel.
(1) Vabariigi Valitsus, ära kuulanud kriisikomisjoni arvamuse, otsustab eriolukorra lõpetamise pärast eriolukorra väljakuulutamise põhjustanud sündmusest tuleneva ohu kõrvaldamist.2(2)Eriolukorra lõpetamine sätestatakse Vabariigi Valitsuse määrusega ja sellest teavitatakse elanikkonda käesoleva seaduse §-s 14 sätestatud korras.3(3)Vabariigi Valitsuse määrus eriolukorra lõpetamise kohta jõustub alates selle avaldamisest massiteabevahendites, kui määruses eneses ei sätestata teist tähtaega.
(1) Abinõude rakendamiseks eriolukorra väljakuulutamise põhjustanud sündmusest tuleneva ohu kõrvaldamiseks ja kannatanute abistamiseks Vabariigi Valitsus:11)kuulutab eriolukorra välja vastavalt Eesti Vabariigi põhiseaduse § 87 punktile 8, näidates ära eriolukorra väljakuulutamise põhjuse ja eriolukorra piirkonna;22)nimetab eriolukorra juhiks ministri, kelle pädevusse kuulub põhiliste abinõude rakendamine eriolukorra väljakuulutamise põhjustanud sündmusest tuleneva ohu kõrvaldamiseks;33)kohustab valitsusasutusi ning valla- ja linnavalitsusi rakendama abinõusid eriolukorra väljakuulutamise põhjustanud sündmusest tuleneva ohu kõrvaldamiseks ja kannatanute abistamiseks;44)nimetab päästetööde juhi või vajadusel päästetööde juhid;55)kehtestab füüsiliste isikute õigusi piiravate abinõude rakendamise korra, lähtudes käesoleva seaduse § 8 1. ja 3. lõikest, kui eriolukord on välja kuulutatud loodusõnnetuse või katastroofi korral;66)kehtestab füüsiliste isikute õigusi piiravate abinõude rakendamise korra, lähtudes käesoleva seaduse § 8 2. ja 3. lõikest, kui eriolukord on välja kuulutatud nakkushaiguste leviku tõkestamiseks;77)muudab vajadusel eriolukorra piirkonda;88)kehtestab vajadusel nakkushaigete sundhospitaliseerimise ja nakkuskahtlaste inimeste isoleerimise korra;99)kehtestab vajadusel ajutised radiatsiooniohutuse normid;1010)kehtestab eriolukorra ajal rakendatavate abinõude finantseerimise korra ja alused;1111)kehtestab füüsiliste isikute päästetöödel rakendamise korra;1212)kehtestab kulude hüvitamise ja finantseerimise korra vastavalt käesoleva seaduse § 24 1. lõikele;1313)otsustab muid eriolukorra ajal rakendatavate abinõudega seotud küsimusi;1414)esitab massiteabevahendite valdajatele eriolukorraga seotud teateid kohustuslikuks avaldamiseks massiteabevahendites.2(2)Peaminister koordineerib kaitsejõudude kasutamist kaitseväe juhataja juhtimisel eriolukorra ajal vastavalt käesoleva seaduse §-le 16.
(1) Eriolukorra juht juhib eriolukorra väljakuulutamise põhjustanud sündmusest tuleneva ohu kõrvaldamist ja kannatanute abistamist.2(2)Eriolukorra juht:11)annab päästetööde juhile, valitsusasutustele ning valla- ja linnavalitsustele korraldusi eriolukorra väljakuulutamise põhjustanud sündmusest tuleneva ohu kõrvaldamiseks ja kannatanute abistamiseks;22)teeb koostööd kaitseväe juhatajaga eriolukorra väljakuulutamise põhjustanud sündmusest tuleneva ohu kõrvaldamisel ja kannatanute abistamisel vastavalt käesoleva seaduse §-le 16 ja § 18 2. lõikele;33)teeb Vabariigi Valitsusele ettepanekuid oma pädevusse mittekuuluvate küsimuste otsustamiseks;44)esitab massiteabevahendite valdajatele eriolukorraga seotud teateid kohustuslikuks avaldamiseks.3(3)Eriolukorra juht on aruandekohustuslik Vabariigi Valitsuse ees.4(4)Kui eriolukord on välja kuulutatud erakorralise seisukorra ajal, allub eriolukorra juht erakorralise seisukorra juhile.5(5)Eriolukorra juht annab korraldusi. Eriolukorra juhi korraldused on isikutele täitmiseks kohustuslikud.
(1) Päästetööde juht juhib päästetöid eriolukorra piirkonnas või vajadusel kriisikoldes loodusõnnetuse ja katastroofi korral ning nakkushaiguse leviku tõkestamisel. Päästetööde juht allub eriolukorra juhile.2(2)Päästetööde juht:11)rakendab päästetöödel füüsilisi isikuid Vabariigi Valitsuse kehtestatud korras ning vastavalt käesoleva seaduse §-le 21;22)annab korraldusi siseneda päästetööde tegemiseks mis tahes elu- või muusse ruumi või territooriumile ning avada selleks uksi, aknaid, väravaid ja muid konstruktsioone;33)annab korraldusi tõkestada jõgesid, ojasid, kraave ja kanaleid ning teha muid päästetöödega seotud töid;44)annab korraldusi teha lammutustöid, maha raiuda puid, võtta vett, liiva, kruusa ning muid päästetöödeks vajalikke aineid ja materjale nende omandilisest kuuluvusest sõltumata;55)annab korraldusi kasutada päästetöödel füüsilistele ja juriidilistele isikutele kuuluvaid seadmeid ja vahendeid;66)annab korraldusi kasutada päästetööde ajal viivitamatult elekterside-vahendeid ja -võrke;77)koordineerib eriolukorra piirkonnas tegevust avaliku korra ja liiklusohutuse tagamisel;88)rakendab päästetöödel abinõusid looduse ning muinsuskaitseobjektide säilitamiseks ja kaitseks.3(3)Päästetööde juht annab korraldusi. Päästetööde juhi korraldused on täitmiseks kohustuslikud kõigile päästetöödes osalevatele isikutele.4(4)Päästetööde juht vastutab päästetööde ohutu läbiviimise eest.
(1) Eriolukorra ajal võib päästetöödel rakendada 18-50-aastasi isikuid.2(2)Päästetöödest eriolukorra ajal on vabastatud:11)rasedad ja kuni kolmeaastaste laste emad;22)isikud, kes kasvatavad lapsinvaliidi;33)alla 12-aastase lapse üks vanematest või hooldaja;44)invaliidid;55)vaimsete või füüsiliste puuetega isikud ja nende hooldajad.3(3)Eriolukorra ajal on päästetöödest radioaktiivse ohu tingimustes vabastatud alla 30 aasta vanused naissoost isikud.
Eriolukorra ajal valla- või linnavalitsus:11)täidab eriolukorra juhi ning päästetööde juhi korraldusi eriolukorra väljakuulutamise põhjustanud sündmusest tuleneva ohu kõrvaldamisel ja kannatanute abistamisel;22)rakendab abinõusid päästetöödel koostöös eriolukorra juhi ning päästetööde juhiga ja nende korraldusel.
Massiteabevahendite valdajad on kohustatud avaldama Vabariigi Valitsuse ja eriolukorra juhi poolt esitatud eriolukorraga seotud teated muutmata kujul ja viivitamatult või määratud tähtajal.
(1) Riik hüvitab omaniku või valdaja kulud, mis on tekkinud ainete, materjalide, seadmete ja muude vahendite kasutamisel käesoleva seaduse § 20 2. lõike punktides 4, 5 ja 6 sätestatud juhtudel.2(2)Riigi poolt ei kuulu hüvitamisele:11)loodusõnnetuse, katastroofi või nakkushaiguse leviku toimest põhjustatud kahju;22)eriolukorra väljakuulutamise põhjustanud sündmuses süüdioleva omaniku või valdaja kulud;33)omanikule kuulunud ainete ja materjalide väärtus, kui neid aineid ja materjale kasutati tema omandis oleva vara päästmiseks;44)päästetööde juhi korraldusel päästetöödel vastavalt käesoleva seaduse § 20 2. lõike punktidele 2 ja 3 omanikule tekitatud kahju.
(1) Päästetööde juhi poolt päästetöödel rakendatud füüsilistele isikutele makstakse palka töötatud aja eest.2(2)Päästetööde juhi poolt päästetöödel rakendatud füüsilistele isikutele töö eest makstava palga hüvitab riik Vabariigi Valitsuse kehtestatud ulatuses ja korras .3(3)Käesoleva paragrahvi 1. ja 2. lõiget ei rakendata, kui tööandja säilitab töötajale päästetöödel rakendamise ajal tema senise palga.4(4)Käesoleva paragrahvi 1.-3. lõiget ei kohaldata kaitseväelastele.
(1) Päästetööde juhi korraldusel on õigus viia töötaja üle päästetöödele kuni üheks kuuks.2(2)Käesolevas paragrahvis nimetatud üleviimine on keelatud, kui esineb töötaja terviseseisundist tulenevaid piiranguid.
(1) Isiku hukkumisel päästetöödel maksab riik hukkunu ülalpidamisel olnud perekonnaliikmetele ühekordset toetust 10 aasta vabariigi keskmise kuupalga ulatuses. Hukkunu matused korraldatakse riigi kulul.2(2)Päästetöödel invaliidistunud isikule, kes tunnistati I või II grupi invaliidiks, maksab riik ühekordset toetust viie aasta vabariigi keskmise kuupalga ulatuses.3(3)Päästetöödel invaliidistunud isikule, kes tunnistati III grupi invaliidiks, maksab riik ühekordset toetust ühe aasta vabariigi keskmise kuupalga ulatuses.4(4)Toetuse saaja soovil makstakse toetus välja tema määratud aja jooksul osade kaupa või korraga kogu summa ulatuses.
(1) Käesoleva seaduse §-des 281 ja 282 sätestatud väärtegudele kohaldatakse karistusseadustiku üldosa ja väärteomenetluse seadustiku sätteid.2(2)Käesoleva seaduse §-s 281 sätestatud väärteo kohtuväline menetleja on Tervisekaitseinspektsioon.3(3)Käesoleva seaduse §-s 282 sätestatud väärteo kohtuväline menetleja on:11)politseiprefektuur;22)Päästeamet.
–34§ 29–34.