Isikul on psühhiaatrilise abi saamisel õigus: 1) saada ravi ja põetust võrdsel alusel muude haigetega; 2) saada teavet oma psüühikahäire ja kasutatavate ravi- ning diagnostikameetodite kohta ja tutvuda temasse puutuvate ravidokumentidega, välja arvatud juhul, kui see võib osutuda kahjulikuks tema vaimsele tervisele või teiste isikute julgeolekule. Otsuse teabe edastamise kohta teeb ja annab õiguse tutvuda ravidokumentidega tema raviarst, kes teeb sellekohase kande tema ravidokumenti; 3) keelduda psühhiaatrilistest uuringutest ja ravist või neid katkestada, välja arvatud käesoleva seaduse paragrahvides 11, 15, 16 ja 17 sätestatud juhtudel; 4) kahju hüvitamisele ravi- või põetusvigadest põhjustatud kahju korral.
(1) Psühhiaatrilise abiga tagatakse raviprotsessis psüühikahäirega isikule järjepidev ja sotsiaalministri poolt kehtestatud standarditele vastav ravi.
(2) Psühhiaatrilist abi annavad sellekohase tegevusloaga raviasutused, arstid ja muud spetsialistid.
(3) 4Üldarst annab psühhiaatrilist abi oma pädevuse piires.
(4) Psühhiaatriline eriarstiabi korraldatakse kohaliku omavalitsuse ja riigi tasandil.
(5) Psühhiaatrilise abi andmisel välditakse võimaluse korral isiku eemaldamist harjumuspärasest elukeskkonnast.
(6) Psühhiaatrilist haiglaravi rakendatakse juhul, kui isiku tervise seisundist lähtuvalt ei ole haiglaväline abi piisavalt tõhus või kui isik on temal esineva psüühikahäire tõttu muutunud endale või teistele ohtlikuks.
(7) Sotsiaalministeerium korraldab psüühikahäireid ennetavat tegevust. Paragrahvid 7--8.
Riigi tasandil korraldab psühhiaatrilist abi Sotsiaalministeerium, kelle ülesanded täiendavalt tervishoiukorralduse seaduses (RT I 1994, 10, 133; 1995, 57, 978) sätestatule on: 1) kohtu poolt psühhiaatriahaiglasse paigutatud isikute psühhiaatrilise ravi korraldamine; 2) erihooldekodudes antava psühhiaatrilise abi korraldamine; 3) psüühikahäireid ennetava tegevuse korraldamine.
(1) Kohaliku omavalitsuse tasandil korraldab psühhiaatrilist abi valla- või linnavalitsus kooskõlastatult maavanemaga. (2) Kohalik omavalitsus tagab psühhiaatrilise abi kiirabina, haiglavälise, haigla- ja taastusabina. (3) Kohalik omavalitsus korraldab psühhiaatrilist abi käesoleva seaduse nõuete kohaselt. (4) Kohalik omavalitsus tagab vältimatu psühhiaatrilise abi ravikindlustusega hõlmamata isikutele.
(1) Kohalik omavalitsus tagab psüühikahäirega isikule sotsiaalteenuste kättesaadavuse kooskõlasja nende sidumise psühhiaatrilise abiga.
(2) Kohalik omavalitsus korraldab psüühikahäire tõttu vaeguriks tunnistatud isiku tervise seisundile vastava hooldamise, mis toimub sotsiaalhoolekande seadusega (RT I 1995, 21, 323; 20011996, 9849, 617953) sätestatud korras.
(1) Haigla pea- või ülemarst tagab tahtest olenematult ravile võetud isiku arstliku läbivaatuse kahe psühhiaatri poolt 48 tunni jooksul haiglaravi algusest.
(2) Kui üks või mõlemad psühhiaatrid tunnistavad ravile võtmise või ravi jätkamise käesoleva seaduse paragrahv 11 lõike 1 alusel põhjendamatuks ning isik ei ole nõus jääma ravile haigla psühhiaatriaosakonda, võib ta haiglast koheselt lahkuda.
(3) Kui mõlemad psühhiaatrid tunnistavad isiku ravile võtmise või ravi jätkamise käesoleva seaduse paragrahv 11 lõike 1 alusel põhjendatuks, jäetakse isik tahtest olenematule ravile kuni 14 päevaks.
(4) Isiku tahtest olenematu ravi haigla psühhiaatriaosakonnas võib kesta üle 14 päeva ainult kohtu loal, mille annab halduskohus haigla pea- või ülemarsti kirjaliku taotluse alusel. Halduskohtunik vaatab läbi tahtest olenematuks raviks loa andmise taotluse ja otsustab loa andmise või sellest keeldumise viivitamata, kohtuistungit korraldamata.
(5) Loa isiku tahtest olenematuks raviks võib halduskohtunik anda esimesel korral kuni 30 päevaks, alates taotluse kohtusse saabumise päevast. Järgnevatel kordadel võib halduskohtunik pikendada luba isiku tahtest olenematuks raviks kuni 90 päevaks, alates eelmise korra lõppemisele järgnevast päevast.
(6) Kui halduskohtunik keeldub loa andmisest või pikendamisest isiku tahtest olenematuks raviks või tühistab antud loa, võib isik haiglast koheselt lahkuda või jätkata ravi vaba tahte alusel. 6 (6¹) Isiku tahtest olenematuks vältimatuks psühhiaatriliseks raviks antud loa tühistab halduskohtunik järelevalvet teostava ametniku protesti või ravil viibiva isiku abikaasa, seadusliku esindaja või lähisugulaste taotluse alusel, olles ära kuulanud haigla pea- või ülemarsti või tema kohuseid täitva selleks volitatud arsti seletuse. Vajadusel võib halduskohtunik määrata ravil viibivale isikule kohtupsühhiaatriaekspertiisi. 6 (6²) Loa andmine, pikendamine ja tühistamine isiku tahtest olenematuks vältimatuks psühhiaatriliseks raviks otsustatakse halduskohtumenetluse seadustiku haldustoiminguks loa andmise sätete järgi.
(7) Kui tahtest olenematu ravi käigus langeb ära vähemalt üks paragrahv 11 lõikes 1 toodud asjaolu, lõpetatakse kahe psühhiaatri otsusel tahtest olenematu ravi ja isik võib haiglast koheselt lahkuda või jätkata ravi vaba tahte avalduse alusel. Kui ravi oli antud kohtu loal, teavitab haigla pea- või ülemarst kohut tahtest olenematu ravi lõpetamisest kirjalikult.
(8) Tahtest olenematul ravil viibiva isikuga ei ole lubatud teha kliinilisi katseid, katsetada uusi ravimeid ega ravimeetodeid.
(9) Järelevalvet tahtest olenematu ravi üle teostab Tervishoiuamet.
(10) Käesoleva paragrahvi lõigetes 3, 7 ja 9 ettenähtud haldusmenetlusele kohaldatakse haldusmenetluse seaduse (RT I 2001, 58, 354) sätteid.
(1) 2
Kohtupsühhiaatriaekspertiis määratakse ja tehakse kriminaalmenetluse koodeksis (ENSV ÜT 1961, 1, 4 ja lisa; RT I 1995, 6-8, 69; 15, 173; 83, 1441; 1996, 6, 101; 31, 631; 48, 943) ja tsiviilkohtupidamise seadustikus (RT I 1993, 31/32, 538; 1994, 1, 5; 1995, 29, 358; 1996, 3, 57; 42, 811) kehtestatud korras.
(2) Kohtuniku loal või kohtumääruse alusel võib vabaduses viibiva kahtlustatava, süüdistatava või kohtualuse paigutada haigla psühhiaatriaosakonda kohtupsühhiaatriaekspertiisi tegemiseks. Ekspertiisi taotlenud ametiisik teavitab isiku haigla psühhiaatriaosakonda paigutamisest tema seaduslikku esindajat või lähedast inimest 72 tunni jooksul pärast kohtuniku loa kättesaamist.
(3) 4Kohtupsühhiaatriaekspertiisid on ambulatoorsed ja statsionaarsed. Ambulatoorne kohtupsühhiaatriaekspertiis tehakse tähtajaga kuni kaks nädalat, statsionaarne kohtupsühhiaatriaekspertiis kuni kaks kuud. Erandjuhtudel pikendab kohus (kohtunik) kohtupsühhiaatriaekspertiisi tegemist eksperdi taotlusel.
(4) Kohtupsühhiaatriaekspertiisi teevad sellekohase tegevusloaga psühhiaatrid.
(1) Kaitseväeteenistuseks kõlblikkuse psühhiaatriaekspertiis tehakse kooskõlas kaitseväeteenistuse seadusega (RT I 1994, 23, 384; 1995, 18, 240; 62, 1056; 1996, 25, 519; 49, 953) Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud korras. (2) Kaitseväeteenistuseks kõlblikkuse psühhiaatriaekspertiisile esitatavad nõuded kehtestab sotsiaalminister. [Paragrahvi 17 sõnastus kuni 31. 08. 2002]
Psühhiaatrilist abi finantseeritakse tervishoiuteenuste korraldamisetervishoiukorralduse seaduses (RT I 2001, 50, 284), Eesti Vabariigi ravikindlustusseaduses (RT 1991, 23, 272; 1992, 19, 276; 1994, 23, 387), sotsiaalhoolekande seaduses ja käesolevas seaduses kehtestatud korras.