Redaktsioonide võrdlus

Elektrituruseaduses tehakse järgmised muudatused: 1) paragrahvi 1 lõike 1 esimest lauset ja § 39 lõike 8 punkti17 lõiked 3 täiendatakse pärast sõna „tootmine,” sõnaga „salvestamine,” vastavas käändes; 2) paragrahvi 3 täiendatakse punktidega 1²–14 järgmises sõnastuses: „1²) agregaator – isik, kes osutab agregeerimise teenust ja võib samal ajal olla müüja või bilansihaldur; 1³) agregeerimine – tegevus, mille käigus ühendatakse tarbijate tarbimiskoormus või tootjate tootmisvõimsus elektriturul müümiseks või ostmiseks; 14) aktiivne võrguteenuse kasutaja – tarbija või tarbijate rühm, kes tarbib, salvestab või müüb elektrienergiat, mis on toodetud tema omandis oleval kinnistul (edaspidi omatoodetud elektrienergia), osutab paindlikkusteenust või osaleb omatoodetud elektrienergiaga hoone energiatõhususe parendamises, tingimusel, et selline tegevus ei ole tema peamine äri- või kutsetegevus;”; 3) paragrahvi 3 täiendatakse punktiga 7² järgmises sõnastuses: „7²) elektriturg – elektrienergia, võimsuse ning paindlikkus- ja tugiteenustega kauplemiseks ettenähtud platvorm;”; 4) paragrahvi 3 täiendatakse punktidega 8²–86 järgmises sõnastuses muudetakse ning sõnastatakse järgmiselt: „8²) elektrienergia salvestamine – elektrienergia muundamine salvestatavaks energiaks, sellise energia salvestamine ja seejärel taasmuundamine elektrienergiaks või kasutamine muu energiakandjana eesmärgiga lükata elektrienergia lõppkasutamine tootmise hetkest hilisemale ajale või optimeerida koormusi elektrisüsteemis salvestusperioodi vältel; 8³) elektrileping – elektrienergia müümise leping, välja arvatud elektrienergia tuletisinstrumendi leping; 84) energiasalvestusüksus – elektripaigaldise osa, kus salvestatakse energiat, sealhulgas kahesuunalist laadimist võimaldav elektrisõiduki laadimispunkt; 85) energiateenuse osutaja – energiateenuse osutaja energiamajanduse korralduse seaduse § 2 punkti 11 tähenduses; 86) energiatõhusus – energiatõhusus energiamajanduse korralduse seaduse § 2 punkti 12 tähenduses;”; 5) paragrahvi (3 punkti 9 täiendatakse pärast sõna „muundamiseks,” sõnaga „salvestamiseks,”; 6) paragrahvi 3 täiendatakse punktiga 13¹ järgmises sõnastuses: „13¹) laadimispunkt – liides, millega on võimalik laadida korraga ühte elektrisõidukit või vahetada korraga ühe elektrisõiduki aku;”; 7) paragrahvi 3 täiendatakse punktidega 20¹Elektriettevõtja esitab majandusaasta aruande lisana aruande raamatupidamisbilansiga ja 20² järgmises sõnastuses: „20¹) paindlikkusteenus – teenus, mis vähendab kulutõhusalt vajadust võrgu läbilaskevõimsust suurendada või asendada ja võrgu koormust juhtidakasumiaruandega tegevusalade kaupa ning aitab võrgul toimida, kaasates elektriturule teiste hulgas taastuvatest energiaallikatest elektrienergia tootjaid, hajatootjaid, tarbimiskajas osalevaid turuosalisi, energiasalvestusega tegelevaid ettevõtjaid, süsteemijuhtimiseks reservvõimsuste pakkujaid ja agregaatoreid; 20²) piirkondlik koordineerimiskeskus – Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse nende koostamise arvestuspõhimõtted. (EL4) 2019/943, milles käsitletakse elektrienergia siseturgu (ELT LElektriettevõtja korraldab raamatupidamise aastaaruande audiitorkontrolli tulenevalt audiitortegevuse seaduse §-des 158, 14.06.2019, lk91 ja 54–124)92 sätestatud nõuetest. Tootjal, artiklikelle tootmisseadme netovõimsus on 1 35 kohaselt asutatud piirkondlik koordineerimiskeskus;”; 8) paragrahvi 3 täiendatakse punktidega 22³–225 järgmises sõnastuses: „22³) sagedusega mitteseotud tugiteenus – teenus, mida võrguettevõtja kasutab püsitalitlusolekus pinge juhtimiseks, kiireks reaktiivvoolusisestuseks, kohaliku võrgu stabiilsusinertsiks, lühisvoolu korral, isekäivitusvõimeks ja saartalitlusvõimeks; 224) salvestusperiood – ajavahemik 1. aprillist kuni 31. märtsini, mille kestel elektrivõrgust võetud ja elektrivõrku tagasi antud elektrienergia loetakse salvestatud elektrienergiaks; 225) sidusettevõtja – ettevõtja, milles teine ettevõtja omab 20 protsentiMW või rohkem aktsionäride või osanike hääleõigusest ning mille tegevus- ja finantspõhimõtetele avaldab kõnealune teine ettevõtja märkimisväärset mõju;”; 9) paragrahvi 3 punkti 23 täiendatakse pärast sõna „tootmise” sõnaga „, salvestamise”; 10) paragrahvi 3 punkt 23² muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „23²) tasakaalustamine – Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2019/943 artikli 2 punktis 10 määratletud tegevused ja protsessid;”; 11) paragrahvi 3 täiendatakse punktiga 23³ järgmises sõnastuses: „23³) tarbimiskaja – elektri tarbimise koormuse juhtimine, mis seisneb tarbija iseseisvas tarbimise muutmises või agregaatori kaudu tehtud ja aktsepteeritud pakkumises müüa komisjoni rakendusmääruse (EL) nrkellel ei ole audiitortegevuse seaduse §-dest 1348/2014, milles käsitletakse andmete esitamist91 ja millega rakendatakse energia hulgimüügituru terviklikkust ja läbipaistvust käsitleva Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1227/2011 artikli 8 lõiked 2 ja 6 (ELT L 36392 tulenevalt audiitorkontrolli kohustust, 18on raamatupidamise aastaaruande ülevaatuse kohustus.12.2014, lk Lisaks raamatupidamise aastaaruande audiitorkontrollile korraldavad elektriettevõtjad käesoleva paragrahvi lõikes 121–1423 nimetatud aruande audiitorkontrolli (edaspidi eritöö). Kui raamatupidamise aastaaruandele tehakse audiitorkontrollina audit, artiklisiis viiakse eritöö läbi vastavalt vandeaudiitori kutsetegevuse standardile ISA 2 punktis800 ja ülevaatuse puhul vastavalt kutsetegevuse standardile ISAE 4 määratletud organiseeritud turu hinnaga tarbimise vähendamist või suurendamist;”; 12) paragrahvi 3 täiendatakse punktidega 26² ja 26³ järgmises sõnastuses: „26²) tugiteenus – teenus, mis on vajalik võrgu käitamiseks, ning tasakaalustamine ja sagedusega mitteseotud tugiteenus, välja arvatud ülekoormuse juhtimine; 26³) täielikult integreeritud võrgukomponent – võrgukomponent, mis on integreeritud võrku, mille ainus eesmärk on tagada võrgu turvaline toimimine ning mida ei kasutata tasakaalustamiseks, kadude kompenseerimiseks ega ülekoormuse ja sageduse juhtimiseks;”; 13) paragrahvi 3 punkt 35 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „35) ülekandmine – elektrienergia edastamine ühendatud ülikõrgepinge- ja kõrgepingevõrgu kaudu eesmärgiga edastada elektrienergiat tarbijale või jaotusvõrguettevõtjale, välja arvatud müük;”; 14) paragrahvi 5 täiendatakse pärast sõna „tarbija,” sõnaga „energiakogukond,”; 15) paragrahv 6 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „§ 63000 piiratud kindlustunnet andvana. Elektriettevõtja (1) Elektriettevõtja on füüsilineNimetatud eritöö tulemusi käsitlevas vandeaudiitori aruandes esitab audiitorettevõtja arvamuse või juriidiline isik, kes ei ole tarbija ja kes tegeleb elektrienergia: 1) tootmisega; 2) ülekandmisega; 3) jaotamisega; 4) agregeerimisega; 5) tarbimise juhtimisega; 6) salvestamisega; 7) müümisega või 8) ostmisega. (2) Elektriettevõtja vastutabkokkuvõtte käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud tegevustega seotud kaubanduslike, tehniliste või hooldusküsimuste eest.”; 16) paragrahvi 8 lõige 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „ (3) Jaotusvõrguettevõtja on juriidiline isik, kes osutab võrguteenust jaotusvõrgu kaudu ning vastutab jaotusvõrgu käitamise, hoolduse ja arendamise eest oma teeninduspiirkonnas ja selle ühendamise eest teiste võrkudega. Jaotusvõrguettevõtja tagab võrgu pikaajalise võime rahuldada mõistlikku nõudlust elektrienergia jaotamise järele.”; 17) seadust täiendatakse §-dega 12¹ ja 12² järgmises sõnastuses: „§ 12¹. Aktiivne võrguteenuse kasutaja (1) Tarbija võib tegutseda aktiivse võrguteenuse kasutajana. (2) Aktiivsel võrguteenuse kasutajal on bilansivastutus ja õigus: 1) tegutseda otse või agregeerimise kaudu; 2) müüa omatoodetud elektrienergiat; 3) osaleda paindlikkusteenuse ja energiatõhususe pakkujana; 4) delegeerida oma tegevuseks vajalike seadmete haldamine, paigaldamine, käitamine ja hooldus ning andmete töötlemine kolmandale isikule. (3) Isikut, kellele aktiivne võrguteenuse kasutaja on delegeerinud oma tegevuseks vajalike seadmete haldamise, paigaldamise, käitamise ja hoolduse või andmete töötlemise, ei käsitata aktiivse võrguteenuse kasutajana. (4) Oma bilansivastutuse ulatuses on aktiivne võrguteenuse kasutaja bilansihaldur, välja arvatud juhul, kui ta on oma bilansikohustuse delegeerinud kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2019/943 artikliga 5. (5) Energiasalvestusüksust omaval aktiivsel võrguteenuse kasutajal on lubatud osutada mitut paindlikkusteenust korraga. § 12². Energiakogukond (1) Energiakogukond on juriidiline isik: 1) milles osalemine on vabatahtlik ja avatud ning mida kontrollivad füüsilisest ja juriidilisest isikust liikmed; 2) mille peamine eesmärk on rahalise kasumi asemel anda keskkonnaalast, majanduslikku või sotsiaalset kasu oma liikmetele või piirkonnale, kus energiakogukond tegutseb; 3) mis võib osutada oma liikmetele energiateenuseid; 4) mille liikmetel säilivad käesolevas seaduses sätestatud õigusaktidest tulenevad kodutarbija või aktiivse võrguteenuse kasutaja õigused ja kohustused. (2) Kui energiakogukond annab omatoodetud elektrienergiat tarbimiseks oma liikmetele, kasutab ta selleks kogukonna rajatud elektripaigaldist või piirkonna jaotusvõrguettevõtja teenust. (3) Energiakogukonna liige võib kogukonnast välja astuda, teatades sellest vähemalt kuus kuud ette. (4) Energiakogukonnal on bilansivastutus. Oma bilansivastutuse ulatuses on energiakogukond bilansihaldur, välja arvatud juhul, kui ta on oma bilansikohustuse delegeerinud kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2019/943 artikliga 5. (5) Energiakogukond, kes tarbib omatoodetud elektrienergiat, on aktiivne võrguteenuse kasutajanõude täitmise kohta käesoleva seaduse §-s 12¹ tähenduses16 sätestatu kohaselt.”; 182) paragrahvi 15 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt17 täiendatakse lõikega 5 järgmises sõnastuses: „ (15) Juriidilisest isikust elektriettevõtjaTootjale, kelle tootmisseadme netovõimsus on Euroopa Majanduspiirkonnas registreeritud isik.”; 19) paragrahvi 15 lõigetes 5 ja 5¹ ning § 22¹ lõike 2 punktis 6 asendatakse tekstiosa „200 kW netovõimsusega tootmisseadmete” tekstiosaga „alla 1  MW netovõimsusega tootmisseadme”; 20) paragrahvi 16 lõikes 4¹ asendatakse tekstiosa „2009/72/EÜ, mis käsitleb elektrienergia siseturu ühiseeskirju ning millega tunnistatakse kehtetuks direktiiv 2003/54/EÜ (ELT Lei kohaldata käesoleva paragrahvi lõiget 211, 14.08.2009, lk 55–93), artikli 13 kohaselt tunnustatud sõltumatu süsteemihaldur või sõltumatu põhivõrguettevõtja sama direktiivi V peatüki tähenduses” tekstiosaga „(EL) 2019/944 elektrienergia siseturu ühiste normide kohta3 ja millega muudetakse direktiivi 2012/27/EL (ELT Llõikes 158, 14.06.2019, lk4 sätestatud audiitorkontrolli nõudeid lõikes 125–199) artikli 44 kohaselt tunnustatud sõltumatu süsteemihaldur või sõltumatu põhivõrguettevõtja sama direktiivi VI peatüki 3 sätestatud nõude täitmise osas. jao tähenduses”; 213) paragrahvi 16 lõiget 5 täiendatakse pärast sõna „kaubamärk” sõnadega „ja teavitustegevus” ja pärast sõna „kaubamärgist” sõnadega „ja teavitustegevusest”; 22) paragrahvi 1857 lõige 13 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „ (13) Kui jaotusvõrguga on ühendatud vähemalt 100 000 tarbijatVedelat biokütust käsitatakse käesoleva seaduse tähenduses taastuva energiaallikana, ei või jaotusvõrguettevõtja juhatuse või nõukogu liige või muu jaotusvõrguettevõtja igapäevase majandustegevuse juhtimise eest vastutav isik olla jaotusvõrguettevõtjaga valitseva mõju kaudu seotud elektriettevõtja nõukogu ega juhatuse liige ega muul viisil vastutada jaotusvõrguettevõtjaga ühte kontserni kuuluva elektriettevõtja igapäevase majandustegevuse eest.”; 23) paragrahvi 18 täiendatakse lõigetega 1¹–14 järgmises sõnastuses: „(1¹) Käesoleva paragrahvi lõige 1 ei piira jaotusvõrguettevõtja juhatuse või nõukogu liikme või muu jaotusvõrguettevõtja igapäevase majandustegevuse juhtimise eest vastutava isiku õigust samal ajal olla jaotusvõrguettevõtjaga valitseva mõju kaudu seotud teise võrguettevõtja juhatuse või nõukogu liige või muu jaotusvõrguettevõtja igapäevase majandustegevuse juhtimise eest vastutav isik. (1²) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud jaotusvõrguettevõtjal, mille õiguslikuks vormiks on osaühing, peab olema nõukogu. (1³) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud jaotusvõrguettevõtja põhikirjaga ei või äriseadustikukui see kütus vastab atmosfääriõhu kaitse seaduse § 317120 lõike 2 alusel anda nõukogule õigust otsustada sama paragrahvi lõikes 1 sätestamata küsimusi. (14) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud jaotusvõrguettevõtja, milles riigi äriühingust elektriettevõtjal on ainuosalus, üldkoosolekule teeb nõukogu liikmete nimetamisealusel kehtestatud vedelate biokütuste säästlikkuse kriteeriumidele ja tagasikutsumise ettepaneku riigivaraseaduseenergiamajanduse korralduse seaduse §-s 80¹ nimetatud riigi osalusega äriühingute nõukogude liikmete nimetamiskomitee, lähtudes sama paragrahvi lõigetes 2 ja 3 sätestatust32³ sätestatud põhimõtetele.”; 24) paragrahvi 18 lõige 3 tunnistatakse kehtetuks; 25) paragrahvi 18 lõikes 4 asendatakse sõnad „juhatuse liikmele” sõnadega „nõukogu liikmele ja jaotusvõrguettevõtja igapäevase majandustegevuse juhtimise eest vastutavale isikule”; 26) paragrahvi 18 lõike 5 teine ja kolmas lause muudetakse ning sõnastatakse järgmiselt: „See ei takista emaettevõtja õigust teostada majanduslikku ja juhtimisalast järelevalvet tütarettevõtja varade tootluse üle, mis hõlmab eelkõige õigust kiita heaks jaotusvõrguettevõtja iga-aastane eelarve, sealhulgas rahastamiskava, ning määrata tütarettevõtja võlgade ülempiir. Emaettevõtja ei tohi sekkuda tütarettevõtja igapäevasesse majandustegevusse ega võrgu ehitamise või uuendamisega seotud otsustesse, mis ei ületa heakskiidetud aastaeelarvet.”; 27) paragrahvi 1857 täiendatakse lõikega 5¹4 järgmises sõnastuses: „ (5¹4) Jaotusvõrguettevõtja hangib võrguteenuse osutamiseks vajalikud teenused läbipaistvatelBiomasskütust käsitatakse käesoleva seaduse tähenduses taastuva energiaallikana, mittediskrimineerivatel ja turupõhistel tingimustel.”kui see kütus vastab energiamajanduse korralduse seaduse §-s  28) paragrahvi 18 lõige 7 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „ (7) Käesoleva paragrahvi lõikes 6 nimetatud kava koostab ja selle täitmist kontrollib ning kava rakendamise aastaaruande koostab jaotusvõrguettevõtja nõukogu esitatud tingimustele vastav juhatuse liikme määratud töötaja, kes on kava koostamisel sõltumatu ning kellel on juurdepääs kõigile oma ülesande täitmiseks vajalikele jaotusvõrguettevõtja ja temaga ühte kontserni kuuluva teise elektriettevõtja andmetele32³ sätestatud põhimõtetele.”; 295) seaduse 2. peatüki 2. jaguparagrahvi 58 täiendatakse §-ga 214lõikega 9 järgmises sõnastuses: „§ 214. Tarbimiskaja agregeerimise kaudu (19) Võrguettevõtja võimaldab paindlikkus- ja tugiteenuste hankimisel tarbimiskajas agregaatori osalemist. (2) Agregaatoril on bilansivastutus. Oma bilansivastutuse ulatuses on agregaator bilansihaldur, välja arvatud juhul, kui ta delegeerib oma bilansikohustuse kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2019/943 artikliga 5. (Kui tootja ei esita käesoleva paragrahvi lõigetes 3) Konkurentsiamet töötab välja tarbimiskajas osalemise tingimused, viib läbi avaliku konsultatsiooni turuosalistega ja avalikustab nimetatud tingimused oma veebilehel. Tingimuste väljatöötamisel võetakse arvesse ka agregeeritud koormusi. (4) Võrguettevõtjad koostavad või käesoleva paragrahvi lõikesseaduse § 59³ lõigetes 2 ja 3 nimetatud tarbimiskajas osalemise tingimuste alusel vajalikud metoodikad ja esitavad need Konkurentsiametile. Konkurentsiametandmeid või on esitanud valeandmeid, võib nõuda metoodika muutmistpõhivõrguettevõtja keelduda toetuse väljamaksmisest.”; 306) paragrahvi 22 lõike 2 punktis59² lõiget 1 asendatakse tekstiosatäiendatakse pärast sõnu „200 kWandmebaasi haldamise” tekstiosaga „1ning vedelkütuse seaduse § MW”; 31) paragrahvi 22 lõike 2 punktis 7 asendatakse tekstiosa „500 kW” tekstiosaga „1 MW”; 32) paragrahvi 26 lõikes 2 asendatakse tekstiosa „§ 18 lõigetes 1–7” tekstiosaga „§ 18 lõigetes 1–14 ja 4–72 nimetatud digitaalse keskkonna haldamise”; 337) paragrahvi 26¹ lõikes 1 asendatakse tekstiosaparagrahv 59³ muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „§ 59³. Elektrienergia ning tõhusa koostootmise režiimil toodetud elektri- ja soojusenergia tootmiseks kasutatava kütuse aruandlus (EÜ1) nr 714/2009, mis käsitleb piiriüleses elektrikaubanduses võrkudele juurdepääsu tingimusiTootja tagab elektrienergia ning millega tunnistatakse kehtetuks määrus koostootmise režiimil toodetud elektri- ja soojusenergia tootmiseks kasutatava kütuse koguse mõõtmise ja arvepidamise ning määrab ja dokumenteerib tootmiseks kasutatud kütuse kütteväärtuse. (EÜ2) nr 1228/2003 (ELT L 211, 14Tootja esitab põhivõrguettevõtjale iga kalendrikuu viiendaks kuupäevaks eelmise kalendrikuu elektrienergia ja koostootmise režiimil toodetud soojusenergia tootmiseks kasutatud kütuse aruande ning andmed toodetud elektri- ja soojusenergia kohta.08.2009, lk 15–35 (3) Tootjal on kohustus esitada põhivõrguettevõtja nõudmisel andmed, artiklitmis on vajalikud käesoleva paragrahvi lõike 3” tekstiosaga „2 alusel esitatud teabe kontrollimiseks. (EL4) 2019/943 artiklit 51”; 34)Käesoleva paragrahvi 39 lõikelõigetes 1 punktis –3¹ ja lõike 8 punktis 1 nimetatud kohustus on tootjatel, §-s 40¹kes kasutavad elektrienergia tootmiseks primaarenergiana muud allikat kui tuult, § 71 lõikes 4, § 93 lõike 6 punktis 1, § 100¹ lõigetes 3–5 ning §-s 101³ asendatakse tekstiosa „päikest või vett. (EÜ5) nr 714/2009” tekstiosaga „Kombineeritult nii taastuvast energiaallikast kui ka muust energiaallikast elektrienergia tootmisel peab tootja igakuist arvestust elektrienergia tootmisel tarbitud kütuse koguse kohta erinevate kütuseliikide kaupa. (EL6) 2019/943”; 35) paragrahvi 39 lõiget 1 täiendatakse punktidega 16¹ ja 16² järgmises sõnastuses: „16¹) osaleb Euroopa ressursside piisavuse hindamisel vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse Tootja peab igakuist arvestust kogu toodetud elektrienergia kohta ning koostootmise režiimil toodetud soojusenergia kohta. (EL) 2019/943 IV peatükile; 16²) koostab riikliku ressursside piisavuse hinnangu vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2019/943 artiklile 24;”; 36) paragrahvi 39 lõike 7 punktis 7 asendatakse tekstiosa „ajavahemikuks 5–15 aastat” tekstiosaga „10 aastaks”; 37) paragrahvi 39 täiendatakse lõikega 9 järgmises sõnastusesKütteväärtus määratakse: „ (9) Süsteemihaldur loob vajaduse korral käesoleva seaduse § 82¹ lõikes 3 sätestatud nõuetele vastava võrdlemisvahendi ja käitab seda.”; 38) paragrahvi 42 lõike 4 punkti 1 täiendatakse pärast sõna „müüja” sõnadega „ja agregaatori”; 39) paragrahvi 42 lõiget 4 täiendatakse punktidega 7 ja 8 järgmises sõnastuses: „7kütuse proovi analüüsi meetodil, mille käigus määratakse proovi kütteväärtus vahetult, või 2) andmedarvutuslikult, mida müüja peab edastama usaldusmärgisega ja süsteemihalduri loodud võrdlemisvahendi käitajale; määrates kütust iseloomustava muu näitaja ning leides seejärel vastava valemiga kütuse kütteväärtuse. (8) võrguettevõtjale kuuluva laadimispunkti, laadimispunktide kogumi ja energiasalvestusüksuse müümise enampakkumise kordKütteväärtuse võib analüüsi meetodil määrata vaid vastava kütuse analüüsiks akrediteeritud katselabor.”; 40 (9) paragrahvi 42¹ lõiget 1 täiendatakse pärast sõna „tarnija” sõnadega „Elektrienergia ning koostootmise režiimil toodetud elektri- ja agregaatori” ja pärast sõna „edastamiseks” sõnadega „ja saamiseks”; 41) paragrahvi 42¹ lõike 3 sissejuhatavas lauseosas asendatakse sõnad „võrguettevõtjasoojusenergia tootmiseks kasutatud kütuse aruande andmekoosseisu, liinivaldajaaruande täitmise, esitamise ja avatud tarnija” sõnaga „elektriettevõtjad”; 42) paragrahvi 42¹ lõike 3 punkti 5 täiendatakse pärast sõna „elektrilepingu” sõnadega „tõendamise korra ning agregeerimislepingu”; 43) paragrahvi 42¹ lõike 3 punkti 6 täiendatakse pärast sõna „tarnija” sõnadega „kütuse kütteväärtuse määramise korra ja agregaatoritingimused kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega.”; 448) paragrahvi 42¹ lõike 5 esimest lauset täiendatakse pärast sõna „müüjale,” sõnadega „agregaatorile või energiateenuse osutajale,”; 45) paragrahvi 42¹ täiendatakse lõikega 5¹ järgmises sõnastuses594 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „ (5¹1) Süsteemihalduril on õigus kasutada andmevahetusplatvormile edastatud andmeid energiastatistika tegemiseks ja teha energiastatistika avalikes huvides kättesaadavaks. Energiastatistika on anonüümne.”; 46)Käesoleva paragrahvi 594 lõikes 7 asendatakse tekstiosa „lõikes 2 nimetatud korralduses sätestatudkohaselt makstakse toetust, et toota taastuvast energiaallikast elektrienergia tootmise” tekstiosaga „elektrienergiat täitmaks energiamajanduse korralduse seaduse § 32¹ lõikes 1 sätestatudnimetatud taastuvelektrienergia osatähtsuse eesmärki.”; 479) paragrahvi 60 lõike 1 punkti 2594 täiendatakse pärast sõna „tegevusloaga” sõnadega „, kui tegevusluba on käesoleva seaduse kohaselt nõutud”; 48) paragrahvi 64 täiendatakse lõikega 164¹ järgmises sõnastuses: „(164¹) Kui isik on pärast 2022Valdkonna eest vastutav minister teeb hiljemalt 2023. aasta 1. aprilli ühendanud elektri tarbimiseks või tootmiseks oma elektripaigaldise teise elektripaigaldisega, mis ei ole jaotusvõrguettevõtja võrk, kohustub isik jaotusvõrguettevõtja võrguteenuse kasutamiseks taotlema võrguühenduse loomist.”; 49)oktoobriks Vabariigi Valitsusele ettepaneku korraldada vähempakkumine meretuuleenergia tootmisvõimsuse turule toomiseks käesoleva paragrahvi 64 täiendatakse lõikega 5 järgmises sõnastuses: „ (5) Käesoleva paragrahvi lõikeidlõikes 1–15 ei kohaldata energiakogukonna suhtes nimetatud eesmärgi saavutamiseks.”; 5010) paragrahvi 65 lõike597 lõikest 1 sissejuhatavat lauseosa täiendatakse pärast sõnajäetakse välja tekstiosa „tarbijale,üle 1 MW elektrilise võimsusega tootmisseadmega” sõnaga „energiakogukonnale,”; 5111) paragrahvi 65 täiendatakse lõikega597 lõike 6 punkt 1¹ järgmises sõnastuses muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(1¹) Jaotusvõrguettevõtja teeb koostööd energiakogukonnaga, et hõlbustada kogukonna omatoodetud elektrienergia tarbimiseks andmist kogukonna liikmetele.”; 52) paragrahvi 65 täiendatakse lõikega 3¹ järgmises sõnastuses: „(3¹) Põhivõrguettevõtjapakkumise võitja ei tohi keelduda uue elektritootmisüksuse ega energiasalvestusüksuse võrku ühendamisest põhjendusega, et tulevikus võib ilmneda kasutada oleva ülekandevõime piiratus Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2019/943 artiklitooda käesoleva seaduse § 594 lõikes 11 või § 595 lõikes 5 nimetatud korralduses märgitud tootmise alustamise tähtpäevast energiat esimese 12 2 punktikuu jooksul vähemalt 60 4 tähenduses.”protsendi ulatuses korralduses märgitud aastasest mahust või 24  53) paragrahvi 66 lõike 1 esimest lauset täiendatakse pärast sõna „tarbijatele,kuu jooksul vähemalt 80 protsendi ulatuses kahekordsest korralduses märgitud aastasest mahust või” sõnaga „energiakogukondadele,”; 5412) paragrahvi 6665 täiendatakse lõigetega 8–16lõikega 1² järgmises sõnastuses: „(8) Võrgu arendamine ja võrgus paindlikkusteenuste kasutamine peab tuginema läbipaistvale võrgu kümneaastasele arengukavale, mille võrguettevõtja koostab vähemalt iga kahe aasta järel. (9) Jaotusvõrguettevõtja esitab võrgu arengukavas: 1²) vajalikud keskmise ja pikaajalise tähtajaga paindlikkusteenused; 2) kavandatavad investeeringud järgmiseks viieks kuni kümneks aastaks; 3) uue põlvkonna tootmisvõimsuste ja uute koormusteTootja liitumistaotluses, sealhulgas elektrisõidukite laadimispunkti, võrku ühendamise võimalus; 4) muud vahendid, mida jaotusvõrguettevõtja kasutab võrgu laiendamise alternatiivina. (10) Jaotusvõrguettevõtja konsulteerib võrgu arengukava koostamisel võrguühenduse kasutajatekehtivas liitumislepingu pakkumises ja põhivõrguettevõtjaga,liitumislepingus toodud järgmised andmed on avalikud ja võrguettevõtja avaldab need oma veebilehel koos võrgu arengukavaga konsultatsiooni tulemused ning esitab võrgu arengukava Konkurentsiametile. Konkurentsiamet võib taotleda võrgu arengukava muutmist. (11) Võrguühenduse kasutaja on füüsiline või juriidiline isik, kes müüb elektrienergiat põhi- või jaotusvõrku või kellele müüakse põhi- või jaotusvõrgust elektrienergiat. (12) Põhivõrguettevõtja esitab võrgu arengukavas: 1) peamised ülekandetaristu osad, mis tuleb järgmise kümne aasta jooksul ehitada või ajakohastadaturuosalise ärinimi; 2) loetelu investeeringutest, mille kohta on otsus juba tehtud või mis tuleb teha järgmise kolme aasta jooksulliitumislepingu pakkumise väljastamise kuupäev ja pakkumise kehtivuse aeg; 3) investeerimisprojektide ajakavaliitumislepingu sõlmimise kuupäev ja liitumislepingu täitmise tähtaeg; 4) võrgu laiendamise asemel kasutatavad paindlikkusteenusedliitumispunkti asukoht ja liitumispinge; 5) eeldatava tarbimiseelektrijaama nimi; 6) võimalused teiste riikidega kauplemisekselektrijaama tüüp; 7) Euroopa Liidu ja piirkondlike võrkude investeerimiskavad vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2019/943 artiklile&#160liitumisvõimsus;48; 8) vajalikud tugiteenused. (13) Põhivõrguettevõtja konsulteerib võrgu arengukava koostamisel sidusrühmadegaaeg, avaldab arengukava oma veebilehel ja esitab võrgu arengukava Konkurentsiametile. (14) Konkurentsiamet konsulteerib võrgu arengukava üle vaadates kõikide võrguühenduse kasutajatega ja võib taotleda võrgu arengukava muutmist. Konkurentsiamet avaldab võrgu kümneaastase arengukava konsultatsiooni tulemused ja vajalikud investeerimisvajadused oma veebilehel ning jälgib arengukava rakendamist. (15) Põhivõrguettevõtja teeb koostööd piirkondliku koordineerimiskeskusega ja võtab arvesse keskuse antud soovitusi tema ülesannete paremaks täitmiseks. (16) Põhivõrguettevõtja juhib elektrivooge põhivõrgus, võttes arvesse elektrikaubandust teiste võrku ühendatud ülekandemillal tootmis- ja jaotusvõrkudega, mis on omavahel ühendatudsalvestusseade võrku lülitati.”; 5513) seadustparagrahvi 71 täiendatakse §-dega 66²lõigetega 11 ja 66³12 järgmises sõnastuses: „§ 66². Paindlikkusteenused (111) Jaotusvõrgu toimimise ja arendamise tõhustamise eesmärgil paindlikkusteenuste osutajate leidmiseks korraldab jaotusvõrguettevõtja riigihanke. Riigihanke korraldamisel ei tohi jaotusvõrguettevõtja eelistada oma sidusettevõtjat. (2) Jaotusvõrguettevõtja kooskõlastab käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud riigihanke tingimused Konkurentsiametiga. KonkurentsiametVõrguettevõtja võib jätta riigihanke tingimused kooskõlastamata, kui need ei vasta võrdse kohtlemise ja läbipaistvuse põhimõttele. võrgukadude korvamiseks ostetava elektrienergia (3edaspidi kaoelekter) Jaotusvõrguettevõtja ei pea kasutama käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud paindlikkusteenuseidhankida elektrienergia tarnelepingu alusel tingimusel, kui ta on teinud kindlaks, et paindlikkusteenuste kasutamine on majanduslikult ebatõhus või tekitaks tõsiseid turumoonutusi või põhjustaks ülekoormust. Paindlikkusteenuste mittekasutamise kohta esitab jaotusvõrguettevõtja Konkurentsiametile põhjendatud taotluse. (4) Konkurentsiamet võib jätta käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud taotluse rahuldamata, kui kontrollimise käigus selgub, et paindlikkusteenuste kasutamine on majanduslikult tõhus, ei tekita tõsiseid turumoonutusi ega põhjusta ülekoormust. (5) Jaotusvõrguettevõtja vahetab vajalikku teavet ja koordineerib oma tegevust põhivõrguettevõtjaga, et tagada paindlikkusteenuste kasutamisel võrgu turvaline toimimine ning hõlbustada turu arengut. § 66³. Tugiteenused (tarneleping: 1) Jaotusvõrguettevõtja teeb koostööd põhivõrguettevõtjaga võrku ühendatud turuosaliste tõhusaks osalemiseks elektriturgudel. Jaotusvõrguettevõtja ja põhivõrguettevõtja lepivad omavahel kokku jaotusvõrgu ressurssidel põhinevate tasakaalustamisteenuste osutamise tingimused kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2019/943 artikliga&#160sisaldab üksnes taastuvatest energiaallikatest toodetud elektrienergia tarnet; 57 ning komisjoni määruse (EL) 2017/1485, millega kehtestatakse elektri ülekandesüsteemi käidueeskiri (ELT L 220, 25.08.2017, lk 1–120), artikliga 182. (2) Võrgu talitluskindluse tagamiseks vajaliku tugiteenuse osutaja leidmiseks korraldabon sõlmitud kuni 50 protsendi ulatuses iga-aastasest võrguettevõtja riigihanke. Riigihanke korraldamisel ei tohi jaotusvõrguettevõtja eelistada oma sidusettevõtjat. (poolt prognoositavast kaoelektri kogusest; 3) Sagedusega mitteseotud tugiteenuste spetsifikatsiooni ja toodete tehniliste tingimuste osas peab võrguettevõtja eelnevalt läbi viima avaliku konsultatsioonion sõlmitud tarnijaga, mille tulemused esitatakse Konkurentsiametile koos riigihanke tingimustegakes on leitud riigihangete seaduse kohaselt läbiviidud avatud hankemenetluse käigus. Konkurentsiamet võib jätta riigihanke tingimused kooskõlastamata, kui need ei vasta võrdse kohtlemise ja läbipaistvuse põhimõttele. (412) Võrguettevõtja ei pea kasutamaErandina käesoleva paragrahvi lõikeslõike 11 punktist 2 sätestatud sagedusega seotud tugiteenuseidvõib tarneleping olla sõlmitud üle 50 protsendi ulatuses iga-aastasest võrguettevõtja poolt prognoositavast kaoelektri kogusest, kui võrguettevõtja hinnangulselleks on võrguettevõtja väliste sagedusega mitteseotud tugiteenuste kasutamine majanduslikult ebatõhus. Tugiteenuste mittekasutamise kohta esitab võrguettevõtja Konkurentsiametile põhjendatud taotluse. (5) Konkurentsiamet võib jätta käesoleva paragrahviseaduse § 72 lõikes 4 nimetatud taotluse rahuldamata, kui kontrollimise käigus selgub, et sagedusega mitteseotud tugiteenuste turupõhine pakkumine on majanduslikult tõhus. (6) Käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud riigihanke nõuet ei kohaldata täielikult integreeritud võrgukomponentide suhtes.”  56) paragrahvi 67 lõiget 1 täiendatakse pärast sõna „väljuva” sõnadega „ning salvestatud”; 57) paragrahvi 69 lõike 1 esimene lause muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „Võrguettevõtja hoiab talle tema tegevuse käigus teatavaks saanud turuosalise tundlikku äriteavet.”; 58) paragrahvi 70 täiendatakse lõikega 8 järgmises sõnastuses: „ (8) Võrguettevõtja annab turuosalistele võrdsetel alustel võrgule tõhusaks juurdepääsuks ja võrgu kasutamiseks vajalikku teavetnimetatud põhimõtetest lähtudes andnud heakskiidu.”; 5914) paragrahvi 71 lõiget 8seadust täiendatakse pärast sõna „andmevahetusplatvormi” tekstiosaga „ning § 82-ga 87¹ lõikes 3 sätestatud nõuetele vastavat võrdlusvahendit”; 60) paragrahvi 71 täiendatakse lõigetega 9 ja 10 järgmises sõnastuses: „ (9) Käesoleva seaduse §-s 66² nimetatud paindlikkusteenuste kasutamise ja koordineerimisega seotud kulud ning §-s 66³ nimetatud tugiteenuste kasutamisega seotud põhjendatud kulud lisatakse võrguettevõtja tegevuskuludesse ning nendega arvestatakse võrgutasude kujundamisel 87¹. Tootmissuunalise liitumise lepingutingimused (101) Salvestusperioodi vältel salvestatud elektrienergia elektrivõrku tagastamise eest käesoleva paragrahvi lõikeÜle 15 kW elektrilise võimsusega seadme võrguga liitmiseks tootmissuunalise liitumise taotluse esitamise ajaks on turuosaline kohustatud maksma võrguettevõtjale tagatiseks 38 1 punkti000 4 kohast edastamistasu ei rakendataeurot megavoltampri kohta.”; 61) paragrahvi 72 lõike 13 punktis 1 asendatakse arv „3” arvuga „2”; 62) paragrahvi 74 täiendatakse lõikega 6 järgmises sõnastuses: „ (6) Võrguettevõtja annab võrgule tõhusaks juurdepääsuks ja võrgu kasutamiseks vajaliku teabe oma veebilehel või turuosalistele asjakohase päringu alusel võrguettevõtja poolt kindlaksmääratud vormis.”; 63) seadust täiendatakse 6². peatükiga järgmises sõnastuses: „6². peatükk VÕRGUETTEVÕTJA KÕRVALTEGEVUSALAD § 7415. Elektrisõidukite laadimispunkt (1) Jaotusvõrguettevõtja teeb koostööd iga ettevõtjagaei rakenda tagatise nõuet, kes omab, arendab, käitabkui taotleja on tasunud vähemalt 70 protsenti liitumistasust või haldab elektrisõidukite laadimispunktikui liitumistaotlus esitatakse korterelamule rajatava tootmisseadme ühendamiseks võrguga. (2) Jaotusvõrguettevõtja tohib omada, arendada, käitada Tagatis tagastatakse turuosalisele või hallata elektrisõidukite laadimispunkti üksnes oma tarbeks võisee arvestatakse tema liitumistasu katteks vaid juhul, kui turuosaline on täidetud kõik järgmised tingimused: 1) Konkurentsiamet on kooskõlastanudalustanud liitumistaotluse kohase tootmisseadmega elektrienergia tootmist käesoleva paragrahvi lõikes 5 nimetatud avaliku enampakkumise tingimused; 2) avaliku enampakkumise tulemusel ei õnnestunud müüa elektrisõidukite laadimispunkti teisele isikule; 3) jaotusvõrguettevõtja tagab kolmandatele isikutele võrdsetel alustel juurdepääsu talle kuuluvale elektrisõidukite laadimispunktile. (3) Jaotusvõrguettevõtja korraldab vähemalt iga viie aasta järel avaliku konsultatsiooni, et hinnata teise isiku võimalikku huvi omandada, arendada, käitada või hallata käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatud tingimustele mittevastavat elektrisõidukite laadimispunkti või laadimispunktide kogumit. (4) Kui käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud avaliku konsultatsiooni tulemusena selgubperioodi jooksul, et on isikuid, kellel on huvi omandada, arendada, käitada või hallata elektrisõidukite laadimispunkti või laadimispunktide kogumitjuhul, korraldab jaotusvõrguettevõtja elektrisõidukite laadimispunkti või laadimispunktide kogumi müümiseks avaliku enampakkumise kuue kuu jooksul alates avaliku konsultatsiooni tulemuste selgumisestkui liitumistaotlust ei võetud menetlusse. (5) Käesoleva paragrahvi lõikes 4 nimetatud avaliku enampakkumise tingimused kooskõlastab jaotusvõrguettevõtja Konkurentsiametiga. Konkurentsiamet võib tingimuste kooskõlastamisel arvesse võtta elektrisõidukite laadimispunkti või laadimispunktide kogumisse tehtud investeeringu jääkväärtust. (6) Valdkonna eest vastutav minister kehtestab elektrituru toimimise võrgueeskirjas käesoleva paragrahvi lõikes 4 nimetatud avaliku enampakkumise korra. § 7416. Energiasalvestusüksus (1) Võrguettevõtja Muul juhul tagatis tagastamisele ei tohi omada, arendada, käitada ega hallata energiasalvestusüksustkuulu. (2) Võrguettevõtja korraldab talle kuuluva energiasalvestusüksuse müümiseks avaliku enampakkumise ja kooskõlastab avaliku enampakkumise tingimused Konkurentsiametiga. (3) Erandina käesoleva paragrahvi lõikest 1Tagatiseks võib võrguettevõtja omada, arendada, käitada ja hallata energiasalvestusüksust, kui see on täielikult integreeritud võrgukomponent või kui on täidetud kõik järgmised tingimusedolla: 1) käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud avaliku enampakkumise tulemusel ei õnnestunud energiasalvestusüksust müüakrediidiasutuse, finantseerimisasutuse või kindlustusandja garantii; 2) võrguettevõtjal on energiasalvestusüksust vaja võrgu tõhusakstagatisraha, töökindlaks ja turvaliseks toimimiseks ning energiasalvestusüksust ei kasutata selleks, et osta või müüa elektrienergiat elektriturul, sealhulgas tasakaalustamiseksmis on kantud võrguettevõtja esitatud arvelduskontole. (43) Käesoleva paragrahvi lõikes 3 sätestatud erandi kasutamiseks2 nimetatud krediidiasutuse, finantseerimisasutuse või kindlustusandja reiting peab võrguettevõtjal olema Konkurentsiameti otsusvähemalt investeerimisjärgu krediidireiting. (54) Põhivõrguettevõtjale erandi tegemisest teavitab Konkurentsiamet Euroopa Komisjoni ja Energeetikasektorit Reguleerivate Asutuste Koostöö AmetitTootmise alustamiseks ettenähtud periood on päikesepaneelide paigaldamisel üks aasta, esitades taotluse andmedavameretuuleparkide paigaldamisel kolm aastat ja erandi tegemise põhjendusedmuude tehnoloogiate puhul kaks aastat alates liitumispunkti valmimisest või võrguettevõtja poolsest liitumislepingu täitmise lõpptähtajast. (65) Konkurentsiamet korraldab vähemalt iga viie aasta järel avaliku konsultatsiooniLiitumistaotluses toodud elektrienergia tootmise tehnoloogiat muuta ei tohi. Elektrienergia tootmise tehnoloogia muutmiseks loetakse muu hulgas ka olukorda, et hinnata teiste isikute võimalikku valmidust ja huvi omandada käesoleva paragrahvi lõikes 3 sätestatud tingimustel võrguettevõtjale kuuluvat energiasalvestusüksustkus liitumislepingus toodud võrguga ühendatav tootmisseade muudetakse ebaolulise ruumilise mõjuga ehitisest olulise ruumilise mõjuga ehitiseks planeerimisseaduse tähenduses. (76) Kui tootmissuunalise liitumislepingu sõlminud turuosaline ei ole käesoleva paragrahvi lõikes 64 nimetatud avaliku konsultatsiooni tulemusena selgubperioodi möödumisel oma liitumislepingu järgset tootmisvõimsust kasutanud, et samas lõikestasub turuosaline võrguettevõtjale alates nimetatud isikud on olemas, korraldab võrguettevõtja 18 kuu jooksul pärast avaliku konsultatsiooni lõppu talle kuuluva energiasalvestusüksuse müümiseks avaliku enampakkumisetähtaja saabumisest mittekasutatava tootmissuunalise võrguühenduse võimsuse ulatuses tasu. (8) Käesoleva paragrahvi lõikeid 6 ja 7 ei kohaldata täielikult integreeritud võrgukomponentide ja akuga energiasalvestusüksuste suhtes, kui: 1) akuga energiasalvestusüksused Tasu suurus on integreeritud võrku; 2) akuga energiasalvestusüksusi kasutatakse üksnes võrgu häire korral, taastamist alustatakse viivitamata häire ilmnemisel ja taastamine lõpetatakse kohe, kui võrgu häire saab tavalise ümberjaotamisega kõrvaldada; 3) akuga energiasalvestusüksusi ei kasutata selleks, et osta või müüa elektrienergiat elektriturul. (9) Valdkonna eest vastutav minister kehtestab elektrituru toimimise võrgueeskirjas käesoleva paragrahvi lõikes38 2 nimetatud avaliku enampakkumise korra.”; 64) paragrahvi 76¹ lõikes 2 asendatakse sõnad „nimetab ta teenust osutama tegevusloaga müüja” sõnadega „korraldab ta teenuse osutamiseks tegevusloaga müüja leidmiseks riigihanke, eelistamata seejuures sidusettevõtjat”; 65) paragrahvi 81² sissejuhatavat lauseosa täiendatakse pärast sõna „tuletisinstrumentide” tekstiosaga „Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2014/65/EL finantsinstrumentide turgude kohta ning millega muudetakse direktiive 2002/92/EÜ ja 2011/61/EL (ELT L000 173, 12eurot ühe megavoltampri kohta aastas.06.2014, lk Üle 100 349–496) (16) IMW netovõimsusega tootmisseadme puhul rakendab võrguettevõtja tasu 30 lisa Cprotsendi ulatuses esimesel aastal ning 60 jao punktideprotsendi ulatuses teisel aastal tingimusel, et esimesel aastal kasutati liitumislepingu järgset tootmisvõimsust vähemalt 50 5–7 tähenduses”; 66) seaduse 7protsendi ulatuses. peatükki täiendatakse §-ga 82¹ järgmises sõnastuses: „§ 82¹. Võrdlemisvahend (1) Kodutarbijatel ja äriühingutelVõrguettevõtja lükkab tasu rakendamist edasi, kus töötab vähem kui 10 inimest ja mille aastakäive või aastane bilansimahttootmist ei ületa kaht miljonit eurot, kelle eeldatav aastane elektrienergia tarbimine on alla 100 000 kWh, peab olema tasuta juurdepääs vähemalt ühele usaldusmärgisega vahendile, mille abil müüjate pakkumisi võrreldaole alustatud tõendatult tootjast sõltumatutel põhjustel. (27) Müüja teavitab tarbijat kõigist kättesaadavatest usaldusmärgisega ja süsteemihalduri loodud võrdlemisvahenditest elektrimüügi arvel. (3) Võrdlemisvahend peab vastama järgmistele nõuetele: 1) on turuosalistest sõltumatu ja tagabTootmissuunalise võrgulepingu sõlminud turuosaline, et elektriettevõtjaid koheldakse võrdselt; 2) annab selget teavet võrdlemisvahendi käitaja ja kontrollija kohta, samuti vahendi loomise ja käitamise rahastamise allikate kohta; 3) avaldab selged ja objektiivsed kriteeriumid, millel pakkumiste võrdlus põhineb; 4) esitab teabe selge ja üheselt mõistetava sõnastusega; 5) annab täpset ja ajakohastatud teavet ning esitabkes ei ole viimase ajakohastamise aja; 6) on kättesaadav ka puudega inimestele; 7) võimaldab käitajat võrdlemisvahendis esitatud ebaõigest teabest tõhusalt teavitada; 8) piirdub isikuandmete küsimisel andmetegakahe aasta jooksul oma võrgulepingu järgset tootmissuunalist võimsust kasutanud, mis on pakkumiste võrdlemiseks vajalikud. (4) Konkurentsiamet väljastab usaldusmärgise võrdlemisvahendile, mis vastabtasub võrguettevõtjale mittekasutatava tootmissuunalise võrguühenduse võimsuse ulatuses tasu käesoleva paragrahvi lõikes 3 sätestatud nõuetele. (5) Konkurentsiamet teeb perioodilisi kontrolle selgitamaks välja, kas usaldusmärgise saanud võrdlemisvahend vastab jätkuvalt käesoleva paragrahvi lõikes 3 sätestatud nõuetele. (6) Valdkonna eest vastutav minister kehtestab elektrituru toimimise võrgueeskirjas andmed, mille müüja peab edastama usaldusmärgisega ja süsteemihalduri loodud võrdlemisvahendi käitajale viimaste poolt nõutud viisil ja tähtaegadel nimetatud suuruses. ”; 67) paragrahvi 83 lõikes 1 asendatakse sõnad „ning elektrienergia müügiks sõlmitavale lepingule (edaspidi elektrileping8)” sõnadega „, elektrilepingule ning agregeerimiseks sõlmitavale lepingule (edaspidi agregeerimisleping)”; 68) paragrahvi 83 täiendatakse lõikega 3 järgmises sõnastuses: „ (3) Liitumislepingule, võrgulepingule, elektrilepingule ja agregeerimislepingule kohaldatakse käesolevas seaduses reguleerimata osas võlaõigusseadust.”; 69) paragrahvi 84 lõikes 2 asendatakse sõnad „ja võrguleping” sõnadega „, võrguleping ja agregeerimisleping”; 70) paragrahvi 84 täiendatakse lõikega 5 järgmises sõnastuses: „ (5) Tarbijal ja aktiivsel võrguteenuse kasutajal on õigus sõlmida agregeerimisleping elektrimüüja nõusolekuta. Agregeerimislepingu sõlmimise kohta esitab agregaator süsteemihaldurile teate elektrituru toimimise võrgueeskirjas sätestatud viisil.”; 71) paragrahvi 85 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „ (1) Enne liitumislepingu, Tootmissuunalise võimsuse kasutamiseks loetakse liitumis- või võrgulepingu järgse tootmissuunalise võrguühenduse võimsuse liitumispunktist võrguettevõtja võrgu suunas edastamist, elektrilepingu või agregeerimislepingu sõlmimist peab lepingu teiseks pooleks olevale füüsilisest isikust tarbijale andma teavet lepingu põhitingimuste kohta ning lepingu sisu võimalike alternatiivide kohta ulatuses ja korras, mis vastab võlaõigusseaduses või muus seaduses sätestatud lepingueelse teabe andmise kohustuseleon fikseeritud võrguettevõtja mõõteseadmega, mille alusel tuvastatakse kasutatud tootmissuunalise võimsuse suurus.”; 72) paragrahvi 85 lõige 2 tunnistatakse kehtetuks; 73) paragrahvi 86 lõike 1 teine lause tunnistatakse kehtetuks; 74) paragrahvi 86 täiendatakse lõikega 5 järgmises sõnastuses: „ (59) Käesolevat paragrahviKui tootmissuunalise liitumis- või võrgulepingu sõlminud isik ei kohaldata füüsilisest isikust tarbijale.”; 75)tasu tähtaegselt käesoleva paragrahvi 87 lõikelõikes 1 sissejuhatav lauseosa ja punktid 1–3 muudetakse ning sõnastatakse järgmiselt: „Kirjalikus või kirjalikku taasesitamist võimaldavas või elektroonilises vormis sõlmitud liitumislepingusnimetatud tagatist, võrgulepingus, elektrilepingus ja agregeerimislepingus esitatakse järgmised andmed: 1) võrgulepingu ja liitumislepingu puhulei väljasta võrguettevõtja turuosalisele liitumislepingu pakkumist, elektrilepingu puhul võrguettevõtjaja sellega liitumismenetlus lõpeb või müüja ning agregeerimislepingu puhul agregaatori nimi, äriregistrikaotab liitumisleping kehtivuse. Kui tootmissuunalise liitumis- või isikukood, aadress ja e-posti aadress; 2) võrgulepingu, liitumislepingu ja agregeerimislepingu alusel osutatavate teenuste kirjeldus või elektrilepingu alusel müüdava elektrienergia põhinäitajad; 3) võrgulepingu, liitumislepingu ja agregeerimislepingu alusel osutatavate teenuste kvaliteedi põhinäitajad või viide kättesaadavale dokumendile, milles on põhinäitajad esitatud;”; 76) paragrahvi 87 lõiget 2 täiendatakse teise lausega järgmises sõnastuses: „Füüsilisest isikust tarbijale esitatakse sõlminud isik ei tasu tähtaegselt käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud andmed võlaõigusseaduses sätestatud korras.”; 77) paragrahvi 87 täiendatakse lõikega 3 järgmises sõnastuses: „ (3) Elektrilepingu ja agregeerimislepingu sõlmimise eest kodutarbijalt ja äriühingult, kus töötab vähem kui 50 inimest ning mille aastakäive ja aastane bilansimaht ei ületa 106 või miljonit eurot,7 nimetatud tasu, ei tohi küsidataga võrguettevõtja turuosalisele liitumis- või võrgulepinguga kokkulepitud võrguühendust tootmissuunalise võimsuse ulatuses, mida turuosaline ei ole kasutanud.”; 78 Liitumispunktis vajaliku tootmissuunalise võimsuse taastamiseks esitab turuosaline uue liitumistaotluse. (10) Käesoleva paragrahvi 88 lõikelõigete 1 esimeses lauses, 6 ja § 93 lõikes 5 asendatakse sõnad „või elektrileping7 alusel tasutud rahalisi vahendeid kasutab võrguettevõtja oma võrgu läbilaskevõime suurendamisega seotud investeeringukulude katmiseks. Laekunud tasu ja selle kasutamise üle peab võrguettevõtja raamatupidamisarvestuses eraldi arvestust.” sõnadega „, elektrileping või agregeerimisleping” vastavas käändes; 7915) paragrahvi 88 täiendatakse lõigetega 4 ja 5lõikega 6 järgmises sõnastuses: „ (46) Elektrimüüja või agregaator võimaldab tarbijal sõlmida nii tasuta kui ka tasu eest lõpetamisega tähtajalist elektrienergia müügilepingut. (5) Elektrimüüja või agregaatorKodutarbija võib nõuda kodutarbijalt tähtajalise või tähtajatu elektrilepingu või agregeerimislepingu ennetähtaegse lõpetamise tasu tingimuselüles öelda, et tasu on tarbijaga sõlmitud lepingusteatades ülesütlemisest neliteist päeva ette nähtud ja tasust on kodutarbijat enne lepingu sõlmimist selgelt teavitatud. Ennetähtaegse lõpetamise tasu peab olema põhjendatud.”; 8016) paragrahvi 90 lõikes 3, § 91 lõikes 4 ja § 92 lõikes 4 asendatakse sõna „tähtsaadetisena” sõnadega „kirjalikult tarbija antud kontaktaadressil”; 81) paragrahvi 90 lõikes 10 asendatakse sõnad „ega võrgulepingus” sõnadega „, võrgulepingus ega agregeerimislepingus”; 82) paragrahvi 93 lõiget 6111³ täiendatakse punktidega 3¹ ja 3²lõigetega 11–18 järgmises sõnastuses: „3¹ (11) kooskõlastab käesolevaKäesoleva seaduse § 66²17 lõikes 1 ja § 66³ lõikes 25 nimetatud riigihanke tingimused; 3²) kontrollib perioodiliselt võrdlemisvahendi vastavust käesoleva seaduse § 82¹ lõikes 3 esitatud nõuetele;”; 83) paragrahvi 93 lõike 6 punktis 15 asendatakse tekstiosa „(EÜ) nr 714/2009 artikli 8 lõike 3” tekstiosaga „(EL) 2019/943 artikliaruandluskohustusest vabastust rakendatakse tagasiulatuvalt majandusaastatele, mis algasid 2022. 30 lõikeaasta 1. 1”; 84) paragrahvi 93 lõiget 6 täiendatakse punktidega 22¹jaanuaril ja 22² järgmises sõnastuses: „22¹hiljem. (12) jälgib, et omatoodetud elektrienergia tarbimisele ja energiakogukondade arendamisele ei seataks turuosaliste poolt takistusi ega piiranguid; 22²) töötab välja käesolevaKäesoleva seaduse § 214 lõikes 3 nimetatud tarbimiskajas osalemise tingimused;”; 85) paragrahvi 9365 lõiget 6 täiendatakse punktiga 23¹ järgmises sõnastuses: „23¹) jälgib ja hindab põhivõrguettevõtja ja jaotusvõrguettevõtja tulemuslikkust Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 347/2013 üleeuroopalise energiataristu suuniste kohta ja millega tunnistatakse kehtetuks otsus nr 1364/2006/EÜ ning muudetakse määrusi (EÜ) nr 713/20091² rakendatakse käesoleva lõike jõustumise seisuga esitatud liitumistaotluse, (EÜ) nr 714/2009liitumislepingu pakkumise ja (EÜ) nrliitumislepingu suhtes alates 30 715/2009 (ELT L 115, 25päeva möödumisest käesoleva lõike jõustumisest arvates.04.2013, lk 39–75) artikli 2 punktis 7 määratletud nutivõrgu arendamisel, millega edendatakse energiatõhusust ja taastuvate energiaallikate lõimimist, ning avaldab oma veebilehel iga kahe aasta järel hindamise tulemuste kohta aruande koos soovitustega;”; 86) paragrahvi 93 täiendatakse lõikega 11 järgmises sõnastuses: „ (1113) Kui käesolevas seaduses sätestatud suletud jaotusvõrku, energiakogukonda ja aktiivseid võrguteenuse kasutajaid puudutavates võlaõiguslikes küsimustes kokkuleppele ei jõuta, lahendatakse need tsiviilkohtumenetluse seadustikus või tarbijakaitseseaduses sätestatud korras.”;Käesoleva seaduse § 87) paragrahvi 100¹ lõiget 1 täiendatakse punktidega 7 ja 8 järgmises sõnastuses: „7) koordineerida piirkondlikul tasandil ülesandeid täitvate üksuste ühist järelevalvet; 8) koordineerida piirkondliku ja Euroopa ressursside piisavuse hinnangute ühist järelevalvet.”; 88) paragrahvi 100¹ lõigetes 3–lõikes 5 asendatakse tekstiosa „2009/72/EÜ” tekstiosaga „(EL) 2019/944”; 89) seaduse 9nimetatud elektrienergia tootmise tehnoloogia muutmise keeldu rakendatakse enne käesoleva lõike jõustumist sõlmitud liitumislepingu suhtes alates 2023. peatükki täiendatakse §-ga 100² järgmises sõnastuses: „§ 100². Konkurentsiameti pädevus suhetes piirkondliku koordineerimiskeskusega (1) Konkurentsiameti pädevus suhetes süsteemikäitamispiirkonna reguleerivate asutustega on järgmine: 1) ettepaneku kooskõlastamine piirkondliku koordineerimiskeskuse loomiseks vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2019/943 artikli 35 lõikeleaasta 1. 1; 2augustist. (14) piirkondliku koordineerimiskeskuse tegevusega seotud põhjendatud kulude, mille peab kandma põhivõrguettevõtja, arvestamine käesolevaKäesoleva seaduse §-s 71 87¹ lõikes 1 nimetatud võrgutasude kooskõlastamisel; 3) koostööl põhineva otsuste tegemise protsessi kooskõlastamine; 4) koos teiste süsteemikäitamispiirkonna liikmesriikide reguleerivate asutustega ettepanekute esitamine selle kohta, milliseid täiendavaid ülesandeid ja volitusi peaksid need riigid piirkondlikule koordineerimiskeskusele andma; 5) piirkondliku koordineerimiskeskuse Euroopa Liidu õigusest tulenevate kohustuste täitmise kontrollimine, eelkõige piiriülestes küsimustes; 6) võrgu koordineerimise tulemuse jälgiminetagatist rakendatakse käesoleva lõike jõustumise seisuga esitatud liitumistaotluse ning sellest kooskõlas Euroopa Parlamendisõlmitud ja nõukogu määruse (EL) 2019/943 artikligatäitmisel oleva tootmissuunalise liitumislepingu suhtes alates 60 46 kord aastas koostööametile aru andminepäeva möödumisest käesoleva lõike jõustumisest arvates. (215) Käesoleva paragrahviseaduse § 87¹ lõikes 16 nimetatud ülesannetetasu rakendatakse käesoleva lõike jõustumise seisuga sõlmitud ja täitmisel on Konkurentsiametil õigus: 1) nõuda piirkondlikult koordineerimiskeskuselt teavetoleva tootmissuunalise liitumislepingu suhtes alates §  2) kontrollida ette teatamata piirkondliku koordineerimiskeskuse territooriumi ja ehitisi87¹ lõikes  3) teha piirkondliku koordineerimiskeskuse suhtes kooskõlastatult teiste süsteemikäitamispiirkonna reguleerivate asutustega siduvaid otsuseid4 nimetatud perioodi möödumisest. (316) Kui piirkondliku koordineerimiskeskuse asukoht on Eesti Vabariik, on Konkurentsiametil õigus teha piirkondlikule koordineerimiskeskusele, kes ei täida Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivist (EL) 2019/944, Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusest (EL) 2019/943 või Konkurentsiameti või koostööameti õiguslikult siduvast otsusest tulenevat kohustust, ettekirjutus kohustuse täitmiseks.”; 90) paragrahvi 111³ täiendatakse lõigetega 7–10 järgmises sõnastuses: „ (7) Käesoleva seaduse § 3987¹ lõikes 96 nimetatud võrdlemisvahendi loob süsteemihaldur 2023. aasta 1. septembriks, kui aasta jooksul pärasttasu rakendatakse käesoleva lõike jõustumist ei ole ükski turul tegutsev võrdlemisvahend saanud Konkurentsiameti väljastatavat usaldusmärgist. (8) Käesoleva seadusejõustumise seisuga võrguettevõtja poolt täidetud tootmissuunalise liitumislepingu suhtes alates § 7415 lõikes 3 nimetatud avaliku konsultatsiooni peab jaotusvõrguettevõtja korraldama hiljemalt 2022. aasta 1.87¹ lõikes augustil4 nimetatud perioodi möödumisest. (917) Käesoleva seaduse § 741687¹ lõikes 27 nimetatud avaliku enampakkumise peab võrguettevõtja korraldama hiljemalt 2022. tasu rakendatakse käesoleva lõike jõustumise seisuga sõlmitud tootmissuunalise võrgulepingu suhtes alates kahe aasta 1möödumisest käesoleva lõike jõustumisest arvates. augustil. (1018) Käesoleva seaduse § 7416 lõikeid87¹ lõigetes 6 ja 7 ei kohaldata täielikult integreeritud võrgukomponentide ja akuga energiasalvestusüksustenimetatud tasu rakendatakse riikliku julgeoleku tagamise eesmärgil kehtestatud piirangute piirkonnas käesoleva lõike jõustumise seisuga tuulest elektrienergia tootmiseks sõlmitud võrgu- või liitumislepingu suhtes, mille jaotusvõrguettevõtja ühendas võrku hiljemalt 2021 mitte varem kui alates 2025. aasta 41. juulil ja põhivõrguettevõtja 2026.jaanuarist § aasta 31.87¹ lõikes detsembril.”; 91) seaduse normitehnilist märkust täiendatakse tekstiosaga järgmises sõnastuses: „Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv (EL) 2019/944 elektrienergia siseturu ühiste normide kohta ja millega muudetakse direktiivi 2012/27/EL (ELT L 1584 nimetatud perioodi möödumisel tingimusel, 14et piirangud on kõrvaldatud.06.2019, lk 125–199).”.

Maagaasiseaduses tehakse järgmised muudatused:Atmosfääriõhu kaitse seaduse § 1233 lõiget 1) paragrahvi 10¹ lõike 8 esimest lauset täiendatakse pärast sõna „lõpetadagaaskütuse” sõnagatekstiosaga „tähtajatu”; 2) paragrahvi 10¹ täiendatakse lõikega 10 järgmises sõnastuses: „ (10) Müüja võib nõuda tähtajalise lepingu ennetähtaegse lõpetamise tasu tingimusel, et tasu on tarbijaga sõlmitud lepingus ette nähtud ja tasust on tarbijat enne lepingu sõlmimist selgelt teavitatud. Ennetähtaegse lõpetamise tasu peab olema põhjendatud.vesiniku”.

RiigivaraseaduseEhitusseadustikus tehakse järgmised muudatused: 1) paragrahvi 26 lõiget 4 täiendatakse punktiga 10 järgmises sõnastuses: „10) lammutamise tähtaeg.”; 2) seadust täiendatakse § 801-ga 26¹ järgmises sõnastuses: „§ 26¹. Projekteerimistingimused riigi või kohaliku omavalitsuse eriplaneeringu olemasolul (1) Projekteerimistingimused on vajalikud asukoha eelvaliku otsuse alusel kehtestatud riigi või kohaliku omavalitsuse eriplaneeringu alusel rajatavate ehitiste ehitusprojekti koostamiseks. (2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud projekteerimistingimuste andmisel lähtutakse käesoleva seaduse § 26 lõike 3 punktidest 2 ja 4 ning määratakse lõikes 4 nimetatud tingimused.”; 3) paragrahvi 28 tekst loetakse lõikeks 1 ja paragrahvi täiendatakse lõikega 2 järgmises sõnastuses: „ (2) Kui projekteerimistingimuste andmise aluseks on asukoha eelvaliku otsuse alusel kehtestatud riigi eriplaneering, siis annab projekteerimistingimused Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti.”; 4) paragrahvi 32 punkt 9 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „9) projekteerimistingimustega soovitakse täpsustada riigi või kohaliku omavalitsuse eriplaneeringut.”; 5) paragrahvi 42 lõiget 3 täiendatakse punktiga 1¹ järgmises sõnastuses: „1¹) ehitise lammutamise tähtaja ja vajaduse korral koos nõudega lammutusjärgse olukorra kohta, kui tähtaja määramise alus tuleneb õigusaktist või planeeringust;”; 6) paragrahvi 54 lõiget 3 täiendatakse punktiga 1¹ järgmises sõnastuses: „1¹) kasutusloa kehtivuse tähtaja seoses ehitise lammutamise tähtajaga ja vajaduse korral koos nõudega lammutusjärgse olukorra kohta, kui lammutamise tähtaja määramise alus tuleneb õigusaktist või planeeringust või tähtaeg tuleneb ehitusloa kõrvaltingimustest;”; 7) paragrahvi 113¹ täiendatakse lõikega 1¹ järgmises sõnastuses: „(1¹) Hoonestusloa taotluse avaliku veekogu koormamiseks meretuulepargiga võib esitada minimaalselt 75 ruutkilomeetri suurusele alale.”; 8) paragrahvi 113² lõige 6 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „ (6) Avaliku veekogu hoonestusloa enampakkumise või valikpakkumise korra kehtestab Vabariigi Valitsus määrusega.”; 9) paragrahvi 113³ lõiget 2 täiendatakse punktiga 11 järgmises sõnastuses: „11) teave innovatsioonialadele kavandatava tehnoloogia uudsuse kohta.”; 10) paragrahvi 1136 täiendatakse lõikega 3 järgmises sõnastuses: „ (3) Hoonestusloa taotlusele ei kohaldata käesoleva paragrahvi lõigetes 1 ja 2 sätestatut juhul, kui: 1) hoonestusloa taotluse on esitanud taotleja, kes on võitnud planeerimisseaduse §-s 28¹ nimetatud konkursi või kandnud sama ala riigi eriplaneeringu koostamise kulud; 2) taotluses toodud veekogu piiritletud ala on kooskõlas kehtestatud riigi eriplaneeringus määratud tuuleelektrijaama rajamiseks sobivaima asukohaga ja 3) taotluse aluseks oleva riigi eriplaneeringu kehtestamisest ei ole möödas üle viie aasta.”; 11) paragrahvi 1139

Võlaõigusseaduse § 234Ehitusseadustiku ja planeerimisseaduse rakendamise seadust täiendatakse lõikega 4§-dega 306 ja 307 järgmises sõnastuses: „ (4) Käesoleva paragrahvi lõigetes 1§ 306. Planeerimisseaduse § 27¹, § 95 lõike 8² ning § 95¹ rakendamine Planeerimisseaduse § 27¹, § 95 lõiget 8² ja 2 nimetatud lepingu ennetähtaegse ülesütlemise korral võib tarbijalt nõuda tasu seaduses sätestatud juhul ja korras§ 95¹ kohaldatakse ka enne nende sätete jõustumist algatatud planeeringutele, mille osas ei ole asukoha eelvaliku otsust veel tehtud. § 307. Enne käesoleva paragrahvi jõustumist algatatud kohaliku omavalitsuse üksuse eriplaneeringute menetlemine Enne käesoleva paragrahvi jõustumist algatatud kohaliku omavalitsuse eriplaneeringute menetlusele kohaldatakse planeerimisseaduse redaktsiooni, mis jõustus samal ajal käesoleva paragrahviga.”.

Energiamajanduse korralduse seaduses tehakse järgmised muudatused: 1) paragrahvi 32³ pealkiri muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „§ 32³. Biokütusest, vedelast biokütusest ja biomasskütusest toodetud taastuvenergia osakaalu arvutamise põhimõtted ning nende kütuste säästlikkusele vastavuse tõendamise nõuded ja kriteeriumid”; 2) paragrahvi 32³ täiendatakse lõigetega 10–13 järgmises sõnastuses: „ (10) Ettevõtja tagab käesolevas paragrahvis sätestatud nõuetele ja kriteeriumidele vastavuse tõendamisel ja kontrollimisel: 1) biokütuse, vedela biokütuse ja biomasskütuse säästlikkuse kontrollimiseks vajaliku massibilansisüsteemi rakendamise, mis tagab, et igast kütuse saadetisest toodetud energia võetakse summaarse taastuvenergia arvutamisel arvesse ainult üks kord ning massibilansisüsteem sisaldab teavet selle kohta, kas taastuvenergia tootmiseks on antud toetust ning toetuse andmise korral teavet toetuskava liigi kohta; 2) auditeerimise asjakohaste standardite järgi sõltumatu audiitori poolt kord aastas hiljemalt järgneva aasta 25. veebruariks; 3) asjakohaste tõendite olemasolu. (11) Käesolevas paragrahvis sätestatud nõuetele ja kriteeriumidele vastavuse tõendamiseks võib ettevõtja kasutada Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi (EL) 2018/2001 taastuvatest energiaallikatest toodetud energia kasutamise edendamise kohta (ELT L 328, 21.12.2018, lk 82–209) artiklis 30 nimetatud riiklikku kava või Euroopa Komisjoni poolt tunnustatud vabatahtlikku kava. (12) Ettevõtja avaldab oma veebilehel teabe biokütuste, vedelate biokütuste ja biomasskütuste geograafilise päritolu ning lähteainete kohta ja ajakohastab seda igal aastal. (13) Biokütusest, vedelast biokütusest ja biomasskütusest toodetud taastuvenergia osakaalu arvutamise põhimõtete ja biomassi säästlikkuse nõuetele ja kriteeriumidele vastavuse tõendamise ja käesoleva paragrahvi lõikes 12 nimetatud teabe avaldamise täpsemad nõuded kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega.”; 3) paragrahvi 33 lõiget 1 täiendatakse pärast sõnu „Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet” sõnadega „ning Keskkonnaamet”; 4) paragrahvi 33 täiendatakse lõikega 4 järgmises sõnastuses: „ (4) Keskkonnaameti pädevusse kuulub riikliku järelevalve teostamine käesoleva seaduse §-s 32³ sätestatud nõuete täitmise üle.”; 5) paragrahvi 41 täiendatakse lõikega 3 järgmises sõnastuses: „ (3) Käesoleva seaduse § 1 punkt 2232³ lõige 13

Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduses tehakse järgmised muudatused: 1) paragrahvi 13 tekst loetakse lõikeks 1 ja paragrahvi täiendatakse lõikega 2 järgmises sõnastuses: „ (2) Valdkonna eest vastutav minister võib kehtestada määrusega keskkonnamõju hindamise programmi sisule täiendavad nõuded.”; 2) paragrahvi 15 lõike 1 punktis 2 ja § 34 lõike 4 punktis 2 asendatakse sõna „viieaastast” sõnaga „kolmeaastast”; 3) paragrahvi 15 lõike 1 punktis 5 ja § 34 lõike 4 punktis 4 asendatakse sõna „neljal” sõnaga „kolmel”; 4) paragrahvi 15 lõike 4 esimeses lauses asendatakse sõna „viieks” sõnaga „seitsmeks”; 5) paragrahvi 15 lõike 8 teine lause muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „Litsentsi kehtivust pikendatakse, kui taotleja on litsentsi kehtivusaja jooksul vähemalt kolmel korral juhteksperdina osalenud keskkonnamõju hindamise aruande või detailplaneeringu või riigi või kohaliku omavalitsuse eriplaneeringu detailse lahenduse keskkonnamõju strateegilise hindamise aruande koostamisel.”; 6) seadust täiendatakse §-ga 28¹ järgmises sõnastuses: „§ 28¹. Maismaa tuuleelektrijaama keskkonnamõju hindamise erisus (1) Käesolevas paragrahvis sätestatud erisusi kohaldatakse maismaa tuuleelektrijaama keskkonnamõju hindamisele, välja arvatud juhul, kui tuuleelektrijaamaga võib kaasneda käesoleva seaduse §-s 30 sätestatud oluline piiriülene keskkonnamõju. (2) Kui otsustaja teeb keskkonnamõju hindamise algatamise otsuse, sisaldab otsus keskkonnamõju hindamise programmi (edaspidi maismaa tuuleelektrijaama keskkonnamõju hindamise programm). (3) Maismaa tuuleelektrijaama keskkonnamõju hindamise programmi koostab otsustaja, esitades programmis käesoleva seaduse § 13 lõike 1 punktides 1–7, 9 ja 10 nimetatud andmed ning keskkonnamõju hindamiseks vajaliku eksperdirühma koosseisu valdkondade kaupa. (4) Otsustaja peab maismaale tuuleelektrijaama ehitamise keskkonnamõju hindamise algatamise otsuse eelnõu kohta küsima seisukohta kõikidelt asjaomastelt asutustelt ja arendajalt. (5) Asjaomane asutus ja arendaja võivad esitada otsustajale maismaa tuuleelektrijaama keskkonnamõju hindamise algatamise otsuse eelnõu kohta seisukoha, sealhulgas hinnangu programmi asjakohasuse ja piisavuse kohta, 14 päeva jooksul otsuse eelnõu saamisest arvates. (6) Otsustaja algatab maismaa tuuleelektrijaama keskkonnamõju hindamise või jätab selle algatamata 14 päeva jooksul, arvestades käesoleva paragrahvi lõike 5 alusel esitatud seisukohti. (7) Juhtekspert ja eksperdirühm koostavad keskkonnamõju hindamise aruande, lähtudes keskkonnamõju algatamise otsuses sisalduvast keskkonnamõju hindamise programmist. (8) Maismaa tuuleelektrijaama keskkonnamõju hindamise programmile ei kohaldata käesoleva seaduse §-des 15¹–18 sätestatut.”; 7) paragrahvi 56 täiendatakse lõigetega 13 ja 14 järgmises sõnastuses: „ (13) Käesoleva seaduse § 24 kohaldatakse enne 2020. aasta 1. jaanuari algatatud keskkonnamõju hindamisele käesoleva lõike jõustumisel kehtivas redaktsioonis. (14) Käesoleva sätte jõustumisel kehtiv keskkonnamõju hindamise litsents kehtib seitse aastat alates väljastamisest.”.

Looduskaitseseaduses tehakse järgmised muudatused: 1) paragrahvi 38 lõike 5 sissejuhatav lauseosa muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „Ehituskeeld ei laiene kehtestatud detailplaneeringuga, kehtestatud üldplaneeringuga või kehtestatud tuuleparki kavandava kohaliku omavalitsuse eriplaneeringuga kavandatud:”; 2) paragrahvi 38 lõiget 5 täiendatakse punktiga 12 järgmises sõnastuses: „12) maaparandussüsteemi eesvoolu, mis ei kattu loodusliku veekoguga, kalda ehituskeeluvööndis rootorilabade alusele pinnale.”; 3) paragrahvi 40 lõiget 4 täiendatakse punktiga 4 järgmises sõnastuses: „4) vastuvõetud kohaliku omavalitsuse tuuleparki kavandava eriplaneeringu.”; 4) paragrahvi 40 lõige 6 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „ (6) Ehituskeeluvööndi laiuse suurendamine ja vähendamine jõustub kehtestatud üldplaneeringu, detailplaneeringu või kohaliku omavalitsuse tuuleparki kavandava eriplaneeringu jõustumisel.”.

Maagaasiseaduse ja teiste seaduste muutmise seaduses (RT I, 09.08.2022, 1) tehakse järgmised muudatused: 1) paragrahvi 5 punktis 11 esitatud keskkonnatasude seaduse § 21² lõige 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „ (2) Tuuleenergiast elektrienergia tootmise tasu makstakse alates tuuleelektrijaama ehitamise alustamise teatise esitamisele järgnevast päevast kuni tuuleelektrijaama tema asukohast eemaldamiseni.”; 2) paragrahvi 5 punktis 11 esitatud keskkonnatasude seaduse § 21³ lõike 1 punktis 1 asendatakse tekstiosa „3000-ga” tekstiosaga „750-ga”; 3) paragrahvi 5 punktis 11 esitatud keskkonnatasude seaduse § 21³ täiendatakse lõigetega 3–5 järgmises sõnastuses: „ (3) Kui kohaliku omavalitsuse üksus ei ole kehtestanud käesoleva paragrahvi lõike 2 alusel maismaal paikneva tuuleelektrijaama tuuleenergiast elektrienergia tootmise tasu määra, rakendatakse tasu määramisel käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud tasu madalamat võimalikku määra. (4) Käesoleva paragrahvi lõike 2 alusel kehtestatud tasu määra muudatuse peab kohaliku omavalitsuse üksuse volikogu vastu võtma hiljemalt kuus kuud enne uue eelarveaasta algust. (5) Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium avaldab kümne tööpäeva jooksul pärast kvartali lõppu käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 2 nimetatud kvartali Eesti hinnapiirkonna järgmise päeva turu elektrienergia aritmeetilise keskmise börsihinna oma veebilehel.”; 4) paragrahvi 5 punktis 11 esitatud keskkonnatasude seaduse § 214 täiendatakse lõikega 1¹ järgmises sõnastuses: „(1¹) Kui tuulepargi mõjualas ei asu kohaliku omavalitsuse üksust, tasub tuuleelektrijaama valdaja vaid käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 2 nimetatud tuuleenergiast elektrienergia tootmise tasu osa.”; 5) paragrahvi 5 punktis 11 esitatud keskkonnatasude seaduse § 214 lõike 2 punktis 1 asendatakse tekstiosa „4000-ga” tekstiosaga „1000-ga”; 6) paragrahvi 5 punktis 11 esitatud keskkonnatasude seaduse § 214 lõige 3 jäetakse välja; 7) paragrahvi 5 punktis 11 esitatud keskkonnatasude seaduse § 214 lõige 4 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „ (4) Kalandusettevõtja hüvitise suurus tuuleelektrijaama kohta on kümme protsenti käesoleva paragrahvi lõike 2 alusel arvutatud meres paikneva tuuleelektrijaama tuuleenergiast elektrienergia tootmise tasust.”; 8) paragrahvi 5 punktis 11 esitatud keskkonnatasude seaduse § 216 täiendatakse lõikega 1¹ järgmises sõnastuses: „(1¹) Halduslepinguga võib käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud ülesanded üle anda osaliselt või täielikult.”; 9) paragrahvi 5 punktis 11 esitatud keskkonnatasude seaduse § 216 lõige 4 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „ (4) Kui käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud haldusleping lõpetatakse ühepoolselt või esineb muu põhjus, mis takistab sihtasutusel jätkata lepingus nimetatud haldusülesande täitmist, korraldab haldusülesande edasise täitmise Keskkonnaamet, kalandusettevõtja hüvitise taotluste menetlemisega seotud ülesannete puhul Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet ning käesoleva seaduse §-s 33¹ sätestatud osas Maksu- ja Tolliamet.”; 10) paragrahvi 5 punkt 12 jäetakse välja; 11) paragrahvi 5 täiendatakse punktiga 12¹ järgmises sõnastuses: „12¹) paragrahvi 32 täiendatakse lõikega 8 järgmises sõnastuses: „ (8) Tuuleelektrijaama valdaja esitab keskkonnaotsuste infosüsteemi niisuguse tuulepargi andmed, mille eest on kohustus tasuda tuuleenergiast elektrienergia tootmise tasu, viie päeva jooksul tuuleelektrijaama ehitamise alustamise teatise registreerimisest arvates.”;”; 12) paragrahvi 5 punktis 13 esitatud keskkonnatasude seaduse § 33¹ lõiget 4 täiendatakse lõpus sõnadega „halduslepingust tulenevas ulatuses”; 13) paragrahvi 5 punktid 16 ja 17 jäetakse välja; 14) paragrahvi 5 täiendatakse punktiga 17¹ järgmises sõnastuses: „17¹) paragrahvi 37 täiendatakse lõikega 13 järgmises sõnastuses: „ (13) Käesoleva seaduse §-s 554 sätestatud kalandusettevõtjale hüvitiseks ette nähtud summa kannab Maksu- ja Tolliamet Keskkonnaministeeriumi eelarvesse või §-s 216 nimetatud isiku või asutuse eelarvesse kord aastas, kui § 554 lõike 4 alusel arvestatud hüvitiste summa on laekunud Maksu- ja Tolliametile.”;”; 15) paragrahvi 5 punktis 19 esitatud keskkonnatasude seaduse § 55² lõikest 1 jäetakse välja tekstiosa „, kord kvartalis”; 16) paragrahvi 5 punktis 19 esitatud keskkonnatasude seaduse § 55² lõikest 2 jäetakse välja tekstiosa „, kord aastas”; 17) paragrahvi 5 punktis 19 esitatud keskkonnatasude seaduse § 55³ lõikest 1 jäetakse välja sõnad „kord kvartalis”; 18) paragrahvi 5 punktis 19 esitatud keskkonnatasude seaduse § 55³ lõige 8 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „ (8) Elukohaga seotud tuuleenergiast elektrienergia tootmise tasu makstakse kalendriaasta eest kord aastas.”; 19) paragrahvi 5 punktis 19 esitatud keskkonnatasude seaduse § 55³ lõige 11 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „ (11) Elukohaga seotud tuuleenergiast elektrienergia tootmise tasu maksab kohaliku omavalitsuse üksus eluruumi omanikule või tema kirjalikult volitatud isikule 30 päeva jooksul pärast taotluse esitamise tähtaega.”; 20) paragrahvi 5 punktis 19 esitatud keskkonnatasude seaduse § 554 lõige 5 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „ (5) Kui käesoleva paragrahvi lõike 4 alusel arvestatud hüvitiste summa ületab kümmet protsenti käesoleva seaduse § 214 lõike 2 alusel eelmise kalendriaasta kohta arvestatud meres paikneva tuuleelektrijaama tuuleenergiast elektrienergia tootmise tasust, vähendatakse antud tuulepargi mõjualas hüvitist saavate kõigi kalandusettevõtjate hüvitise suurust proportsionaalselt.”; 21) paragrahvi 5 punktis 19 esitatud keskkonnatasude seaduse § 554 täiendatakse lõikega 6¹ järgmises sõnastuses: „(6¹) Kui käesoleva paragrahvi lõike 4 alusel arvestatud hüvitiste summa on väiksem kui kümme protsenti käesoleva seaduse § 214 lõike 2 alusel eelmise kalendriaasta kohta arvestatud meres paikneva tuuleelektrijaama tuuleenergiast elektrienergia tootmise tasust, kalandusettevõtja hüvitist ei taotletud või ühtegi taotlust ei rahuldatud, makstakse tasu vastavalt ülejäävas osas või kogu ulatuses tuuleelektrijaama valdajale tagasi. Tasu makstakse tagasi kahe kuu jooksul käesoleva paragrahvi lõikes 6 või selle alusel määratud tähtajast arvates.”; 22) paragrahvi 5 punkt 29 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „29) seadust täiendatakse §-ga 685 järgmises sõnastuses: „§ 685. Tuuleenergiast elektrienergia tootmise tasu rakendamine (1) Tuuleenergiast elektrienergia tootmise tasu rakendatakse tuuleelektrijaama valdajale, kes alustab tuulepargiga seonduvat ehitustegevust või elektritootmist pärast käesoleva paragrahvi jõustumist, käesolevas seaduses sätestatud mahus. (2) Tuuleelektrijaama valdaja, kes on esitanud tuuleelektrijaama ehitamise alustamise teatise enne käesoleva paragrahvi jõustumist, kuid alustab elektritootmist pärast käesoleva paragrahvi jõustumist, maksab käesoleva paragrahvi jõustumisest kuni elektrienergia toomise alustamiseni tuuleenergiast elektrienergia tootmise tasu, arvestades käesoleva seaduse §-s 215 sätestatut.”;”.

Maapõueseaduses tehakse järgmised muudatused: 1) paragrahvi 14 lõike 2 punkt 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „3) halvendab maavara kaevandamisväärsena säilimise või maavarale juurdepääsu olemasolevat olukorda, kuid tegemist on ülekaaluka avaliku huviga ehitisega, sealhulgas tehnovõrgu, rajatise või ehitusseadustiku tähenduses riigikaitselise ehitise (edaspidi riigikaitseline ehitis) ehitamisega, mille jaoks ei ole mõistlikku alternatiivset asukohta, või tegemist on elektrituruseaduse tähenduses taastuvat energiaallikat kasutava elektrienergia tootmisseadme ja seonduva taristu (edaspidi taastuvenergia ehitis) ehitamisega.”; 2) paragrahvi 14 täiendatakse lõikega 2¹ järgmises sõnastuses: „(2¹) Keskkonnaministeerium või valdkonna eest vastutava ministri volitatud asutus võib lubada taastuvenergia ehitise ehitamist: 1) turbamaardla alal, mis ei ole kantud kaevandamiseks sobivate turbaalade nimekirja ja mille kohta ei ole kehtivat kaevandamisluba ega geoloogilise uuringu luba ning ei ole esitatud kaevandamisloa ega geoloogilise uuringu loa taotlust; 2) savi-, järvemuda-, järvelubja-, meremuda- ja põlevkivimaardla alal, mille kohta ei ole kehtivat kaevandamisluba ega geoloogilise uuringu luba ning ei ole esitatud selle maavara kaevandamisloa ega geoloogilise uuringu loa taotlust, tähtajaliselt kuni 35 aastaks; 3) muude maavarade maardla alal, mille kohta ei ole kehtivat kaevandamisluba ega geoloogilise uuringu luba ning ei ole esitatud selle maavara kaevandamisloa ega geoloogilise uuringu loa taotlust ning kui tegevusega on nõustunud Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium, tähtajaliselt kuni 35 aastaks.”; 3) paragrahvi 15 täiendatakse lõigetega 8¹ ja 8² järgmises sõnastuses: „(8¹) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud loaga või lõike 7 alusel planeeringute kooskõlastamisel võib seada taastuvenergia ehitisele või ehitamisele tingimusi, sealhulgas tähtaja kohta. Tähtaeg hakkab kulgema käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud loa või lõikes 7 nimetatud kooskõlastuse andmisest. (8²) Planeeringu kooskõlastamisel kohaldatakse käesoleva seaduse §-s 14 sätestatud põhimõtteid ja tingimusi.”; 4) paragrahvi 15 lõige 9 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „ (9) Keskkonnaministeerium või valdkonna eest vastutava ministri volitatud asutus keeldub käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud loa andmisest või jätab lõikes 7 nimetatud juhul kooskõlastuse andmata, kui käesoleva seaduse §-s 14 sätestatud põhimõtted või tingimused ei ole täidetud.”; 5) paragrahvi 15 täiendatakse lõigetega 10 ja 11 järgmises sõnastuses: „ (10) Ehitusseadustiku alusel projekteerimistingimuste, ehitusloa või kasutusloa andmiseks pädev asutus annab maardlale ehitatavale taastuvenergia ehitisele ehitusseadustikus sätestatud projekteerimistingimused, ehitusloa või kasutusloa Keskkonnaministeeriumi või valdkonna eest vastutava ministri volitatud asutuse käesoleva paragrahvi lõike 1 alusel antud loaga või lõikes 7 nimetatud kooskõlastusega määratud tingimustel, sealhulgas tähtaega arvestades. (11) Ehitusseadustiku alusel projekteerimistingimuste, ehitusloa või kasutusloa andmiseks pädev asutus keeldub maardlale ehitatavale taastuvenergia ehitisele projekteerimistingimuste, ehitusloa ja kasutusloa andmisest käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud loa või lõikes 7 nimetatud kooskõlastuse puudumise korral.”; 6) seadust täiendatakse §-ga 124¹ järgmises sõnastuses: „§ 124¹. Maavara kaevandamisväärsena säilimise või maavarale juurdepääsu olemasoleva olukorra ebaseaduslik halvendamine (1) Maavara kaevandamisväärsena säilimise või maavarale juurdepääsu olemasoleva olukorra ebaseadusliku halvendamise eest – karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut. (2) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, – karistatakse rahatrahviga kuni 400 000 eurot.”.

Planeerimisseaduses tehakse järgmised muudatused: 1) paragrahvi 3 lõiget 6 täiendatakse punktiga 2¹ järgmises sõnastuses: „2¹) planeeringu algatamise taotlusele;”; 2) paragrahvi 27 lõige 10 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „ (10) Riigi eriplaneering on ehitusprojekti koostamise alus, välja arvatud juhul, kui riigi eriplaneering on kehtestatud asukoha eelvaliku otsuse alusel.”; 3) seadust täiendatakse §-ga 27¹ järgmises sõnastuses: „§ 27¹. Riigi eriplaneeringu kehtestamine asukoha eelvaliku otsuse alusel (1) Riigi eriplaneeringu koostamise korraldaja võib riigi eriplaneeringu koostamisel loobuda detailse lahenduse koostamisest ja kehtestada planeeringu asukoha eelvaliku otsuse alusel, kui puuduvad välistavad tegurid riigi eriplaneeringuga kavandatava ehitise edasiseks kavandamiseks projekteerimistingimustega ning asukoha eelvaliku otsuses on toodud projekteerimistingimuste andmise aluseks olevad tingimused. (2) Riigi eriplaneeringu koostamise korraldaja võib mereala hõlmava riigi eriplaneeringu koostamisel loobuda detailse lahenduse koostamisest ja kehtestada planeeringu asukoha eelvaliku otsuse alusel, kui kavandatakse ehitist, mis on kaldaga püsivalt ühendamata ja puuduvad välistavad tegurid ehitise edasiseks kavandamiseks hoonestusloaga ning asukoha eelvaliku otsuses on toodud hoonestusloa andmise aluseks olevad tingimused. (3) Detailse lahenduse koostamisest loobumisel käesoleva paragrahvi lõigetes 1 ja 2 sätestatud juhtudel kohaldatakse asukoha eelvaliku otsuse alusel planeeringu kehtestamisele ja vaidlustamisele käesoleva seaduse § 53 lõigetes 1–4¹ ja 6–8 ning §-s 54 sätestatut. Planeeringu kehtestamisest teavitatakse 14 päeva jooksul käesoleva seaduse § 31 lõigetes 1 ja 2 nimetatud isikuid ja asutusi. Samuti teavitatakse kinnisasja omanikku, kelle kinnisasi või selle osa on vaja riigi eriplaneeringu elluviimiseks avalikes huvides omandada, sealhulgas sundvõõrandada, või selle suhtes sundvaldus seada. (4) Riigi eriplaneeringu asukoha eelvaliku otsuse alusel kehtestatud riigi eriplaneering on projekteerimistingimuste andmise alus. (5) Mereala hõlmava riigi eriplaneeringu asukoha eelvaliku otsuse alusel kehtestatud riigi eriplaneering, millega kavandatakse kaldaga püsivalt ühendamata ehitist, on hoonestusloa andmise alus.”; 4) paragrahvi 28 lõiget 2 täiendatakse punktiga 1¹ järgmises sõnastuses: „1¹) sellega võib kaasneda oht riigi julgeolekule;”; 5) paragrahvi 28 lõige 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „ (3) Riigi eriplaneering ja keskkonnamõju strateegiline hindamine algatatakse või jäetakse algatamata 90 päeva jooksul riigi eriplaneeringu algatamise nõuetekohase taotluse saamisest arvates.”; 6) paragrahvi 28 täiendatakse lõigetega 3¹ ja 3² järgmises sõnastuses: „(3¹) Kui planeeringu koostamise korraldajale esitatakse sama ala kohta käesoleva paragrahvi lõike 4 alusel täiendav taotlus riigi eriplaneeringu algatamiseks, siis algatatakse või jäetakse riigi eriplaneering ja keskkonnamõju strateegiline hindamine algatamata 90 päeva jooksul viimase täiendava nõuetekohase taotluse saamisest arvates. (3²) Kui merealal tuuleelektrijaama püstitamiseks esitatud riigi eriplaneeringu algatamise taotluse puhul viiakse läbi käesoleva seaduse § 28¹ kohane konkurss, siis algatatakse või jäetakse riigi eriplaneering ja keskkonnamõju strateegiline hindamine algatamata 90 päeva jooksul konkursi tulemuste riigi eriplaneeringu koostamise korraldajale esitamisest arvates.”; 7) paragrahvi 28 täiendatakse lõikega 4¹ järgmises sõnastuses: „(4¹) Käesoleva paragrahvi lõikes 4 esitatud teate avaldamise nõuet ja täiendava taotluse esitamise õigust ei ole riigi poolt esitatud riigi eriplaneeringu algatamise taotluse puhul.”; 8) seadust täiendatakse §-ga 28¹ järgmises sõnastuses: „§ 28¹. Merealal tuuleelektrijaama riigi eriplaneeringu algatamise taotluse alusel konkursi korraldamine (1) Kui samale merealale on tuuleelektrijaama püstitamiseks esitatud mitu riigi eriplaneeringu algatamise taotlust, esitab riigi eriplaneeringu koostamise korraldaja 60 päeva jooksul viimasena esitatud nõuetekohase riigi eriplaneeringu algatamise taotluse saamisest arvates Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ametile (edaspidi pädev asutus) taotlused konkursi läbiviimiseks enampakkumise alusel (edaspidi konkurss). (2) Pädev asutus korraldab taotluste esitajate vahel konkursi 60 päeva jooksul riigi eriplaneeringu koostamise korraldajalt käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud taotluste saamisest arvates. (3) Konkursi väljakuulutamisel määrab pädev asutus: 1) enampakkumise alghinnaks 7500 eurot ruutkilomeetri kohta; 2) tagatisraha suuruse, mis on kaks protsenti enampakkumise alghinnast. (4) Pädev asutus esitab konkursi tulemused kirjalikult riigi eriplaneeringu koostamise korraldajale 14 päeva jooksul konkursi tulemuste kinnitamisest arvates. (5) Merealal tuuleelektrijaama riigi eriplaneeringu algatamise taotluste alusel konkursi algatamise ja läbiviimise korra ning tingimused kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega.”; 9) paragrahvi 29 lõiget 1 täiendatakse punktiga 1¹ järgmises sõnastuses: „1¹) sellega võib kaasneda oht riigi julgeolekule;”; 10) paragrahvi 95 lõige 8 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „ (8) Kohaliku omavalitsuse eriplaneering on ehitusprojekti koostamise alus, välja arvatud juhul, kui kohaliku omavalitsuse eriplaneering on kehtestatud asukoha eelvaliku otsuse alusel.”; 11) paragrahvi 95 täiendatakse lõikega 8² järgmises sõnastuses: „(8²) Tuuleparki kavandav kohaliku omavalitsuse eriplaneering võib põhjendatud juhul sisaldada kehtestatud üldplaneeringu muutmise ettepanekut. Kehtestatud üldplaneeringu põhilahenduse muutmine on põhjendatud juhul, kui üldplaneeringu kehtestamise järgselt on muutunud või kehtestatud õigusaktid, samuti kui on ilmnenud uued faktilised asjaolud, mis üldplaneeringu kehtestamise ajal välistasid tuuleparkide rajamise võimalikkuse kohaliku omavalitsuse üksuse territooriumil või selle osal.”; 12) seadust täiendatakse §-ga 95¹ järgmises sõnastuses: „§ 95¹. Kohaliku omavalitsuse eriplaneeringu kehtestamine asukoha eelvaliku otsuse alusel (1) Kohaliku omavalitsuse üksus võib tuuleparki kavandava kohaliku omavalitsuse eriplaneeringu koostamisel loobuda detailse lahenduse koostamisest ja kehtestada planeeringu asukoha eelvaliku otsuse alusel, kui puuduvad välistavad tegurid tuulepargi edasiseks kavandamiseks projekteerimistingimustega ning asukoha eelvaliku otsuses on toodud projekteerimistingimuste andmise aluseks olevad tingimused. (2) Detailse lahenduse koostamisest loobumisel kohaldatakse eelvaliku otsuse alusel planeeringu kehtestamisele ja vaidlustamisele käesoleva seaduse § 122 lõigetes 1–8 ja 10–11 ning §-s 123 sätestatut. Planeeringu kehtestamisest teavitatakse 14 päeva jooksul käesoleva seaduse § 99 lõigetes 1 ja 2 nimetatud isikuid ja asutusi. Samuti teavitatakse kinnisasja omanikku, kelle kinnisasi või selle osa on vaja kohaliku omavalitsuse eriplaneeringu elluviimiseks avalikes huvides omandada, sealhulgas sundvõõrandada, või selle suhtes sundvaldus seada. (3) Kohaliku omavalitsuse tuuleparki kavandava eriplaneeringu asukoha eelvaliku otsuse alusel kehtestatud kohaliku omavalitsuse eriplaneering on projekteerimistingimuste andmise alus.”; 13) paragrahvi 100 lõige 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „ (3) Kohaliku omavalitsuse eriplaneeringu asukoha eelvaliku lähteseisukohtade ja keskkonnamõju strateegilise hindamise programmi avalik väljapanek kestab vähemalt 30 päeva.”; 14) paragrahvid 103 ja 113–115 tunnistatakse kehtetuks.

Tulumaksuseaduses tehakse järgmised muudatused: 1) paragrahvi 15 lõiget 4 täiendatakse punktiga 12 järgmises sõnastuses: „12) tulu taastuvast energiaallikast elektrienergia tootmiseks kasutatava kuni 15 kW netovõimsusega tootmisseadmega toodetud elektrienergia müügist.”; 2) paragrahvi 15 täiendatakse lõikega 4¹ järgmises sõnastuses: „(4¹) Lõike 4 punktis 12 sätestatud maksuvabastust kohaldatakse ka juhul, kui nimetatud tulu on saadud elektrienergiat müüva korteriühistu liikmena ja tootmisseadme netovõimsus ei ületa 15 kW ühe liitumispunkti või 8 kW ühe korteriomandi kohta.”.

Vedelkütuse seaduses tehakse järgmised muudatused: 1) paragrahvi 2 lõiget 1 täiendatakse punktiga 9³ järgmises sõnastuses: „9³) vesiniku lõpptarbimisse andmine on energiamajanduse korralduse seaduse §-s 327 nimetatud päritolutunnistuse alusel vesiniku maanteetranspordis kasutusse andmine;”; 2) paragrahvi 2¹ lõiget 1, § 2² pealkirja, lõiget 1 ning lõike 2 esimest ja teist lauset ning § 26 pealkirja ja lõiget 4 täiendatakse pärast sõna „biometaani” tekstiosaga „, vesiniku”.

Käesoleva seaduse § 11 rakendatakse tagasiulatuvalt alates 2022. aasta 1. jaanuarist.