Redaktsioonide võrdlus

Tulumaksuseaduses tehakse järgmised muudatused: 1) paragrahvi 4 lõiked 1 täiendatakse lõikega 8 järgmises sõnastuses: „ (8) Paragrahvi 53 lõikes 9 ja §-s 547 sätestatud tingimustel maksustatakse tulumaksuga mitteresidendist äriühingu Eestis asuva püsiva tegevuskoha või residendist äriühingu maksustamise ebakõla põhjustanud summa.”; 2) paragrahvi 1¹ muudetakse lõikes 8 asendatakse tekstiosa „ja §-s 547” tekstiosaga „ning §-des 547 ja 548”; 3) paragrahvi 2 lõike 3 esimene lause muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „ (Paragrahvi 1) Tulumaksu määr, välja arvatud lõigetes 3 ja 6–8 nimetatud tulumaksu maksja on residendist juriidiline isik.”; 4) paragrahvi 2 lõikes 4 asendatakse tekstiosa „lõigetes 4, 6 ja 7” tekstiosaga „lõigetes 4 ja 6–8”; 5 ning) paragrahvi 2 lõiget 5 täiendatakse pärast sõna „tähenduses” tekstiosaga „, välja arvatud § 43-s 548 nimetatud tulu korral”; 6) paragrahvi 3 lõikes 3 asendatakse tekstiosa „lõikes 6” tekstiosaga „lõigetes 6 ja 8”; 7) paragrahvi 4 nimetatud juhtudel, on 20%. lõige 1¹ muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(1¹) Paragrahvi 1 lõigetes 2–4 ja 6–8 nimetatud maksuobjekti puhul jagatakse maksustatav summa enne maksumääraga korrutamist arvuga 0,80, välja arvatud käesoleva paragrahvi lõikes 5 nimetatud juhul.”; 28) paragrahvi 419 lõiget 3 täiendatakse lõigetega 4 ja 5punktiga 3³ järgmises sõnastuses: „ (4) Paragrahvi 18 lõikes 13³ nimetatud juhul on tulumaksu määr 7%. (5) Paragrahvides 47¹riigieelarve seaduse ja 50¹ nimetatud juhul on tulumaksu määr 14%. Paragrahvis 50¹ nimetatud juhul jagatakse maksustatav summa enne maksumääraga korrutamist arvuga&#160atmosfääriõhu kaitse seaduse alusel füüsilisele isikule makstavat toetust lasterikka pere elamistingimuste parendamiseks ja väikeelamu energiatõhususe suurendamiseks;0,86.”; 39) paragrahvi 12 lõige 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt23 täiendatakse lõikega 4 järgmises sõnastuses: „ (24) Füüsilise isiku maksustatava tulu hulka ei kuulu §-de 48–53Maksustamisperioodi neljandas kvartalis ravikindlustuse seaduse alusel maksustatavad erisoodustused, kingitusedväljamakstud sünnitushüvitise ja annetusedlapsendamishüvitise ning töölepingu seaduse, dividendidavaliku teenistuse seaduse või muud kasumieraldised, välja arvatud § 50¹töötuskindlustuse seaduse alusel maksustatavad dividendidkoondamise tõttu väljamakstud ülesütlemise või teenistusest vabastamise hüvitise saajal on õigus tuludeklaratsioonis taotleda tulumaksu ümberarvestamist nimetatud hüvitise osas, mida makstakse väljamakse tegemise kalendriaastale järgneva maksustamisperioodi eest, muutes vastavalt väljamakse aasta ja kasumieraldisedsellele järgneva kalendriaasta maksuarvestust. Ümberarvestamise korra kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega.”; 410) paragrahvi 13 lõiget 3 täiendatakse punktiga 2³ järgmises sõnastuses: „2³) punktis 2 nimetatud isikule makstavat parkimistasu hüvitist seoses isikliku sõiduauto kasutamisega teenistus-, töö- või ametiülesannete täitmisel;”; 5) paragrahvi 18 täiendatakse lõigetega23¹ lõiked 1² ja 1³ järgmises sõnastuses2 muudetakse ning sõnastatakse järgmiselt: „ (1²) Lõiget 1¹ ei kohaldata sellise tehingu või tehingute ahela puhul, millel puudub majanduslik sisu ja mille peamine eesmärk võiLapse üks peamisi eesmärke on maksueelise saamine. (1³) Tulumaksuga maksustatakse kõik dividendid ja muud kasumieraldised, mis residendist füüsilinevanem, eestkostja või muu last ülalpidav isik saab residendist äriühingult rahalises, kes peab ülal kahte või mitterahalises vormisenamat alaealist last, kui needvõib maksustamisperioodi tulust maha arvata täiendava maksuvaba tulu kuni 17 aasta vanuse lapse kohta alates teisest lapsest. Täiendava maksuvaba tulu summa on §1848 50¹ alusel maksustatavad dividendi maksva äriühingu tasemel või dividendi maksmise aluseks olevat kasumit jaotanud äriühingu tasemeleurot teise lapse kohta ja kui need ei ole maksustatavad3048 eurot alates kolmandast lapsest. (2) Täiendavat maksuvaba tulu rakendatakse alates lapse sündimise, eestkostja määramise või ülalpidamiskohustuse tekkimise aastast kuni lapse 17-aastaseks saamise aastani osas, mille võrra lapse § 50 lõike23 lõikes 3 nimetatud tulu, välja arvatud seaduses sätestatud toitjakaotuspension ja rahvapension toitja kaotuse korral, on väiksem lõikes 1 aluselnimetatud maksuvabast tulust.”; 611) paragrahvi 1928² lõike 3 punkti 3¹ täiendatakse pärast sõnu1 esimesest lausest jäetakse välja tekstiosa „sõidu-, arvestades lõikeid 2 ja majutustoetust3” sõnadega „ning stipendiumi”; 712) paragrahvi 19 lõiget28² lõiked 2 ja 3 täiendatakse punktiga 17 järgmises sõnastusestunnistatakse kehtetuks; 13) paragrahvi 31¹ lõige 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „17 (2) paragrahvi 49 lõikesEestis maksustatavat tulu saanud lepinguriigi residendist füüsiline isik võib teha oma Eestis maksustatavast tulust 4. peatükis sätestatud mahaarvamisi.”; 14) paragrahvi 31¹ nimetatud isikule, kes täidab välisriigis §-s 11 nimetatud ühingu antud ülesannet, tehtud väljamakset, mis ei ületa §&#160lõige 4 tunnistatakse kehtetuks;13 15) paragrahvi 44 lõike 1 esimeses lauses asendatakse tekstiosa „31. märtsiks” tekstiosaga „30. 3 punktis 1 sätestatud välislähetuse päevaraha maksuvaba piirmäära iga välisriigis viibitud päeva kohta.aprilliks”; 816) paragrahvi 2344 lõige 21 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „ (21) Kui tuluParagrahvi 2 lõikes 1 nimetatud maksumaksja on suurem kui 14 400 eurot, arvutatakse maksuvabakohustatud esitama Maksu- ja Tolliametile tuludeklaratsiooni maksustamisperioodil saadud tulu summa järgmise valemi kohaselt: 6000või kasu kohta hiljemalt maksustamisperioodile järgneva aasta 30. –aprilliks. Samaks kuupäevaks esitab tuludeklaratsiooni maksustamisperioodil väärtpabereid võõrandanud mitteresidendist füüsiline isik, kes soovib kasutada § 600029 lõikes / 10 800 × (4² sätestatud õigust. Mitteresident, lepingulise investeerimisfondi fondivalitseja ja aktsiaseltsifond on kohustatud esitama tuludeklaratsiooni ainult sellise tulu kohta, millelt ei ole § summa41 alusel tulumaksu kinni peetud. Maksu- ja Tolliameti e-teenuse vahendusel on tuludeklaratsiooni võimalik esitada alates maksustamisperioodile järgneva aasta 15. – 14 400)veebruarist. Seejuures ei või maksuvaba tulu olla väiksem kui null.”; 917) seadust täiendatakse §-ga 234 järgmises sõnastusesparagrahvi 44 lõiked 3¹–5¹ tunnistatakse kehtetuks; 18) paragrahvi 44 lõige 6¹ muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „§ 234. Täiendav maksuvaba tulu abikaasa eest (6¹) Järgmised isikud esitavad tuludeklaratsiooni, olenemata lõike 6 punktis 1 sätestatust: 1) Residendist füüsilisel isikul on õigus maksustamisperioodi tulust maha arvata residendist abikaasa eest täiendav maksuvaba tulu 2160&#160füüsilisest isikust ettevõtja;eurot 2) isik, kui residendist füüsilise isiku ja tema abikaasakes tegi maksustamisperioodi maksustatav tulu kokku ei ületa 50&#160jooksul §-s 17² nimetatud investeerimiskontole sissemakseid või sellelt väljamakseid;400 eurot, arvestades lõigetes 2 3) paragrahvi 22 lõikes 6 ja&#160 käesoleva paragrahvi lõikes 1³ nimetatud isik;3 sätestatut. (2 4) Täiendavat maksuvaba tulu on õigus maha arvata osasisik, mille võrra abikaasa maksustamisperioodi maksustatav tulu on väiksemkes soovib kasutada § 23 lõikes&#160 4 sätestatud õigust;1 nimetatud täiendavast maksuvabast tulust. (3 5) Lõikes 2 nimetatud summa ei või olla suurem kui 50 400 euro ja abikaasade kogu maksustatava tulu vahemaksustamisperioodil väärtpabereid võõrandanud isik, kes soovib kasutada § 39 lõikes 3 sätestatud õigust.”; 1019) paragrahvi 29 täiendatakse lõikega 7¹ järgmises sõnastuses46 lõige 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „ (7¹3) Tulumaksuga maksustatakse dividend (§ 18 lõige 2) või muu kasumieraldis, mida mitteresidendist füüsiline isik sai residendist äriühingult, kui seeMaksumaksja on §kohustatud tasuma maksuteates näidatud juurdemakse Maksu- ja Tolliameti pangakontole hiljemalt maksustamisperioodile järgneva kalendriaasta 1. 50¹ alusel maksustatav dividendi maksva äriühingu tasemel või dividendi maksmise aluseks olevat kasumit jaotanud äriühingu tasemel ja kui see ei ole maksustatav § 50 lõike 1 aluseloktoobriks.”; 1120) paragrahvi 40 lõike 46 lõiked 4–5 viiendasttunnistatakse kehtetuks; 21) paragrahvi 46 lõike 6 teisest lausest jäetakse välja lauseosatekstiosa „, sõltumata väljamaksete tegemisestlõikes 4 nimetatud maksumaksja puhul aga lõikes 4 nimetatud tähtpäevaks” ja kuues lause tunnistatakse kehtetuks; 1222) paragrahvi 41 täiendatakse punktiga 7² järgmises sõnastuses47 lõige 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „7² (2) füüsilisele isikule makstud dividendilt või muult kasumieraldiseltAvansilised maksed tuleb tasuda võrdsete summadena 15. septembriks ja 15. detsembriks Maksu- ja Tolliameti pangakontole. Avansilisi makseid ei pea tasuma, kui see on § 50¹ alusel maksustatav dividendi maksva äriühingu tasemel või dividendi maksmise aluseks olevat kasumit jaotanud äriühingu tasemel ja kui seeühe kvartali makse suurus ei ole maksustatav §&#160ületa 300 eurot.”;50 lõike  23) paragrahvi 53 lõikes 1 alusel (asendatakse tekstiosa „§ 18 lõige 1³-de 48–52 ja 54¹–54³” tekstiosaga „§-de 48–52, 54¹–54³ ja 29 lõige 7¹);547”; 1324) paragrahvi 4253 lõige 1410 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „ (1410) Residendist füüsilisele isikule tehtud §-s 41 nimetatud väljamaksetest arvatakse maksumaksja kirjaliku avalduse alusel igas kalendrikuus enne kinnipeetava tulumaksu arvutamist maha summaPüsivast tegevuskohast väljaviidud kasumit ei maksustata lõikes 4 sätestatud tulumaksuga, mis on arvutatud järgmise valemi kohaseltkui kasum viiakse välja: 500 – 500 / 900 × (väljamakse – 12001). Nimetatud summa ei paragrahvi 50² alusel maksustatud tagastatud laenu arvel või olla väiksem kui null. Maksumaksja võib oma avalduses ette näha väiksema2) lõike 413 alusel kindlaksmääratud ja maksustatud summa mahaarvamisearvel.”; 1425) paragrahvi 43 lõiget 153 täiendatakse punktiga 1¹lõikega 9 järgmises sõnastuses: „1¹ (9) punktis 7² nimetatud väljamakselt – 7%;Paragrahvi 547 alusel maksab mitteresident püsiva tegevuskoha kaudu või arvel tulumaksu summalt, mis on põhjustanud maksustamise ebakõla.”; 1526) paragrahvi 44 täiendatakse lõikega 2¹ järgmises sõnastuses:54 lõikes 3 asendatakse tekstiosa „(2¹) Residendist maksumaksja, kes oli maksustamisperioodi viimase päeva seisuga abielus, võib oma tuludeklaratsioonis maha arvata residendist abikaasa eest §-s 234 sätestatud täiendava maksuvaba tulu ning teha 544” tekstiosaga „§-des&#160 544 ja 549”; 25–27 sätestatud mahaarvamisi, arvestades §-s 28² sätestatud piiranguid. Käesolevas lõikes sätestatud mahaarvamisi võivad kasutada ka abikaasad, kellest üks on resident) paragrahvi 54 lõike 5 esimene lause muudetakse ja teinesõnastatakse järgmiselt: „Kui residendist äriühing või mitteresident Eestis asuva püsiva tegevuskoha kaudu või arvel on saanud mitteresidendist äriühingult § 31¹50 lõikes 21 või 32 nimetatud mitteresident või kes mõlemad on lepinguriigi residendid, kelle maksustatav tulu Eestis vastab, millele ei kohaldata § 31¹ lõikes50 lõiget 2 või 3 sätestatud tingimustele.”; 16) seaduse 10. peatükki täiendatakse §-ga 47¹ järgmises sõnastuses: „§ 47¹. Krediidiasutuse avansilised maksed (1) Residendist krediidiasutus ja mitteresidendist krediidiasutuse Eesti filiaal on kohustatud tasuma iga kvartali kolmanda kuu 10.¹ või kuupäevaks Maksu- ja Tolliameti pangakontole tulumaksu avansilise makse2¹, või on saanud välismaal muud tulu, võib ta § 4 lõikes50 lõike 5 sätestatud määraga eelmises kvartalis teenitud käesolevas lõikes, §1 või 50 lõigetes2 või § 1 ja53 lõike 24 alusel tasumisele kuuluvast tulumaksust maha arvata välismaal sellelt tulult tasutud või kinnipeetud tulumaksu, arvestades §-s 50¹ ning § 53547 lõikes 4 sätestatud maksukohustuste täitmise eelselt kasumilt9 sätestatut. (2) Kvartali kasumit vähendatakse § 50 lõikes 1¹ ja § 53 lõikes 4¹ nimetatud sama kvartali tulu ning kuni 19 eelmise kvartali kahjumi võrra. Eelmiste kvartalite kahjumit saab kasumi vähendamiseks kasutada ulatuses, mida pole varem kasumi vähendamiseks kasutatud.”; 1728) paragrahvi 48 lõiget 5¹seadust täiendatakse teise lausega10². peatükiga järgmises sõnastuses: „Samuti ei loeta erisoodustuseks tööandja ettevõtlusega seotud kulutusi töölepingu alusel töötava töötaja transpordiks elu- ja töökoha vahel10². peatükk MAKSUSTAMINE MAKSUSTAMISE EBAKÕLA KORRAL § 546. Käesolevas peatükis kasutatavad terminid (1) Ebakõla on olukord, kus: 1) sama väljamakse, kulu või kahjum (edaspidi koos kulu) lubatakse maksukohustuse arvestamisel kuluna arvesse võtta rohkem kui töötaja elukoht asub vähemalt 50&#160ühes jurisdiktsioonis;kilomeetri kaugusel töökohast 2) sama väljamakse või kui tööandja korraldab transporti sõidukigaarvestuslik makse (edaspidi koos makse) lubatakse maksukohustuse arvestamisel kuluna arvesse võtta jurisdiktsioonis, millel on vähemalt kaheksa istekohtakus seda makset käsitatakse tehtuna, või bussiga liiklusseaduse tähenduseskuid seda ei lisata maksustatava kasumi arvestamisel tulude hulka jurisdiktsioonis, kus makset käsitatakse saaduna.”; 18 (2) paragrahvi 48 lõiget 5³ täiendatakse neljandaMaksustamise ebakõla on ebakõla, viienda ja kuuenda lausega järgmises sõnastusesmis on tekkinud: „Optsiooni alusvara muutumise korral arvestatakse nimetatud tähtaega esialgse optsiooni andmisest arvates. Kui kogu osalus tööandjas1) residendist äriühingu ja tema sidusettevõtja vahel; 2) juriidilise isiku ja tema püsiva tegevuskoha vahel; 3) mitteresidendist juriidilise isiku kahe või temaga samasse kontserni kuuluvas äriühingus võõrandatakse vähemalt kolmeaastase tähtajaga optsioonilepingu kehtivuse ajalenama püsiva tegevuskoha vahel, samuti kui töötajal tuvastatakse täielik töövõimetusmillest üks asub Eestis; 4) hübriidüksusele või töötaja surebhübriidüksuse tehtud makse tulemusena või 5) maksuskeemi tulemusena. (3) Maksustamise ebakõla on ka olukord, ei loeta erisoodustuseks optsiooni alusvaraks oleva osaluse omandamist ulatuses, mis vastab proportsionaalselt optsiooni hoidmise ajale enne nimetatud sündmust. Kui optsioonileping ei ole digitaalselt allkirjastatud ega notariaalselt kinnitatudtekib juhul, on tööandja kohustatud esitamakui finantsinstrumendi alusel tehtud makse tekitab lõike 1 punktis 2 kirjeldatud ebakõla seetõttu, et nimetatud lepingu Maksu-jurisdiktsioonid on finantsinstrumenti või selle alusel tehtud makset erinevalt liigitanud ja Tolliametile viie tööpäevaseda makset ei võeta mõistliku aja jooksul selle sõlmimisest arvatesmakse saaja jurisdiktsioonis kasumi arvestamisel tuluna arvesse.”; 19 Maksustamise ebakõla ei teki, kui turutingimustel tehtava hübriidülekande alusel teeb makse kaupleja ning maksja jurisdiktsiooni õigusaktide kohaselt käsitab kaupleja kõiki finantsinstrumentidega kauplemisest saadud tulusid oma maksustatava kasumi osana. (4) paragrahvi 48Finantsinstrumendi alusel tehtud makse võetakse lõike 54 esimene lause muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt3 tähenduses mõistliku aja jooksul arvesse, kui: „Erisoodustuseks ei loeta töötajale1) makse võetakse makse saaja jurisdiktsioonis kasumi arvestamisel tuluna arvesse maksustamisperioodil, kellel on tuvastatud osaline või puuduv töövõime (kuulmispuude puhul kuulmislangusega alates 30mis algab 12 detsibellist)kuu jooksul pärast maksja maksustamisperioodi lõppu, või kellele2) on määratud puude raskusastemõistlik eeldada, abivahendite andmisekset makse võetakse makse saaja jurisdiktsioonis kasumi arvestamisel tuluna arvesse järgmisel maksustamisperioodil, ja makse on tehtud kulutusi kuni 50% ulatuses talle selle aasta jooksul makstud sotsiaalmaksuga maksustatud summastturuväärtuses.”; 20) paragrahvi 48 täiendatakse lõikega 56 järgmises sõnastuses: „ (565) Erisoodustuseks ei loeta tööandja ettevõtlusega seotud kulutusi töölepingu alusel töötava töötaja majutamiseksSidusettevõtjana käsitatakse § 54² lõikes 5 nimetatud isikut või üksust, kui on täidetud mõlemad alljärgnevad tingimusedarvestades järgmisi erisusi: 1) töötaja elukoht asub vähemalt 50 kilomeetri kaugusel töökohastkäesoleva paragrahvi lõike 1 punkti 1 ja töötaja omandis ei ole töökohale lähemal asuvat eluasemena kasutatavat kinnisvaralõike 2 punktide 2–5, § 547 lõike 7 ning need tingimused on täidetud kogu majutamise perioodil§ 548 kohaldamisel asendatakse § 54² lõikes 5 sätestatud 25% nõue 50% nõudega; 2) kulutused majutatava töötaja kohtaparagrahvide 547 ja 548 kohaldamisel käsitatakse, et isik, kellel on kuni 200 eurot kalendrikuus majutamise korral Tallinnasüksuses hääleõigus või Tartuskes osaleb üksuse kapitalis koos teise isikuga, kasutab samal ajal ka sellele teisele isikule kuuluvat hääleõigust ja kuni 100&#160osaleb teisele isikule kuuluvas kapitalis;eurot muudel juhtudel.”; 21 3) paragrahvi 48 lõige 8 muudetakseparagrahvide 547 ja sõnastatakse järgmiselt: „548 kohaldamisel tähendab sidusettevõtja ka üksust, mis kuulub maksumaksjaga samasse finantsaruandluse eesmärgil konsolideeritud kontserni, ja ettevõtjat, kelle juhtimises on maksumaksjal oluline mõju, samuti ettevõtjat, kellel on oluline mõju maksumaksja juhtimises. (86) Tööandja omandisMaksja jurisdiktsioon on jurisdiktsioon, kust makse pärineb või valduses oleva sõiduauto töö-kus seda käsitatakse tehtuna, ameti-kus kanti kulu või teenistusülesannetetekkis kahjum. Hübriidüksuse või tööandja ettevõtlusega mitteseotud tegevuseks kasutamise võimaldamiselpüsiva tegevuskoha kaudu või arvel tehtud makse puhul on erisoodustuse hind 1maksja jurisdiktsioon see,96 kus hübriidüksus või püsiv tegevuskoht on asutatud või asub. (7) Peakontori või hübriidüksuse osaniku jurisdiktsioon on jurisdiktsioon, mis lubab lisaks maksja jurisdiktsioonile lõike eurot sõiduauto liiklusregistris märgitud mootori võimsuse ühiku 1 punktis 1 nimetatud kulu arvesse võtta. (kW8) kohta kuusMakse saaja jurisdiktsioon on jurisdiktsioon, kus makse saadakse või kus seda käsitatakse saaduna mõne muu jurisdiktsiooni õigusaktide kohaselt. Üle viie aasta vanuse sõiduauto puhul (9) Mahaarvatud kulu on erisoodustuse hind sõiduauto mootori võimsuse ühiku summa, mida lubatakse maksja või peakontori või hübriidüksuse osaniku jurisdiktsioonis maksustatava kasumi arvestamisel kuluna arvesse võtta. (kW10) kohta 1Arvesse võetud tulu on summa,47 eurot mis võetakse makse saaja jurisdiktsioonis maksustatava kasumi arvestamisel tuluna arvesse. ErisoodustustFinantsinstrumendi alusel tehtud makset ei teki maksustamisperioodilkäsitata arvesse võetud tuluna, kui sõiduautomaksele kohaldatakse maksusoodustust üksnes selle kvalifitseerimise viisi tõttu makse saaja jurisdiktsioonis. (11) Maksusoodustus on ajutiselt liiklusregistrist kustutatudmaksuvabastus, maksumäära vähendamine ja õigus maksukohustuse vähendamisele või registrikanne on peatatudmaksutagastusele.”; 22 Maksusoodustusena ei käsitata õigust võtta arvesse välismaal kinnipeetud tulumaksu. (12) paragrahvi 48 täiendatakse lõigetega 8¹ ja 8² järgmises sõnastuses: „Kahekordselt arvesse võetav tulu on tulu, mis võetakse maksustamisel arvesse rohkem kui ühes jurisdiktsioonis, kus ebakõla on tekkinud. (8¹13) Lõikes 8 sätestatud erisoodustuse hinna määramise korda võib kasutada ka liiklusseaduse tähenduses kuni 3500 kilogrammise täismassiga veoauto kasutamise võimaldamisel töö-Hübriidüksus on üksus, ameti-mida ühes jurisdiktsioonis käsitatakse maksumaksjana, kuid mille tulu või teenistusülesannetekulu käsitatakse teises jurisdiktsioonis teise isiku tulu või tööandja ettevõtlusega mitteseotud tegevusekskuluna. (8²14) Kui tööandja, kesFinantsinstrument on sõiduauto omanik või liiklusseaduse mõttes vastutav kasutajaigasugune hübriidülekande käigus üle antud väärtpaber, ei võimalda enda omandismillelt teenitud tulu või valduses oleva sõiduauto kasutamist töökasu maksustatakse kas maksja või makse saaja jurisdiktsioonis kui võõr-, ameti- või teenistusülesannetegaomakapitalilt või tööandja ettevõtlusega mitteseotud tegevuseks, teavitab ta sõiduauto soetamiseltuletisinstrumendilt saadud tulu või kasutusele võtmisel Maanteeametitkasu. (15) Kaupleja on isik või üksus, kes teeb sõiduki liiklusregistri andmetesse märke sõiduauto üksnes töö-, ameti-ettevõtluse käigus regulaarselt ostab või teenistusülesannete täitmiseks kasutamise kohtamüüb oma arvel finantsinstrumente. Sellise sõiduauto töö- (16) Hübriidülekanne on igasugune tehing finantsinstrumendi üleandmiseks, ameti- või teenistusülesannetega või tööandja ettevõtlusega mitteseotud tegevuseks kasutusele võtmise korral peab tööandja sellest eelnevalt teavitama Maanteeametitkui selle üleandmise tulemusena käsitatakse finantsinstrumendilt saadud tulu maksustamise eesmärgil samal ajal rohkem kui ühe tehingupoole tuluna.”; 23 (17) paragrahvi 50 lõige 1 muudetakseTurutingimustel tehtav hübriidülekanne on igasugune hübriidülekanne, mille kaupleja teeb tavapärase tegevuse käigus ja sõnastatakse järgmiselt: „mitte maksuskeemi osana. (118) Residendist äriühingTunnustamata püsiv tegevuskoht on majandusüksus, sealhulgas täis- ja usaldusühingmida käsitab püsiva tegevuskohana peakontori jurisdiktsioon, maksab tulumaksu dividendide või muude kasumieraldistena jaotatud kasumilt nende väljamaksmisel rahalises või mitterahalises vormiskuid mitte tema asukoha jurisdiktsioon. (19) Maksuskeem on tehingute ahel, arvestades §-s 50¹ sätestatutmille eelduseks on maksustamise ebakõla esinemine või mis on kujundatud maksustamise ebakõla tekitamiseks. TulumaksugaNimetatud tingimustele vastavat tehingute ahelat ei maksustata fondiemissiooni korras jaotatud kasumitkäsitata maksuskeemina, kui on mõistlik eeldada, et tehingute osalised ei pidanud ebakõlast teadlikud olema ega saanud osa maksustamise ebakõlast tulenevast maksusoodustusest.”; 24) paragrahvi 50 lõiget 1¹ täiendatakse punktiga 7 järgmises sõnastuses: „7) dividendi makstakse § 50² alusel maksustatud tagastatud laenu arvel547.”; 25 Tulumaks maksustamise ebakõla põhjustavalt summalt (1) paragrahvi 50 lõige 9 muudetakseKui maksustamise ebakõla tekib § 546 lõike 1 punktis 1 kirjeldatud olukorra tulemusena ja sõnastatakse järgmiselt: „residendist äriühing või mitteresidendist juriidiline isik on Eestis asuva püsiva tegevuskoha kaudu hübriidüksuse osanik või välismaal asuva püsiva tegevuskoha peakontor, tasub ta tulumaksu summalt, mis lubatakse kuluna maha arvata maksja jurisdiktsioonis. (9) Lõikes 2 ja) Kui maksustamise ebakõla tekib §-s 50¹ nimetatud 546 lõike 1 punktis 1 kirjeldatud olukorra tulemusena ja väljamakse tegija on maksumaksja nõudmisel kohustatud andma tõendi kalendrikuu jooksul tehtud lõikes 2 ja §-s 50¹ nimetatud väljamaksete kohta järgmise kalendrikuu 5. kuupäevaks. Lõikes 2 nimetatud väljamakse puhul näidatakse tõendil väljamakse kogusumma ja selle osa, mis onresidendist äriühing või mille aluseks olev kasumiosa on tulumaksuga maksustatud. Paragrahvis 50¹ nimetatud väljamakse puhul näidatakse tõendil väljamaksemitteresidendist juriidiline isik Eestis asuva püsiva tegevuskoha kaudu või arvel, tasub ta tulumaksu summalt, mis onlubatakse kuluna maha arvata peakontori või mille aluseks olev kasumiosa on maksustatav § 4 lõikes 5 sätestatud määragahübriidüksuse osaniku jurisdiktsioonis. Tõendi vormi ja täitmise korra kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega.”; 26 (3) seadust täiendatakse §-ga 50¹ järgmises sõnastuses: „§ 50¹. Tulumaks regulaarselt makstavatelt dividendideltLõikeid 1 ja muudelt kasumieraldistelt Kalendriaastas jaotatud kasum2 ei kohaldata, mis on eelmise kolme kalendriaasta keskmisest jaotatud kasumistkui lisaks kulule võetakse mõlemas jurisdiktsioonis maksustamisel arvesse ka tulu. Kui kahekordselt arvesse võetav tulu tekib kulu tegemise maksustamisperioodile järgnevatel maksustamisperioodidel, millelt residendist äriühing on § 50residendist äriühingul ja mitteresidendist juriidilisel isikul Eestis asuva püsiva tegevuskoha kaudu õigus teha tulumaksu ümberarvutus eelnevatel maksustamisperioodidel lõigete 1 ja 2 või käesoleva paragrahvi alusel maksnudtasutud tulumaksu, väiksem või sellega võrdne, maksustatakse kohta ning nõuda enammakstud tulumaksu tagastamist. Ümberarvutus tehakse §-s 4 lõikes 5549 nimetatud deklaratsioonis. Enammakstud tulumaks tagastatakse maksukorralduse seaduses sätestatud määragakorras. Kolme kalendriaasta keskmise jaotatud kasumi arvutamisel (4) Kui maksustamise ebakõla tekib § 546 lõike 1 punktis 2 kirjeldatud olukorra tulemusena ja väljamakse tegija on residendist äriühing või mitteresidendist juriidiline isik Eestis asuva püsiva tegevuskoha kaudu või arvel, tasub ta tulumaksu summalt, mida ei võeta tuluna arvesse saaja jurisdiktsioonis. (5) Kui maksustamise ebakõla tekib § 546 lõike 1 punktis 2 kirjeldatud olukorra tulemusena ja väljamakse saaja on residendist äriühing või mitteresidendist juriidiline isik Eestis asuva püsiva tegevuskoha kaudu või arvel ning väljamakse on kuluna arvesse võetud maksja jurisdiktsioonis, ei rakendata § 50 lõikelõikes 1¹ alusel tulumaksust vabastatud dividendi,ja § 50 lõike53 lõikes 24¹ alusel tulumaksust vabastatud väljamakset ega § 50² alusel maksustatud kasumieraldistsätestatud maksuvabastust summa suhtes, mis põhjustaks ebakõla.”; 27) seadust täiendatakse §-ga 50² järgmises sõnastuses: „§ 50². Tulumaks varjatud kasumieraldistelt (16) Residendist äriühing maksab tulumaksu äriühingu aktsionärileLõiget 5 ei kohaldata juhul, osanikule või liikmele antud laenult, kui tehingu asjaolud viitavad, et tegemist võib olla varjatud kasumieraldisega. Emaettevõtjale§ 546 lõike&#160 1 punktis 2 kirjeldatud maksustamise ebakõla tekib: 1) hübriidüksusele tehtud makse omistamise reeglite erinevusest hübriidüksuse jurisdiktsioonis ja hübriidüksuses osalust omava isiku jurisdiktsioonis; 2) püsivat tegevuskohta omavale üksusele tehtud makse omistamise reeglite erinevusest peakontori jurisdiktsioonis ja äriseadustiku §&#160püsiva tegevuskoha jurisdiktsioonis;6 tähenduses ning sama emaettevõtja teisele tütarettevõtjale 3) tunnustamata püsivale tegevuskohale tehtud makse tulemusena; 4) peakontori ja püsiva tegevuskoha vahelise arvestusliku makse tulemusena seetõttu, välja arvatud laenuandja tütarettevõtjaleet saaja jurisdiktsioon seda makset ei tunnista. (7) Tulumaksuga maksustatakse residendist äriühingu või mitteresidendist juriidilise isiku Eestis asuva püsiva tegevuskoha kaudu või arvel tehtud makse, antud laenu puhulmillega rahastatakse otse või kaudselt mahaarvatavat või mittemaksustatavat kulu, mille tagastamise tähtaegmis tekitab maksustamise ebakõla sidusettevõtjate vahelise tehingu või tehingute ahela kaudu või maksuskeemi osana. Kui üks tehingu või tehingute ahelaga seotud jurisdiktsioonidest on pikem kui 48 kuudselle maksustamise ebakõlaga seotud summa juba maksustanud, lasub maksumaksjal maksuhalduri nõudmisel laenu tagasimaksmise võime ja kavatsuse tõendamise kohustussiis eelmises lauses sätestatut ei kohaldata. Maksuhaldur annab äriühingule tõendite esitamiseks vähemalt 30-päevase tähtaja. (28) Emaettevõtjana käsitatakse ka ühingutKui residendist äriühing on kahe või enama jurisdiktsiooni resident, kes asub kontserni (äriseadustiku § 6) struktuuris laenu andvast tütarettevõtjast ülalpoolmaksustatakse tulumaksuga kulu, samuti mittetulundusühingut ja sihtasutustmida ta saab teises jurisdiktsioonis maha arvata sellisest tulust, kellelmis ei ole kahekordselt arvesse võetav tulu. Eelmises lauses nimetatud kulu ei maksustata Eestis juhul, kui teine residendiriik on laenu andvas ühingus häälteenamus või valitsev mõjuliikmesriik ning selle liikmesriigiga sõlmitud välislepingu alusel peetakse maksumaksjat Eesti residendiks.”; 28) paragrahvi 53 lõikes 4 asendatakse tekstiosa „Paragrahvi 50” tekstiosaga „Paragrahvi 50 Kui kahekordselt arvesse võetav tulu tekib kulu tegemise maksustamisperioodile järgnevatel maksustamisperioodidel, 50¹on residendist äriühingul või 50²”; 29) paragrahvi 54 mitteresidendist juriidilisel isikul Eestis asuva püsiva tegevuskoha kaudu õigus teha tulumaksu ümberarvutus eelnevatel maksustamisperioodidel käesoleva lõike 2 esimene lause muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „Residendist juriidiline isik jaalusel tasutud tulumaksu kohta ning nõuda enammakstud tulumaksu tagastamist. Ümberarvutus tehakse §-s 53 nimetatud mitteresident on kohustatud esitama maksustamisperioodile järgneva kalendrikuu 10. kuupäevaks Maksu- ja Tolliametile maksudeklaratsiooni §-des 49–53549 nimetatud kulude ja väljamaksete ning §-des 50, 50² ja 53deklaratsioonis. Enammakstud tulumaks tagastatakse maksukorralduse seaduses sätestatud maksukohustust mõjutavate asjaolude kohta eelmisel kalendrikuulkorras. ”; 30) paragrahvi 54 täiendatakse lõikega 2¹ järgmises sõnastuses: „(2¹9) Residendist krediidiasutusKui hübriidülekande tulemusena tekib õigus kinnipeetud tulumaksu mahaarvamiseks üle antud finantsinstrumendilt saadud maksest, mida käsitatakse rohkem kui ühe tehinguosalise tuluna, on residendist äriühingul ja mitteresidendist krediidiasutuse Eesti filiaalmitteresidendil, kellel on kohustatud esitama iga kvartali kolmanda kuu 10Eestis püsiv tegevuskoht, õigus kinnipeetud tulumaksu arvesse võtta proportsionaalselt maksustatava netotuluga. kuupäevaks Maksu- ja Tolliametile maksudeklaratsiooni eelmise kvartali kasumi kohta.”; 31) paragrahvi 54 lõige 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „ (310) LõigetesParagrahvi 50 lõike 1–2¹ nimetatud maksudeklaratsiooni ja selle lisade vormid ning nende täitmise korra kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusegapunkti 2 ei kohaldata tunnustamata püsiva tegevuskoha puhul.”; 3229) paragrahvi 54seaduse 10². peatükki täiendatakse lõikega 4¹§-ga 548 järgmises sõnastuses: „(4¹) Residendist krediidiasutus ja mitteresidendist krediidiasutuse Eesti filiaal võib § 50 lõike548. Hübriidüksuse tulumaksukohustus Usaldusfond või selle valitseja tasub tulumaksu tulult, mis oleks omistatud usaldusfondi osanikule proportsionaalselt tema osaga usaldusfondis, kui usaldusfondi osanik: 1) on mitteresidendist sidusettevõtja, kellele kuulub otseselt või  kaudselt kokku vähemalt 50% usaldusfondi osalusest, ja 2) asub jurisdiktsioonis, mis käsitab usaldusfondi tulumaksukohustuslasena, ja seda tulu ei maksustata § 50¹ või § 5329 lõike 4 alusel tasumisele kuuluvast tulumaksust maha arvata §11 või 47¹ alusel eelmistel kalendriaastatel makstud avansilised maksed12 või muu jurisdiktsiooni õigusaktide kohaselt. Avansilisi makseid saab maha arvata ulatuses, mida pole varem maha arvatud.”; 3330) seadustseaduse 10². peatükki täiendatakse §-ga 565549 järgmises sõnastuses: „§ 565549. Seotud isikule antud laenust teatamine Residendist äriühingTulumaksu deklareerimine ja mitteresidendist äriühingu Eestis asuv püsiv tegevuskoht, välja arvatud aktsiaseltsifond, residendist krediidiasutustasumine (1) Paragrahvis 53 nimetatud mitteresident ja mitteresidendist krediidiasutuse Eesti filiaal,§-s 547 nimetatud maksumaksja on kohustatud esitama Maksu- ja Tolliametile kvartalile järgneva kuu 20deklareerima majandusaastal maksustamise ebakõla põhjustanud summa hiljemalt järgmise majandusaasta üheksanda kalendrikuu 10. kuupäevaks deklaratsiooni eelmise kvartali jooksul. (2) Maksumaksja on kohustatud kandma § 53 lõike 9 ning § 547 alusel tasumisele kuuluva tulumaksu Maksu-s ja Tolliameti pangakontole hiljemalt järgmise majandusaasta üheksanda kalendrikuu 10. 50² nimetatud isikutele antud laenude ja nende tagastamise kohtakuupäevaks. Deklaratsiooni vormi ja täitmise korra kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega.”; 3431) paragrahvi 61 lõike 45 esimene lause muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:549 lõikes 1 asendatakse tekstiosa „Isikul, kellel on riikliku pensionikindlustuse seaduse alusel tuvastatud töövõime kaotus alates 40%§-st, loetakse käesoleva seaduse s 547” tekstiosaga „§&#160-des 547 ja 548”;48 32) paragrahvi 549 lõikes 54 sätestatud osalise või puuduva töövõime tingimus täidetuks. 2 asendatakse tekstiosa „§ 547 alusel” tekstiosaga „§-de 547 ja 548 alusel”; 3533) paragrahvi 61seaduse normitehnilist märkust täiendatakse lõigetega 51 ja 52 järgmises sõnastusesjärgmise tekstiosaga: „nõukogu direktiiv (51EL) Paragrahvi 234 ja § 44 lõiget 2¹ rakendatakse tagasiulatuvalt 2017. aasta 1. jaanuarist. /952, millega muudetakse direktiivi (52EL) Paragrahvi 13 lõike 3 punkti 2³, § 19 lõike 3 punktide 3¹ ja 17, § 48 lõigete 5¹, 5³, 54 ja 56 ning §2016/1164 kolmandate riikidega seotud hübriidsete ebakõlade osas (ELT L 61 lõike 45 2017144, 07. aasta 106. augustil jõustunud redaktsiooni rakendatakse tagasiulatuvalt 2017., lk aasta 1–11). juulist.”; 3634) paragrahvi 61 täiendatakse lõigetega 53–56lõikega 62 järgmises sõnastuses: „ (5362) Paragrahvi 50¹ alusel eelmise kolme kalendriaasta keskmise maksustatud jaotatud kasumi arvutamisel loetakse esimeseks arvesse võetavaks aastaks aasta 2018. Paragrahvi 4 lõikes 5 sätestatud määra rakendatakse: 1) 2019. aastal ühele kolmandikule 2018. aastal jaotatud kasumistMitteresidendi, millelt residendist äriühing on maksnud tulumaksu; 2) 2020. aastal ühele kolmandikule 2018.lepingulise investeerimisfondi fondivalitseja ja aktsiaseltsifondi 2019. aastal jaotatud kasumist, millelt residendist äriühing on maksnud tulumaksu. (54) Paragrahvis 50² sätestatud tõendamise kohustus ja § 565 sätestatud laenude deklareerimise kohustus rakendub alates 2017. aasta 1tulude deklareerimisel kohaldatakse kuni 2019. juulist antud laenu suhtes, samuti sellise laenu suhtes, mille puhul on alates 2017. aasta 131. juulist laenusummat suurendatud, laenu tagastamise tähtaega pikendatud või muid olulisi tingimusi muudetud. (55) Residendist äriühing on kohustatud deklareerima lõikes 54 nimetatud laenud 2018. aasta 10. veebruariks esitatavasdetsembrini kehtinud käesoleva seaduse § 54 lõikes44 lõikeid 2 nimetatud maksudeklaratsioonis. (56) Residendist krediidiasutus ja mitteresidendist krediidiasutuse Eesti filiaal on kohustatud tasuma Maksu- ja Tolliameti pangakontole §-s 473¹ nimetatud esimese avansilise makse § 4 lõikes –5 sätestatud määraga 2018. aasta teises kvartalis teenitud kasumilt 2018. aasta 10. septembriks. Paragrahvi 47¹ lõike 2 alusel ei vähendata krediidiasutuste kasumit enne 2018. aasta teist kvartalit tekkinud kahjumi võrra.”.

KäibemaksuseadusesTulumaksuseaduse muutmise seaduses (RT I, 28.12.2018, 44) tehakse järgmised muudatused: 1) paragrahvi 12 lõike 1 teises lauses asendatakse tekstiosa „3, 6, 10, 13 ja 14” tekstiosaga „3, 6, 7¹, 10, 13 ja 14”; 2) paragrahvi 12 lõige 6punkt 17 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „ (617) Omatarbe korral on maksustatav väärtus kauba soetusmaksumus või selle puudumisel omahind või teenuse omahind, välja arvatud käesoleva paragrahvi lõikes 7¹ sätestatud juhul.”; 3) paragrahvi 1250 lõiget 2 täiendatakse lõikega 7¹ järgmises sõnastusespärast kolmandat lauset järgmise tekstiosaga: „(7¹) Kui omatarbe moodustab tööandja liiklusseaduse tähenduses kuni 3500 kilogrammise täismassiga veoauto või käesoleva seaduse § 30 lõike 4 punktides 3 ja 4 nimetatud juhtudel tööandja sõiduauto kasutada andmine töö-vara

Liiklusseaduse § 174Laeva lipuõiguse ja laevaregistrite seaduse ning tulumaksuseaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduses (RT I, 04.03.2019, 1) tehakse järgmised muudatused: 1) paragrahvi 2 punktid 2 ja 3 muudetakse ning sõnastatakse järgmiselt: „2) paragrahvi 2 lõike 3 esimene lause muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „Paragrahvi 1 lõigetes 3, 3¹ ja 6‒8 nimetatud tulumaksu maksja on residendist juriidiline isik.”; 3) paragrahvi 4 lõige 1¹ muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(1¹) Paragrahvi 1 lõigetes 2, 3, 4 ja 6‒8 nimetatud maksuobjekti puhul jagatakse maksustatav summa enne maksumääraga korrutamist arvuga 0,80, välja arvatud käesoleva paragrahvi lõikes 5 nimetatud juhul.”;”; 2) paragrahvi 11 senine tekst loetakse lõikeks 1 ja paragrahvi täiendatakse lõikega 222 järgmises sõnastuses: „ (222) Sõidukite andmebaasi tehakse tulumaksuseaduseKäesoleva seaduse § 48 lõikes 82 sätestatud teavituse alusel sõiduauto kandesse vastav märge sõiduauto üksnes töö-, ameti- või teenistusülesannete täitmiseks kasutamise kohta2 punkt 8 jõustub 2020. aasta 1. jaanuaril ja seda rakendatakse tagasiulatuvalt 2019. aasta 1. jaanuarist.”.

Riigilõivuseaduse(1) Käesolev seadus jõustub 2020. aasta 1. jaanuaril. (2) Käesoleva seaduse § 32 täiendatakse lõikega 4 järgmises sõnastuses: „1 punkte 9 ja 18 rakendatakse tagasiulatuvalt 2018. aasta 1. jaanuarist. (43) Sõidukite andmebaasi kande tegemiselKäesoleva seaduse § 1 punktid 8 ja muutmisel liiklusseaduse16 jõustuvad 2021. aasta 1. jaanuaril. (4) Käesoleva seaduse § 174 lõikes 22 sätestatud alusel sõiduauto kasutamise kohta üksnes töö-1 punktid 2, ameti- või teenistusülesannete täitmiseks ei tasuta riigilõivu5, 29, 31 ja 32 jõustuvad 2022.” aasta 1. jaanuaril.

(1) Käesolev seadus jõustub 2017. aasta 1. augustil. (2) Käesoleva seaduse § 1 punktid 1–3, 5, 8, 10, 12–14, 16, 21–33 ja 36, § 2 punktid 1–3 ja 5–7 ning §-d 3 ja 4 jõustuvad 2018. aasta 1. jaanuaril.