Teede- ja sideministri 1. septembri 1999. a määrusega nr 50 „Tee omanikule erakorralise veo või sõiduga tekitatud kulutuste hüvitamise ja eritasu määrad ning erilubade väljaandmise kord” kinnitatud lisas „Tee omanikule erakorralise veo või sõiduga tekitatud kulutuste hüvitamise ja eritasu määrad” tehakse järgmised muudatused: 1) punktid 5 ja 6 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „5. Eritasu koosneb eriveo tasust, kooskõlastuse hankimise ja eriloa hankimise tasust ning menetlustasust. Eriveo tasu on tasu lubatud massi, teljekoormuse või mõõtude ületamise eest. 6. Lubatud massi või teljekoormuse ületamise eest arvestatakse eriveo tasu lisas 10 esitatud tasumäärade alusel.”; 2) punktid 7 ja 8 tunnistatakse kehtetuks; 3) lisa täiendatakse punktidega 9¹ ja 9² järgmises sõnastuses: „9¹. Eriveole, mis kulgeb ühe teeomaniku teel pikkusega kuni 5 kilomeetrit, rakendatakse massi ületamise tasumäärasid 50% ulatuses. 9². Massi ületamise eest ei võeta eritasu järgmistel juhtudel: 1) liikurmasinate ja traktorite ning nende haakeseadmete, samuti traktorist või liikurmasinast ja pukseeritavast seadmest või vahetatavast pukseeritavast seadeldisest moodustatud koosseisu eest; 2) autokraanade eest tegeliku massiga kuni 48 t, kui ühegi telje koormus ei ületa 12 t.”; 4) punkt 10 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „10. Lubatud mõõtude ületamise eest arvestatakse eriveo tasu lisas 11 esitatud tasumäärade alusel.”; 5) punkt 13 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „13. Mõõtude ületamise eest ei võeta eritasu liikurmasinate ja traktorite ning nende haakeseadmete, samuti traktorist või liikurmasinast ja pukseeritavast seadmest või vahetatavast pukseeritavast seadeldisest moodustatud koosseisu eest.”; 6) lisa täiendatakse punktiga 13¹ järgmises sõnastuses: „13¹. Kui veotee ei ole konkreetselt määratud, arvestatakse mõõtude ületamisel ühekordse veotee pikkuseks riigimaanteedel 100 km ühe maakonna piires ja 200 km mitme maakonna piires ning kohalikel teedel 50 km.”; 7) punkt 16 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „16. Teiselt eriloa väljastajalt eriloa hankimise ning eriloa saamiseks vajaliku iga kooskõlastuse hankimise tasu on 6 eurot.”; 8) punktid 18 ja 19 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „18. Eriluba väljastatakse kohapeal või saadetakse taotlejale posti või e-posti teel kolme tööpäeva jooksul pärast kõigi kooskõlastustega varustatud taotluse saabumist ja eritasu maksmist. Eriloa menetlustasu on 6 eurot. 19. Taotleja palvel eriloa vormistamisel kiirendatud korras, see tähendab 8 töötunni jooksul pärast kõigi kooskõlastustega varustatud taotluse saabumist ja eritasu maksmist, on menetlustasu 30 eurot.”; 9) punkt 20 tunnistatakse kehtetuks; 10) punktid 21–22¹ muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „21. Eriloa väljastaja esitab loa taotlejale arve, millele on lisatud kalkulatsioon arve kujunemise kohta tasude kaupa. Eriluba väljastatakse pärast arve tasumist. 22. Eriluba on lühiajaline, kui taotletav kasutusperiood on kuni 6 päeva, ja pikaajaline, kui eriloa kasutusperiood on üks nädal kuni üks aasta. Lühiajalise eriloa, välja arvatud ümarpuidu eriveoks antud lühiajalise eriloa, puhul arvestatakse eriveo tasu iga eriveo eest. Pikaajalise eriloa, välja arvatud ümarpuidu eriveoks antud pikaajalise eriloa, puhul arvestatakse eriveo tasu määramisel vaatamata tegelikule vedude arvule eriveo sageduseks kaks vedu nädalas. 22¹. Ümarpuidu eriveoks avaldab Maanteeamet oma veebilehel eriveoks lubatud veotee ning veotee kasutamise tingimused ja korra. Maanteeamet võib nii lühiajalise kui ka pikaajalise eriloa ümarpuidu eriveoks välja anda veoteele, mis hõlmab ka neid kohalikke teid, milleks on vastava kohaliku omavalitsuse volitus. Ümarpuidu eriveo lühiajaline eriluba väljastatakse kasutusperioodiga kuni 6 päeva. Ümarpuidu eriveo pikaajaline eriluba väljastatakse nädala, kuu, kolme kuu või kuue kuu kaupa või üheks aastaks, kusjuures tegelik vedude arv loa kehtivuse perioodil ei ole piiratud.”; 11) määruse lisa täiendatakse punktidega 22²–224 järgmises sõnastuses: „22². Ümarpuidu eriveoks on lühiajalise eriloa eriveo tasu määramisel arvestuse aluseks üks erivedu ööpäevas. Eriveo tasu ümarpuidu ühe eriveo eest lühiajalise eriloaga on esitatud lisa 10 tabelis 1. Ümarpuidu pikaajalise eriloa eriveo tasu on esitatud lisa 10 tabelis 2. 22³. Tee omanik võib kehtestada avalikult kasutataval teel käesolevas määruses sätestatust väiksemad eriveo tasumäärad nii lühiajalise kui ka pikaajalise eriloa alusel ümarpuidu eriveoks juhul, kui erivedu ei kahjusta oluliselt avalikult kasutatavat teed ja sellega ei suurene oluliselt teehoiukulu. Samuti võib tee omanik sõlmida ümarpuidu eriveo teostajaga või metsaomanikuga lepingu, mille kohaselt eriveo teostaja või metsaomanik kohustub taastama eriveoga kahjustatud tee või hüvitama teele tekitatud kahju. 224. Kui eriloa kohalike teede kasutamiseks väljastab Maanteeamet, siis eritasu Maanteeameti väljastatud eriloa alusel kasutatavate kohalike teede kasutamise eest ei võeta. Eritasu ei võeta ka nende kohalike teede kasutamise eest, mille kasutamiseks on sõlmitud käesoleva määruse punktis 22³ nimetatud leping.”; 12) punktid 23–26 tunnistatakse kehtetuks; 13) punktid 27 ja 28 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „27. Eriluba ei anta ja välja antud eriluba tunnistatakse kehtetuks, kui ilmneb, et eriloa taotlemisel esitati valeandmeid või võltsiti dokumente, mis mõjutasid eriloa andmist, samuti juhul, kui eriloa omaja pole täitnud tee omaniku poolt eriveole kehtestatud tingimusi ja korda või pole vastavalt lepingule taastanud eriveoga kahjustatud teed või hüvitanud teele tekitatud kahju lepingus sätestatud määras või kui eriloa eest ei ole makstud. 28. Eriveost loobumisel enne eriloa kehtivuse algust tagastatakse nii lühiajalise kui ka pikaajalise eriloa eriveo tasu. Tagastamisele ei kuulu eriveo tasu juhul, kui eriluba on kehtetuks tunnistatud käesoleva määruse punktis 27 nimetatud alustel. Kooskõlastuse hankimise ja eriloa hankimise tasu ning eriloa menetlustasu ei tagastata.”; 14) lisad 1–9 ja lisa 12 tunnistatakse kehtetuks; 15) lisad 10 ja 11 kehtestatakse uues sõnastuses (lisatud).
Teede- ja sideministri 21. mai 2001. a määruses nr 51 „Suuremõõtmelise ja/või raskekaalulise autoveo eeskiri” tehakse järgmised muudatused: 1) paragrahvi 2 punkt 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „Eriluba (edaspidi luba) on teeseaduse § 35 lõike 2 alusel kehtestatud korras tee omaniku väljastatud luba eriveose vedamiseks;”; 2) paragrahvi 2 täiendatakse punktiga 9 järgmises sõnastuses: „9) Elektrooniline veoseleht on metsaseaduse § 37 lõike 11 alusel kehtestatud nõuetele vastav dokument.”; 3) paragrahvi 5 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „
(1)Eriveost võib vedada ainult loa olemasolul. Loa annab tee omanik. Kohalike teede kasutamiseks võib loa anda Maanteeamet kohaliku omavalitsuse volituse alusel. Luba võib olla kirjalik või elektrooniline. Kirjalik luba peab olema sõidukijuhil kaasas ja see tuleb esitada riikliku järelevalve teostamise õigust omava isiku nõudel. Elektrooniline luba on riikliku järelevalve teostamise õigust omavale isikule elektrooniliselt kättesaadav.”; 4) paragrahvi 7 täiendatakse lõikega 4 järgmises sõnastuses: „
(4)Ümarpuidu vedu eriveona eriloa alusel on lisaks käesoleva paragrahvi lõikes 3 sätestatud võimalusele lubatud ka juhul, kui korraga on täidetud kõik järgmised tingimused: 1) autorongi kohta on vormistatud elektrooniline veoseleht; 2) veduk on varustatud GPS-seadmega, mis võimaldab Maanteeametil määrata autorongi asukoha veo ajal; 3) autorong suurima lubatud tegeliku massiga 48 t koosneb 3-teljelisest vedukist ja 3-teljelisest täishaagisest ning autorong suurima lubatud tegeliku massiga 52 t koosneb 3 või suurema telgede arvuga vedukist ja 4 või suurema telgede arvuga täishaagisest või 4-teljelisest vedukist ja vähemalt 3-teljelisest täishaagisest; 4) autorongi koosseisus olevate sõidukite kõik teljed, välja arvatud veduki pööratavate ratastega teljed, on varustatud paarisratastega; 5) autorongi koosseisus olevate sõidukite tegelikud massid ei ületa sõidukite registrimasse; 6) autorongi koosseisus olevate sõidukite tegelikud teljekoormused ei ületa sõidukite registriteljekoormusi; 7) autorongi mõõdud ei ületa liiklusseaduse § 80 lõike 3 alusel kehtestatud suurimaid lubatud suurusi; 8) veose maht tihumeetrites, veose kaal tonnides ning autorongi tegelik mass tonnides koos andmetega autorongi asukoha kohta edastatakse Maanteeametile; Andmete edastamise tehnilised tingimused on avaldatud Maanteeameti veebilehel; 9) iga sihtpunktis vastu võetud veose mahu tihumeetrites ja veose kaalu tonnides kannab ümarpuidu vastuvõtja vahetult pärast vastuvõtmist elektroonilisele veoselehele; 10) veoteena kasutatakse Maanteeameti veebilehel avaldatud eriveose veoks lubatud teedevõrku või selle osa või kohaliku omavalitsuse poolt eriloale lisatud veoteed; 11) vedaja on eriloa taotluses kinnitanud, et ta täidab käesolevas lõikes sätestatud eriveo teostamise tingimusi.”; 5) paragrahvi 8 tekst muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „Eriveoki suurima lubatud sõidukiiruse määrab loa väljastaja sõltuvalt veose mõõtmetest, tegelikust massist ja teistest iseärasustest, veoteest ning teeoludest. Suurim lubatud sõidukiirus ei või ületada sõiduki valmistajakiirust.”; 6) paragrahvi 29 lõige 1 tunnistatakse kehtetuks.
Määrus jõustub 1. märtsil 2015. a.