Teede- ja sideministri 28. septembri 1999. a määruses nr 55 „Tee projekteerimise normid ja nõuded” tehakse järgmised muudatused: 1) määruse pealkiri muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „Tee projekteerimise normid”; 2) punkti 1 alapunkt 2 tunnistatakse kehtetuks; 3) punkt 2 tunnistatakse kehtetuks; 4) punkt 2¹ muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „2¹. Teede projekteerimisel võib kasutada Eestile lähedastes kliimavöötmetes asuvate Euroopa riikide projekteerimise norme ning muid juhendmaterjale kui sellega luuakse tingimused ohutuks liiklemiseks. Teiste riikide normide ja juhendmaterjalide kasutamiseks peab tee omanik projekti seletuskirjas põhjendama nende kasutamise vajadust ja sobivust ning saama nõusoleku Maanteeametilt.”; 5) määrust täiendatakse punktidega 2² ja 2³ järgmises sõnastuses: „2². Enne 15.06.2012. a määruse lisa „Maanteede projekteerimisnormid” punkti 1.4 alusel algatatud planeeringute menetlemine viiakse lõpuni algatamise hetkel kehtinud nõuete kohaselt. 2³. Enne 15.06.2012. a algatatud tee-ehitusprojektide koostamine viiakse lõpuni algatamise hetkel kehtinud nõuete kohaselt.”; 6) määruse lisa „Maanteede projekteerimisnormid” punkti 1.2.1 lõige 1 tunnistatakse kehtetuks; 7) määruse lisa „Maanteede projekteerimisnormid” punkt 1.2.2 tunnistatakse kehtetuks; 8) määruse lisa „Maanteede projekteerimisnormid” punkti 1.2.3 lõige 2 tunnistatakse kehtetuks; 9) määruse lisa „Maanteede projekteerimisnormid” punkti 1.2.4 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „
(1)Eelprojekti koostamisel keeruka ja suuremahulise maanteevõrgu osale (maantee eritasandiline ristmik, sild jne) tuleb lähtuda kehtestatud üleriigilistest ning maakonna- ja üldplaneeringutest, arvesse võttes detailplaneeringuid ja olemasolevaid ehitisi. RJ  Eelprojekti koostamine hõlmab tellija (omaniku) vajaduste ja nõudmiste analüüsi; lahenduste võrdlevat analüüsi; funktsionaalseid, tehnilisi, kujunduslikke, arhitektuurseid ja ehitustehnoloogilisi vajadusi rahuldava põhimõttelise programmi väljatöötamist; sellega seonduvat projekti ja selle maksumuse kohta hinnangu andmist; lepingu tingimuste täitmiseks vajalike nõuete, tehniliste kriteeriumide ja piirangute, samuti täiendavate materjalide ja teenuste väljaselgitamist ning piiritlemist; vajaduse korral projekteerimisnõuete ja muude dokumentide taotlemist. Eelprojekt võib olla projekteerimisnõuete väljaandmise eelduseks.”; 10) määruse lisa „Maanteede projekteerimisnormid” punkti 1.2.7 lõige 1 tunnistatakse kehtetuks; 11) määruse lisa „Maanteede projekteerimisnormid” punkti 1.4 lõiked 1–3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „
(1)Maantee klass määratakse sõltuvalt eeldatavast aasta keskmisest ööpäevasest liiklussagedusest. Maanteede jaotus klassidesse on toodud tabelis 1.5. Maantee projekteerimisel võib projektkiiruse erinevus naaberlõikudel muutuda kuni 20 km/h. Tabel 1.5 Maantee klassid Maantee klass Eeldatav aasta keskmine ööpäevane liiklussagedus Füüsiline Taandatud sõiduautole Liiklussagedus a/ööp Liiklussagedus a/ööp Kiirtee üle 40 000 üle 45 000 I* üle 14 500 üle 18 500 II 6000–14 500 7200–18 500 III 3000–6000 3500–7200 IV 500–3000 1000–3500 V 50–500 100–1000 VI** Kuni 50 Kuni 100 Märkused: * Liiklussagedusel kuni 20 000 autot ööpäevas võib tee projekteerida kaherajalisena, 5 m laiuste sõiduradadega. ** VI klassi maantee võib projekteerida ka üherajalisena projektkiirusega 40 km/h.
(2)Maantee projekteerimine peab tuginema liiklussageduse prognoosile. Liiklussageduse prognoosimisel järgnevaks 20 aastaks võetakse liiklussageduse muutuse protsendiks mitte suurem kui eelneva 10 aasta kasvu või vähenemise protsent. Eeldatava keskmise liiklussageduse uuring tehakse juhul, kui lähemaks 20 aastaks planeeritud liiklusvoogudes on ette näha olulisi muutuseid. Oluliseks muutuseks loetakse aasta keskmise ööpäevase liiklussageduse muutust üle 10% või ühel sõidurajal liiklussageduse muutust tipptunnil üle 30%. Liiklussageduse prognoosimisel lähtutakse maantee või eraldi teelõigu omaniku poolt kavandatud valmimisaastast.
(3)Maantee klassi määramisel tuleb üldjuhul võtta liiklussageduse prognoosi arvestuslikuks ajavahemikuks 20 aastat rajatise kavandatud valmimisaastast. Maantee etapiviisilise ehituse kavandamisel võib võtta maantee klassi määramisel liiklussageduse prognoosi ajavahemikuks 10 kuni 40 aastat. Liiklussageduse prognoosi tegemisel üle 20 aasta lähtutakse prognoositud esimese 20 aasta lõpu liiklussageduse prognoosist käesoleva punkti lõikes 2 toodud põhimõttel.”; 12) määruse lisa „Maanteede projekteerimisnormid” tabeli 1.6 all olev joonis tunnistatakse kehtetuks; 13) määruse lisa „Maanteede projekteerimisnormid” punkti 4.5 lõige 7 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „
(7)Katendi arvutusel tuleb lähtuda eeldatavast koormussagedusest. Vaatamata arvutustulemustele ei tohi katendi üldine elastsusmoodul 100 kN normkoormuse korral olla väiksem tabelis 4.17 toodust. Tabel 4.17 Katendi vähimad nõutavad elastsusmoodulid (MPa) Maantee klass Katendi tüüp Püsikatend Kergkatend Siirdekatend Koormus-sagedus Elastsus-moodul Koormus-sagedus Elastsus-moodul Koormus-sagedus Elastsus-moodul Kiirtee 870 260 – – – – I 440 240 115 200 – – II 225 220 60 180 – – III 57 180 29 160 – – IV – 180 15 140 2 70 V – 180 8 120 2 70 VI – 180 8 120 2   70”; 14) määruse lisa „Maanteede projekteerimisnormid” punkt 5.2.1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „5.2.1. Ristumiskoht
(1)Ristumiskohad tuleb rajada vabale hea nähtavusega alale ja sõidueesõigusega tee sirgele lõigule. Ristumiskohad on ristmik ja mahasõit. Samatasandiline ristmik on samatasandiliste teede lõikumisel moodustunud ala. Sõiduteega külgnevale kinnistule, sealhulgas parklasse, õue, puhkekohta, põllule, metsa, heinamaale ja muule teega külgnevale alale, sissesõidu ja sealt väljasõidu tee, mis kinnistut ei läbi, on mahasõit.
(2)I klassi maanteel ei ole samatasandiliste ristmike projekteerimine lubatud. Vähim ristmikevaheline kaugus on II klassi maanteel 1000 m, III klassi maanteel 500 m, IV klassi maanteel 300 m ja V klassi maanteel 150 m. VI klassi maantee ristmike paigutus määratakse vajaduse järgi.
(3)Suurim mahasõitude arv on I klassi maanteel üks mahasõit kahe normikohasel kaugusel asuva eritasandilise ristmiku vahel, II ja III klassi maanteel kaks mahasõitu ühe kilomeetri kohta, IV klassi maanteel neli mahasõitu ühe kilomeetri kohta ja V klassi maanteel viis mahasõitu ühe kilomeetri kohta ühes sõidusuunas. Mahasõitude vähim omavaheline kaugus on 150 meetrit. Juhul kui mahasõite on vaja rajada tihedamini, võib vastaval lõigul lubada sõidukite kiirust kuni 50 km/h. VI klassi maantee mahasõitude vahekaugused määratakse vajaduse järgi.
(4)Kui maakasutusest tulenev ristumiskohtade vajadus läheb vastuollu käesoleva punkti lõikes 3 esitatud nõuetega, siis tuleb kavandada maanteega paralleelselt kulgev kogujatee.
(5)II, III ja IV klassi maanteele ei tohi kavandada neljaharulist ristmikku, kus kõrvalharult tulles on võimalik seda maanteed ületada otsesihis (joonis 5.4).
(6)II, III ja IV klassi maantee samatasandilistel ristmikel tuleb liiklusvoogude kanaliseerimiseks kasutada liiklussaari ja teemärgiseid.”; 15) määruse lisa „Maanteede projekteerimisnormid” punkt 7.4.1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „7.4.1. Üldnõuded
(1)Jalgtee on jalakäija liiklemiseks ette nähtud ja äärekiviga või muul viisil sõiduteest või jalgrattateest eraldatud teeosa, jalakäijate ja jalgratturite ühiseks liiklemiseks ette nähtud ja sõiduteest eraldatud tee ning maantee koosseisus olev eraldiasetsev jalg- ja jalgrattatee või rattatee. Kergliiklustee on sportlike ja tervislike eluviiside propageerimiseks mõeldud tee, mis ei ole seotud liiklusohutuse tagamisega sõiduteel.
(2)Teelõikudel, kus liiklussagedus on alla 50 auto ööpäevas, peab maantee projekteerimisel ette nägema jalakäijate ja jalgratturite aastaringsed liikumisvõimalused selleks rajatud teepeenral või sõiduteest eraldi asetseval katteta pinnasteel nii, et oleks tagatud jalakäijate ja ratturite liiklemine kõigis ilmaoludes. Teelõikudel, kuhu projekteeritakse jalgtee, peab olema jalakäijate ja jalgratturite liiklus sõiduteel keelatud.
(3)Sõiduteest eraldi asetsev jalgtee tuleb vajadusel ette näha lähtudes liiklusohutuse analüüsist. Sõltumata liiklusohutuse analüüsist tuleb eraldiasetsev jalgtee ehitada lähtudes tabelis 7.10 sätestatud autode, jalgrataste ja jalakäijate eeldatavast liiklussagedusest ning autoliikluse lubatud piirkiirusest. Kiirteele ja I klassi maanteele peab projekteerima jalgtee olenemata projektkiirusest. Projektkiirusel kuni 60 km/h võib jalgtee projekteerida sõidutee osana. Tabel 7.10 Jalgtee vajadus sõltuvalt eeldatavast liiklussagedusest ja projektkiirusest Maantee klass Jalakäijate ja jalgratturite liiklussagedused ≤ ((JK+JR)/ööp.)autoliikluse erinevatel projektkiirustel, km/h 60 80 >80 II 200 100 50 III 250 150 100 IV 300 200 150 V 400 250 200 VI – 300
(4)Jalgteel tuleb jalakäijate ja jalgratturite liiklus teineteisest eraldada või ehitada eraldi rattatee, kui nende liiklussagedus kokku on ≥300 inimest ööpäevas või kui jalgratturite arv ületab 30 ratturit tunnis tipptunni ajal.
(5)Jalgtee minimaalne laius peab olema 1,2 m ning selle kate peab kavandatavat tee hooldamist arvestades olema projekteeritud nii, et oleks tagatud jalakäijate ja ratturite liiklemine kõigis ilmaoludes.
(6)Kergliiklusteede kavandamisel lähtutakse tellija rahalistest võimalustest, nii et erinevatele kergliiklustee kasutajatele ja jalakäijatele oleks loodud tingimused antud tee ohutuks kasutamiseks. Kergliiklustee projekteerimisel ei pea lähtuma lõikes 3 toodud normist.
(7)Kiirteega ning I ja II klassi maanteega paralleelselt kulgevalt jalgteelt või kergliiklusteelt tuleb tõkestada jalakäijate ja jalgratturite võimalik pääs sõiduteele. Liikluskorraldusvahenditega peab olema liiklejaid teavitatud, et sõiduteel on jalakäijate ja jalgratturite liiklemine keelatud.
(8)Tee koosseisus oleva jalgtee lahendus peab: 1) tagama sõidukijuhtidele, jalakäijatele ja jalgratturitele arusaadavuse liikluskorraldusest ning looma kõikidele liiklejatele tingimused ohutuks ning mugavaks liiklemiseks; 2) võimaldama aastaringset hooldamist; 3) tagama laste ohutuse; 4) arvestama puuetega inimeste liikumise iseärasustega.”.
Käesolev määrus jõustub 15. juunil 2012. aastal.