lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
Õigusaktid›Seadus
KehtivSeadus

Planeerimisseaduse ja teiste seaduste muutmise seadus (taastuvenergia kasutuselevõtu kiirendamine)

Riigikogu
Kehtiv redaktsioon
alates 18.07.2025

§ 1.Planeerimisseaduse muutmine

Planeerimisseaduses tehakse järgmised muudatused: 1) paragrahvi 4 lõige 2¹ muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(2¹) Planeeringu koostamise korraldaja võib ehitusprojekti aluseks oleva planeeringu, samuti riigi või kohaliku omavalitsuse eriplaneeringu tellimise ja käesoleva paragrahvi lõike 2 punktis 5 nimetatud mõjude hindamise kulude kandmiseks sõlmida lepingu planeeringu koostamisest huvitatud isikuga.”; 2) paragrahvi 27 lõikest 10 ja § 95 lõikest 8 jäetakse välja sõna „otsuse”; 3) paragrahv 27¹ muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „§ 27¹. Riigi eriplaneeringu kehtestamine asukoha eelvaliku alusel

(1)Riigi eriplaneeringu koostamisel võib loobuda detailse lahenduse koostamisest ja kehtestada planeeringu asukoha eelvaliku alusel, kui puuduvad välistavad tegurid riigi eriplaneeringuga kavandatava ehitise edasiseks kavandamiseks projekteerimistingimustega ning asukoha eelvalikus on toodud projekteerimistingimuste andmise aluseks olevad tingimused.

(2)Mereala hõlmava riigi eriplaneeringu koostamisel võib loobuda detailse lahenduse koostamisest ja kehtestada planeeringu asukoha eelvaliku alusel, kui kavandatakse ehitist, mis on kaldaga püsivalt ühendamata ja puuduvad välistavad tegurid ehitise edasiseks kavandamiseks hoonestusloaga ning asukoha eelvalikus on toodud hoonestusloa andmise aluseks olevad tingimused. (2¹) Detailse lahenduse koostamisest loobumisel käesoleva paragrahvi lõigetes 1 ja 2 sätestatud juhul määratakse kavandatava ehitise maakasutus- ja ehitustingimused ning lahendatakse muud käesoleva seaduse § 126 lõikes 1 nimetatud asjakohased ülesanded riigi eriplaneeringu asukoha eelvaliku etapis. Asjakohasuse hindamisel lähtutakse planeeringu eesmärgist ja planeeringuga kavandatava ehitise iseloomust.

(3)Detailse lahenduse koostamisest loobumisel käesoleva paragrahvi lõigetes 1 ja 2 sätestatud juhtudel kohaldatakse asukoha eelvaliku alusel planeeringu kehtestamisele ja vaidlustamisele käesoleva seaduse § 53 lõigetes 1–4¹ ja 6–8 ning §-s 54 sätestatut. Planeeringu kehtestamisest teavitatakse 14 päeva jooksul käesoleva seaduse § 31 lõigetes 1 ja 2 nimetatud isikuid ja asutusi. Samuti teavitatakse kinnisasja omanikku, kelle kinnisasi või selle osa on vaja riigi eriplaneeringu elluviimiseks avalikes huvides omandada, sealhulgas sundvõõrandada, või selle suhtes sundvaldus seada.

(4)Asukoha eelvaliku alusel kehtestatud riigi eriplaneering on projekteerimistingimuste andmise alus.

(5)Asukoha eelvaliku alusel kehtestatud mereala hõlmav riigi eriplaneering, millega kavandatakse kaldaga püsivalt ühendamata ehitist, on hoonestusloa andmise alus.”; 4) paragrahvi 30 täiendatakse lõikega 1¹ järgmises sõnastuses: „(1¹) Detailse lahenduse koostamisest loobumisel ja riigi eriplaneeringu kehtestamisel asukoha eelvaliku alusel kohaldatakse riigi eriplaneeringu koostamisel asukoha eelvalikule sätestatud nõudeid, välja arvatud käesoleva seaduse §-s 41 sätestatud nõudeid.”; 5) seadust täiendatakse §-ga 31¹ järgmises sõnastuses: „§ 31¹. Riigi eriplaneeringu asukoha eelvaliku lähteseisukohtade ja keskkonnamõju strateegilise hindamise programmi kohta ettepanekute küsimine

(1)Riigi eriplaneeringu koostamise korraldaja esitab riigi eriplaneeringu lähteseisukohad ja keskkonnamõju strateegilise hindamise programmi nende kohta ettepanekute saamiseks käesoleva seaduse § 31 lõigetes 1 ja 2 nimetatud isikutele ja asutustele ning määrab ettepanekute esitamiseks tähtaja, mis ei tohi olla lühem kui 30 päeva.

(2)Käesoleva seaduse § 31 lõigetes 1 ja 2 nimetatud isikud ja asutused esitavad riigi eriplaneeringu lähteseisukohtade ja keskkonnamõju strateegilise hindamise programmi kohta oma pädevusvaldkonnast lähtudes ettepanekud, samuti hinnangu keskkonnamõju strateegilise hindamise programmi asjakohasuse ja piisavuse kohta.

(3)Kui käesoleva seaduse § 31 lõigetes 1 ja 2 nimetatud isik või asutus ei ole määratud tähtaja jooksul ettepanekuid esitanud, loetakse, et ta ei soovi riigi eriplaneeringu lähteseisukohtade ja keskkonnamõju strateegilise hindamise programmi kohta ettepanekuid esitada.

(4)Riigi eriplaneeringu koostamise korraldaja vaatab esitatud ettepanekud läbi ning teeb nende alusel riigi eriplaneeringu lähteseisukohtades ja keskkonnamõju strateegilise hindamise programmis vajalikud muudatused.

(5)Riigi eriplaneeringu lähteseisukohad ja keskkonnamõju strateegilise hindamise programm koos käesoleva seaduse § 31 lõigetes 1 ja 2 nimetatud isikute ja asutuste ettepanekutega avalikustatakse riigi eriplaneeringu koostamise korraldaja veebilehel.”; 6) paragrahvid 32–34 tunnistatakse kehtetuks; 7) paragrahvi 38 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „

(1)Riigi eriplaneeringu koostamise korraldaja korraldab riigi eriplaneeringu asukoha eelvaliku otsuse eelnõu ja keskkonnamõju strateegilise hindamise esimese etapi aruande avaliku väljapaneku. Avalik väljapanek korraldatakse vähemalt planeeringualal asuvas sobivas kohaliku omavalitsuse üksuses. Avalike veekogude ja majandusvööndi planeerimisel korraldatakse avalik väljapanek vähemalt riigi eriplaneeringu koostamist korraldavas valitsusasutuses.”; 8) paragrahvi 39 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „

(1)Riigi eriplaneeringu asukoha eelvaliku otsuse eelnõu ja keskkonnamõju strateegilise hindamise esimese etapi aruande avalik arutelu korraldatakse 45 päeva jooksul pärast avaliku väljapaneku lõppemist. Avalik arutelu korraldatakse vähemalt planeeringualal asuvas sobivas kohaliku omavalitsuse üksuses. Avalike veekogude ja majandusvööndi planeerimisel korraldatakse avalik arutelu vähemalt riigi eriplaneeringu koostamist korraldavas valitsusasutuses.”; 9) paragrahvi 48 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „

(1)Pärast keskkonnamõju strateegilise hindamise aruande tulemuste lisamist riigi eriplaneeringusse esitatakse riigi eriplaneeringu detailse lahenduse ja keskkonnamõju strateegilise hindamise aruande eelnõu kooskõlastamiseks käesoleva seaduse § 44 lõikes 1 nimetatud asutustele ning teavitatakse § 44 lõikes 2 nimetatud isikuid ja asutusi võimalusest esitada selle eelnõu kohta arvamust.”; 10) paragrahv 49 tunnistatakse kehtetuks; 11) paragrahvi 50 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „

(1)Pärast riigi eriplaneeringu detailse lahenduse ja keskkonnamõju strateegilise hindamise aruande eelnõu kooskõlastamist ja arvamuste alusel vajalike muudatuste tegemist korraldab riigi eriplaneeringu koostamise korraldaja nende avaliku väljapaneku. Avalik väljapanek korraldatakse vähemalt planeeringualal asuvas sobivas kohaliku omavalitsuse üksuses. Avalike veekogude ja majandusvööndi planeerimisel korraldatakse avalik väljapanek vähemalt riigi eriplaneeringu koostamist korraldavas valitsusasutuses.”; 12) paragrahvi 51 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „

(1)Riigi eriplaneeringu avaliku väljapaneku tulemuste avaliku arutelu korraldab riigi eriplaneeringu koostamise korraldaja 45 päeva jooksul pärast avaliku väljapaneku lõppemist. Avalik arutelu korraldatakse vähemalt planeeringualal asuvas sobivas kohaliku omavalitsuse üksuses. Avalike veekogude ja majandusvööndi planeerimisel korraldatakse avalik arutelu vähemalt riigi eriplaneeringu koostamist korraldavas valitsusasutuses.”; 13) paragrahv 95¹ muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „§ 95¹. Kohaliku omavalitsuse eriplaneeringu kehtestamine asukoha eelvaliku alusel

(1)Kohaliku omavalitsuse üksus võib tuuleparki kavandava kohaliku omavalitsuse eriplaneeringu koostamisel loobuda detailse lahenduse koostamisest ja kehtestada planeeringu asukoha eelvaliku alusel, kui puuduvad välistavad tegurid tuulepargi edasiseks kavandamiseks projekteerimistingimustega ning asukoha eelvalikus on toodud projekteerimistingimuste andmise aluseks olevad tingimused. (1¹) Detailse lahenduse koostamisest loobumise korral käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud juhul määratakse tuulepargi maakasutus- ja ehitustingimused, sealhulgas elektrituulikute maksimaalne kõrgus, arv ja põhimõtteline asukoht, kohaliku omavalitsuse eriplaneeringu asukoha eelvaliku etapis.

(2)Detailse lahenduse koostamisest loobumisel kohaldatakse eelvaliku alusel planeeringu kehtestamisele ja vaidlustamisele käesoleva seaduse § 122 lõigetes 1–8 ja 10–11 ning §-s 123 sätestatut. Planeeringu kehtestamisest teavitatakse 14 päeva jooksul käesoleva seaduse § 99 lõigetes 1 ja 2 nimetatud isikuid ja asutusi. Samuti teavitatakse kinnisasja omanikku, kelle kinnisasi või selle osa on vaja kohaliku omavalitsuse eriplaneeringu elluviimiseks avalikes huvides omandada, sealhulgas sundvõõrandada, või selle suhtes sundvaldus seada.

(3)Asukoha eelvaliku alusel kehtestatud tuuleparki kavandav kohaliku omavalitsuse eriplaneering on projekteerimistingimuste andmise alus.”; 14) paragrahvi 98 täiendatakse lõikega 1¹ järgmises sõnastuses: „(1¹) Detailse lahenduse koostamisest loobumisel ja tuuleparki kavandava kohaliku omavalitsuse eriplaneeringu kehtestamisel asukoha eelvaliku alusel kohaldatakse kohaliku omavalitsuse eriplaneeringu koostamisel asukoha eelvalikule sätestatud nõudeid, välja arvatud käesoleva seaduse § 109 nõudeid.”; 15) seadust täiendatakse §-ga 99¹ järgmises sõnastuses: „§ 99¹. Kohaliku omavalitsuse eriplaneeringu asukoha eelvaliku lähteseisukohtade ja keskkonnamõju strateegilise hindamise programmi kohta ettepanekute küsimine

(1)Kohaliku omavalitsuse eriplaneeringu koostamise korraldaja esitab kohaliku omavalitsuse eriplaneeringu lähteseisukohad ja keskkonnamõju strateegilise hindamise programmi nende kohta ettepanekute saamiseks käesoleva seaduse § 99 lõigetes 1 ja 2 nimetatud isikutele ja asutustele ning määrab ettepanekute esitamiseks tähtaja, mis ei tohi olla lühem kui 30 päeva.

(2)Käesoleva seaduse § 99 lõigetes 1 ja 2 nimetatud isikud ja asutused esitavad kohaliku omavalitsuse eriplaneeringu lähteseisukohtade ja keskkonnamõju strateegilise hindamise programmi kohta oma pädevusvaldkonnast lähtudes ettepanekud, samuti hinnangu keskkonnamõju strateegilise hindamise programmi asjakohasuse ja piisavuse kohta.

(3)Maa- ja Ruumiametil on õigus määrata lisaks lähteseisukohtades nimetatud koostöötegijatele ja kaasatavatele isikuid ja asutusi, kellega tuleb teha kohaliku omavalitsuse eriplaneeringu koostamisel koostööd või keda tuleb kohaliku omavalitsuse eriplaneeringu koostamisse kaasata.

(4)Kui käesoleva seaduse § 99 lõigetes 1 ja 2 nimetatud isik või asutus ei ole määratud tähtaja jooksul ettepanekuid esitanud, loetakse, et ta ei soovi kohaliku omavalitsuse eriplaneeringu lähteseisukohtade ja keskkonnamõju strateegilise hindamise programmi kohta ettepanekuid esitada.

(5)Kohaliku omavalitsuse eriplaneeringu koostamise korraldaja vaatab esitatud ettepanekud läbi ning teeb nende alusel kohaliku omavalitsuse eriplaneeringu lähteseisukohtades ja keskkonnamõju strateegilise hindamise programmis vajalikud muudatused.

(6)Kohaliku omavalitsuse eriplaneeringu lähteseisukohad ja keskkonnamõju strateegilise hindamise programm koos käesoleva seaduse § 99 lõigetes 1 ja 2 nimetatud isikute ja asutuste ettepanekutega avalikustatakse kohaliku omavalitsuse eriplaneeringu koostamise korraldaja veebilehel.”; 16) paragrahvid 100–102 tunnistatakse kehtetuks; 17) paragrahvi 116 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „

(1)Pärast keskkonnamõju strateegilise hindamise aruande tulemuste lisamist kohaliku omavalitsuse eriplaneeringusse esitatakse kohaliku omavalitsuse eriplaneeringu detailse lahenduse ja keskkonnamõju strateegilise hindamise aruande eelnõu kooskõlastamiseks käesoleva seaduse § 112 lõikes 1 nimetatud asutustele ning teavitatakse § 112 lõikes 2 nimetatud isikuid ja asutusi võimalusest esitada selle eelnõu kohta arvamust.”; 18) paragrahv 117 tunnistatakse kehtetuks; 19) paragrahvi 118 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „

(1)Pärast kohaliku omavalitsuse eriplaneeringu detailse lahenduse ja keskkonnamõju strateegilise hindamise aruande eelnõu kooskõlastamist ja arvamuste alusel vajalike muudatuste tegemist korraldab kohaliku omavalitsuse eriplaneeringu koostamise korraldaja nende avaliku väljapaneku.”.

§ 2.Ehitusseadustiku muutmine

Ehitusseadustiku § 261 lõikest 1, § 28 lõikest 2 ja §-st 117 jäetakse välja sõna „otsuse”.

§ 3.Ehitusseadustiku ja planeerimisseaduse rakendamise seaduse muutmine

Ehitusseadustiku ja planeerimisseaduse rakendamise seaduses tehakse järgmised muudatused: 1) paragrahvis 306 asendatakse sõnad „eelvaliku otsust” sõnaga „eelvalikut”; 2) seadust täiendatakse §-dega 309 ja 3010 järgmises sõnastuses: „§ 309. Enne käesoleva paragrahvi jõustumist algatatud riigi eriplaneeringute ja kohaliku omavalitsuse eriplaneeringute menetlemine Enne käesoleva paragrahvi jõustumist algatatud riigi eriplaneeringute ja kohaliku omavalitsuse eriplaneeringute menetlusele kohaldatakse planeerimisseaduse redaktsiooni, mis jõustus samal ajal käesoleva paragrahviga. Koostamisel oleva riigi eriplaneeringu ja kohaliku omavalitsuse eriplaneeringu asukoha eelvaliku juba läbitud menetlust ei korrata, välja arvatud, kui avaliku väljapaneku ja avaliku arutelu tulemuste alusel tehtud muudatused muudavad riigi või kohaliku omavalitsuse eriplaneeringu asukoha eelvaliku põhilahendusi või toovad kaasa vajaduse keskkonnamõju strateegilise hindamise esimese etapi aruannet oluliselt muuta. § 3010. Enne 2025. aasta 1. jaanuari heakskiitmiseks esitatud planeeringute heakskiitmine Enne 2025. aasta 1. jaanuari heakskiitmiseks esitatud planeeringute heakskiitmisel lähtub Maa- ja Ruumiamet planeerimisseaduse enne 2025. aasta 1. jaanuari kehtinud redaktsioonis ettenähtud nõuetest. Heakskiidu käigus maakonnaplaneeringu muutmiseks nõusoleku andmise või sellest keeldumise eelduseks on valdkonna eest vastutava ministri kooskõlastus.”.

§ 4.Elektrituruseaduse muutmine

Elektrituruseaduses tehakse järgmised muudatused: 1) paragrahvi 58 täiendatakse lõigetega 2² ja 2³ järgmises sõnastuses: „(2²) Sellise elektrienergia koguse, mille eest tervikuna või osaliselt makstakse käesoleva seaduse §-s 594 nimetatud toetust, kindlaksmääramisel ei võeta arvesse otseliini kaudu tarbijale edastatud elektrienergia kogust. (2³) Põhivõrguettevõtjal on õigus nõuda toetuse saajalt õigusaktide nõuete kohaste lisakauglugemisseadmete paigaldamist liitumispunktist tootja poole, et tagada elektrienergia päritolu selgitamiseks ja toetusaluse koguse arvestamiseks vajalikud mõõteandmed.”; 2) paragrahvi 59¹ lõike 8 esimest lauset täiendatakse pärast sõna „õigus” sõnadega „ja sellega seotud kohustused”; 3) paragrahvi 59² lõiget 1 täiendatakse pärast sõnu „toetuste haldamise” tekstiosaga „, arvestuse, vähempakkumise läbiviimise, vaidlustega seotud ja taastuvenergia toetuste infosüsteemi haldamise”; 4) paragrahvi 59² lõike 4 esimene lause muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „Käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud hinnangu alusel määrab põhivõrguettevõtja järgmise kalendriaasta toetuste rahastamise kulu suuruse tarbitud võrguteenuse ja otseliini kaudu tarbitud elektrienergia ühe kilovatt-tunni kohta, võttes arvesse hinnangu koostamisele vahetult eelnenud 12 kuu jooksul käesoleva seaduse §-des 59, 594 ja 596 nimetatud toetuste rahastamiseks üle- või alalaekunud summasid, ülelaekunud summalt teenitud intressi või alalaekunud summalt tasutud intressi, § 924 lõikes 1 nimetatud statistilise ülekande lepingu alusel laekunud tulusid, mis ületavad statistilise ülekande lepingu täitmiseks vajaliku energia koguse eest tootjale makstava toetuse rahastamise kulu, ning §-des 59 ja 594–596 nimetatud toetuste haldamiseks, arvestuseks, vähempakkumise läbiviimiseks, vaidlustega seotud ja taastuvenergia toetuste infosüsteemi haldamiseks, energiamajanduse korralduse seaduse §-s 327 nimetatud biometaani, vesiniku, veeldatud gaasi, elektri, soojus- ja jahutusenergia päritolutunnistuste elektroonilise andmebaasi haldamiseks ning vedelkütuse seaduse § 26 lõikes 2 nimetatud digitaalse keskkonna haldamiseks tehtavaid põhjendatud kulutusi.”; 5) paragrahvi 594 lõike 5¹ punkt 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „2) pakkumise esemeks oleva toetatava elektrienergia liigi, tootmise tehnoloogia ja suurima pakutava koguse koos maksimaalse suurendamise võimalusega ühe kalendriaasta kohta;”; 6) paragrahvi 594 lõiget 5¹ täiendatakse punktiga 6 järgmises sõnastuses: „6) käesoleva paragrahvi lõike 5² punktis 4 nimetatud vähempakkumise puhul toetuse ja Eesti hinnapiirkonna järgmise päeva turu elektrienergia kauplemisperioodi börsihinna summa, milleni võib maksta toetust.”; 7) paragrahvi 594 lõiget 5² täiendatakse punktiga 4 järgmises sõnastuses: „4) uue maismaal tuuleenergia tootmiseks kasutatava tootmisseadmega.”; 8) paragrahvi 594 lõike 54 punktis 3 asendatakse tekstiosa „punktis 3” tekstiosaga „punktides 3 ja 4”; 9) paragrahvi 594 lõige 6 tunnistatakse kehtetuks; 10) paragrahvi 594 lõige 10 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „

§ 5.Keskkonnatasude seaduse muutmine

Keskkonnatasude seaduses tehakse järgmised muudatused: 1) paragrahvi 21² lõige 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „

(2)Tuuleenergiast elektrienergia tootmise tasu makstakse alates tuuleelektrijaama ehitamise alustamisest kuni tuuleelektrijaama selle asukohast eemaldamiseni.”; 2) paragrahvi 21² täiendatakse lõikega 2¹ järgmises sõnastuses: „(2¹) Kui tuuleelektrijaama ehitamise alustamise teatis on esitatud enne ehitamise alustamist, loetakse tuuleelektrijaama ehitamise alustamiseks käesoleva seaduse tähenduses teatise esitamisele järgnev päev.”; 3) paragrahvi 21³ lõige 4 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „

(4)Käesoleva paragrahvi lõike 2 alusel kehtestatud tasu määra muudatuse peab kohaliku omavalitsuse üksuse volikogu vastu võtma hiljemalt kuus kuud enne tasumäära rakendamise kvartali algust.”; 4) paragrahv 215 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „§ 215. Tuuleenergiast elektrienergia tootmise tasu maksmine vähendatud määras

(1)Ajavahemikul, mis algab tuuleelektrijaama ehitamise alustamise päeval ja lõpeb tuuleelektrijaama võrguga sünkroniseerimisele eelneval päeval, makstakse tuuleenergiast elektrienergia tootmise tasu kümme protsenti käesoleva seaduse § 21³ lõigete 1 ja 2 alusel arvutatud maismaal paikneva tuuleelektrijaama tuuleenergiast elektrienergia tootmise tasust või § 214 lõigete 2 ja 4 alusel arvutatud meres paikneva tuuleelektrijaama tuuleenergiast elektrienergia tootmise tasust.

(2)Ajavahemikul, mis algab tuuleelektrijaama võrguga sünkroniseerimise päeval ja lõpeb kasutusloa andmise päeval, makstakse tuuleenergiast elektrienergia tootmise tasu 70 protsenti käesoleva seaduse § 21³ lõigete 1 ja 2 alusel arvutatud maismaal paikneva tuuleelektrijaama tuuleenergiast elektrienergia tootmise tasust või § 214 lõigete 2 ja 4 alusel arvutatud meres paikneva tuuleelektrijaama tuuleenergiast elektrienergia tootmise tasust.

(3)Tuuleelektrijaama võrguga sünkroniseerimise päevaks loetakse päev, millal tuuleelektrijaam esimest korda annab elektrienergiat võrku, otseliini või salvestusseadmesse.”; 5) paragrahvi 32 lõige 8 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „

(8)Tuuleelektrijaama valdaja esitab keskkonnaotsuste infosüsteemi tuuleelektrijaama kohta andmed, mis võimaldavad tuvastada keskkonnatasu maksmise kohustuse ja kindlaks teha tuuleelektrijaamale kohalduva tasumäära.”; 6) paragrahvi 32 täiendatakse lõigetega 9 ja 10 järgmises sõnastuses: „

§ 6.Seaduse jõustumine

Käesoleva seaduse § 5 punktid 1, 2, 4–10, 12 ja 15 jõustuvad 2026. aasta 1. jaanuaril.

Riigi Teatajas ↗RT I, 2025-07-18
lahend.eeKohtudValdkonnadRiigi TeatajaEesti kohtulahendite otsing · nimistu.ee andmetel

(10)Vähempakkumise tingimused ja korra, vähempakkumises nõutava toodangu arvestamise ning vähempakkumise võitjatele toetuse arvestamise korra kehtestab Vabariigi Valitsus määrusega, lähtudes Euroopa Liidu riigiabi reeglitest.”; 11) paragrahvi 594 täiendatakse lõigetega 11¹–11³ järgmises sõnastuses: „(11¹) Kui tootja alustab tootmist vähempakkumise teates nimetatud tootmise alustamise tähtpäevast või käesoleva seaduse § 598 lõike 4 punkti 1 alusel antud täiendavast tähtpäevast hiljem, hakkab toetusperiood kulgema vastavalt vähempakkumise teates märgitud tootmise alustamise tähtpäevast või § 598 lõike 4 punkti 1 alusel antud täiendavast tähtpäevast. Tootja kaotab õiguse saada toetust selle perioodi eest, mille võrra alustati tootmist hiljem vähempakkumise teates märgitud tähtpäevast või käesoleva seaduse § 598 lõike 4 punkti 1 alusel antud täiendavast tähtpäevast. (11²) Kui tootja toodab pärast vähempakkumise teates märgitud tootmise alustamise tähtpäeva või käesoleva seaduse § 598 lõike 4 punkti 1 alusel antud täiendavat tähtpäeva tegevusloa alusel tegutseva võrguettevõtja võrku elektrienergiat 12 kuu jooksul vähem kui 60 protsenti korralduses märgitud aastasest mahust, peatatakse toetuse maksed tootjale puuduse tuvastamisest arvates, senikaua kui tootmisseade on kuni 12 kuu jooksul tootnud tegevusloa alusel tegutseva võrguettevõtja võrku vähemalt 60 protsendi ulatuses nimetatud korralduses märgitud aastasest mahust. Toetuse maksmise peatumine ei peata toetusperioodi kulgemist ega pikenda toetuse maksmise ajavahemikku. (11³) Kui vähempakkumise võitnud pakkumuses sisaldus enam kui üks tootmisseade, loetakse käesoleva seaduse § 108 lõike 3 tähenduses tootmise alustamise ajaks päev, millal kõigi samas pakkumuses sisaldunud tootmisseadmetega alustati tootmist, või võitjaks tunnistatud pakkuja põhjendatud taotluse alusel päev, millal osa pakkumuses sisaldunud tootmisseadmetega alustati tootmist, ning § 108 lõike 3¹ mõistes tootmise alustamise ajaks päev, millal tootja on esitanud vähempakkumise läbiviijale võrgulepingud ja avalduse kõikide või pakutud toodetava energia kogust katvate samas pakkumuses osalenud tootmisseadmetega tootmise alustamise kohta.”; 12) paragrahvi 597 täiendatakse lõigetega 3¹ ja 3² järgmises sõnastuses: „(3¹) Käesoleva paragrahvi lõike 3 punktis 1 nimetatud krediidiasutuse, finantseerimisasutuse või kindlustusandja reiting peab olema vähemalt investeerimisjärgu krediidireiting. Krediidiasutus, finantseerimisasutus või kindlustusandja võib tugineda käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud garantii väljastamisel oma kontserni emaettevõtja krediidireitingule. (3²) Kui pakkuja võtab pakkumuse tagasi pärast pakkumuse esitamise tähtpäeva, siis ei tagastata pakkujale tagatist ja see läheb riigi omandisse ning käesoleva paragrahvi lõike 3 punktis 1 sätestatud tagatise puhul nõuab vähempakkumise läbiviija garantiiandjalt väljamakse tegemist, mis jääb riigi omandisse.”; 13) paragrahvi 597 lõike 6 sissejuhatavas lauseosas asendatakse tekstiosa „on vähempakkumise läbiviijal õigus nõuda garantiiandjalt väljamakse tegemist” tekstiosaga „nõuab vähempakkumise läbiviija garantiiandjalt väljamakse tegemist, mis jääb riigi omandisse”; 14) paragrahvi 597 lõike 6 punkti 1 täiendatakse pärast sõna „tähtpäevast” tekstiosaga „või § 598 lõike 4 punkti 1 alusel antud täiendavast tähtpäevast arvates”; 15) paragrahvi 597 lõike 7 esimeses lauses asendatakse tekstiosa „lõike 6” tekstiosaga „lõigete 3² ja 6”; 16) paragrahvi 598 lõike 4 punktis 1 asendatakse tekstiosa „kuuekuulise täiendava tähtaja, kui vähempakkumise võitja pakkumises olev tootmisseade on vähempakkumise teates nimetatud tähtajaks valminud, kuid elektrienergia tootmist ei ole tähtajaks selle tootmisseadmega alustatud” tekstiosaga „kaheksateistkuulise täiendava tähtaja, kui vähempakkumise võitja pakkumises oleva tootmisseadmega ei ole võimalik alustada tootmist vähempakkumise teates nimetatud tähtajaks tootjast sõltumatul põhjusel, mis on ilmnenud pärast pakkumuse esitamist”; 17) paragrahvi 108 täiendatakse lõikega 3¹ järgmises sõnastuses: „(3¹) Käesoleva seaduse § 594 lõike 5² punktides 3 ja 4 nimetatud tootmisseadme puhul käsitatakse tootmise alustamise ajana päeva, millal tootja esitab vähempakkumise läbiviijale võrgulepingu ja avalduse tootmisseadmega tootmise alustamise kohta.”; 18) paragrahvi 111³ täiendatakse lõigetega 28–30 järgmises sõnastuses: „

(28)Käesoleva seaduse § 58 lõiget 2² kohaldatakse pärast käesoleva lõike jõustumist korraldatud vähempakkumisele.

(29)Enne käesoleva lõike jõustumist korraldatud vähempakkumisele kohaldatakse käesoleva seaduse § 594 lõikeid 11¹–11³, kui käesolevast seadusest ei tulene teisiti.

(30)Enne käesoleva lõike jõustumist korraldatud vähempakkumisele kohaldatakse käesoleva seaduse § 598 lõike 4 punkti 1 vähempakkumise korraldamise ajal kehtinud redaktsiooni.”.

(9)Käesoleva paragrahvi lõike 8 alusel esitatavate andmete nimistu ning andmete esitamise korra ja tähtaja kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega.

(10)Tuuleelektrijaama toodetud elektrienergia kogus tehakse kindlaks elektritootmiseks kasutatava elektripaigaldise põhiselt eraldi selleks ettenähtud kauglugemisseadmega mõõdetud koguste alusel.”; 7) paragrahvi 55³ lõike 1 sissejuhatav lauseosa muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „Käesoleva seaduse § 55² lõike 1 alusel kohaliku omavalitsuse üksusele laekunud maismaal paikneva tuuleelektrijaama tuuleenergiast elektrienergia tootmise tasust 50 protsenti maksab kohaliku omavalitsuse üksus maismaa tuulepargi mõjualas asuvate eluruumide omanikele eluruumi kohta võrdselt tasu (edaspidi elukohaga seotud tuuleenergiast elektrienergia tootmise tasu), kui eluruum vastab taotlemise aastale eelneva kalendriaasta 1. jaanuaril järgmistele tingimustele:”; 8) paragrahvi 55³ lõige 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „

(2)Maismaa tuulepargi mõjuala käesoleva seaduse tähenduses on Eesti Vabariigi piirkond, mis ulatub kuni 250 meetri kõrguse tuuleelektrijaama puhul kahe kilomeetri ja 250-meetrise ning kõrgema tuuleelektrijaama puhul kolme kilomeetri kauguseni lähima tuuleelektrijaama torni keskpunktist. Kui vastavalt kas kahe või kolme kilomeetri kauguseni lähima tuuleelektrijaama torni keskpunktist ulatuv piirjoon läbib kinnistut, ulatub mõjuala kinnisasja kaugeima piirini.”; 9) paragrahvi 55³ täiendatakse lõigetega 2¹ ja 2² järgmises sõnastuses: „(2¹) Elukohaga seotud tuuleenergiast elektrienergia tootmise tasu ei maksta käesoleva seaduse § 215 lõike 1 alusel laekunud tasust, välja arvatud juhul, kui kohaliku omavalitsuse üksus on otsustanud teisiti. (2²) Kohaliku omavalitsuse üksus võib põhjendatud juhul elukohaga seotud tuuleenergiast elektrienergia tootmise tasu maksta füüsilisele isikule, kes ei vasta käesoleva paragrahvi lõikes 1 või 9 sätestatud nõuetele.”; 10) paragrahvi 55³ lõige 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „

(3)Elukohaga seotud tuuleenergiast elektrienergia tootmise tasu maksimaalne suurus ühe tuulepargi mõjualas asuva eluruumi kohta on kalendriaasta vastava aasta kuue kuu Eesti töötasu alammäär.”; 11) paragrahvi 55³ lõige 5 tunnistatakse kehtetuks; 12) paragrahvi 55³ lõige 10 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „

(10)Kui eluruum on isikute kaas- või ühisomandis, esitavad omanikud taotlused eraldiseisvalt ning kohaliku omavalitsuse üksus maksab nõuetekohase taotluse esitanud kaas- või ühisomanikele elukohaga seotud tuuleenergiast elektrienergia tootmise tasu võrdsetes osades eluruumi kohta arvestatud tasust.”; 13) paragrahvi 55³ lõige 12 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „

(12)Kohaliku omavalitsuse üksus maksab elukohaga seotud tuuleenergiast elektrienergia tootmise tasu enda territooriumil paikneva tuulepargi kohta ka teise kohaliku omavalitsuse üksuse territooriumil asuva käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud tingimustele vastava eluruumi eest.”; 14) paragrahvi 685 täiendatakse lõikega 3 järgmises sõnastuses: „

(3)2026. aastal elukohaga seotud tuuleenergiast elektrienergia tootmise tasu taotlemisel kohaldatakse käesoleva seaduse § 55³ lõiget 1 kuni käesoleva lõike jõustumiseni kehtinud sõnastuses.”; 15) paragrahvi 685 täiendatakse lõigetega 4 ja 5 järgmises sõnastuses: „

(4)Kuni 2026. aasta 30. juunini loetakse käesoleva seaduse § 215 lõike 1 kohaldamisel tuuleelektrijaama võrguga sünkroniseerimise päevaks kasutusloa andmise päev ning lõikeid 2 ja 3 ei kohaldata.

(5)Kui tuuleelektrijaam on käesoleva seaduse § 215 lõike 3 tähenduses võrguga sünkroniseeritud enne käesoleva paragrahvi lõikes 4 sätestatud kuupäeva, kuid sellele ei ole selleks kuupäevaks antud kasutusluba, loetakse selle tuuleelektrijaama võrguga sünkroniseerimise päevaks 2026. aasta 1. juuli.”.