Redaktsioonide võrdlus

Keskkonnaseadustiku üldosa seaduses tehakse järgmised muudatused: 1) paragrahvi 395 lõike 1 punkt 5lõiget 6 täiendatakse pärast tekstiosa „andmed” tekstiosaga „, välja arvatud isikuandmed,”; 2) paragrahvi 395 täiendatakse lõigetega 8¹–8³ järgmises sõnastuses: „(8¹) Eesti looduse infosüsteemis töödeldakse infosüsteemi andmed esitanud isiku nime, isikukoodi ja kontaktandmeid. (8²) Eesti looduse infosüsteemi andmed esitanud registreeritud kasutajate nime ja isikukoodi säilitatakse tähtajatult ning kontaktandmed kustutatakse kasutajaõiguste peatamise korral või üks aasta pärast viimast andmete andmekogusse esitamist. (8³) Eesti looduse infosüsteemi vastutav töötleja on Kliimaministeerium.”; 3) paragrahvi 395 lõige 9 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „5 (9) nitraaditundlik alaEesti looduse infosüsteemi põhimääruse kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega, sealhulgas olulised allika-milles sätestatakse: 1) andmekogu volitatud töötlejad ning vastutava ja karstialadvolitatud töötleja ülesanded; 2) täpsem andmekoosseis; 3) andmeandjad, veeseaduse tähendusesnendelt saadavad andmed ja andmete infosüsteemi kandmise kord; 4) andmetele juurdepääsu ja andmete väljastamise kord; 5) andmete säilitamise tähtajad ning andmete täpsem säilitamise kord; 6) muud korraldusküsimused.”; 24) paragrahvi 40¹ lõigetlõiked 1 täiendatakse punktidega 3–7 järgmises sõnastuses3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „ (1) Keskkonnaotsuste infosüsteem on andmekogu, mille eesmärk on võimaldada teha järgmisi toiminguid: 1) keskkonnakasutusega seotud andmete avalikustamine; 2) keskkonnakomplekslubade, keskkonnalubade ja kiirgustegevuslubade taotlemine ja menetlemine, loaga seotud seire-, aruandlus- ja muude kohustuste täitmine; 3) lihtsustadaüldgeoloogilise uurimistöö lubade, geoloogilise uuringu lubade, ehitamisel ja maaparandussüsteemi ehitamisel üle jääva kaevise tarbimise või võõrandamise lubade janing maavara võija maavarana arvele võtmata kivimi janing setendi võtmise lubade taotlemisttaotlemine ja menetlemist ning loaga seotud andmete säilitamist, kasutamist ja kättesaadavustmenetlemine; 4) lihtsustada jahipiirkonna kasutusõiguse lubade taotlemistatmosfääriõhu kaitse seaduse, jäätmeseaduse, kiirgusseaduse, tööstusheite seaduse ja menetlemistveeseaduse alusel tehtavate registreeringute taotlemine ja lubadega seotud muude kohustuste täitmistmenetlemine ning kogutud andmete säilitamist, kasutamist ja kättesaadavustregistreeringuga seotud aruandluskohustuse täitmine; 5) lihtsustada keskkonnamõju hindamise ja keskkonnamõju strateegilise hindamise dokumentide kättesaadavust ja kasutamist ning kogutud andmete säilitamist; 6) lihtsustada keskkonnatasude seaduse tähenduses tasukohustuse täitmist ning kogutud andmete säilitamist, kasutamist ja kättesaadavusttäitmine; 76) lihtsustada ohtlike jäätmete ja välislepinguga reguleeritavate jäätmete veolubade taotlemine, menetlemine ja saatedokumentide koostamine ning selliste jäätmete riikidevahelise veo, milleks veoluba ei ole vajalikvaja, saatedokumentide taotlemistkoostamine ja menetlemistesitamine; 7) jahipiirkonna kasutusõiguse lubade taotlemine ja menetlemine; 8) sügavallapanusõnniku hoidmiseks auna ja sügavallapanusõnniku kompostimiseks auna rajamise teatiste koostamine ja esitamine; 9) veekaitsevööndis puu- ja põõsarinde raieks nõusoleku taotlemine ja menetlemine; 10) biomassile kehtestatud säästlikkusnõuetele ja -kriteeriumidele vastavuse tõendamise auditi aruannete esitamine; 11) keskkonnamõju hindamise ja keskkonnamõju strateegilise hindamise dokumentide avalikustamine ning kogutudkättesaadavuse ja kasutamise lihtsustamine. (2) Keskkonnaotsuste infosüsteemi põhimääruse kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega, milles sätestatakse: 1) vastutava ja volitatud töötleja ülesanded; 2) täpsem andmekoosseis; 3) andmeandjad, nendelt saadavad andmed ja andmete säilitamistinfosüsteemi kandmise kord; 4) andmetele juurdepääsu ja andmete väljastamise kord; 5) andmete säilitamise tähtajad ning andmete täpsem säilitamise kord; 6) muud korraldusküsimused. (3) Kiirgusallikate ja tuumamaterjalide omadusi ning nende asukohaks olevaid ruume ja füüsilise kaitse meetmeid käsitlev teave on keskkonnaotsuste infosüsteemis asutusesiseseks kasutamiseks, kasutamistet tagada kiirgusallikate ja kättesaadavusttuumamaterjali ohutus ja füüsiline kaitse.”; 35) paragrahvi 42 lõike 3 punkti 240¹ täiendatakse pärast sõnalõikega 3¹ järgmises sõnastuses: „(3¹) Käesoleva paragrahvi lõikes 3 sätestatud teabele ning avaliku teabe seaduse § 35 lõike 1 punktide 9 ja 10 alusel kiirgusallikat või tuumamaterjali puudutavale teabele kehtestatava juurdepääsupiirangu puhul ei kohaldata avaliku teabe seaduse § 40 lõikes 1 sätestatud juurdepääsupiirangu tähtaega. Juurdepääsupiirang kehtestatakse kuni kiirgustegevuse lõppemiseni, esialgu maksimaalselt 75 aastaks. Asutuse juht võib juurdepääsupiirangu tähtaega pikendada viie aasta kaupa, kuni juurdepääsupiirangu kehtestamise põhjus püsib.” tekstiosaga; 6) seadust täiendatakse §-ga 40² järgmises sõnastuses: „, kui maatükk ei kuulu loa taotlejale§ 40². Keskkonnaotsuste infosüsteemis töödeldavad isikuandmed ja andmete säilitamise tähtaeg (1) Keskkonnaotsuste infosüsteemis töödeldakse isiku üldandmeid. (2) Keskkonnaotsuste infosüsteemi andmeid säilitatakse tähtajatult. Põhimääruses võib sätestada lühemad andmete säilitamise tähtajad.”; 47) paragrahvi 43 lõiked48 lõige 1 ja 2 muudetakse ningja sõnastatakse järgmiselt: „ (1) Keskkonnaloa andja edastab keskkonnaloa taotluse keskkonnaotsuste infosüsteemi kaudu viivitamata pärastja selle saamistkohta antava haldusakti eelnõu paneb loa andja avalikkusele tutvumiseks välja haldusmenetluse seaduse §-s 48 sätestatud korras kavandatava tegevuse asukoha järgsele kohaliku omavalitsuse üksusele teadmisekslähimas loa andja kontoris. (2”; 8) Kohaliku omavalitsuse üksusparagrahvi 48¹ lõike 1 teine lause muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „Keskkonnaloa andmise võib esitada kirjaliku arvamuse keskkonnaloa taotluse kohta kümne päeva jooksul taotluse saamisest arvatesotsustada arutelu korraldamata, kui see võimalus on ette nähtud seadusega või menetlusosalised on haldusmenetluse seaduse § 50 lõike 3 kohaselt loobunud asja arutamisest avalikul istungil.”; 59) paragrahvi 4352 lõiget 1 täiendatakse lõigetega 2punktiga 1¹ ja 2² järgmises sõnastuses: „(21¹) Avatud menetluse korraltaotlejat on kohaliku omavalitsuse üksusel täiendav võimalus esitada kirjalik arvamus keskkonnaloa taotluse kohta 30 päeva jooksul taotluse nõuetekohaseks tunnistamisest arvates. (karistatud keskkonnavastase kuriteo eest ühe korra või väärteo eest kaks või enam korda käesoleva seaduse § 41 lõikes 1 ja tööstusheite seaduse § 2²) Arvamuse esitamine lõikes 1 nimetatud valdkonnas ning tema karistusandmed ei piira kohaliku omavalitsuse üksuse õigust esitada edasise menetluse käigus täiendavaid seisukohtiole karistusregistrist karistusregistri seaduse kohaselt kustutatud.”; 610) paragrahvi 52 lõike 1 punktis 9 asendatakse sõna „väljastamisest” sõnaga „andmisest”; 11) paragrahvist 4555 jäetakse välja sõnatekstiosa „viivitamatavõi sellise ehitise püstitamiseks, mille jaoks ehitusluba ei anta enne keskkonnaloa andmist,”; 712) paragrahvi 47 lõike 4 esimeses lauses asendatakse sõna59 lõiget 2 täiendatakse punktidega 5 ja 6 järgmises sõnastuses: „saamisest5) õigusaktid on muutunud viisil, mis mõjutab loas kindlaksmääratud tingimusi ja toob kaasa vajaduse muuta tingimusi või määrata lisatingimused; 6) seire, uuringute või muude meetodite rakendamise järel on ilmnenud asjaolud, mis viitavad vajadusele muuta loa tingimusi, et tagada nende vastavus keskkonnanõuetele, või leevendada loaga kehtestatud tingimusi.” sõnadega; 13) paragrahvi 59 täiendatakse lõikega 2¹ järgmises sõnastuses: „(2¹) Kui keskkonnaloa tingimuste muutmiseks on loa andja poolt nõuetekohaseks tunnistamisestandjal vaja küsida lisaandmeid, teeb ta loa omajale kirjalikult teatavaks loa tingimuste muutmise põhjuse ning võib nõuda loa muutmiseks vajalike andmete esitamist keskkonnaotsuste infosüsteemi kaudu loa muutmise taotlusena või määrab andmete esitamise muu viisi ning andmete esitamise tähtaja.”; 814) paragrahvi 49 lõike 4 kolmas lause tunnistatakse kehtetuks59 täiendatakse lõikega 3¹ järgmises sõnastuses: „(3¹) Kui keskkonnaloa omaja kavandab käitise toimimisviisis muudatust, mille tõttu tema tegevus ei vasta enam loas kindlaksmääratud tingimustele või toob kaasa vajaduse määrata loas lisatingimused, esitab ta enne sellise tegevuse alustamist loa andjale keskkonnaotsuste infosüsteemi kaudu andmed loa muutmise taotlusena.”; 915) paragrahvi 61 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „ (1) Keskkonnaloa andja võib keskkonnaloa kehtivuse täielikult või osaliselt peatada kuni üheks aastaks, kui: 1) käesoleva seaduse § 53 lõike 1 punktis 1 või 2 nimetatud andmed on muutunud ja keskkonnaloa omaja ei ole taotlenud nende andmete muutmist; 2) seiret tehes või muul viisil selgub, et keskkonnaloaga lubatud tegevusega kaasneb keskkonnaoht või oluline keskkonnahäiring ning huvi jätta keskkonnaluba peatamata ei ole ülekaalukas; 3) keskkonnaloa andjal oleks olnud õigus jätta keskkonnaluba välja andmata hiljem muutunud asjaolude, sealhulgas parima võimaliku tehnika arengu tõttu, kui parima võimaliku tehnika kasutamine on õigusaktiga nõutav, või keskkonnariski suuruse muutumise tõttu või hiljem muutunud õigusnormi alusel ning keskkonnaloa peatamist õigustab keskkonna ulatuslikuma kaitse vajadus või muu huvi, mis kaalub üles isiku usalduse, et keskkonnaluba jääb kehtima; 4) ei ole esitatud käesoleva seaduse § 59 lõiget 5 täiendatakse punktigalõikes 2¹ nimetatud nõuetekohast taotlust või vajalikke andmeid loa muutmiseks; 5) ei ole esitatud käesoleva seaduse § 59 lõikes 3¹ nimetatud nõuetekohast taotlust ning käitise tegevus ei vasta loas sätestatud tingimustele.”; 16) paragrahvi 61 täiendatakse lõikega 3 järgmises sõnastuses: „ (3) Enne keskkonnaloa peatamist teeb Keskkonnaamet ettekirjutuse esitada käesoleva seaduse § 59 lõikes 2¹ või 3¹ sätestatud nõuetekohane taotlus või vajalikud andmed.”; 17) paragrahvi 62 lõige 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „ (2) Keskkonnaloa andja võib keskkonnaloa kehtetuks tunnistada, kui menetluse kiirem läbiviimine on vajalik: 1) keskkonnaloa omaja ei ole taotlenud käesoleva seaduse § 59 lõike 1 punktis 1 viidatud andmete muutmist ning avalikku või kolmanda isiku huvi ei ole võimalik tõhusalt kaitsta loa muutmisega; 2) käesoleva seaduse § 59 lõike 1 punktis 2 nimetatud tingimustel selgub, et ennetada elutähtsa teenuse katkemise ohtukeskkonnaloaga lubatud tegevusega kaasneb keskkonnaoht või oluline keskkonnahäiring ning huvi jätta keskkonnaluba kehtetuks tunnistamata ei ole ülekaalukas ja avalikku või kolmanda isiku huvi ei ole võimalik tõhusalt kaitsta loa muutmisega; 3) keskkonnaloa andjal oleks olnud õigus jätta keskkonnaluba välja andmata käesoleva seaduse § 59 lõike 1 punktis 3 nimetatud asjaolude tõttu ning avalikku või kolmanda isiku huvi ei ole võimalik tõhusalt kaitsta loa muutmisega; 4) loa omaja ei täida loas või õigusaktis sätestatud nõudeid ja luba tuleb kehtetuks tunnistada olulise avaliku huvi tõttu või loa omajat on karistatud karistusseadustikus sätestatud keskkonnavastase süüteo eest ning tema karistusandmed ei ole karistusregistrist karistusregistri seaduse kohaselt kustutatud; 5) loa omaja on esitanud teadvalt valeandmeid, mis mõjutasid keskkonnaloa andmise otsustamist.”; 18) paragrahvi 62¹ lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „ (1) Riiklikku ja haldusjärelevalvet käesoleva seaduse ja selle alusel kehtestatud õigusaktide nõuete täitmise üle teeb Keskkonnaamet.”; 19) paragrahvi 626 lõikes 2 asendatakse arv „3200” arvuga „50 000”.

Atmosfääriõhu kaitse seaduses tehakse järgmised muudatused: 1) seadust täiendatakse §-ga 19¹ järgmises sõnastusesparagrahvi 79 lõige 6 tunnistatakse kehtetuks; 2) paragrahvi 83 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „§ 19¹ (1) Keskkonnaamet kontrollib registreeringu taotluse vastavust nõuetele kümne tööpäeva jooksul taotluse saamisest arvates. Väheolulise mõjugaKui taotluses käsitletud tegevus Käesoleva seaduse tähenduses põhjustab käitise tegevus väheolulist mõju juhul, kui selle kõikidest heiteallikatest väljutatavate kõikide saasteainete sisaldus jääb igas punktis väljaspool tootmisterritooriumi alla 50 protsendi saasteainele käesoleva seaduse § 47 lõike 1ei vaja registreeringut või 2 alusel kehtestatud õhukvaliteedi piir- või sihtväärtusest vajab õhusaasteluba, teavitab Keskkonnaamet sellest registreeringu taotlejat kümne tööpäeva jooksul taotluse saamisest arvates.”; 23) paragrahvi 47 lõiget 191

JahiseadusesJäätmeseaduses tehakse järgmised muudatused: 1) paragrahvi 14 lõige 7 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:2¹ lõikes 3¹ asendatakse sõna „kompleksloa” sõnadega „keskkonnakompleksloa (7edaspidi kompleksluba) Jahipiirkonna kasutusõiguse loas märgitakse: 1) loa omaja nimi ja registrikood”; 2) loa omaja aadress ja e-posti aadressparagrahvi 2¹ lõikes 3² asendatakse sõnad „keskkonnakompleksluba (edaspidi kompleksluba)” sõnaga „kompleksluba”; 3) jahipiirkonna nimetusparagrahvi 21¹ lõiget 1 täiendatakse pärast tekstiosa „tarnijal” tekstiosaga „, välja arvatud sõjalise materjali ja asukohttoote tarnijal,”; 4) loa kehtivuse algus-paragrahvi 21¹ täiendatakse lõikega 1¹ järgmises sõnastuses: „(1¹) Sõjaline materjal või toode käesoleva paragrahvi tähenduses on relv, aine, koostisosa, vahend, seade, masin, süsteem, nende osad, nendega seotud varustus

Jäätmeseaduses tehakse järgmised muudatused: 1) paragrahvi 42¹ lõike 3 punkt 1 muudetakseKeskkonnamõju hindamise ja sõnastatakse järgmiselt: „1) käesolevakeskkonnajuhtimissüsteemi seaduse § 73 lõike 2 punkti 8 kohaselt on jäätmehoidla käitamiseks vajalik jäätmeluba ”; 2) paragrahvi 42¹ lõike 3 punktist 2 jäetakse välja tekstiosa „, kui jäätmeluba ei ole nõutav”; 3) paragrahv 55, § 67 lõige 4, § 71 lõige 3, § 73 lõike 2 punkt 7 ja 6. peatüki 7. jagu tunnistatakse kehtetuks; 4) paragrahvi 987 lõige 5 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „ (5) Kui probleemtoodetest tekkinud jäätmete kogujana, vahendajana või edasimüüjana tegutseb käesoleva seaduse § lõike 23 lõikes1 punkt 3 nimetatud tootjate ühendus, siis tema tegevus registreeritakse käesolevas seaduses nimetatud probleemtooteregistris.”; 5) paragrahvi 987 täiendatakse lõikega 6 järgmises sõnastuses: „ (6) Valdkonna eest vastutav minister võib kehtestada määrusega teatud liiki ja koguses tavajäätmete taaskasutamise või tekkekohas kõrvaldamise nõuded, millele vastava käitlemise korral registreerimise kohustust ei ole.”; 6) paragrahvi 117 lõike 1 esimene lause17¹

Keskkonnatasude seaduses tehakse järgmised muudatused: 1) paragrahvi 9 täiendatakse lõikega 9² järgmises sõnastuses: „(9²) Käesoleva paragrahvi lõikes 9 sätestatud tasu maksmise kohustust ei kohaldata riigi omandisse kuuluvate maanteede ja raudteede ehitamisel vastava projektiga määratud mahus tekkivale pinnakatte kaevisele, sõltumata selle kasutuskohast.”56 lõige 1¹ tunnistatakse kehtetuks; 2) paragrahvi 3268¹ täiendatakse lõikega 649 järgmises sõnastuses: „ (649) Aruandekvartali veesaastetasu arvutatakse keskkonnaloas märgitud seiretihedusega võetud kõikide veeproovide analüüsitulemusteEnne 2025. aasta 1. septembrit kehtinud käesoleva seaduse § 56 lõike 1¹ alusel nimetatud Riigikogu liikmete volitused § 56 lõikes 1 nimetatud sihtasutuse nõukogu liikmetena lõpevad 2025. aasta 31. augustil.”.

Keskkonnavastutuse seaduse §Maapõueseaduses tehakse järgmised muudatused: 1) paragrahvi 27 lõige 9 tunnistatakse kehtetuks; 2) paragrahvi 49 lõige 8 tunnistatakse kehtetuks; 3) paragrahvi 55 lõikes 5 asendatakse sõnad „valdkonna eest vastutava ministri” sõnaga „Kliimaministeeriumi”; 4) paragrahvi 70 lõikes 1 asendatakse sõnad „kolmeks kuuks” sõnadega „üheks aastaks”; 5) paragrahvi 97 lõike 2 punktis 22 asendatakse tekstiosasissejuhatavat lauseosa täiendatakse pärast sõna „§ 195Keskkonnaametile” tekstiosagasõnadega „§ 196keskkonnaotsuste infosüsteemi kaudu”.

Maaparandusseaduse § 44 täiendatakse lõikega 41 järgmises sõnastusesRiigilõivuseaduses tehakse järgmised muudatused: „ (411) Riigi poolt korras hoitavatel ühiseesvooludelparagrahvi 124 lõikes 3 asendatakse sõna „täismäärast” tekstiosaga „käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud riigilõivumäärast, mis kattuvad pinnaveekogumiga veeseaduse tähenduses, kavandatavatest maaparandushoiutöödest peab Põllumajandus- ja Toiduamet teavitama Keskkonnaametit vähemalt viis päeva enne tööde alustamist.arvestades lõikes 2 sätestatut”; 2) paragrahvi 136² lõike 1 punktis 2 asendatakse sõna „saasteallikast” sõnaga „heiteallikast”.

MaapõueseadusesTööstusheite seaduses tehakse järgmised muudatused: 1) paragrahvi 9719 lõike 2 punktist 10 jäetakse välja tekstiosa „vineeri ja”; 2) paragrahvi 25 lõige 14 tunnistatakse kehtetuks; 3) paragrahvi 28 lõige 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „ (13) Ehitamisel maapõues tehtavate tööde ja maaparandussüsteemi ehitamise käigus üle jääva kaevise võõrandamine või selle väljaspool kinnisasja tarbimineTaotlusele lisatakse andmed, kui võõrandatava või tarbitava kaevise kogusmis on suurem kui 5000loetletud käesoleva seaduse § kuupmeetrit, on lubatud ainult Keskkonnaameti loal41 lõike 2 punktides 1–17.”; 4) paragrahvi 37 lõikes 1 ja lõike

RelvaseadusesVeeseaduses tehakse järgmised muudatused: 1) paragrahvi 20¹ lõike 5 teine lause muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt121 täiendatakse lõigetega 4–6 järgmises sõnastuses: „Öösihikut on lubatud soetada, omada, vallata (4) Veekaitsevööndis puu- ja kinnitada jahipidamise otstarbel registreeritud püssile ja kinnitada tulirelvale vaid lasketiiruspõõsarinde raieks nõusoleku saamise taotlus esitatakse keskkonnaotsuste infosüsteemi kaudu. (5) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud nõusoleku võib anda keskkonnaotsuste infosüsteemi vahendusel automatiseeritult, laskepaigas ning jahipidamisel jahiseaduses lubatud juhulkui on tagatud nõusoleku andmise eelduste automaatne kontrollimine. (6) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud nõusoleku taotluse andmekoosseisu ja nõusoleku andmise korra kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega.”; 2) paragrahvi 20¹ lõiget 5 täiendatakse kolmanda lausega järgmises sõnastuses:165 lõikes 3 ja § 166 lõikes 4 asendatakse tekstiosa „Öösihiku soetamise õiguse annab jahipidamise otstarbel väljastatud relvaluba, millele on kantud jahipidamise otstarbel registreeritud püss.

Tööstusheite seaduses tehakse järgmised muudatused: 1) paragrahvi 42 täiendatakse lõikega 5 järgmises sõnastuses: „ (5) Lisaks käesoleva paragrahviÜhisveevärgi ja -kanalisatsiooni seaduse § 15 lõikes 4 sätestatule võib parima võimaliku tehnika järeldused kehtestada valdkonna eest vastutav minister käskkirjaga.”; 2) paragrahvi 60 lõikes 3 ja § 63 lõikes 2 asendatakse sõnad „Keskkonnaameti veebilehelPõllumajandus- ja Toiduametiga” sõnadega „Keskkonnaotsuste infosüsteemis”; 3) paragrahvi 155 lõike 5 teine lause muudetakseMaa- ja sõnastatakse järgmiselt: „Aruanne edastatakse käitajale kahe kuu jooksul tutvumiseks ja avalikustatakse keskkonnaotsuste infosüsteemis nelja kuu jooksul käitise kohapealsest kontrollimisest arvates.Ruumiametiga”; 4) paragrahvi 156 lõike 2 punkt 4 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „4) viidet keskkonnaotsuste infosüsteemi veebilehele, kust leiab kompleksluba omavad käitised;”; 5) paragrahvi 156 lõike 3 teisest lausest jäetakse välja sõnad „Keskkonnaministeeriumi ja”.

Veeseaduses tehakse järgmised muudatused: 1) paragrahvi 183 täiendatakse lõikega 6¹ järgmises sõnastuses: „(6¹) Käesoleva paragrahvi lõikes 6 sätestatud keeld ei kehti: 1) hädaolukorra ja selle ohu korral, päästesündmuse lahendamisel, otsingu- ja päästetööl ning veekogu korrashoiutööde tegemisel; 2) käesoleva seaduse § 86 lõike 4 alusel kehtestatud joogiveehaardesse kuuluval üle 100-hektarilise pindalaga paisjärvel ja tehisjärvel, kus on lubatud sisepõlemismootoriga veesõiduki kasutamine üksnes veekogu omaniku või valdaja loal veespordi ja virgestuse turvalisuse tagamiseksKäesolev seadus jõustub 2025.”; 2) paragrahvi 191 lõige 4 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „ (4) Veeloa andmine otsustatakse avatud menetluseta, kui kiirem menetlus on vajalik keskkonnaohu vältimiseks või kui tegemist on käesoleva seaduse §-s 191¹ loetletud väheolulise mõjuga tegevusega.”; 3) seadust täiendatakse §-ga 191¹ järgmises sõnastuses: „§ 191¹. Väheolulise mõjuga tegevus Käesoleva seaduse tähenduses loetakse väheolulise mõjuga tegevuseks järgmisi väikesemahulisi tegevusi, mille tagajärjel ei halvene veekogumi seisund, vee kvaliteet ega kaitsealuste liikide olukord või elupaik ning tegevus ei mõjuta ega takista muud veekasutust: aasta 1) mere süvendamine või merepõhja süvenduspinnase paigutamine mahuga 100–499 kuupmeetrit; 2) merre tahkete ainete paigutamine või kaadamine mahuga 100–499 kuupmeetrit.”; 4) paragrahvi 195 lõike 1 esimene lause muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „Veeloa või kompleksloa omaja on kohustatud esitama üks kord aastas käesoleva paragrahvi lõike 3 alusel kehtestatud määruses sätestatud asutusele keskkonnaotsuste infosüsteemi kaudu aruande käesoleva seaduse § 187 punktides 1‒6, 9, 11, 15 ja 18 nimetatud tegevuse kohta septembril.”; 5) paragrahvi 196 lõike 2 punkt 1 ja lõige 3 tunnistatakse kehtetuks; 6) paragrahvi 196 täiendatakse lõikega 2¹ järgmises sõnastuses: „(2¹) Registreeringut ei ole vaja maaparandussüsteemi ehitamiseks ja maaparandushoiutöödeks.”; 7) seadust täiendatakse §-ga 196¹ järgmises sõnastuses: „§ 196¹. Dispergentide kasutamine (1) Dispergendi kasutamine saasteainete veekogusse heitmisest põhjustatud saastatuse tõrjumiseks kahju vähendamise eesmärgil ei ole vee erikasutus. (2) Dispergent käesoleva seaduse tähenduses on pindaktiivsete ainete segu, mida kasutatakse naftasaaduste keskkonda sattumise korral orgaanilise lahusti koosseisus naftasaaduste vees lahustamise tõhustamiseks, et vähendada naftasaaduste ja vee vahelise piirpinna pinevust. (3) Dispergendi kasutamise kavatsusest tuleb Keskkonnaametit teavitada sidevahendi kaudu. Dispergendi kasutamine on lubatud üksnes Keskkonnaameti nõusolekul.”; 8) paragrahvi 197 lõige 5 tunnistatakse kehtetuks; 9) paragrahvi 258 pealkiri ja lõige 1 muudetakse ning sõnastatakse järgmiselt: „§ 258. Veekeskkonnariskiga tegevuse registreerimata tegemine ja registreeringu nõuete rikkumine (1) Veekeskkonnariskiga tegevuse registreerimata tegemise või registreeringu nõuete rikkumise eest – karistatakse rahatrahviga kuni 100 trahviühikut.”; 10) paragrahvi 277 lõige 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „ (2) Kui põhjaveehaardele on asjakohases registris märgitud sanitaarkaitseala, kuid see põhjaveehaare vastab käesoleva seaduse § 154 lõike 1 punktides 1–3 sätestatule, teeb Keskkonnaagentuur sanitaarkaitseala hooldusalaks muutmise otsuse toimingu või haldusaktina.”.

Käesolev seadus jõustub 2023. aasta 1. aprillil.