Eesti Panga presidendi 927. novembri 2007juuni 2022. aasta määruses nr 165 „Krediidiasutuse bilansivälise aruandluse kehtestamineHoiu-laenuühistu statistiliste aruannete koostamise nõuded ning aruannete Eesti Pangale esitamise kord” tehakse järgmised muudatused: 1) paragrahvi 1 lõiget 2määruse preambulit muudetakse ja see sõnastatakse järgmiselt: „
(Määrus kehtestatakse Eesti Panga seaduse § 34 lõike 1 alusel.”; 2) paragrahvi 1 muudetakse ja see sõnastatakse järgmiselt: „§ 1. Määruse reguleerimisala Määrusega kehtestatud aruandeid kasutatakse ka selleks, et täita nõudeid, mis on kehtestatud Euroopa Keskpanga 17kehtestatakse nõuded hoiu-laenuühistu statistiliste aruannete sisule ja vormile ning aruannete Eesti Pangale esitamise kord.
Eesti Panga presidendi 7. detsembri 2010. aasta määrusesmääruse nr 22 „Krediidiasutuse kohustusliku reservi nõude arvestuse aruande kehtestamine” tehakse järgmised muudatused: 1) paragrahvi 32 muudetakse ja see sõnastatakse järgmiselt: „§ 32. Kohustusliku reservi nõude arvestuse baas, määradMääruse kohaldamine Määrust kohaldatakse kõikidele Eestis tegutsevatele krediidiasutustele ja kohustusliku reservi nõude arvutamine Kohustusliku reservi nõude arvestuse baas, kohustusliku reservi nõude määrad ning nende rakendamine kohustusliku reservi nõude arvutamisel on sätestatud Euroopa Keskpanga 22. jaanuari 2021. aasta määrusegavälisriikide krediidiasutuste filiaalidele (ELedaspidi krediidiasutus) nr 2021/378 kohustusliku. Kohustusliku reservi kohaldamise kohta (uuesti sõnastatud) (EKP/2021/1) (ELT L 73, 3nõuet ei kohaldata Eestis asutatud krediidiasutuste filiaalidele välisriikides.3.2021, lk 1–15).”; 2) paragrahvi 4 lõiget 4 muudetakse ja see sõnastatakse järgmiselt: „
(4) Aruande koostamisel arvestatakse Eesti Panga presidendi 13. mai 2025. aasta määruse nr 3 „Krediidiasutuse bilansi täiendava aruandluse kehtestamine” mõistete tähendusi.”.
Eesti Panga presidendi 22. oktoobri 2013. aasta määruse nr 7 „Maksebilansi koostamiseks vajalike andmete esitamine” §Määrus jõustub 1 lõiget 2 muudetakse ja see sõnastatakse järgmiselt: „
(2) Aruannetega kogutakse riigi maksebilansi koostamiseks ja Rahapesu Andmebüroo ülesannete täitmiseks vajalikke andmeid. Aruandlus ei mõjuta maksete töötlemise protsessi, on automatiseeritav ning vastab Euroopa Parlamendi ja nõukogu 14juulil 2026. juuli 2021. aasta määrusele (EL) nr 2021/1230 piiriüleste maksete kohta liidus (ELT L 274, 30.7.2021, lk 20–31).”.
Eesti Panga presidendi 23. mai 2014. aasta määruse nr 6 „Krediidiasutuse bilansi ning kasumiaruande sisu- ja vorminõuete kehtestamine” § 1 lõiget 2 muudetakse ja see sõnastatakse järgmiselt: „ (2) Määrusega kehtestatud aruandeid kasutatakse ka selleks, et täita nõudeid, mis on kehtestatud Euroopa Keskpanga 22. jaanuari 2021. aasta määrusega (EL) nr 2021/379 krediidiasutuste ja rahaloomeasutuste sektori bilansikirjete kohta (uuesti sõnastatud) (EKP/2021/2) (ELT L 73, 3.3.2021, lk 16–85).”.
Eesti Panga presidendi 29. märtsi 2017. aasta määruses nr 6 „Detailsete krediidiandmete aruannete esitamise nõuded” tehakse järgmised muudatused: 1) paragrahvi 1 punkti 1 muudetakse ja see sõnastatakse järgmiselt: „1) määruse § 3 lõikes 1 nimetatud Eesti Panga, Finantsinspektsiooni ja Rahapesu Andmebüroo ülesannete täitmiseks vajalike aruannete (edaspidi aruanded) sisu- ja struktuurinõuded, mida tuleb järgida Euroopa Keskpanga määrusega (EL) nr 2016/867 granulaarsete krediidi- ja krediidiriskiandmete kogumise kohta (ELT L 144, 1.6.2016, lk 44–98) ette nähtud detailsete krediidi- ja krediidiriskiandmete (edaspidi krediidiandmed) esitamisel”; 2) paragrahvi 3 lõiget 5 muudetakse ja see sõnastatakse järgmiselt: „ (5) Määruse lisades 1 ja 2 kasutatakse mõisteid „resident” ja „mitteresident” Eesti Panga presidendi 13. mai 2025. aasta määruses nr 3 „Krediidiasutuse bilansi täiendava aruandluse kehtestamine” määratletud tähenduses.”.
Eesti Panga presidendi 15. juuni 2021. aasta määruse nr 11 „Krediidiasutuste maksestatistilise aruandluse kehtestamine” § 1 lõiget 2 muudetakse ja see sõnastatakse järgmiselt: „ (2) Määrusega kehtestatud aruandeid kasutatakse ka selleks, et täita nõudeid, mis on kehtestatud Euroopa Keskpanga 28. novembri 2013. aasta määrusega (EL) nr 1409/2013 maksete statistika kohta (EKP/2013/43) (ELT L 352, 24.12.2013, lk 18–44).”.
Eesti Panga presidendi 27. juuni 2022. aasta määruses nr 5 „Hoiu-laenuühistu statistiliste aruannete koostamise nõuded ning aruannete Eesti Pangale esitamise kord” tehakse järgmised muudatused: 1) paragrahvi 1 lõiget 2 muudetakse ja see sõnastatakse järgmiselt: „ (2) Määrusega kehtestatud aruandeid kasutatakse ka Euroopa Keskpanga järgmiste määrustega kehtestatud nõuete täitmiseks: 1) Euroopa Keskpanga määrus (EL) nr 1072/2013, 24. september 2013, rahaloomeasutuste kohaldatavate intressimäärade statistika kohta (uuesti sõnastatud) (EKP/2013/34) (ELT L 297, 7.11.2013, lk 51–72); 2) Euroopa Keskpanga määrus (EL) nr 2021/379, 22. jaanuar 2021, krediidiasutuste ja rahaloomeasutuste sektori bilansikirjete kohta (uuesti sõnastatud) (EKP/2021/2) (ELT L 73, 3.3.2021, lk 16–85).”; 2) lisa 7 „Laenude jääkide aruanne” punkti 3 alapunktis 3 ja lisa 8 „Sõlmitud laenulepingute aruanne” punkti 3 alapunktis 3 olevas loetelus asendatakse tekstiosa „Määramata X” tekstiosaga „Kodumajapidamine (v.a FIE) 0”.
Eesti Panga presidendi 13. mai 2025. aasta määruse nr 3 „Krediidiasutuse bilansi täiendava aruandluse kehtestamine” lisa 2 „Laenude jääkide aruanne” punkti 4.23.4, lisa 5 „Loovutatud või bilansist maha kantud nõuete liikumise aruanne” punkti 4.10.4 ja lisa 9 „Laenujääkide täiendav aruanne” punkti 4.12.4 muudetakse ja need sõnastatakse järgmiselt: „Viivislaenude puhul, mis vastavad kapitalinõuete määruse artikli 47a punkti 3b määratlusele, märgitakse identifikaatoriks 2 „langenud väärtusega”. Viivislaenu liigi 2 „langenud väärtusega” all näidatakse sellised laenud, mille väärtus on krediidiriski tõttu langenud (3. etapp), kuid mis ei ole makseviivituses kapitalinõuete määruse artikli 178 mõistes. 3. etapp osutab IFRS 9 lisas A määratletud krediidiriski tõttu langenud finantsvara väärtuse langusele. Krediidiriski tõttu langenud väärtusega ja kapitalinõuete määruse artikli 178 mõistes makseviivituses viivislaenud näidatakse viivislaenu liigi 1 „makseviivituses” all.”.