Keeleseaduses tehakse järgmised muudatused: 1) paragrahvi 3 lõige 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „
(3)Riik toetab eesti keele piirkondlike erikujude kaitset, kasutamist ja arendamist. Eesti keele piirkondlik erikuju on põhjaeesti või lõunaeesti ajaloolisel keelealal kujunenud keelekuju.”; 2) paragrahvi 4 lõike 1 viimane lause muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „Eesti keele piirkondliku erikuju põlisel kasutusalal võib kirjakeele normi kohasele tekstile lisada samasisulise teksti vastavas erikujus.”; 3) paragrahvi 6 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „
(1)Haridus- ja Teadusministeerium suunab ja viib ellu keeleõpet, eestikeelse oskussõnavara ja eesti keelele suunatud keeletehnoloogia arendamist ja rakendamist ning suunab ja koordineerib eesti keele alast teadus- ja arendustegevust.”; 4) paragrahvi 6 täiendatakse lõigetega 3–5 järgmises sõnastuses: „
(3)Keelevaldkonna projektide ning keeleuuringute ja -õppe toetamise, toetuse tagasinõudmise ja -maksmise tingimused ja korra kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega.
(4)Keelevaldkonna projektide ning keeleuuringute ja -õppega seotud stipendiumide, nende suuruse ja maksmise ning stipendiumi tagasinõudmise ja -maksmise tingimused ja korra kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega.
(5)Valdkonna eest vastutav minister võib halduslepinguga volitada ministeeriumi valitsemisala vahendite arvelt toetuste ja stipendiumide andmisega seotud haldusülesannet täitma riigi sihtasutuse, kohaldamata halduskoostöö seaduse § 5 lõikeid 2 ja 3, § 6 lõikeid 1 ja 2 ning § 14 lõiget 1. Käesolevas lõikes nimetatud halduslepingu sõlmimisele ei kohaldata halduskoostöö seaduse §-s 13 ega § 14 lõikes 3 sätestatut.”; 5) seadust täiendatakse §-ga 6¹ järgmises sõnastuses: „§ 6¹. Keelevaldkonna toetuse ja stipendiumi tagasinõudmine
(1)Toetuse ja stipendiumi andja nõuab toetuse või stipendiumi (edaspidi koos toetus) tagasi, kui pärast toetuse väljamaksmist selgub, et toetuse saaja: 1) on teadlikult esitanud valeandmeid; 2) ei ole täitnud toetuse väljamaksmise aluseks olevaid nõudeid; 3) ei ole kasutanud toetust sihipäraselt; 4) ei täida toetuse saaja kohustusi.
(2)Toetuse tagasinõudmise otsuse võib teha kümne aasta jooksul toetuse andmise otsuse tegemise päevast arvates.
(3)Kui toetuse saaja ei ole tagastanud toetuse summat tähtpäevaks, maksab ta tähtpäevaks tasumata summalt viivist 0,06 protsenti iga toetuse tagasimaksmisega viivitatud kalendripäeva eest, kuid kogusummas mitte rohkem kui tagasinõutav toetuse summa. Toetuse tagasimaksetest loetakse kõigepealt tasutuks viivis, seejärel tagastamisele kuuluv toetus.
(4)Toetuse andja otsus toetuse tagasinõudmise kohta on täitedokumendiks täitemenetluse seadustiku § 2 lõike 1 punkti 21 tähenduses.”; 6) paragrahvi 10 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „
(1)Riigiasutuse, kohaliku omavalitsuse asutuse, valla- ja linnavolikogu, valla- ja linnavalitsuse ning muu avalik-õigusliku juriidilise isiku ja selle asutuse asjaajamine toimub eesti keeles. Eestikeelse asjaajamise nõue kehtib ka riigi enamusosalusega äriühingule, riigi asutatud sihtasutusele ja riigi liikmesusega mittetulundusühingule, mis on registreeritud Eestis. Avalik-õigusliku ülikooli asjaajamises võib võõrkeelse õppe ja rahvusvaheliste lepingutega seotud toimingute korral kasutada mõlemale poolele sobivat keelt.”; 7) paragrahvi 13 tekst muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „Riigiasutusel, kohaliku omavalitsuse asutusel, valla- ja linnavolikogul, valla- ja linnavalitsusel ning muul avalik-õiguslikul juriidilisel isikul ja selle asutusel ning nende ametnikul, töötajal ja ametiisikul on suhtluses välisriigi esindajaga õigus kasutada mõlemale poolele sobivat keelt.”; 8) paragrahvi 18 lõiget 1 täiendatakse teise lausega järgmises sõnastuses: „Audiovisuaalse teose võõrkeelde dubleeritud, sealhulgas pealelugemisega koopiat võib avalikult esitada ja edastada vaid juhul, kui tegemist on lastele suunatud teosega.”; 9) paragrahvi 23 lõige 4 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „
(4)Käesoleva paragrahvi lõigetes 1 ja 2 nimetatud isikute eesti keele oskuse ja kasutamise nõuded kehtestab Vabariigi Valitsus määrusega.”; 10) paragrahvi 23 täiendatakse lõikega 4¹ järgmises sõnastuses: „(4¹) Käesoleva paragrahvi lõikes 4 nimetatud määruses reguleeritakse eesti keele oskuse ja kasutamise nõudeid, lähtudes töö iseloomust ja töö- või ametikoha keelekasutusolukorrast.”; 11) paragrahvi 23 lõige 5 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „
(5)Käesoleva paragrahvi lõike 4 alusel kehtestatud eesti keele oskuse ja kasutamise nõudeid ei kohaldata välismaalasele, kes viibib Eestis tähtajaliselt kuni viis aastat ning töötab: 1) tippspetsialistina välismaalaste seaduse tähenduses; 2) võõrkeelt või võõrkeeles õpetava akadeemilise töötajana; 3) rahvusvahelise õppekava alusel võõrkeelt või võõrkeeles õpetava õpetaja, abiõpetaja või õpetajat abistava töötajana; 4) võõrkeeleõpetajana.”; 12) paragrahvi 24 lõikes 2 asendatakse tekstiosa „valdkonna eest vastutav minister” tekstiosaga „Haridus- ja Noorteameti peadirektor”; 13) paragrahvi 24 täiendatakse lõikega 6 järgmises sõnastuses: „
(6)Sama taseme tasemeeksamit kolmandat või enamat korda tegev isik tasub eksami sooritamiseks registreerimise eest riigilõivu riigilõivuseaduses sätestatud määras.”; 14) seadust täiendatakse §-ga 24¹ järgmises sõnastuses: „§ 24¹. Juurdepääs eksamitööga seotud teabele
(1)Eesti keele tasemeeksami töö (edaspidi eksamitöö), selles kasutatavad ülesanded ja eksamitöö hindamist puudutav teave tunnistatakse asutusesiseseks kasutamiseks mõeldud teabeks, kui selle avalikustamine võib kahjustada eksamisüsteemi usaldusväärsust, õiglast hindamist või eksamiülesannete korduvat kasutamist.
(2)Eksaminandil on õigus tutvuda oma eksamitööga ja selle hindamist puudutava teabega pärast eksamitulemuse teatavaks tegemist, esitades selleks taotluse Haridus- ja Noorteametile. Ligipääs võimaldatakse Haridus- ja Noorteameti esindaja juuresolekul, kes annab teabe kohta selgitusi.”; 15) paragrahvi 25 lõige 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „
(3)Vaidekomisjon lahendab vaide 30 päeva jooksul pärast selle saamist ning teeb vaidlustatud tasemeeksami tulemuse kohta ühe järgmistest otsustest: 1) jätta eksami tulemus muutmata; 2) parandada eksami tulemust; 3) halvendada eksami tulemust.”; 16) paragrahvi 28 lõikes 1 asendatakse sõna „ametiisikul” sõnaga „ametnikul”; 17) paragrahvi 28³ lõike 4 punkti 2 täiendatakse pärast sõna „õppevahendite” sõnadega „ja õppekeskkonna”; 18) paragrahvi 30 lõiget 2 täiendatakse kolmanda lausega järgmises sõnastuses: „Ameti pädevuses on kontrollida ka muudes seadustes kehtestatud keelenõuete täitmist.”; 19) paragrahvi 31 lõike 1 punktides 1–3 asendatakse sõnad „avalik teenistuja” sõnaga „ametnik” vastavas käändes; 20) paragrahvi 31 lõike 1 punkt 4 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „4) teha riigiasutusele, kohaliku omavalitsuse asutusele, valla- ja linnavolikogule, valla- ja linnavalitsusele, avalik-õiguslikule juriidilisele isikule ja selle asutusele, äriühingule, mittetulundusühingule ja sihtasutusele ning nende ametnikule, töötajale ja ametiisikule ettekirjutusi käesolevas seaduses ja selle alusel kehtestatud õigusaktides sätestatud nõuete rikkumise lõpetamiseks ja edasiste rikkumiste ärahoidmiseks;”; 21) paragrahvi 31 lõikes 2 asendatakse sõnad „Ameti ametiisik” sõnaga „Keeleametnik”; 22) paragrahvi 32 tekst muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „Ettekirjutuse täitmata jätmise korral on asendustäitmise ja sunniraha seaduses sätestatud korras rakendatava sunniraha ülemmäär füüsilisele isikule 1280 eurot ja juriidilisele isikule 9600 eurot.”; 23) paragrahvi 33 lõiget 1 täiendatakse pärast tekstiosa „kohaliku omavalitsuse asutuse,” tekstiosaga „valla- või linnavolikogu, valla- või linnavalitsuse,”; 24) paragrahvi 33 lõikes 3 asendatakse arv „2600” arvuga „10 000”; 25) paragrahvi 34 lõiget 1 täiendatakse pärast tekstiosa „Eestikeelse tõlke puudumise eest võõrkeelse audiovisuaalse teose” tekstiosaga „või audiovisuaalse teose võõrkeelde dubleeritud, sealhulgas pealelugemisega koopia”; 26) paragrahvi 34 lõikes 2 asendatakse arv „3200” arvuga „15 000”; 27) paragrahvi 35 pealkiri ja lõige 1 muudetakse ning sõnastatakse järgmiselt: „§ 35. Eesti keele kasutamise nõuete rikkumine
(1)Eesti keele kasutamise nõuete rikkumise eest avalikku kohta paigaldatud viidal ja sildil, välireklaamis, sealhulgas poliitilise agitatsiooni eesmärgil paigaldatud välireklaamis, ning veebilehel, ettevõtte liiginimetuse eksponeerimisel ja nime ümberkirjutamisel – karistatakse rahatrahviga kuni 200 trahviühikut.”; 28) paragrahvi 35 lõikes 2 asendatakse arv „1300” arvuga „10 000”; 29) seadust täiendatakse §-ga 35¹ järgmises sõnastuses: „§ 35¹. Olulise teabe esitamise kohustuse rikkumine
(1)Olulise teabe eesti keeles esitamata jätmise eest kaubamärgi kasutamisel isiku tegevuskoha tähisena või reklaamis ning olulise võõrkeelse teabe eesti keelde tõlkimata jätmise eest avalikul üritusel – karistatakse rahatrahviga kuni 200 trahviühikut.
(2)Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, – karistatakse rahatrahviga kuni 10 000 eurot.”; 30) seadust täiendatakse §-ga 35² järgmises sõnastuses: „§ 35². Kirjakeele normi rikkumine
(1)Kirjakeele normi rikkumise eest ametlikus keelekasutuses – karistatakse rahatrahviga kuni 200 trahviühikut.
(2)Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, – karistatakse rahatrahviga kuni 10 000 eurot.”; 31) paragrahvi 36 lõikes 2 asendatakse arv „2600” arvuga „10 000”; 32) paragrahvi 37 lõikes 2 asendatakse arv „1300” arvuga „10 000”.
Riigilõivuseaduse 3. osa 4. peatüki 1. jagu täiendatakse 5. jaotisega järgmises sõnastuses: „5. jaotis Keeleseaduse alusel tehtavad toimingud § 58³. Eesti keele tasemeeksami korduvaks sooritamiseks registreerimine Isik tasub eesti keele tasemeeksami samal tasemel kolmandat või enamat korda sooritamiseks registreerimise eest riigilõivu 50 eurot.”.
Põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse § 32¹ muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „§ 32¹. Juurdepääs eksamitööga seotud teabele
(1)Ühtse põhikooli lõpueksami töö ja gümnaasiumi riigieksami töö (edaspidi eksamitöö), selles kasutatavad ülesanded ning eksamitöö hindamist puudutav teave tunnistatakse asutusesiseseks kasutamiseks mõeldud teabeks, kui selle avalikustamine võib kahjustada eksamisüsteemi usaldusväärsust, õiglast hindamist või eksamiülesannete korduvat kasutamist.
(2)Õpilasel on õigus tutvuda oma eksamitööga ja selle hindamist puudutava teabega pärast eksamitulemuse teatavaks tegemist. Riigieksami tööga ja selle hindamist puudutava teabega tutvumise korraldab eksamitöö teinud õpilase taotlusel Haridus- ja Noorteamet. Ühtse põhikooli lõpueksami tööga ja selle hindamist puudutava teabega tutvumise korraldab eksamitöö teinud õpilase taotlusel kool.
(3)Juurdepääs eesti keele kui teise keele eksamitööga seotud teabele toimub keeleseaduse §-s 24¹ sätestatud alustel ja korras.”.
Käesoleva seaduse § 1 punktid 13 ja 22 ning § 2 jõustuvad 2027. aasta 1. jaanuaril.