Korrakaitseseaduses tehakse järgmised muudatused: 1) paragrahvi 16¹ lõiget 1 täiendatakse punktiga 4 järgmises sõnastuses: „4) isikute ja vara kaitse mehitamata õhusõiduki eest.”; 2) paragrahvi 16² lõikes 4¹ asendatakse tekstiosa „§ 45 lõigetes 1 ja 5” tekstiosaga „§ 45 lõigetes 1, 2, 5 ja 6, §-s 45¹”; 3) paragrahvi 16² lõige 4² muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(4²) Kaitseväelane ja Kaitseliidu tegevliige võivad käesoleva seaduse § 32 lõikes 4 ning § 45 lõigetes 5 ja 6 sätestatud erimeetmeid kohaldada vaid eriolukorra või erakorralise seisukorra ajal, välja arvatud juhul, kui sõiduk, seade või veesõiduk on mehitamata.”; 4) paragrahvi 45 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „
(1)Politsei või seaduses sätestatud juhul muu korrakaitseorgani ametiisik võib anda sõiduki, maastikusõiduki või muu maapinnaga kontaktis liikuva sõiduki (edaspidi koos sõiduk) või seadme peatamiseks käega, sauaga, helkurkettaga või alarmsõiduki valgusseadme või valjuhääldi abil liiklusseaduses kehtestatud korras märguande, kui see on vajalik ohu ennetamiseks, väljaselgitamiseks või tõrjumiseks või korrarikkumise kõrvaldamiseks.”; 5) paragrahvi 45 lõikes 2 asendatakse sõna „veesõiduki” sõnadega „vees või vee peal liikuva veesõiduki või muu ujuvvahendi (edaspidi koos veesõiduk)”; 6) paragrahvi 45 täiendatakse lõikega 2¹ järgmises sõnastuses: „(2¹) Kui osaliselt või täielikult automaatse või kaugjuhitava (edaspidi koos mehitamata) sõiduki, seadme või veesõiduki juht on kindlaks tehtud, võib peatamismärguande anda muul sobival viisil.”; 7) paragrahvi 45 lõige 5 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „
(5)Kui peatamismärguannet ei täideta, võib sõiduki, seadme või veesõiduki sundpeatada, korraldades teesulu või kasutades sundpeatamise vahendit või relva või muud erivahendit käesoleva seaduse 5. peatükis sätestatud korras.”; 8) paragrahvi 45 täiendatakse lõikega 6 järgmises sõnastuses: „
(6)Ilma eelneva peatamismärguandeta võib sõiduki, seadme või veesõiduki sundpeatada, kui: 1) sundpeatamine on vältimatult vajalik vahetu kõrgendatud ohu tõrjumiseks või vahetult pärast kuriteo toimepanemist põgeneva kahtlustatava või põgeneva tagaotsitava isiku kinnipidamiseks; 2) sõiduk, seade või veesõiduk on mehitamata ning sundpeatamine on vältimatult vajalik vahetu olulise või kõrgendatud ohu tõrjumiseks.”; 9) seadust täiendatakse §-ga 45¹ järgmises sõnastuses: „§ 45¹. Mehitamata õhusõiduki lendu sekkumine
(1)Politsei või seaduses sätestatud juhul muu korrakaitseorgani ametiisik võib anda mehitamata õhusõiduki maandumiseks märguande, kui see on vajalik ohu ennetamiseks, väljaselgitamiseks või tõrjumiseks või korrarikkumise kõrvaldamiseks.
(2)Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud märguanne antakse sobival viisil, arvestades vajadusega maandada mehitamata õhusõiduki lennutegevusega kaasnevad riskid, tagada lennuohutus, kaitsta isikuid ja vara ning lähtudes mehitamata õhusõiduki eripärast.
(3)Kui maandumismärguannet eiratakse, võib mehitamata õhusõiduki lendu sekkuda, sealhulgas sundida selle maanduma või suunata või takistada selle liikumist, kasutades vahetut sundi nii kaua, kui see on eesmärgi saavutamiseks vältimatu.
(4)Ilma eelneva maandumismärguandeta võib mehitamata õhusõiduki lendu sekkuda, kui see on vältimatult vajalik vahetu olulise või kõrgendatud ohu tõrjumiseks.”; 10) paragrahvi 75 lõige 1¹ muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(1¹) Sõjarelva, relvasüsteemi ja lahingumoona võib kasutada Politsei- ja Piirivalveamet, Kaitsepolitseiamet ja Kaitsevägi. Kaitsevägi võib seejuures kasutada sõjaväerelva.”; 11) paragrahvi 78¹ täiendatakse punktidega 7¹ ja 7² järgmises sõnastuses: „7¹) maanduma sundimise vahend; 7²) juhtimise ülevõtmise vahend;”; 12) paragrahvi 78¹ täiendatakse punktiga 13 järgmises sõnastuses: „13) raadioside piiraja.”; 13) paragrahvi 784 tekst loetakse lõikeks 1 ja paragrahvi täiendatakse lõikega 2 järgmises sõnastuses: „
(2)Kaitsevägi võib Kaitseväe korralduse seaduse § 3¹ lõikes 1¹ sätestatud juhul kasutada lisaks käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatule ka muud lahingumoona.”; 14) seadust täiendatakse §-ga 80¹ järgmises sõnastuses: „§ 80¹. Raadioside piiraja kasutamine Raadioside piirajat võib raadiohäirete tekitamiseks kasutada üksnes elektroonilise side seaduse §-s 115 sätestatud juhtudel ja korras.”; 15) paragrahvi 82¹ lõiget 2 täiendatakse punktiga 10 järgmises sõnastuses: „10) isikute ja vara kaitse mehitamata õhusõiduki eest.”; 16) paragrahvi 82¹ lõikes 5 asendatakse tekstiosa „§ 45 lõigetes 1 ja 5” tekstiosaga „§ 45 lõigetes 1, 2, 5 ja 6, §-s 45¹”; 17) paragrahvi 82¹ lõige 6 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „
(6)Kaitseväelane ja Kaitseliidu liige võivad käesoleva seaduse § 45 lõigetes 5 ja 6 sätestatud erimeetmeid kohaldada vaid eriolukorra või erakorralise seisukorra ajal, välja arvatud juhul, kui sõiduk, seade või veesõiduk on mehitamata.”.
Elektroonilise side seaduses tehakse järgmised muudatused: 1) paragrahvi 115 lõike 1 punktist 1 jäetakse välja sõna „tähistatud”; 2) paragrahvi 115 lõiget 1 täiendatakse punktiga 2¹ järgmises sõnastuses: „2¹) Politsei- ja Piirivalveametil – politsei poolt valvataval objektil ja selle vahetu läheduse kohal olevas õhuruumis;”; 3) paragrahvi 115 lõiget 1 täiendatakse punktidega 6 ja 7 järgmises sõnastuses: „6) julgeolekuasutusel – mehitamata õhusõidukist lähtuva ohu tõrjumiseks julgeolekuasutuste seaduses sätestatud alusel ja korras; 7) turvatöötajal ja turvajuhil – mehitamata õhusõidukist lähtuva ohu tõrjumiseks sellisel turvaobjektil ja selle vahetu läheduse kohal olevas õhuruumis, mis on riigikaitseseaduse alusel määratud alaliseks või ajutiseks riigikaitseobjektiks, ja kui raadioside piiramise vajadus tuleneb riigikaitseseaduse § 85 lõike 1 punktis 2 nimetatud riigikaitseobjekti turvaplaanist ning turvaettevõttele või riigikaitseobjekti omanikule või valdajale on väljastatud sagedusluba, turvategevuse seaduses sätestatud alusel ja korras.”; 4) paragrahvi 115 lõike 1 punkt 7 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „7) turvatöötajal ja turvajuhil – mehitamata õhusõidukist lähtuva ohu tõrjumiseks sellisel turvaobjektil ja selle vahetu läheduse kohal olevas õhuruumis, mis on kriisiolukorra ja riigikaitse seaduse alusel määratud ajutiselt või alaliselt kaitstavaks olulise tähtsusega objektiks, ja kui raadioside piiramise vajadus tuleneb kriisiolukorra ja riigikaitse seaduse § 24 lõike 8 punktis 2 nimetatud turvaplaanist ning ajutiselt või alaliselt kaitstavaks olulise tähtsusega objektiks määratud objekti turvavale turvaettevõttele või objekti omanikule või valdajale on väljastatud sagedusluba, turvategevuse seaduses sätestatud alusel ja korras.”; 5) paragrahvi 115 lõige 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „
(2)Käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 1 nimetatud objektide ja punktis 4 nimetatud kõrgendatud turvameetmeid nõudvate sündmuste loetelu ning punktides 2¹, 6 ja 7 nimetatud juhtudel kohaldatavad tingimused ning raadioside piiramise korra kehtestab Vabariigi Valitsus määrusega.”.
Julgeolekuasutuste seaduses tehakse järgmised muudatused: 1) paragrahvis 34¹ asendatakse läbivalt arv „348” arvuga „349”; 2) seadust täiendatakse §-ga 349 järgmises sõnastuses: „§ 349. Mehitamata õhusõiduki lendu sekkumine Julgeolekuasutus võib julgeolekuasutuse valdust või teenistujaid ähvardava vahetu olulise või kõrgendatud ohu tõrjumiseks julgeolekuasutuse territooriumi ja selle vahetu läheduse kohal olevas õhuruumis mehitamata õhusõiduki lendu sekkuda, sealhulgas sundida seda maanduma või suunata või takistada selle liikumist.”; 3) paragrahvi 35 lõiget 1 täiendatakse punktidega 4–6 järgmises sõnastuses: „4) maanduma sundimise vahend; 5) juhtimise ülevõtmise vahend; 6) raadioside piiraja.”; 4) paragrahvi 35 täiendatakse lõikega 1¹ järgmises sõnastuses: „(1¹) Raadioside piirajat võib raadiohäirete tekitamiseks kasutada üksnes elektroonilise side seaduse §-s 115 sätestatud juhtudel ja korras.”.
Kaitseliidu seaduses tehakse järgmised muudatused: 1) paragrahvi 4 lõiget 2 täiendatakse punktiga 8 järgmises sõnastuses: „8) isikute ja vara kaitsesse mehitamata õhusõiduki eest korrakaitseseaduses sätestatud korras.”; 2) paragrahvi 71 lõike 3 punkt 9 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „9) anda käe, saua, helkurketta või muu sarnase funktsiooniga vahendiga liiklusseaduses kehtestatud korras märguanne sõiduki, maastikusõiduki või muu maapinnaga kontaktis liikuva sõiduki (edaspidi koos sõiduk) või seadme peatamiseks või mehitamata õhusõiduki maandumiseks, kui see viibib valvataval objektil või selle kohal olevas õhuruumis asjakohase loa või muu seadusliku aluseta, ohustab valvatavat objekti, seal hoitavat vara või objektil viibivaid isikuid või takistab valvurit tema ülesannete täitmisel;”; 3) paragrahvi 71 lõiget 3 täiendatakse punktidega 10–12 järgmises sõnastuses: „10) anda vees või vee peal liikuvale veesõidukile või muule ujuvvahendile (edaspidi koos veesõiduk) peatamiseks märguanne peatamissignaalina, kasutades rahvusvahelise signaalkoodi lippe, prožektoreid, pürotehnilisi vahendeid, raadiot, valjuhääldit või ruuporit, või muul arusaadaval viisil, kui veesõiduk viibib valvataval objektil või seda ümbritsevas veekogus või selle kõrval olevas veekogus asjakohase loa või muu seadusliku aluseta, ohustab valvatavat objekti, seal hoitavat vara või objektil viibivaid isikuid või takistab valvurit tema ülesannete täitmisel; 11) anda mehitamata õhusõiduki maandumiseks märguanne, kui see on vajalik ohu ennetamiseks, väljaselgitamiseks või tõrjumiseks või korrarikkumise kõrvaldamiseks; 12) sõiduk, seade või veesõiduk sundpeatada või sekkuda mehitamata õhusõiduki lendu, sealhulgas sundida seda maanduma või suunata või takistada selle liikumist, kui sõiduki peatamise või maandumise märguannet ei täideta.”; 4) paragrahvi 71 täiendatakse lõigetega 3¹–34 järgmises sõnastuses: „(3¹) Ilma eelneva käesoleva paragrahvi lõike 3 punktis 10 nimetatud peatamismärguandeta võib veesõiduki peatada, kui veesõiduk on osaliselt või täielikult automaatne või kaugjuhitav (edaspidi mehitamata), selle juhti ei saa või ei saa õigel ajal kindlaks teha ning sundpeatamine on vältimatult vajalik vahetu olulise või kõrgendatud ohu tõrjumiseks. (3²) Ilma eelneva käesoleva paragrahvi lõike 3 punktis 11 nimetatud maandumismärguandeta võib mehitamata õhusõiduki lendu sekkuda, kui see on vältimatult vajalik vahetu olulise või kõrgendatud ohu tõrjumiseks. (3³) Kui valvataval objektil sõiduki peatamise märguannet ei täideta või sõiduk või seade on mehitamata, selle juhti ei saa või ei saa õigel ajal kindlaks teha ning sundpeatamine on vältimatult vajalik vahetu olulise või kõrgendatud ohu tõrjumiseks, võib sõiduki, seadme või veesõiduki sundpeatada, korraldades teesulu või kasutades sundpeatamise vahendit, relva või muud erivahendit korrakaitseseaduse 5. peatükis sätestatud korras.
Kaitseväe korralduse seaduses tehakse järgmised muudatused: 1) paragrahvi 3 lõiget 1¹ täiendatakse punktiga 4 järgmises sõnastuses: „4) isikute ja vara kaitsesse mehitamata õhusõiduki eest korrakaitseseaduses sätestatud korras.”; 2) paragrahvi 3 täiendatakse lõikega 3¹ järgmises sõnastuses: „(3¹) Kaitsevägi edastab Eesti õhuruumi valvamise käigus saadud teabe õhuruumis ja selle lähiümbruses lendavate avastatud ja tuvastatud objektide kohta: 1) Politsei- ja Piirivalveametile politsei ja piirivalve seaduses sätestatud ülesannete täitmiseks vajalikus ulatuses; 2) Transpordiametile lennundusseaduses sätestatud ülesannete täitmiseks vajalikus ulatuses; 3) riigikaitseseaduse alusel alaliseks või ajutiseks riigikaitseobjektiks määratud objekti omanikule või valdajale, tema turvatöötajale või turvajuhile turvategevuse seaduse §-s 26¹ sätestatud ülesande täitmiseks vajalikus ulatuses; 4) lennundusseaduse alusel määratud sertifitseeritud aeronavigatsiooniteenuse osutajale tema ülesannete täitmiseks vajalikus ulatuses.”; 3) paragrahvi 3 lõike 3¹ punktis 3 asendatakse tekstiosa „riigikaitseseaduse alusel alaliseks või ajutiseks riigikaitseobjektiks” tekstiosaga „kriisiolukorra ja riigikaitse seaduse alusel ajutiselt või alaliselt kaitstavaks olulise tähtsusega objektiks”; 4) paragrahvi 3¹ täiendatakse lõikega 1¹ järgmises sõnastuses: „(1¹) Kui Politsei- ja Piirivalveamet või muu pädev korrakaitseorgan ei saa või ei saa õigel ajal tõrjuda mehitamata veesõidukist ja mehitamata õhusõidukist lähtuvat vahetut olulist või kõrgendatud ohtu, võib ohtu tõrjuda Kaitsevägi, kui see ei takista olulisel määral Kaitseväe ülesannete täitmist, kohaldades korrakaitseseaduse §-des 45 ja 45¹ sätestatud riikliku järelevalve erimeedet korrakaitseseaduses sätestatud alusel ja korras.”; 5) paragrahvi 3¹ lõikes 2 asendatakse tekstiosa „lõikes 1” tekstiosaga „lõigetes 1 ja 1¹”; 6) paragrahvi 3¹ lõikes 5 asendatakse tekstiosa „lõigetes 1 ja 2” tekstiosaga „lõigetes 1–2”; 7) paragrahvi 45 punkt 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „2) rahuajal Eesti riigi vastu suunatud relvastatud ründe tõrjumisel;”; 8) paragrahvi 49 lõiget 1 täiendatakse punktiga 2¹ järgmises sõnastuses: „2¹) käesoleva seaduse § 3¹ lõikes 1¹ sätestatud juhtudel;”; 9) paragrahvi 49 lõige 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „
(3)Kaitseväelasele lubatud erivahendid on käerauad, teenistuskoer, sidumisvahend, rahustussärk, sõiduki sundpeatamise vahend, maanduma sundimise vahend, juhtimise ülevõtmise vahend ja raadioside piiraja. Raadioside piirajat võib raadiohäirete tekitamiseks kasutada üksnes elektroonilise side seaduse §-s 115 sätestatud juhtudel ja korras.”.
Lennundusseaduses tehakse järgmised muudatused: 1) paragrahvi 4¹ täiendatakse lõikega 1¹ järgmises sõnastuses: „(1¹) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud geograafilise ala või lõikes 2 nimetatud ajutise geograafilise ala kehtestaja võib: 1) keelata mehitamata õhusõidukite käitamise; 2) lubada lendamise loa olemasolul; 3) kohaldada käitamisele keskkonnastandardeid; 4) piirata komisjoni delegeeritud määruse (EL) 2019/945 mehitamata õhusõidukite süsteemide ja mehitamata õhusõidukite süsteemide kolmandate riikide käitajate kohta (ELT L 152, 11.06.2019, lk 1–40) lisas nimetatud ühe või mitme mehitamata õhusõiduki klassi lendamist; 5) piirata mehitamata õhusõiduki lendamist tema omadustest lähtuvalt.”; 2) paragrahvis 4¹ asendatakse läbivalt tekstiosa „lõikes 4” tekstiosaga „lõikes 4 ja lõike 1¹ punktis 2”; 3) paragrahvi 4¹ lõiget 2 täiendatakse punktidega 6 ja 7 järgmises sõnastuses: „6) Keskkonnaamet keskkonnakaitse eesmärgil; 7) Transpordiamet lennuohutuse tagamise eesmärgil.”; 4) paragrahvi 4¹ lõige 4 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „
(4)Käesoleva paragrahvi lõike 1 alusel kehtestatud lennupiirangutega alas või geograafilises alas lendamiseks on vaja luba. Käesoleva paragrahvi lõike 2 alusel kehtestatud ajutises geograafilises alas lendamiseks on vaja luba, kui ajutise geograafilise ala kehtestaja lubab lendamise lõike 1¹ punktis 2 nimetatud loa olemasolul.”; 5) paragrahvi 7 täiendatakse lõikega 13 järgmises sõnastuses: „
(13)Transpordiamet edastab riikliku järelevalveasutuse ülesande täitmise käigus saadud teabe õhuruumis ja selle lähiümbruses lendavate avastatud ja tuvastatud objektide kohta: 1) Kaitseväele Eesti õhuruumi valvamise ülesande täitmiseks vajalikus ulatuses; 2) Politsei- ja Piirivalveametile politsei ja piirivalve seaduses sätestatud ülesande täitmiseks vajalikus ulatuses; 3) riigikaitseseaduse alusel alaliseks või ajutiseks riigikaitseobjektiks määratud objekti omanikule või valdajale, tema turvatöötajale või turvajuhile turvategevuse seaduse §-s 26¹ sätestatud ülesande täitmiseks vajalikus ulatuses; 4) käesoleva seaduse alusel määratud sertifitseeritud aeronavigatsiooniteenuse osutajale tema ülesannete täitmiseks vajalikus ulatuses.”; 6) paragrahvi 7 lõike 13 punktis 3 ja § 46³ lõike 5 punktis 1¹ asendatakse tekstiosa „riigikaitseseaduse alusel alaliseks või ajutiseks riigikaitseobjektiks” tekstiosaga „kriisiolukorra ja riigikaitse seaduse alusel ajutiselt või alaliselt kaitstavaks olulise tähtsusega objektiks”; 7) paragrahvi 46³ lõiget 5 täiendatakse punktiga 1¹ järgmises sõnastuses: „1¹) edastab õhuruumi seire andmeid Kaitseväele Eesti õhuruumi valvamise ülesande täitmiseks vajalikus ulatuses, Politsei- ja Piirivalveametile politsei ja piirivalve seaduses sätestatud ülesande täitmiseks vajalikus ulatuses, Transpordiametile käesolevas seaduses sätestatud ülesannete täitmiseks vajalikus ulatuses ning riigikaitseseaduse alusel alaliseks või ajutiseks riigikaitseobjektiks määratud objekti turvatöötajale või turvajuhile turvategevuse seaduse §-s 26¹ sätestatud ülesande täitmiseks vajalikus ulatuses;”; 8) paragrahvi 4620 täiendatakse lõikega 4 järgmises sõnastuses: „
Politsei ja piirivalve seaduses tehakse järgmised muudatused: 1) paragrahvi 3 täiendatakse lõikega 8 järgmises sõnastuses: „
(8)Politsei- ja Piirivalveamet edastab teabe õhuruumis ja selle lähiümbruses lendavate avastatud ja tuvastatud objektide kohta: 1) Kaitseväele Eesti õhuruumi valvamise ülesande täitmiseks vajalikus ulatuses; 2) Transpordiametile lennundusseaduses sätestatud ülesannete täitmiseks vajalikus ulatuses; 3) riigikaitseseaduse alusel alaliseks või ajutiseks riigikaitseobjektiks määratud objekti omanikule või valdajale, tema turvatöötajale või turvajuhile turvategevuse seaduse §-s 26¹ sätestatud ülesande täitmiseks vajalikus ulatuses; 4) lennundusseaduse alusel määratud sertifitseeritud aeronavigatsiooniteenuse osutajale tema ülesannete täitmiseks vajalikus ulatuses.”; 2) paragrahvi 3 lõike 8 punktis 3 asendatakse tekstiosa „riigikaitseseaduse alusel alaliseks või ajutiseks riigikaitseobjektiks” tekstiosaga „kriisiolukorra ja riigikaitse seaduse alusel ajutiselt või alaliselt kaitstavaks olulise tähtsusega objektiks”.
Riigipiiri seaduses tehakse järgmised muudatused: 1) paragrahvi 114 lõikes 1 asendatakse arv „45” tekstiosaga „44, 45, 45¹”; 2) paragrahvi 114 lõikes 1¹ asendatakse tekstiosa „§-des 30–33 ja 45–53” tekstiosaga „§-des 30, 31, 32, 33, 44, 45, 45¹, 46, 47, 48, 49, 50, 51, 52 ja 53”.
Turvategevuse seaduses tehakse järgmised muudatused: 1) paragrahvi 8 lõike 2 punkt 4 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „4) värskendusõpe;”; 2) paragrahvi 8 lõiget 2 täiendatakse punktiga 5 järgmises sõnastuses: „5) eriõpe.”; 3) paragrahvi 9 lõikes 9 asendatakse tekstiosa „ja 10” tekstiosaga „, 10 ja 11”; 4) paragrahvi 10 lõiget 1 täiendatakse punktiga 11 järgmises sõnastuses: „11) jagama turvaobjekti kohal oleva õhuruumi seire andmeid Kaitseväe, Politsei- ja Piirivalveameti ning Transpordiametiga, kui turvaobjekti kohal olevat õhuruumi seiratakse.”; 5) paragrahvi 10 täiendatakse lõikega 2² järgmises sõnastuses: „(2²) Käesoleva paragrahvi lõike 2 punktis 11 sätestatud seireandmete jagamiseks peab turvaettevõtjal olema turvaobjekti omaniku või valdaja kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis luba või see peab olema kokku lepitud turvamiseks sõlmitud lepingus.”; 6) seadust täiendatakse §-ga 26¹ järgmises sõnastuses: „§ 26¹. Mehitamata õhusõiduki lendu sekkumine
(1)Kui turvaobjekt on riigikaitseseaduse alusel määratud alaliseks või ajutiseks riigikaitseobjektiks, on turvatöötajal ja turvajuhil õigus mehitamata õhusõiduki lendu sekkuda, sealhulgas sundida seda maanduma või suunata või takistada selle liikumist, kui on alust arvata, et õhusõidukist lähtub vahetu oht elutähtsa teenuse toimepidevusele, turvaobjektile, sellel olevale varale või sellel viibivatele isikutele.
(2)Mehitamata õhusõiduki lendu sekkumine dokumenteeritakse, märkides vähemalt järgmised andmed: 1) kuupäev, kellaaeg ja koht; 2) sekkumise põhjus; 3) võimaluse korral mehitamata õhusõiduki tunnused; 4) sekkumise viis; 5) kasutatud erivahend; 6) turvatöötaja või turvajuhi ees- ja perekonnanimi.
(3)Turvatöötaja või turvajuht teavitab mehitamata õhusõiduki lendu sekkumisest Politsei- ja Piirivalveametit ning edastab käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud andmed viivitamata Politsei- ja Piirivalveametile.
(4)Kui mehitamata õhusõiduk saadakse lendu sekkumise käigus kätte või võetakse kontrolli alla, teavitatakse sellest viivitamata politseid ning tagatakse selle üleandmine politseile, kui see on ohutu.
(5)Käesoleva paragrahvi lõike 2 alusel koostatud dokumenti säilitatakse kuus kuud dokumendi koostamisest arvates käesoleva seaduse nõuete täitmise kontrollimiseks ja süüteomenetluse läbiviimiseks.”; 7) paragrahvi 26¹ lõikes 1 ja § 28 lõikes 7¹ asendatakse tekstiosa „riigikaitseseaduse alusel määratud alaliseks või ajutiseks riigikaitseobjektiks” tekstiosaga „kriisiolukorra ja riigikaitse seaduse alusel määratud ajutiselt või alaliselt kaitstavaks olulise tähtsusega objektiks”; 8) paragrahvi 27 lõikes 1 asendatakse tekstiosa „§-des 21–26” tekstiosaga „§-des 21–26¹”; 9) paragrahvi 28 lõiget 4 täiendatakse punktidega 4–6 järgmises sõnastuses: „4) maanduma sundimise vahend; 5) juhtimise ülevõtmise vahend; 6) raadioside piiraja.”; 10) paragrahvi 28 täiendatakse lõigetega 6¹ ja 6² järgmises sõnastuses: „(6¹) Turvatöötaja ja turvajuht võivad kasutada mehitamata õhusõiduki lendu sekkumiseks maanduma sundimise vahendit ja juhtimise ülevõtmise vahendit üksnes juhul, kui turvaobjekt on riigikaitseseaduse alusel määratud alaliseks või ajutiseks riigikaitseobjektiks. (6²) Turvatöötaja ja turvajuht võivad kasutada mehitamata õhusõiduki lendu sekkumiseks raadioside piirajat üksnes juhul, kui turvaobjekt on riigikaitseseaduse alusel määratud alaliseks või ajutiseks riigikaitseobjektiks ja see tuleneb riigikaitseseaduse § 85 lõike 1 punktis 2 nimetatud riigikaitseobjekti turvaplaanist. Raadioside piirajat võib raadiohäirete tekitamiseks kasutada üksnes elektroonilise side seaduse §-s 115 sätestatud juhtudel ja korras.”; 11) paragrahvi 28 lõiked 6¹ ja 6² muudetakse ning sõnastatakse järgmiselt: „(6¹) Turvatöötaja ja turvajuht võivad kasutada mehitamata õhusõiduki lendu sekkumiseks maanduma sundimise vahendit ja juhtimise ülevõtmise vahendit üksnes juhul, kui turvaobjekt on kriisiolukorra ja riigikaitse seaduse alusel määratud ajutiselt või alaliselt kaitstavaks olulise tähtsusega objektiks. (6²) Turvatöötaja ja turvajuht võivad kasutada mehitamata õhusõiduki lendu sekkumiseks raadioside piirajat üksnes juhul, kui turvaobjekt on kriisiolukorra ja riigikaitse seaduse alusel määratud ajutiselt või alaliselt kaitstavaks olulise tähtsusega objektiks ja see tuleneb kriisiolukorra ja riigikaitse seaduse § 24 lõike 8 punktis 2 nimetatud turvaplaanist. Raadioside piirajat võib raadiohäirete tekitamiseks kasutada üksnes elektroonilise side seaduse §-s 115 sätestatud juhtudel ja korras.”; 12) paragrahvi 28 täiendatakse lõikega 7¹ järgmises sõnastuses: „(7¹) Turvatöötaja ja turvajuht võivad lisaks käesoleva paragrahvi lõikes 7 sätestatule kasutada tulirelva mehitamata õhusõiduki suhtes selle lendu sekkumiseks, kui turvaobjekt on riigikaitseseaduse alusel määratud alaliseks või ajutiseks riigikaitseobjektiks ja mehitamata õhusõidukist elutähtsa teenuse toimepidevusele või turvaobjektile lähtuvat ohtu ei ole võimalik muu vahendiga tõrjuda või ei ole seda võimalik teha õigel ajal, ning tingimusel, et tulirelva kasutamisel tehakse kõik võimalik, et sellega ei seataks ohtu muud kaalukat hüve.”.
Käesoleva seaduse § 1 punktid 15–17, § 2 punkt 4, § 5 punkt 3, § 6 punkt 6, § 7 punkt 2 ning § 9 punktid 7 ja 11 jõustuvad 2026. aasta 1. oktoobril.
(34)Kui valvatava objekti kohal olevas õhuruumis mehitamata õhusõiduki maandumise märguannet ei täideta, võib õhusõiduki lendu sekkuda, sealhulgas sundida seda maanduma või suunata või takistada selle liikumist, kui on alust arvata, et õhusõidukist lähtub vahetu oluline või kõrgendatud oht valvataval objektil olevale varale või sellel viibivatele isikutele.”; 5) paragrahvi 72 lõiget 6 täiendatakse punktidega 6 ja 7 järgmises sõnastuses: „6) maanduma sundimise vahend; 7) juhtimise ülevõtmise vahend.”.
(4)Kui mehitamata õhusõiduki käitamisel tuleb komisjoni rakendusmääruse (EL) 2019/947 lisa A ja B osa kohaselt kasutada aktiveeritud ja ajakohastatud otsese kaugidentimise süsteemi, peab kaugidentimise süsteemi olema sisestatud selle mehitamata õhusõiduki süsteemi käitaja registreerimisnumber.”; 9) paragrahvis 60¹ asendatakse läbivalt tekstiosa „§ 4¹ lõikes 4” tekstiosaga „§ 4¹ lõikes 4 ja lõike 1¹ punktis 2”; 10) paragrahvi 60¹ lõike 8 punktis 2 ja lõikes 9 asendatakse tekstiosa „lennupiirangutega alas ja geograafilises alas” tekstiosaga „lennupiirangutega alas, geograafilises alas ja ajutises geograafilises alas”; 11) paragrahvi 60¹ lõike 8 punkt 3 tunnistatakse kehtetuks; 12) paragrahvi 60¹ täiendatakse lõigetega 8¹ ja 8² järgmises sõnastuses: „(8¹) Päästeameti pädevuses on riiklik järelevalve käesoleva seaduse § 4¹ lõike 1¹ punktis 2 sätestatud loa nõude täitmise üle ajutises geograafilises alas, kus ta on sama paragrahvi lõike 7 alusel määratud loa andjaks. (8²) Kui pädev korrakaitseorgan ei saa või ei saa õigel ajal välja selgitada või tõrjuda mehitamata õhusõidukist lähtuvat olulist või kõrgendatud ohtu või kõrvaldada korrarikkumist, kohaldab Politsei- ja Piirivalveamet edasilükkamatuid meetmeid korrakaitseseaduse alusel ning teavitab viivitamata pädevat korrakaitseorganit. Politsei- ja Piirivalveamet kohaldab edasilükkamatuid meetmeid, kui see ei takista ülemäära tema enda ülesannete täitmist.”; 13) paragrahvi 60² lõikes 1 asendatakse tekstiosa „38, 49” tekstiosaga „38, 45¹, 49”; 14) paragrahvi 60² lõikes 1¹ asendatakse tekstiosa „45, 46” tekstiosaga „45, 45¹, 46”; 15) paragrahvi 60² lõikes 7 asendatakse tekstiosa „sundida nendes alades lendavat mehitamata õhusõidukit maanduma” tekstiosaga „kohaldada korrakaitseseaduse §-s 45¹ sätestatud riikliku järelevalve erimeedet korrakaitseseaduses sätestatud alusel ja korras”; 16) paragrahvi 60² lõiked 9 ja 10 muudetakse ning sõnastatakse järgmiselt: „
(9)Vahetu sunni rakendamisel võib kasutada järgmisi erivahendeid: 1) maanduma sundimise vahend; 2) juhtimise ülevõtmise vahend; 3) raadioside piiraja.
(10)Raadioside piirajat võib raadiohäirete tekitamiseks kasutada üksnes elektroonilise side seaduse §-s 115 sätestatud juhtudel ja korras.”; 17) paragrahvi 6053 lõikes 2 ja § 6054 lõikes 2 asendatakse arv „12 000” arvuga „400 000”; 18) paragrahvi 6056 lõikes 1² asendatakse tekstiosa „, Politsei- ja Piirivalveamet või Päästeamet” tekstiosaga „või Politsei- ja Piirivalveamet”; 19) paragrahvi 6056 täiendatakse lõikega 17 järgmises sõnastuses: „
(17)Käesoleva seaduse §-s 6014 sätestatud väärteo kohtuväline menetleja on Päästeamet, kui väärtegu on seotud ajutises geograafilises alas, kus Päästeamet on § 4¹ lõike 7 alusel määratud loa andjaks, loata lendamisega või loas sätestatud tingimuse rikkumise korral.”.