Regionaalministri 22. novembri 2023. a määruses nr 82 „Perioodi 2023–2027 erametsade kliimamuutustega kohanemise investeeringutoetus” tehakse järgmised muudatused: 1) määruse preambulit täiendatakse pärast tekstiosa „§ 7 lõike 2” tekstiosaga „, § 12 lõike 3”; 2) paragrahvi 4 lõike 1 punktis 1 asendatakse tekstiosa „30-aastase” sõnaga „kümneaastase”; 3) paragrahvi 5 lõike 1 punkt 4 sõnastatakse järgmiselt: „4) hooldusraiet tehakse metsamaa osal, mis ei asu looduskaitseseaduse § 4 lõike 1 punktis 1 nimetatud kaitseala või sama lõike punktis 4 nimetatud püsielupaiga sihtkaitsevööndis ega Natura 2000 piiranguvööndis ning hoiualal asuvas metsaelupaigas, mis tuleneb nõukogu direktiivi 92/43/EMÜ looduslike elupaikade ning loodusliku loomastiku ja taimestiku kaitse kohta (EÜT L 206, 22.07.1992, lk 7–50) I lisast või mille kohta ei ole algatatud looduskaitseseaduse § 9 lõike 1 alusel kaitse alla võtmise menetlust sihtkaitsevööndina.”; 4) paragrahvi 5 lõige 4 sõnastatakse järgmiselt: „
(4)Toetust ei anta järgmiste metsamaade maapinna mineraliseerimiseks: 1) kuivendamata metsamaa, mille boniteediklass on 4–5A; 2) põua tõttu kahjustatud metsamaa.”; 5) paragrahvi 7 lõiget 2 täiendatakse punktiga 11¹ järgmises sõnastuses: „11¹) looduskaitseseaduse § 4 lõikes 1 nimetatud kaitstaval loodusobjektil hooldusraie tegemise kulu, kui kaitse-eeskirja kohaselt ei ole hooldusraie seal lubatud;”; 6) paragrahvi 8 tekst sõnastatakse järgmiselt: „
(1)Kui aia ostmise ja paigaldamise eeldatav käibemaksuta maksumus on 100 000 eurot või sellest suurem, koostab taotleja nimetatud tegevuse maksumuse prognoosi ning korraldab enne aia ostmise ja paigaldamisega alustamist ostumenetluse §-s 16¹ sätestatud viisil. Prognoosis esitatakse andmed aia ostmise ja paigaldamise kogumaksumuse ja abikõlblike kulude kohta, mis peavad olema põhjendatud, üksikasjalikult kirjeldatud, tuginema tegelikele asjaoludele ning olema vajaduse korral tõendatavad.
(2)Kui aia ostmise ja paigaldamise eeldatav käibemaksuta maksumus on alla 100 000 euro, selgitab taotleja kulude mõistlikkuse välja selles paragrahvis sätestatud viisil.
(3)Kui aia ostmise ja paigaldamise raames tellitava töö või teenuse või ostetava vara käibemaksuta maksumus on alla 100 000 euro, kuid ületab 20 000 eurot, küsib taotleja üksteisest sõltumatute asjakohaste hinnapakkujate käest vähemalt kolm võrreldavat hinnapakkumust.
(4)Taotleja võib küsida alla kolme hinnapakkumuse, kui kolme hinnapakkumust küsida ei ole objektiivselt võimalik, eelkõige kui turul puudub asjaomase töö, teenuse või vara pakkujate paljusus.
(5)Hinnapakkumus peab sisaldama taotleja nime, hinnapakkuja nime, registrikoodi ja kontaktandmeid, hinnapakkumuse väljastamise kuupäeva, töö, teenuse või vara üksikasjalikku kirjeldust ning käibemaksuta ja käibemaksuga maksumust ning vajaduse korral tehniliste tingimuste loetelu, mis osutab tehnilisele spetsifikatsioonile.
(6)Hinnapakkumuse küsimisel hoidub taotleja huvide konfliktist. Huvide konfliktina käsitatakse olukorda, kus taotlejal või tema nimel tegutseval isikul, sealhulgas töötajal, juhatuse liikmel või muul pädeval esindajal, kes on kaasatud ostumenetluse ettevalmistamisse või korraldamisse või kes võib muul moel mõjutada selle ostumenetluse tulemust, on finantsalaseid, majanduslikke või muid isiklikke huvisid, mida võib käsitada tema erapooletust ja sõltumatust kahjustavatena.
(7)Taotleja ei või lõikes 3 sätestatud nõude eiramiseks jaotada osadeks aia ostmise ja paigaldamise raames tellitavat tööd või teenust või ostetavat vara, mis on funktsionaalselt koos toimiv või vajalik sama eesmärgi saavutamiseks. Taotleja võib jaotada aia ostmise ja paigaldamise raames tellitava töö või teenuse või ostetava vara osadeks, kui see on objektiivsel põhjusel õigustatud.”; 7) paragrahvi 10 lõike 2 esimeses lauses asendatakse sõnad „ilma intressita” tekstiosaga „, sealhulgas maksuhalduri haldusaktiga kindlaksmääratud intress,”; 8) paragrahvi 12 lõike 2 punkti 5 täiendatakse pärast sõna „dokumendid” tekstiosaga „, sealhulgas kui aia ostmise ja paigaldamise raames tellitava töö või teenuse või ostetava vara käibemaksuta maksumus on alla 20 000 euro, siis sellise kulu kirjeldus”; 9) paragrahvi 13 lõige 2 sõnastatakse järgmiselt: „
(2)Pärast taotluse esitamise tähtpäeva esitab KIK toetust taotlenud FIE-de nimekirja PRIA-le, kes esitab selle mikroettevõtja määratlusele vastavuse selgitamiseks Maksu- ja Tolliametile nende FIE-de tuludeklaratsiooni vormi E andmete saamiseks.”; 10) paragrahvi 13 lõikest 3 jäetakse välja tekstiosa „kuni 30-aastase puistu, sealhulgas kuni kümneaastase”; 11) paragrahvi 14 lõige 3 tunnistatakse kehtetuks; 12) paragrahvi 14 lõike 6 esimest lauset täiendatakse pärast sõna „osakaalu” sõnadega „katastriüksusel paikneva” ja teist lauset täiendatakse pärast sõna „osakaalu” sõnadega „katastriüksusel paiknevate”; 13) paragrahvi 15 lõikest 4 jäetakse välja sõnad „ning strateegiakavas esitatud”; 14) määrust täiendatakse §-ga 16¹ järgmises sõnastuses: „§ 16¹. Ostumenetlus riigihangete registris
(1)Kui aia ostmise ja paigaldamise eeldatav käibemaksuta maksumus on 100 000 eurot või sellest suurem, peab toetuse saaja enne aia ostmise ja paigaldamisega alustamist korraldama aia ostmise ja paigaldamise raames tellitava töö või teenuse või ostetava vara mõistliku maksumuse väljaselgitamiseks riigihangete registris ostumenetluse.
(2)Ostumenetluse korraldamine riigihangete registris peab vastama järgmistele nõuetele: 1) ostumenetluse väljakuulutamisel avaldatakse riigihangete registris ostuteade, millest nähtuvad tehtava töö, osutatava teenuse või ostetava vara kirjeldus ja tehnilised andmed ning majanduslikult soodsaima hinnapakkumuse väljaselgitamiseks hinnapakkumuste valikukriteeriumid ja hinnapakkumuste esitamise tähtpäev; 2) hinnapakkumuste esitamise tähtaeg on vähemalt 15 tööpäeva; 3) teade ostumenetluse kohta on avalik; 4) ostumenetlusega seotud teabevahetus ostumenetluse korraldaja ja hinnapakkuja vahel, sealhulgas ostuteatele ja sellega seotud dokumentidele juurdepääsu võimaldamine ning hinnapakkumuste ja selgituste esitamine, toimub riigihangete registris; 5) hinnapakkumused võetakse vastu ja avatakse riigihangete registris; 6) punktis 1 sätestatud tingimusi ei tohi muuta ja parima hinnapakkumuse valimisel ei tohi neist kõrvale kalduda; 7) KIK-i esindajale antakse Vabariigi Valitsuse 31. augusti 2017. a määruse nr 137 „Riigihangete registri põhimäärus” § 21 lõike 1 punkti 19 kohane vaatleja roll.
(3)Hinnapakkumus peab sisaldama toetuse saaja nime, hinnapakkuja nime, registrikoodi ja kontaktandmeid, hinnapakkumuse väljastamise kuupäeva ning töö, teenuse või vara üksikasjalikku kirjeldust ning käibemaksuta ja käibemaksuga maksumust ning tehniliste tingimuste loetelu, mis osutab tehnilisele spetsifikatsioonile.
(4)Toetuse saaja võib loobuda ostumenetluse korraldamisest riigihangete registris, kui see on objektiivselt põhjendatud, eelkõige kui turul puudub asjaomase töö, teenuse või vara pakkujate paljusus.
(5)Toetuse saaja ei või lõikes 1 sätestatud nõude eiramiseks jaotada osadeks aia ostmise ja paigaldamise raames tellitavat tööd või teenust või ostetavat vara, mis on funktsionaalselt koos toimiv või vajalik sama eesmärgi saavutamiseks. Toetuse saaja võib jaotada aia ostmise ja paigaldamise raames tellitava töö või teenuse või ostetava vara osadeks, kui see on objektiivsel põhjusel õigustatud.”; 15) paragrahvi 17 lõiget 1 täiendatakse punktiga 4¹ järgmises sõnastuses: „4¹) tagab KIK-ile riigihangete registris juurdepääsu ostumenetlusele;”; 16) paragrahvi 18 lõike 2 punkti 3 täiendatakse pärast sõna „kohta” tekstiosaga „, kui toetust taotletakse aia ostmiseks ja paigaldamiseks”; 17) määruse lisa 3 kehtestatakse uues sõnastuses (lisatud).
Regionaal- ja põllumajandusministri 9. augusti 2024. a määruses nr 53 „Perioodi 2023–2027 metsataimlate arendamise investeeringutoetus” tehakse järgmised muudatused: 1) paragrahvi 3 lõike 1 punktid 1 ja 2 sõnastatakse järgmiselt: „1) ehitise või niisutussüsteemi ehitamine ehitusseadustikus või maaparandusseaduses sätestatud tingimustel ja korras; 2) tehnoloogia kasutuselevõtmine või seadme, sealhulgas tarviku või niisutuseks vajaliku seadme soetamine.”; 2) paragrahvi 3 lõiget 2 täiendatakse punktiga 3 järgmises sõnastuses: „3) keskkonnamõju hindamise tellimine.”; 3) paragrahvi 3 lõiget 3 täiendatakse pärast sõna „ehitis” sõnadega „või niisutussüsteem”; 4) määrust täiendatakse §-ga 3¹ järgmises sõnastuses: „§ 3¹. Nõuded niisutussüsteemi investeeringu kohta
(1)Toetust antakse niisutussüsteemi ehitamiseks või niisutuseks vajaliku seadme soetamiseks (edaspidi koos niisutussüsteemi investeering), kui pärast niisutussüsteemi investeeringu tegemist saab niisutuseks kasutatava vee kogust mõõta.
(2)Kui niisutuseks kasutatava veekogumi seisund on vee kogusega seotud põhjustel vähemalt hea ja pärast niisutussüsteemi investeeringu tegemist taotleja senine niisutatav ala ei laiene, peab olemasoleva niisutussüsteemi ja kavandatava niisutussüsteemi tehnilistest parameetritest nähtuma, et niisutussüsteemi investeeringu elluviimise tulemusena väheneb niisutussüsteemi veekasutus võrreldes senisega vähemalt kümme protsenti.
(3)Kui niisutuseks kasutatava veekogumi seisund on vee kogusega seotud põhjustel vähem kui hea ja pärast niisutussüsteemi investeeringu tegemist taotleja senine niisutatav ala ei laiene, peab niisutussüsteemi investeering vastama lõikes 4 ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/2115 artikli 74 lõike 4 punktides a ja b sätestatud tingimustele ning niisutussüsteemi veekasutus peab vähenema võrreldes senisega vähemalt 50 protsenti.
(4)Veekogumi seisund on vähem kui hea, kui esineb vähemalt üks järgmistest asjaoludest: 1) põhjaveekogumi koguseline seisund on halb; 2) vooluveekogumi viimase hüdromorfoloogilise seisundi hinnangu kohaselt on veevõtt selle vooluveekogu valgalast kümne protsendi võrra suurem hinnangu andmise aasta aastasest vooluhulgast või maismaa seisuveekogumi viimase hüdromorfoloogilise seisundi hinnangu kohaselt on hüdroloogilise seisundiklassi väärtus suurem kui 2 või kui nimetatud hinnanguid ei ole antud, siis pinnaveekogumi ökoloogiline seisund on kesine, halb või väga halb; 3) pinnaveekogumi ökoloogiline seisund on hea seisundiklassi usaldusväärsuse tasemega 0.
(5)Lõigetes 2 ja 3 sätestatud nõudeid ei kohaldata, kui niisutuseks vajalik seade soetatakse üksnes olemasoleva toimiva niisutussüsteemi elemendi energiatõhususe suurendamiseks või kui niisutussüsteemi veehoidla ehitatakse ilma niisutussüsteemi veekasutust muutmata.
(6)Toimiv niisutussüsteem selle määruse tähenduses on avamaal asuv niisutussüsteem, mis on kantud maaparandusseaduse alusel peetavasse maaparandussüsteemide registrisse.
(7)Kui kavandatava niisutussüsteemi investeeringu tegemise tulemusel suureneb niisutatud ala netopindala ja see mõjutab konkreetset põhja- või pinnaveekogumit, antakse toetust üksnes järgmistel tingimustel: 1) keskkonnaportaalis avaldatud viimase veekogumi seisundiinfo kohaselt on veekogumi seisund vee kogusega seotud põhjustel vähem kui hea, ja 2) keskkonnamõju eelhinnangust või keskkonnamõju hindamise aruandest, mille on heaks kiitnud Keskkonnaamet, nähtub, et niisutussüsteemi investeeringul ei ole olulist negatiivset mõju keskkonnale, sealhulgas see ei takista mõjutatava veekogumi hea seisundi säilimist või saavutamist.
(8)Niisutussüsteemi veehoidla ehitamiseks antakse toetust üksnes tingimusel, et sellega ei kaasne olulist negatiivset mõju keskkonnale, sealhulgas see ei takista mõjutatava veekogumi hea seisundi säilimist või saavutamist.
(9)Niisutussüsteemis taaskasutusvee kasutamiseks antakse toetust üksnes tingimusel, et sellise veega varustamine ja selle vee kasutamine on kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EL) 2020/741, mis käsitleb vee taaskasutuse miinimumnõudeid (ELT L 177, 05.06.2020, lk 32–55), sätestatud nõuetega.
(10)Niisutussüsteemi ehitamise korral peavad arvestusliku ja tegeliku veekasutuse vähenemise arvutused ja hinnang nähtuma niisutussüsteemi ehitusprojektis. Niisutuseks vajaliku seadme puhul tuginevad arvestusliku ja tegeliku veekasutuse vähenemise arvutus ja hinnang selle seadme tehnilistele parameetritele.
(11)Lõigetes 2–8 ja lõikes 10 nimetatud nõudeid ei kohaldata niisutussüsteemi investeeringule, mille puhul ei ole veeluba veeseaduse § 187 punktide 1 ja 2 kohaselt kohustuslik.”; 5) paragrahvi 5 lõike 2 punktist 5 jäetakse välja sõnad „keskkonnamõju hindamisega või”; 6) paragrahvi 5 lõike 2 punktis 13 asendatakse läbivalt sõna „tehtud” sõnaga „tekkinud” ning asendatakse tekstiosa „lõikes 2” tekstiosaga „lõike 2 punktides 1 ja 3”; 7) paragrahvi 5 lõiget 2 täiendatakse punktiga 13¹ järgmises sõnastuses: „13¹) liisingumakse, kui liisinguandja ei ole krediidiasutuste seaduse alusel tegutsev krediidi- või finantseerimisasutus;”; 8) paragrahvi 6 lõike 1 esimeses lauses ning lõigetes 2 ja 3 ning § 15 lõikes 1 asendatakse arv „30 000” arvuga „100 000”; 9) paragrahvi 6 lõikes 3 ja § 10 lõike 2 punktis 1 asendatakse arv „5000” arvuga „20 000”; 10) paragrahvi 6 lõike 6 sissejuhatavat lauseosa täiendatakse pärast sõna „ehitise” tekstiosaga „, sealhulgas niisutussüsteemi”; 11) paragrahvi 10 lõiget 1 täiendatakse punktiga 10 järgmises sõnastuses: „10) teave selle kohta, kas toetuse abil soetatakse vara liisingulepingu alusel.”; 12) paragrahvi 10 lõike 2 punkti 5 täiendatakse pärast sõna „ehitise” sõnadega „või niisutussüsteemi”; 13) paragrahvi 10 lõike 2 punkt 6 sõnastatakse järgmiselt: „6) ehitise või niisutussüsteemi ehitamise korral vähemalt eelprojekti staadiumis ehitusprojekt, kui see on nõutav ehitusseadustiku või maaparandusseaduse kohaselt;”; 14) paragrahvi 10 lõiget 2 täiendatakse punktidega 10–13 järgmises sõnastuses: „10) projekti maksumuse prognoos, kui projekti eeldatav käibemaksuta maksumus on 100 000 eurot või sellest suurem; 11) paragrahvi 3¹ lõike 7 punktis 2 nimetatud juhul keskkonnamõju eelhinnang või keskkonnamõju hindamise aruanne; 12) niisutuseks vajaliku seadme soetamise korral dokument, millest nähtuvad soetatava seadme tehnilised parameetrid, ja kui asjakohane, siis dokument, millest nähtuvad olemasoleva asendatava seadme tehnilised parameetrid; 13) niisutuseks vajaliku seadme soetamise korral arvutused ja hinnangud § 3¹ lõikes 2 või 3 nimetatud arvestusliku ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/2115 artikli 74 lõigetes 4 ja 6 nimetatud tegeliku veekasutuse vähenemise kohta, kui see on asjakohane ja kui niisutussüsteemi investeering ei eelda niisutussüsteemi ehitamise korral vähemalt eelprojekti staadiumis ehitusprojekti koostamist.”; 15) paragrahvi 12 lõige 7 sõnastatakse järgmiselt: „
(7)Hindamiskriteeriumite miinimumnõuded on järgmised: 1) taotlus on saanud lõikes 3 sätestatud esimese hindamiskriteeriumi eest hindeks vähemalt 1,00 ja 2) taotlus on saanud lõigetes 4 ja 5 sätestatud iga hindamiskriteeriumi eest hindeks vähemalt 2,00.”; 16) paragrahvi 14 täiendatakse lõikega 1¹ järgmises sõnastuses: „(1¹) Kui vara soetatakse liisingulepingu alusel, võtab toetuse saaja toetuse abil soetatud vara sihipäraselt kasutusse kahe aasta jooksul arvates PRIA poolt taotluse rahuldamise otsuse tegemisest ja see vara peab enne PRIA poolt viimase toetusosa maksmist olema läinud üle toetuse saaja omandisse. Liisinguleping peab lõppema hiljemalt 30. juunil 2029.”; 17) paragrahvi 14 lõige 2 sõnastatakse järgmiselt: „
(2)Toetuse saaja tagab toetatava tegevuse kestuse, sealhulgas säilitab toetuse abil ehitatud või soetatud vara ning kasutab seda sihtotstarbeliselt, järgmise perioodi jooksul (edaspidi koos sihipärase kasutamise periood): 1) ehitamise korral või müügilepingu alusel vara soetamise korral vähemalt kolm aastat arvates PRIA poolt viimase toetusosa maksmisest; 2) liisingulepingu alusel vara soetamise korral vähemalt kolm aastat arvates liisingulepingu sõlmimisest või vähemalt liisinguperioodi lõpuni olenevalt sellest, kumb tähtpäev saabub hiljem; 3) kui toetatav tegevus viiakse ellu nii punktis 1 kui ka punktis 2 sätestatud viisil, siis vähemalt kolm aastat arvates PRIA poolt viimase toetusosa maksmisest ehitamise korral või müügilepingu alusel vara soetamise korral või vähemalt kolm aastat arvates liisingulepingu sõlmimisest või vähemalt liisinguperioodi lõpuni olenevalt sellest, milline tähtpäev saabub kõige hiljem.”; 18) paragrahvi 17 lõike 4 punkt 4 tunnistatakse kehtetuks ja paragrahvi täiendatakse lõikega 5 järgmises sõnastuses: „
(5)Kui vara soetatakse liisingulepingu alusel, esitab toetuse saaja maksetaotluse esmakordse esitamise korral ja liisingulepingu või maksegraafiku muutumise korral koos maksetaotlusega lisaks lõike 3 punktides 1 ja 2 nimetatud dokumentidele liisinguandja ning toetuse saaja vahel sõlmitud liisingulepingu, maksegraafiku ja liisingueseme üleandmise akti.”.