Ehitusseadustikus tehakse järgmised muudatused: 1) paragrahvi 8 teises lauses asendatakse sõnad1 tekst muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „varale või keskkonnale” sõnadega „varaleKäesoleva seadustiku eesmärk on soodustada kestliku ja kvaliteetse ehitatud keskkonna arengut ning tagada ohutus, keskkonnale, riigi julgeolekule või riigikaitseobjektileehitatud keskkonna eesmärgipärane toimivus ja kasutatavus.”; 2) paragrahvi 44 täiendatakse punktidega 10¹2 lõike 1 teine lause muudetakse ja 10² järgmises sõnastusessõnastatakse järgmiselt: „10¹Käesoleva seadustiku nõuded tegevusele avalikus veekogus kohalduvad samaväärselt ka tegevusele mereala majandusvööndis.”; 3) ehitise või ehitamisega kaasneb oht riigi julgeolekule või riigikaitseobjektile ja seda ei ole võimalik vältida ega välistadaparagrahvi 3 lõige 3 tunnistatakse kehtetuks; 10²4) samale asukohale on antud või menetletakse ehituslubaparagrahvi 4 lõike 3 teine lause muudetakse ja nende lubade koos realiseeriminesõnastatakse järgmiselt: „Ümberehitamisena ei ole võimalik;käsitleta olemasoleva ehitise üksiku osa vahetamist samaväärse vastu.”; 35) paragrahvi 464 lõike 1 punktis 13 punkt 3 muudetakse ja lõike 2 punktis 1 ning § 55 punktis 9 asendatakse tekstiosasõnastatakse järgmiselt: „3) paigaldatakse, muudetakse või” tekstiosaga „ lammutatakse tehnosüsteemi, mis muudab ehitise välisilmet või muid omadusi;”; 46) paragrahvi 46 lõiget 2 täiendatakse punktiga4 lõike 3 järgmises sõnastusespunkt 6 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „36) ehitusloa andmisel ei ole järgitud õigusaktidest tulenevaid nõudeid ja ehitis kujutab ohtu riigi julgeolekuletaastatakse osaliselt või riigikaitseobjektiletäielikult hävinud ehitis olemuslikult sarnasena.”; 7) paragrahvi 4 lõike 4 neljas lause muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „Ehitis on olemuslikult sarnane, kui selle maht ja kasutusotstarve ei muutu ning sedaarhitektuurilised lahendused ei ole võimalik vältida ega välistada, kusjuures mõlemad tingimused peavad esinema korragamuutu või muutuvad väga vähesel määral ajakohaste ehitusmaterjalide või tehnosüsteemide kasutuselevõtu või eluruumile esitatavate nõuete täitmise tõttu.”; 58) paragrahvi 554 täiendatakse punkiga 9lõikega 4¹ järgmises sõnastuses: „9(4¹) ehitisTehnovõrgu või -rajatise ümberehitamiseks loetakse muu hulgas olukorda, kus tehnovõrk või -rajatis lammutatakse ja selle asemele ehitatakse olemuslikult sarnane tehnovõrk või -rajatis. Tehnovõrku või -rajatist loetakse olemuslikult sarnaseks, kui selle asukoht ei vasta käesoleva seadustiku § 120 lõike 3 alusel antud kooskõlastuselemuutu ja ehitise kasutamisega kaasneb oht riigi julgeolekule ning sedakaitsevöönd ei ole võimalik vältida ega välistadalaiene, kusjuures mõlemad tingimused peavad esinema korragakõrgus või maht muutub kuni 33 protsenti ning selle kasutusotstarve ja mõju jäävad varasemaga sarnaseks.”; 69) paragrahvist 104 moodustatakse 12. peatüki 1. jaguparagrahvi 5 esimene lause muudetakse ja selle pealkiri sõnastatakse järgmiselt: „1Ehitusprojekt on projekteerimise käigus koostatud teabekogum, mis sisaldab ehitamiseks vajalikku teavet. jagu Kohaldamisala”; 710) paragrahvi 104 lõige 19 tekst muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(1) Käesoleva peatüki sätteid kohaldatakse avalikus veekogusEhitis, ehitamine ja ehitise kasutamine peavad olema võimalikult keskkonnasäästlikud, seejuures tuleb uue ehitise ehitamisele ja avaliku veekogu koormamisele kaldaga püsivalt ühendamata ehitisegaeelistada ehitise ajakohastamist ning ehitamisel kasutada loodusvarasid säästlikult.”; 8) paragrahvidest 105–113 moodustatakse 12 Projekteerimisel tuleb arvestada teadaolevate kliimamuutuste mõjuga. peatüki (2. jagu) Ehitis, ehitamine ja selle pealkiri sõnastatakse järgmiselt: „2. jagu Avalikus veekogus ehitise ehitamine”; 9) paragrahvi 105 lõiget 3 täiendatakse punktiga 6 järgmises sõnastuses: „6) ehitiselekasutamine peavad soodustama vastutustundlikku maakasutust, nagu ujuvhotellsäästvaid liikumisviise ning ehitatud keskkonna mitmekesisust, -saun, -restorankohandatavust ja muu kaldalt tulijaid teenindav ehitistaaskasutust.”; 10) paragrahvi 106 lõikest 3 jäetakse välja sõnad „kaldaga funktsionaalselt seotud või”; 11) paragrahvi 108 lõige11 lõike 2 punktid 1–5 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(1) struktuuri terviklikkust, sealhulgas vastupidavust, konstruktsioonilist tugevust, kasutatavust ja stabiilsust; 2) Kaldaga püsivalt ühendamatatuleohutust, sealhulgas evakuatsiooni- ja käesoleva seadustiku § 105 lõikepäästevajadusi; 2¹) varjendi rajamist; 3 punktides 1–) hügieenitingimusi ja kaitset tervist kahjustava mõju eest; 4 nimetatud ehitise puhul tuleb enne ehitusloa taotluse esitamist taotleda hoonestusluba käesoleva seadustiku § 113³ alusel.) kasutamise ohutust ja ligipääsetavust; 5) mürakaitset ja akustilisi omadusi;”; 12) paragrahvi 108 lõikes 3 asendatakse tekstiosa „veeseaduse § 218 lõikes11 lõike 2” tekstiosaga „§ 113³ lõikes 2” punkt 8 tunnistatakse kehtetuks; 13) paragrahvi 109 lõikes11 lõiget 2 asendatakse tekstiosatäiendatakse punktiga 8¹ järgmises sõnastuses: „veeseaduse §-s 223” tekstiosaga „§-s 1138¹³) heitmete sattumist ehitisest väliskeskkonda seda kahjustamata;”; 14) paragrahvi 10911 lõige 3 tunnistatakse kehtetuks; 15) seadustiku 12. peatükki täiendatakse 3.muudetakse ja 4. jaoga järgmises sõnastusessõnastatakse järgmiselt: „(3. jagu Avaliku veekogu koormamine kaldaga püsivalt ühendamata ehitisega § 113¹. Hoonestusluba) Ehitisele esitatavate nõuete puhul järgitakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (1EL) Hoonestusluba on tähtajaline õigus koormata avaliku veekogu piiritletud ala selle põhjaga püsivalt ühendatud ehitisega2024/3110, mis ei ole püsivalt ühendatud kaldaga. Riik ei pea avaliku veekogu ehitisega koormamiseks taotlema hoonestusluba.millega sätestatakse ehitustoodete ühtlustatud turustusreeglid ja tunnistatakse kehtetuks määrus (2EL) Ehitisnr 305/2011 (ELT L, mis on ehitatud hoonestusloa alusel ja millele hoonestusluba laieneb2024/3110, on hoonestusloa oluline osa ning kuulub omandiõiguse alusel hoonestusloa omajale18. Avaliku veekogu põhjaga püsivalt ühendatud ehitised, mis ei ole püsivalt ühendatud kaldaga ning millel puudub hoonestusluba või hoonestusloa kehtivus on lõppenud või hoonestusluba on kehtetuks tunnistatud, on avaliku veekogu olulised osad ja kuuluvad omandiõiguse alusel riigile12. (32024) Hoonestusluba ei asenda teisi seaduses ettenähtud lube, mis on vajalikud hoonestusloa oluliseks osaks oleva ehitise ehitamiseks ja kasutamiseks, kui seaduses ei sätestata teisitiI lisas sätestatud olulisi nõudeid.”; 15) paragrahvi 12 täiendatakse lõikega 2¹ järgmises sõnastuses: „(42¹) Avaliku veekogu koormatava ala moodustabPädev asutus võib põhjendatud juhul lubada ajutise ehitise ja selle teenindamiseks vajalike rajatiste alune pind. Ühe hoonestusloa alusel ehitatava ehitiste kogumi puhul loetakse koormatavaks alaks ka üksikute ehitiste vaheline kuni 1000-meetrine vahemaaehitamist kinnisasjale, mida arvestatakse ehitiste laiusgabariidist lähtuvalt. Tuuleelektrijaama ehitisealuse pindala hulka arvestatakse ka tuuleelektrijaama koosseisu kuuluvate üksikute tuulikute vahelised kuni 1000-meetrised vahemaadmille üldplaneeringujärgne juhtotstarve, mida arvestatakse tuulikute laiusgabariidist lähtuvalt, ja tuuleelektrijaama teenindamiseks vajalike rajatistedetailplaneeringujärgne krundi kasutamise sihtotstarve või katastriüksuse sihtotstarve ei vasta ajutise ehitise alune pindkasutusotstarbele, tingimusel, et üldplaneeringust tulenev maa-ala juhtotstarve jääb valdavaks ning detailplaneeringu olemasolu korral on tagatud detailplaneeringu terviklahenduse elluviidavus. (5”; 16) Käesolevat jagu ei kohaldata avaliku veekogu süvendamisele ja avalikku veekogusse paigaldatavale navigatsioonimärgile. § 113². Riigi alustatud hoonestusloa menetlus (paragrahvi 13 täiendatakse lõikega 1) Riik võib taotleda hoonestusluba eesmärgiga koormata avalikku veekogu¹ järgmises sõnastuses: „(1¹) meretuulepargigaLähtudes ehitise olemusest, tuleb ehitise sobivuse hindamisel muu hulgas arvestada asukoha eripära ja konteksti ning funktsionaalset ja esteetilist sobivust ümbritsevasse ruumi.”; 217) vesiviljelusega seotud ettevõtluseks ettenähtud ehitisegaparagrahvi 13 lõige 3 muudetakse ja selle teenindamiseks vajalike rajatistega. sõnastatakse järgmiselt: „(2) Riik korraldab hoonestusloa võõrandamiseks enampakkumise või valikpakkumise 18 kuu jooksul hoonestusloa andmisest arvates. (3) Hoonestusloa enampakkumise või valikpakkumise läbiviimisel juhindub riigivara valitseja või tema volitatud isik riigivaraseadusestEhitusprojekti esitamise, arvestades käesoleva seadustikuga kehtestatud erisusi. (4) Pärast riigi esitatud hoonestusloa taotlust samale veekogu alale esitatud hoonestusloa taotlused tagastab Tarbijakaitseselle sisu ja Tehnilise Järelevalve Amet (käesolevas jaos edaspidi pädev asutus) läbi vaatamata. (5) Riigi esitatud hoonestusloa taotluse menetlemisele ei kohaldata käesoleva seadustiku § 113⁶. (6) Avaliku veekogu ehitisega koormamiseks riigi alustatava hoonestusloa menetlemise korravormi ning hoonestusloa enampakkumise ja valikpakkumise korrakoostamise nõuded kehtestab Vabariigi Valitsusvaldkonna eest vastutav minister määrusega. § 113³. Hoonestusloa taotlemine (1”; 18) Hoonestusloa taotlus esitatakse pädevale asutusele. (paragrahvi 14 lõike 1 punkti 2 täiendatakse pärast sõna „asjakohaseid” sõnadega „ehitusuuringuid ning”; 19) Hoonestusloa taotlus peab sisaldama järgmisi andmeid:paragrahvi 14 lõike 4 punkti 1) ehitise kasutamise otstarve täiendatakse pärast tekstiosa „ehitusprojekti ekspertiisile” tekstiosaga „, selle esitamisele ja säilitamisele”; 20) paragrahvi 14 lõike 4 punkt 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „2) ehitise maksimaalne kõrgusehitusuuringutele, nende esitamisele ja sügavussäilitamisele esitatavad nõuded, sealhulgas nõuded uuringu andmekoosseisule ning muud olulised tehnilised andmedtulemuste vormistamisele.”; 21) paragrahvi 15 lõike 3 punkti 1 täiendatakse pärast sõna „teostusjoonised” sõnadega „või teostusmudel”; 22) ehitiste arv koormataval alalparagrahvi 15 lõike 3 punkt 5 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „5) muud ehitamist iseloomustavad dokumendid, sealhulgas seadmete ja tehnosüsteemi seadistus- ja katseprotokollid ning ehitistealune pindalapaigaldusjuhendid.”; 423) avaliku veekogu koormatava ala koordinaadid paragrahvi 15 lõike 5 punkti 1 täiendatakse pärast sõnu „ehitamise dokumenteerimisele” sõnadega „ja koormatava ala suurus ruutmeetritesehitusdokumentidele”; 24) paragrahvi 15 lõike 5 punkt 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „2) avaliku veekogu elektrijaamaga koormamise puhul elektrijaama potentsiaalne võimsusehitusdokumentidele, nende üleandmisele ja põhivõrguettevõtja tehnilised tingimused põhivõrguga liitumise kohtasäilitamisele esitatavad nõuded, välja arvatud juhulseejuures täpsustades, kui hoonestusloa taotlejaks on põhivõrguettevõtjamillised dokumendid tuleb üle anda.”; 625) esialgne nimekiri kavandatud uuringutestparagrahvi 16 lõige 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(3) Ehitise kasutamise ja korrashoiu nõuded tulenevad heast tavast, mida hoonestusloa taotleja kavatseb hoonestusloa andmise otsustamiseks teha; 7õigusaktist või ehitise kohta koostatud hooldusjuhendist (edaspidi hooldusjuhend) hoonestusloa taotletav kestus.”; 826) äri-paragrahvi 17 lõige 1 muudetakse ja mittetulundusühingu puhul kinnitussõnastatakse järgmiselt: „(1) Hooldusjuhend sisaldab ehitisse paigutatud tehnosüsteemi, et äriregistrileseadme, toote või mittetulundusühingute ja sihtasutuste registrile esitatud andmed äriühingu osanikeerihooldust vajava konstruktsiooni või aktsionäridematerjali tootja määratud korrashoiunõudeid, mittetulundusühingu liikmete ning tegelike kasusaajatearvestades ehitise kasutamise eripära. Hooldusjuhend võib sisaldada ka teavet ehitise kasutamise kohta on täielikud ja tõesed; 9) teave nende finantsallikate kohta, millega plaanitakse rahastada hoonestusloa objektiks oleva ehitise valmimistauditi kohustuslikkuse kohta ja hilisemat kasutamistehitise korrashoiuks vajalikku muud teavet.”; 1027) pädeva asutuse nõudmisel muud asjakohased hoonestusloa taotlemisega seonduvad andmedparagrahvi 17 lõige 5 muudetakse ja dokumendid. sõnastatakse järgmiselt: „(35) Hoonestusloa taotlusele lisatakse kavandatava ehitise jaValdkonna eest vastutav minister võib kehtestada määrusega hooldusjuhendile, selle teenindamiseks vajalike rajatisteesitamisele ja säilitamisele esitatavad nõuded, sealhulgas veekaabelliinide asukohaplaannõuded hooldusjuhendi ajakohastamiseks, ning muud avaliku veekogu ehitisega koormamise seisukohast olulised dokumendid. Pärast hoonestusloa menetluse algatamisel pädeva asutuse määratud uuringute tegemist ja keskkonnamõju hindamist esitab hoonestusloa taotleja pädevale asutusele uuringute ja keskkonnamõju hindamise aruanded. Hoonestusloa taotleja esitab taotlusele algselt lisatud dokumendid uuestimäärata juhud, kui neid on pärast uuringute tegemist ja keskkonnamõju hindamist täpsustatudmillal nõutakse hooldusjuhendit.”; 28) paragrahvi 18 lõige 5 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(45) Valdkonna eest vastutav minister võibkehtestab määrusega kehtestada hoonestusloa taotluse andmekoosseisu ning täpsustavadehitise auditile, selle meetoditele, auditi esitamisele ja säilitamisele esitatavad nõuded taotlusele, samuti korralise ning erakorralise auditi juhud ja selle lisadelesageduse. § 113⁴. Hoonestusloa menetluse algatamine (1”; 29) Hoonestusloa menetluse algatamise või sellest keeldumise otsustab pädev asutus. paragrahvi 19 lõige 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(2) Pädev asutusKui omanik koostab ehitusprojekti, ehitab või teeb hoonestusloa menetluse algatamiseomanikujärelevalvet või sellest keeldumise otsusemuid käesoleva seadustiku § 113⁷ lõikes 3seadustikuga reguleeritud töid ise, § 113⁹ lõikes 3 või § 113¹¹ lõikes 4 sätestatud tähtaja jooksul. Põhjendatudpeab ta järgima asjatundlikkuse põhimõtet ja tagama töö nõuetele vastavuse, sealhulgas asjakohasel juhul on pädeval asutusel õigus tähtaega pikendadaehitamist dokumenteerima. (3) Hoonestusloa menetluse algatamisel määrab pädev asutus: 1) isiku, kelle taotlust hakatakse menetlema”; 230) keskkonnamõju hindamise algatamise või algatamata jätmise;paragrahvi 19 täiendatakse lõikega 3 järgmises sõnastuses: „(3) vajaduse korral uuringudKui juriidilisest isikust omanik ehitab ehitusloakohustuslikku ehitist või koostab ehitusloakohustusliku ehitise ehitusprojekti ise, mida hoonestusloa taotleja peab hoonestusloa andmise otsustamiseks tegemasiis kohalduvad talle samad nõuded nagu majandustegevuse korras tegutsevale isikule, ja nende tegemise tähtaja; 4) vajaduse korral tingimused, midasealhulgas peab arvestama, kui taotlusaluse ala kohta on algatatud rohkem kui üks hoonestusloa menetlustema kvalifikatsiooni tõendama haridusel ja töökogemusel põhinev kutseseaduse kohane kutse või taotlusaluse veekogu piiritletud ala koormamiseks kehtib teine hoonestuslubamuu õigusakti kohane pädevustunnistus.”; 531) muud vajalikud tingimused. (4) Pädev asutus võib hoonestusloa taotleja põhjendatud taotlusel pikendada hoonestusloa algatamisel määratud uuringute tegemiseparagrahvi 20 lõiked 1 ja muude tingimuste täitmise tähtaegu. § 113⁵. Asjaomase asutuse arvamus 2 muudetakse ning sõnastatakse järgmiselt: „(1) Pädev asutus esitab hoonestusloa taotluse arvamuse andmiseks asjaomastele asutustele. Tähtaeg arvamuse andmiseksOmanikul on 30 päeva. Kui asjaomane asutus ei ole arvamust määratud tähtaja jooksul andnud ega tähtaega pikendanud, võib taotluse lahendada asjaomase asutuse arvamuseta.kohustus tagada ehitise ehitamise üle asjatundlik järelevalve (2edaspidi omanikujärelevalve) Asjaomane asutus annab arvamuse hoonestusloa taotlejaga ja kavandatava ehitisega seotud võimalike ohtude kohta inimesele, varale, keskkonnale, riigi julgeolekule, elutähtsa teenuse toimepidevusele, riigiside toimimisele, riigikaitseobjektile või majandusele. (3) Asjaomane asutus võib küsida muudelt isikutelt ja hoonestusloa taotlejalt arvamuse kujundamiseks vajalikke dokumente ja lisateavet. (4) Asjaomasel asutusel on õigus teha ettepanek keelduda hoonestusloa menetluse algatamisest, kui: 1) asjaomase asutuse hinnangul esineb inimese elule, tervisele, keskkonnale või varale oluline negatiivne mõju, mida ei ole võimalik piisavalt vältida ega leevendada; 2) asjaomase asutuse ohuhinnangul tekib hoonestusloa taotlejaOmanikujärelevalve tegija ei või temagaolla majandustegevuse raames seotud isiku või kavandatava ehitise puhul oht riigi julgeolekulesama ehitisega seonduva muu tegevusega ega olla seotud isikutega, elutähtsa teenuse toimepidevusele, riigiside toimimisele, riigikaitseobjektile või majandusele ning seda ei ole võimalik kõrvaldadakelle tegevuse üle ta järelevalvet teeb.”; 332) hoonestusloa taotleja ei ole määratud tähtaja jooksul esitanud käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud dokumente ja lisateavet ega taotlenud nende esitamise tähtaja pikendamist; 424 täiendatakse lõikega 2¹ järgmises sõnastuses: „(2¹) hoonestusloa taotleja poolt käesolevaKäesoleva paragrahvi lõike 3 alusel esitatud dokumendid või lisateave2 punktis 11 nimetatud liiklusohutuse auditi tegevusalal tegutsedes on ebaõiged ja hoonestusloa taotleja ei ole 30 päeva jooksul asjaomase asutuse esitatud puuduste kõrvaldamise nõudest arvates puudusi kõrvaldanud. § 113⁶. Hoonestusloa taotluse teade (1) Kui asjaomane asutus ei teepädeva isiku tõendatud kvalifikatsiooni eeldus käesoleva seadustiku § 113⁵ 102 lõike 4 alusel ettepanekut keelduda hoonestusloa algatamisest ega esine § 113¹¹ lõigetes 1 ja  2 sätestatud asjaolusid, avaldab pädev asutus enne hoonestusloa menetluse algatamist teate Ametlikes Teadaannetes, vähemalt ühes üleriigilise levikuga päevalehes ja oma veebilehelpunktis 5 nimetatud õppekava läbimine ning õppekava korduv läbimine iga seitsme aasta tagant. (2”; 33) Teates avaldatakse hoonestusloa taotlejaparagrahvi 26 lõige 1 muudetakse ja taotluse andmed ning käesoleva seadustiku §-s 113⁷ sätestatud täiendavate hoonestusloa taotluste esitamise kord ja tähtaeg. § 113⁷. Täiendav hoonestusloa taotlus sõnastatakse järgmiselt: „(1) Käesoleva seadustiku § 113⁶ lõikes 1 sätestatud teate avaldamisest arvates 60 päeva jooksulProjekteerimistingimused on huvitatud isikul õigus esitada veekogu sama piiritletud ala ehitisega koormamiseks omapoolne käesoleva seadustiku §-s 113³ sätestatud nõuetele vastav hoonestusloa taotlus.vajalikud ehitusloakohustusliku hoone või ehitusloakohustusliku olulise avaliku huviga rajatise (2edaspidi käesolevas peatükis oluline rajatis) Pädeval asutusel on õigus lühendada käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud tähtaega täiendava hoonestusloa taotluse esitamiseksehitusprojekti koostamiseks, kuid mitte alla 30 päeva, kui taotletud hoonestusloa läbivaatamisel on ettenähtav, et puudub teiste isikute huvi omapoolsete hoonestusloa taotluste esitamiseksdetailplaneeringu koostamise kohustus, või muudel seaduses sätestatud juhtudel.”; 34) paragrahvi 26 täiendatakse lõikega 2¹ järgmises sõnastuses: „(32¹) KuiPädev asutus võib isiku taotluse alusel anda projekteerimistingimused ka käesoleva seadustiku § 113⁶ lõikesparagrahvi lõigetes 1 sätestatud teates märgitud tähtaja jooksul ei esitata täiendavat hoonestusloa taotlust, teeb pädev asutus hoonestusloa menetluse algatamise otsuse 90 päeva jooksul nimetatud tähtaja lõppemisest arvates. Põhjendatudja 2 nimetamata juhul on pädeval asutusel õigus tähtaega pikendada. (4”; 35) Kui käesoleva seadustikuparagrahvi 26 lõike 3 punktis 3 ja § 113⁶27 lõike 2 kohaselt avaldatud teates märgitud tähtaja jooksul esitatakse täiendav hoonestusloa taotlus ja ehitis, millega avaliku veekogu piiritletud ala soovitakse koormata, erineb oluliselt esimeses hoonestusloa taotluses kirjeldatud ehitisest, esitab pädev asutus täiendava hoonestusloa taotluse arvamuse andmiseks asjaomastele asutustele käesoleva seadustikupunktis 3 asendatakse sõna „üldplaneeringus” sõnaga „planeeringus”; 36) paragrahvi 26 lõiget 3 täiendatakse punktiga 5 järgmises sõnastuses: „5) planeerimisseaduse §-s 113⁵8 sätestatud korraspõhimõtet. § 113⁸. Hoonestusloa taotluse muutmine (1”; 37) Kui hoonestusloa taotluses esitatud avaliku veekogu koormatavat ala muudetakse enne hoonestusloa menetluse algatamise otsuse tegemist, küsib pädev asutus asjaomastelt asutustelt arvamust käesoleva seadustiku §paragrahvi 26 lõike 4 punktist 7 jäetakse välja tekstiosa „maa-s 113⁵ sätestatud korras. Avaliku veekogu koormatava ala vähendamise või veealal asuvate ehitiste”; 38) paragrahvi 27 lõike 1 sissejuhatav lauseosa muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „Detailplaneeringu olemasolu korral võib pädev asutus jätta asjaomastelt asutustelt arvamuse küsimata. (2) Hoonestusloa taotluses esitatud avaliku veekogu koormatavat ala võib põhjendatud juhul muuta pärast käesoleva seadustiku § 113⁶ kohaselt teate avaldamist ja § 113⁹ kohast menetlust. Kui ala nihutatakse või suurendatakse pärast nimetatud teate avaldamist või menetlust üle 33 protsendianda detailplaneeringus käsitletud ehitise ehitusprojekti koostamiseks projekteerimistingimusi, avaldab pädev asutus käesoleva seadustiku § 113⁶ kohaselt uue teate ning täiendavate taotluste esitamise korral menetleb taotlusi § 113⁷kui:”; 39) paragrahvi 27 lõike 4 ja § 113⁹ kohaselt. § 113⁹. Konkureerivate hoonestusloa taotluste hindamine (1 punkt 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „2) Kui pädevale asutuseledetailplaneeringu kehtestamise järel on ühe avaliku veekogu piiritletud ala kohta esitatud rohkem kui üks hoonestusloa taotlus (edaspidi konkureeriv taotlus)ilmnenud olulisi uusi asjaolusid või on toimunud oluline muudatus planeeringualal või selle mõjualal, mille puhul puuduvad käesoleva seadustiku §-s 113¹¹ sätestatud hoonestusloa menetluse algatamisest keeldumise alusedtõttu ei ole enam võimalik detailplaneeringut täielikult ellu viia, algatatakse hoonestusloa menetlus selle taotlusevõi”; 40) paragrahvi 27 lõige 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(3) Käesoleva paragrahvi lõike 1 alusel ei anta projekteerimistingimusi detailplaneeringus kehtestatud planeeringulahenduse olemuslikuks muutmiseks, mis vastab käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatud aspektidele. Kui nendele aspektidele vastab mitu konkureerivat taotlustüldplaneeringut muutva detailplaneeringu täpsustamiseks üldplaneeringut muutvas osas, viiakse läbi käesoleva seadustiku § 113¹⁰ lõikes 1 sätestatud konkurssavalikus veekogus kaldaga püsivalt ühendatud või kaldaga funktsionaalselt seotud ehitistele ega riigi või kohaliku omavalitsuse eriplaneeringu täiendamiseks. Teiste taotluste kohta teeb pädev asutus keelduva otsuse. (2”; 41) Pädev asutus hindab konkureerivaid taotlusi, lähtudesparagrahvi 27 lõike 4 sissejuhatavast lauseosast jäetakse välja sõnad „hoone või olulise rajatise”; 42) paragrahvi 27 lõike 4 punktid 1 ja 2 muudetakse ning sõnastatakse järgmiselt: „1) asjaomase asutuse arvamusestkrundi kasutamise sihtotstarvete osakaalu, kui need sihtotstarbed on sellele krundile detailplaneeringus kindlaks määratud; 2) planeeringutes toodud suunistesthoonestusala ja ehitisealust pinda, kuid mitte rohkem kui 15 protsendi ulatuses esialgsest lahendusest;”; 43) paragrahvi 27 lõike 4 punkt 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „3) keskkonnakaalutlustestkõrguse ja vajaduse korral sügavuse muutmist alla 20 meetri kõrgustel ehitistel kuni kolm meetrit esialgsest lahendusest või üle 20 meetri kõrgustel ehitistel 15 protsendi ulatuses esialgsest lahendusest;”; 44) paragrahvi 27 lõiget 4 täiendatakse punktiga 3¹ järgmises sõnastuses: „3¹) hoonestusloa taotleja majandustegevuse sisustehitise korruste arvu; 5) hoonestusloa taotleja majandusvõimekusest”; 645) riigi majanduslikust kasustparagrahvi 27 lõike 4 punkti 5 täiendatakse pärast sõnu „võimalikku asukohta” sõnadega „ja rajatise liiki”; 746) avaliku veekogu alaleparagrahvi 27 lõiget 4 täiendatakse punktiga 5¹ järgmises sõnastuses: „5¹) maa-alal asuva ehitise püstitamise ja ehitise kasutamise tähtajastteenindamiseks vajalike hoonete arvu;”; 47) paragrahvi 27 lõike 4 punkt 8 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „8) projekti sotsiaalsest kasustplaneeringuala krundijaotust tingimusel, et selle tulemusena ei muutu planeeringualale esialgu antud ehitusõigus.”; 948) avaliku veekogu ala kasutamise otstarbest; 10paragrahvi 29 lõike 2 punkt 4 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „4) vastavusest riigi arengudokumentidest lähtuvatele eesmärkideleprojekteerimistingimuste taotlemise eesmärk, sealhulgas kavandatava ehitise kirjeldus või sellega seotud ehitamise liik ja võimalik asukoht kinnisasjal; 11”; 49) riigi eelistusest avaliku veekogu ala kasutamisel. paragrahvi 31 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(31) Pädev asutus teeb hoonestusloavõib otsustada projekteerimistingimuste andmise menetluse algatamise või sellest keeldumise otsuse 90 päeva jooksul hoonestusloa taotluste hindamise tulemuste kinnitamisest arvateskorraldamise avatud menetlusena. PõhjendatudProjekteerimistingimuste andmine avatud menetlusena tuleb korraldada planeerimisseaduse § 125 lõikes 5 nimetatud juhul on pädeval asutusel õigus tähtaega pikendada.”; 50) paragrahvi 32 punktis 2 asendatakse sõna „üldplaneeringule” sõnaga „planeeringule”; 51) paragrahvi 35 täiendatakse lõikega 2¹ järgmises sõnastuses: „(42¹) Konkureerivate taotluste hindamise tingimusedEhitusteatis esitatakse Tarbijakaitse ja korra kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusegaTehnilise Järelevalve Ametile, kui ehitise ehitamise aluseks on riigi eriplaneering või ehitise ehitamine on seotud riigi eriplaneeringu kohase ehitise ehitamisega. § 113¹⁰. Hoonestusloa menetluse konkursi korras algatamine ”; 52) paragrahvi 35 lõige 5 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(15) Kui ehitusloakohustusliku ehitise ehitusprojekt sisaldab ehitisi, mille ehitamisest peab teavitama, asendab ehitusloa taotluse kohta ei ole käesoleva seadustiku § 113⁹ lõike 1esitamine ehitusteatise esitamist.”; 53) paragrahvi 37 tekst muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „Ehitusteatise alusel tehtud keelduvat otsust, korraldab pädev asutus 60 päevavõib ehitist ehitada nelja aasta jooksul taotluste hindamise tulemuste kinnitamisestehitusteatise esitamisest või kontrolli tulemusel esitatud nõuete haldusaktina andmisest või ehitusprojekti heakskiitmisest arvates konkureerivate taotluste esitajate vahel konkursi enampakkumise alusel (edaspidi konkurss). (”; 54) paragrahvi 39 lõiget 2 täiendatakse pärast sõnu „riigi eriplaneering” sõnadega „või ehitise ehitamine on seotud riigi eriplaneeringu kohase ehitise ehitamisega”; 55) Konkursi väljakuulutamisel määrab pädev asutus: 1) enampakkumise alghinna sõltuvalt koormatava avaliku veekogu ala suurusestparagrahvi 42 lõigetes 7–9, sihtotstarbest§ 44 punktis 6, § 54 lõigetes 7 ja ehitise tüübist  2) tagatisraha suuruse8, mis on meretuuleparkide puhul kaks protsenti§ 55 punktis 8 ja muude ehitiste puhul kümme protsenti enampakkumise alghinnast§ 120 lõikes 3) konkursi korraldamise avaliku või kirjaliku enampakkumise teel asendatakse sõna „eelnõu” sõnaga „taotlus” vastavas käändes; 456) pakkumisele esitatavad nõuded. paragrahvi 45 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(31) Pärast konkursi võitja selgumist või konkursi nurjumise korral tagatisraha tagastatakseEhitusluba kehtib viis aastat. Konkursi võitja makstud tagatisraha arvatakse maha enampakkumisel pakutud summastKui ehitamisega on alustatud, kehtib ehitusluba seitse aastat ehitusloa kehtima hakkamisest. (4Põhjendatud juhul võib ehitusloa kehtivuseks sätestada pikema tähtaja või muuta ehitusloa kehtivust õigusaktides sätestatud korras.”; 57) Käesoleva paragrahvi lõike 7 punkti 2 või47 täiendatakse lõikega 3 alusel konkursi nurjunuks tunnistamist põhjustanud isikule tagatisraha ei tagastata. ¹ järgmises sõnastuses: „(53¹) Pädev asutus ei kvalifitseeri konkureeriva taotluse esitajat konkursil osalejaksKasutusteatis esitatakse Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ametile, kui ta ei ole tähtaja jooksul tasunud tagatisrahaehitamise aluseks on riigi eriplaneering või ehitise ehitamine on seotud riigi eriplaneeringu kohase ehitise ehitamisega.”; 58) paragrahvi 47 lõige 6 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(6) Pädev asutus lükkab konkursil osaleja pakkumise tagasiKui kasutusloakohustusliku ehitise ehitusprojekt sisaldab ehitist, kui pakkumine ei vasta nõuetelemille kasutamisest peab teavitama, siis asendab kasutusloa taotluse esitamine kasutusteatise esitamist. (7”; 59) Pädev asutus tunnistab konkursi nurjunuks, kui: 1) on rikutud konkursi läbiviimise kordaparagrahvi 50 lõige 6 tunnistatakse kehtetuks; 260) paragrahvi 51 lõiget 2 täiendatakse pärast konkursi läbiviimist selgub, et konkursil võitnud osalejasõnu „riigi eriplaneering” sõnadega „või mille ehitamine on esitanud valeandmeidseotud riigi eriplaneeringu kohase ehitise ehitamisega”; 61) paragrahvi 52 täiendatakse lõikega 3¹ järgmises sõnastuses: „(3¹) jääb ainult üks nõuetele vastav pakkumineKui pärast sedaehitusloa andmist on ehitusprojekti nõuetele vastavuse kontrollimiseks tehtud ekspertiis, kui konkursi võitja ei tasu pakutud summat tähtaja jooksul või võtab hoonestusloa taotluse tagasiesitatakse koos kasutusloa taotlusega ekspertiisiakt. (8”; 62) Konkursi nurjunuks tunnistamise korral korraldab pädev asutus 30 päeva jooksul pakkumiste avamise päevast arvates uue konkursi. (9paragrahvi 53 kolmandat lauset täiendatakse pärast sõnu „ehitusloa olemasolu” sõnadega „ja see puudub”; 63) Konkureeriva taotluse esitajal, kelle tegevus või tegevusetus põhjustas konkursi nurjunuks tunnistamise, ei ole lubatud osaleda käesoleva paragrahvi 54 lõike 8 alusel korraldataval uuel konkursil ja pädev asutus teeb tema taotluse puhul hoonestusloa menetluse algatamisest keeldumise otsuse. (106 sissejuhatavast lauseosast jäetakse välja sõna „eelnõu”; 64) Hoonestusloa menetlus algatatakse konkursil osaleja suhtes, kes pakub konkursil kõrgeimat hindaparagrahvi 58 lõige 1 muudetakse ja tasub pakutud summa konkursi teates määratud tähtaja jooksul. sõnastatakse järgmiselt: „(111) Kui konkurss tunnistatakse nurjunuks käesoleva paragrahvi lõike 7 punkti 3 aluselEhitisregistri pidamise eesmärk on tagada ehitiste kohta asjakohane andmestik ehitistega seotud menetluste läbiviimiseks, algatatakse hoonestusloa menetlus paremuselt järgmise hinnapakkumise teinud konkursil osaleja suhtessealhulgas riikliku järelevalve teostamiseks, kui ta tasub pakutud summa pädeva asutuse määratud tähtaja jooksulning ehitistega seotud prioriteetide seadmiseks ja nende elluviimiseks. (12”; 65) Pädev asutus selgitab käesoleva paragrahvi lõigete 1058 lõige 2 muudetakse ja 11 alusel välja taotleja, kelle suhtes algatatakse hoonestusloa menetlus, ja teeb hoonestusloa menetluse algatamise otsuse 90 päeva jooksul nimetatud taotleja väljaselgitamisest arvates. Teiste konkureerivate taotluste kohta teeb pädev asutus sama tähtaja jooksul hoonestusloa menetluse algatamisest keeldumise otsuse. Põhjendatud juhul on pädeval asutusel õigus tähtaega pikendada. sõnastatakse järgmiselt: „(132) Konkursi korras algatatud hoonestusloa menetlus võib lõppeda hoonestusloa andmisest keeldumisega, kui hoonestusloa menetluse käigus ilmnevad käesoleva seadustiku §-s 113¹¹ sätestatud asjaolud. (14) Hoonestusloa menetluse konkursi korras algatamise korra ja enampakkumise alghinna ning konkursi tagatisraha määramise metoodikaEhitisregistri põhimääruse kehtestab valdkonna eest vastutav ministerVabariigi Valitsus määrusega. § 113¹¹. Hoonestusloa menetluse algatamisest keeldumine (1) Pädev asutus keeldub hoonestusloa menetluse algatamisest, kui hoonestusloa andmine on ilmselgelt võimatu. (2) Pädev asutus keeldub hoonestusloa menetluse algatamisest ka juhul, kuimilles sätestatakse: 1) taotlusalusel veekogu piiritletud alal on juba algatatud menetlus mõne teise hoonestusloa andmiseks, mille alusel ehitatava ehitise olemust arvestades ei ole alale võimalik anda teist hoonestuslubaandmeandjad ja nendelt saadavad andmed; 2) taotlus on vastuolus taotlusalusel veekogu piiritletud alal kehtiva planeeringugatäpsem andmekoosseis; 3) taotlusalusel veekogu piiritletud alal on algatatud planeeringvastutava töötleja ja planeerimismenetlus ei ole lõppenudvolitatud töötleja ülesanded; 4) kavandatava ehitise ehitamiseks on vaja koostada riigi eriplaneeringandmetele juurdepääsu kord; 5) esineb inimese elule, tervisele, keskkonnale või varale oluline negatiivne mõju, mida ei ole võimalik piisavalt vältida ega leevendadaandmete säilitamise täpsemad tähtajad; 6) hoonestusloa taotlejamuud korralduslikud küsimused.”; 66) paragrahvi 60 lõike 1 punktides 5 ja 9 asendatakse sõna „andmed” sõnaga „üldandmed”; 67) paragrahvi 60 täiendatakse lõikega 1¹ järgmises sõnastuses: „(1¹) Funktsionaalselt koos toimivaid ehitisi võib käsitleda käesolevas seadustikus sätestatud teatise- ja loamenetluses koos, kuid ehitisregistrisse kantakse iga ehitis eraldi.”; 68) paragrahvi 60 täiendatakse lõikega 3¹ järgmises sõnastuses: „(3¹) Ehitise või temagaehitamisega seotud füüsilise isiku või kavandatava ehitisega kaasneb oht riigi julgeolekulenimi, elutähtsa teenuse toimepidevuseleisikukood, riigiside toimimiselesünniaeg ja kontaktandmed avalikustatakse ehitisregistris, riigikaitse objektilesealhulgas ehitisregistrisse kantud dokumendis, mis tõendab ehitise, ehitamise või majanduseleehitise kasutamise nõuetele vastavust, üksnes juhul, kui need andmed on vajalikud ehitise või ehitamisega seotud nõuete täitmise tagamiseks ja kontrollimiseks ning seda ei ole võimalik kõrvaldadasellega seotud menetluste läbiviimiseks.”; 769) hoonestusloa taotleja suhtes esinevad käesoleva seadustiku § 113⁵paragrahvi 70 lõike 4 punktides 32 punkt 5 muudetakse ja 4sõnastatakse järgmiselt: „5) takistada kaitsevööndiga ehitisele taimestiku või § 113⁹pinnase tõttu tekkinud ohu likvideerimist;”; 70) paragrahvi 71 lõike 1 kolmandas lauses või § 113¹⁰ lõikes 9esimest lauset täiendatakse pärast sõnu „kaitsevöönd on” sõnadega „teealune ja lõike 12 teises lauses või § 113¹³ lõike 1 punktis”; 71) paragrahvi 71 lõiked 2, 4 ja 6 või lõikes 3 sätestatud asjaolu. muudetakse ning sõnastatakse järgmiselt: „(32) Käesoleva paragrahvi lõike 2 punktis 3 sätestatut ei kohaldata käesoleva seadustiku § 10492 lõikes 2 sätestatud ehitisele ja ajutisele ehitisele9 nimetatud üleeuroopalisse teedevõrku kuuluva maantee kaitsevööndi laius mõlemal pool teed on äärmise sõiduraja välimisest servast 50 meetrit. Muu maantee kaitsevööndi laius mõlemal pool teed on äärmise sõiduraja välimisest servast 30 meetrit. (3) Tänava kaitsevööndi laius on äärmise sõiduraja välimisest servast 10 meetrit. Kaitsevööndit võib laiendada 50 meetrini, kui hoonestusloa taotlejasee on nõus, et hoonestusluba antakse § 113¹⁴ lõikes 4 sätestatud kehtivusajagaette nähtud üld- või detailplaneeringus.”; 72) paragrahvi 71 täiendatakse lõikega 4 järgmises sõnastuses: „(4) Pädev asutus teeb hoonestusloa menetluse algatamisest keeldumise otsuse 90 päeva jooksul käesolevaKäesoleva paragrahvi lõikeslõigetes 2 sätestatud asjaolu teatavaks saamisest arvatesja 3 nimetatud kaitsevööndi laiust võib tee omanik põhjendatud juhul vähendada.”; 73) paragrahvi 72 lõike 1 punkt 4 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „4) ladustada metsamaterjale ja töödelda puitu;”; 74) paragrahvi 72 lõike 1 punktis 5 asendatakse sõna „maaparandustööd” sõnaga „tööd”; 75) paragrahvi 72 lõiget 1 täiendatakse punktiga 6 järgmises sõnastuses: „6) püstitada müügipunkti või muud teeninduskohta, kui käesolevas seadustikus pole sätestatud teisiti. Põhjendatud juhultegemist on pädeval asutusel õigus tähtaega pikendada.käesoleva seadustiku § 113¹² 92 lõikes 9 nimetatud üleeuroopalisse teedevõrku kuuluva maanteega. Hoonestusloa andmine (1”; 76) Hoonestusloa annab pädev asutusparagrahvi 72 lõike 2 esimene lause muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „Tee kaitsevööndi maa kinnisasja omanik on kohustatud lubama kõrvaldada nähtavust piirava ja liiklusele ohtliku taimestiku, objekti või ehitise.”; 77) paragrahvi 73 lõige 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(2) Hoonestusloa andmisel määratakse järgmised hoonestusloa tingimusedRaudtee kaitsevööndis on keelatud: 1) hoonestusloa omajaohustada liiklust ja takistada nähtavust raudteel; 2) avaliku veekogu koormatava alarajada maaparandussüsteeme, sealhulgas ehitisega hõlmatava ala koordinaadidkaevandada maavara ja suurus ruutmeetritesteha kaevetöid; 3) ehitise asukoht koormataval alalteha uuendusraiet ja muud looduskeskkonda muutvat tööd; 4) ehitise kasutamise otstarvetoota ning ladustada kergestisüttivaid aineid ja lõhkematerjali; 5) ehitise lubatud maksimaalne kõrgus ja sügavusladustada ning muud ehitise olulised tehnilised andmedpaigaldada seadmeid ja materjale, kui see seab ohtu nähtavuse kaitsevööndis; 6) ehitiste suurim lubatud arv ja suurim lubatud ehitisealune pindalaehitada ehitisi.”; 778) hoonestusloa kehtivusaegparagrahvi 73 lõige 3 tunnistatakse kehtetuks; 879) hoonestusloa kasutamise piirangud; 9) muud vajalikud tingimused. paragrahvi 73 lõige 4 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(34) Keskkonnamõju hindamise ja uuringute tulemusele tuginedes võib hoonestusloa menetlemisel avaliku veekogu koormatavat ala antud koordinaatide suhtes võrreldes hoonestusloa menetluse algatamise otsuses määratud koormatava alaga kuni 33 protsenti nihutada või suurendada, vähendada võib suuremas ulatuses. Avaliku veekogu koormatavat ala ei tohi nihutada või suurendada nii, et see hõlmaks sama asukoha, kuhuEnne käesoleva seadustiku § 70 lõikes 3 nimetatud nõusoleku andmist on antud hoonestuslubaraudtee omanikul õigus põhjendatud juhul nõuda nõusoleku taotlejalt riskianalüüsi või kus on algatatud teise hoonestusloa menetlusmuu asjakohase analüüsi koostamist, et hinnata kavandatud tegevuse mõju raudtee seisukorrale ja nende lubade koos realiseerimine ei ole võimalikraudteeliiklusele. (4”; 80) Avaliku veekogu koormatava ala suurendamise või nihutamise kohta üle 33 protsendi küsib pädev asutus asjaomaselt asutuselt arvamust käesoleva seadustiku §-s 113⁵ sätestatud korrasparagrahvi 74 lõiget 2 täiendatakse punktiga 3 järgmises sõnastuses: „3) istutada puid. § 113¹³. Hoonestusloa andmisest keeldumine (1”; 81) Pädev asutus keeldub hoonestusloa andmisest, kuiparagrahvi 77 lõike 2 punkt 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „1) hoonestusloa taotleja ei ole täitnud hoonestusloa menetluse algatamise otsuses määratud tingimusi ega taotlenud uut tähtaega nende täitmiseksladustada jäätmeid, materjale, aineid ja esemeid, mis ohustavad elektripaigaldist või takistavad ligipääsu elektripaigaldisele, teha mis tahes mäe-, laadimis-, süvendus-, lõhkamis- ja maaparandustöid, teha tuld, istutada ning langetada puid;”; 82) paragrahvi 77 lõike 2 punkt 4 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „4) taotletava hoonestusloa tingimused on vastuolus kehtiva hoonestusloagaehitada traattarasid ja metallaedu, rajada loomade joogikohti ning korraldada massiüritusi – kõrgepingepaigaldise õhuliinide kaitsevööndis;”; 83) paragrahvi 80 lõike 3 punkt 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „1) taotletava hoonestusloa tingimusedehitisse püsivalt paigaldatud, eri tasapindade vahel liikuv tõsteseade, mille tõstekõrgus on vastuolus kehtiva planeeringugaüle 2,5  4) taotletava hoonestusloa tingimusedmeetri ning mis on vastuolus riigi julgeolekuhuvidega; 5)ette nähtud kas ainult inimese eluleveoks, tervisele, keskkonnaleinimese ja asja veoks või varale esineb oluline negatiivne mõjuainult asja veoks, mida ei ole võimalik piisavalt vältida ega leevendadakui inimene pääseb kandurile takistuseta ning juhtimisseadmed on kanduris või kanduril oleva inimese käeulatuses; 6”; 84) hoonestusloa oluliseks osaks olev ehitis häiriks lennuliiklustparagrahvi 83 lõike 1 punkt 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „1) sideehitise puhul, laevaliiklust laevateelvälja arvatud liin, uue liinirajatise ehitusprojekti koostamiseks;”; 85) paragrahvi 83 lõike 1 punkt 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „2) kahte või sadama akvatooriumisenamat kinnisasja läbiva uue ehitusloakohustusliku elektripaigaldise rajamiseks või veesõidukite ohutut sildumist”; 786) taotletud avaliku veekogu koormatavat ala on hoonestusloa menetluse tulemuste alusel vaja muutaparagrahvi 83 lõige 2 muudetakse ja hoonestusloa taotleja ei ole nõus koormatava ala muutmisega. sõnastatakse järgmiselt: „(2) Pädev asutus võib keelduda hoonestusloa andmisest ka juhulProjekteerimistingimusi ei anta, kui hoonestusloa taotleja, temaga seotud isiku või kavandatavakäesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud ehitise kohta esineb põhjendatud kahtlus, et see võib ohustadaehitamise näeb ette detailplaneering või riigi julgeolekut, elutähtsa teenuse toimepidevust, riigiside toimimist, riigikaitseobjekti või majandustkohaliku omavalitsuse eriplaneering. (3”; 87) Pädev asutus võib keelduda hoonestusloa andmisest isikule, kes ei ole Eesti või Euroopa Majanduspiirkonna lepinguriigi kodanik või juriidiline isik ja kelle taotletav hoonestusluba ei lähtu riigi olulistest huvidest.paragrahvi 85 lõige 2 tunnistatakse kehtetuks; 88) paragrahvi 91 lõiget 1 täiendatakse teise lausega järgmises sõnastuses: „Käesolevas peatükis sätestatud nõuetest kohalduvad metsateele vaid § 113¹⁴-s 93 sätestatud nõuded. Hoonestusloa kehtivus ”; 89) paragrahvi 91 lõikes 2 asendatakse sõnad „ei kohaldata” sõnadega „võib kohaldada”; 90) paragrahvi 92 lõiked 6 ja 7 tunnistatakse kehtetuks; 91) paragrahvi 92 lõige 9 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(19) Hoonestusluba kehtib kuni 50 aastat. Pädev asutus arvestab hoonestusloa kehtivusaja määramisel ehitise liikiÜleeuroopalise teedevõrgu teed on Euroopa Parlamendi ja otstarvet.nõukogu määruses (2EL) Pädev asutus võib hoonestusloa omaja taotlusel pikendada hoonestusloa kehtivusaega kuni 50 aasta võrra. Hoonestusloa pikendamise taotlus esitatakse vähemalt kolm kuud enne hoonestusloa kehtivusaja lõppu.2024/1679, milles käsitletakse liidu suuniseid üleeuroopalise transpordivõrgu arendamise kohta ning millega muudetakse määrusi (3EL) Hoonestusloa kehtivusaja pikendamisele kohaldatakse käesoleva seadustiku § 113¹⁵ sätteid.2021/1153 ja (4EL) Kui hoonestusloa taotlus esitatakse ala kohtanr 913/2010 ja tunnistatakse kehtetuks määrus (EL) nr 1315/2013 (ELT L, kus on algatatud planeering ning planeerimismenetlus ei ole lõppenud2024/1679, võib pädev asutus anda ajutise hoonestusloa28. Ajutine hoonestusluba vaadatakse üle ühe aasta jooksul planeeringu kehtestamisest arvates06. Kui ajutise hoonestusloa ja kehtestatud planeeringu vahel vastuolu ei esine2024), annab pädev asutus ajutise hoonestusloaga samadel tingimustel käesoleva paragrahvi lõike 1 kohaselt määratud tähtajaga hoonestusloamärgitud teed. Planeeringuga vastuolu korral hoonestusluba ei anta”; 92) paragrahvi 92 lõige 10 muudetakse ja ajutine hoonestusluba kaotab kehtivusesõnastatakse järgmiselt: „(10) Tee ehitamise ja korrashoiu terminid ning üleeuroopalise teedevõrgu teede asukohad Eesti territooriumil kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega.”; 93) seadustikku täiendatakse § 113-dega 92¹⁵–92³ järgmises sõnastuses: „§ 92¹. Hoonestusloa tingimuste muutmineRiigitee (1) Pädev asutus võib hoonestusloa omaja taotluselRiigitee on riigiteeks määratud riigile kuuluv tee või omal algatusel muuta hoonestusloa tingimusiriigi poolt avalikuks kasutamiseks määratud eratee. Riigiteel täidab omaniku ülesandeid Transpordiamet. (2) Pädev asutus võib hoonestusloa omaja taotlusel anda hoonestusloa üle teisele isikule. (3) Pädev asutus keeldub hoonestusloa tingimuste või andmete muutmisestTee määratakse riigiteeks, kui esinevad hoonestusloa andmisest keeldumise alusedtee vastab riigitee põhitunnustele, mis on eelkõige rahvusvahelise liikluse teenindamine ning riigi eri piirkondade ja laiema avaliku huvi või majandusmõjuga sihtpunktide vahelise ühenduse tagamine, arvestades tee ehitustehnilist lahendust, teenindatava liikluse iseloomu ning riigiteede ühtse liikluse ja teehoiukorralduse tagamise üldpõhimõtet. § 113¹⁶. Hoonestusloa üleminek üldõigusjärglasele (13) Kui hoonestusluba on läinud teisele isikule üle üldõigusjärgluse korras, muudab pädev asutus hoonestusloa omaja andmeid üldõigusjärglase taotluse alusel või omal algatuselTee määrab riigiteeks Transpordiamet haldusaktiga. (24) Hoonestusloa üleminekul üldõigusjärglasele jäävad hoonestusloa muud tingimused samaksRiigitee liigid kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega. § 113¹⁷92². Eelkontroll hoonestusloa üleminekul või hoonestusluba omavas äriühingus olulise osaluse võõrandamisel (1) Hoonestusluba või hoonestusluba omavas äriühingus väärtpaberituru seaduseRiigitee koosseisus elektroonilise side taristu rajamise võimaldamine Liiklusseaduse § 9 tähenduses olulist osalust omandada sooviv isik (edaspidi käesolevas paragrahvis omandaja) esitab enne hoonestusloa või äriühingu olulise osa omandamist pädevale asutusele taotluse, mis sisaldab vähemalt järgmisi andmeid: 1) omandaja nimi¹ lõikes 1 nimetatud teehoiukavas nähakse ette kulutused tee toimimiseks ebavajalike elektroonilise side võrgu passiivsete elementide rajamiseks, asukohtvälja arvatud juhul, registrikood või isikukood või viimase puudumise korral sünniaeg, andmed osaluse kohta teises juriidilises isikus või varakogumiskui see ei ole võimalik teeohutusnõuetest tulenevalt ning andmed nende isikute kohtatingimusel, kelle üle omandajalet nende opereerimise ja haldamise korraldamiseks on kontrollsõlmitud elektroonilise side võrku haldava sihtasutuse või elektroonilise side ettevõtjaga sellekohane leping. § 92³. Kohalik tee Kohalik tee on kohaliku omavalitsuse üksusele kuuluv ja kohaliku liikluse korraldamiseks või muuks kohaliku omavalitsuse üksuse kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 6 lõigetes 1–2) juriidilisest isikust omandaja osanike¹ sätestatud ülesande täitmiseks vajalik tee või aktsionäride nimekiritema poolt avalikuks kasutamiseks määratud eratee. Kohalik tee määratakse kohaliku omavalitsuse üksuse haldusaktiga. Kohalikul teel täidab omaniku ülesandeid kohaliku omavalitsuse üksus.”; 94) paragrahvi 96 lõiget 1 täiendatakse pärast sõna „teedevõrgus” tekstiosaga „(ELT L 167, andmed igale osanikule või aktsionärile juriidilises isikus või varakogumis kuuluvate aktsiate hulga või kuuluva osa suuruse ja häälte arvu kohta ning andmed nende isikute kohta30.04.2004, kellel on kontroll juriidilisest isikust omandaja osanike või aktsionäride ülelk 39–91)”; 95) paragrahvi 97 täiendatakse lõikega 3¹ järgmises sõnastuses: „(3¹) juriidilisest isikust omandaja juhatuse ja nõukogu iga liikme eesKui riigitee põhitunnustele mittevastava tee osaks olev sild või viadukt on rajatud 1435- ja perekonnanimimillimeetrise rööpmelaiusega avaliku raudtee ületamiseks, isikukoodtäidab silla või selle puudumise korral sünniaegviadukti omaniku ülesandeid Transpordiamet. Käesoleva lõike esimeses lauses nimetatud teeosal tagab tee seisundinõuetele vastavuse kohaliku omavalitsuse üksus, kui Transpordiameti ja kohaliku omavalitsuse üksuse vahel sõlmitava kokkuleppe alusel ei ole teeosa seisundinõuetele vastavuse tagamise kohustused poolte vahel jaotatud.”; 496) konsolideerimisgruppi kuuluva juriidilisest isikust omandaja puhul konsolideerimisgrupi struktuuri kirjeldus koos andmetega sinna kuuluvate ettevõtjate osaluse suuruse kohta. paragrahvi 99 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(21) Juriidilisest isikust omandaja, kesProjekteerimistingimused on asutatud ja kelle tegevus toimub peamiselt väljaspool Eestit, esitabnõutavad käesoleva paragrahvi lõikes seadustiku lisas 1 nimetatud andmed koos viimase majandusaasta aruandega tõlgituna eesti või inglise keeldeehitusloakohustusliku tee rajamise ja kinnitatuna avaliku dokumendi tunnistusega laiendamise ehitusprojekti koostamiseks, kui planeeringuga ei ole tee asukoht kinnistu täpsusega määratud.”; 97) paragrahvi 99 täiendatakse lõikega 2¹ järgmises sõnastuses: „(apostilliga2¹) Kui projekteerimistingimused antakse ehitisele, millele projekteerimistingimuste andmine on nii kohaliku omavalitsuse üksuse kui ka Transpordiameti pädevuses, siis annab projekteerimistingimused asutus, kelle pädevuses oleva ehitise osa moodustab kavandatavast lahendusest enamuse. (”; 98) paragrahvi 99 lõiget 3 täiendatakse punktiga 5 järgmises sõnastuses: „5) Pädev asutus võib nõuda käesolevaasukohale, kui see ei ole määratud planeeringu või projekteerimistingimustega.”; 99) paragrahvi lõigetes 1 ja101 lõiget 2 nimetatud andmete täpsustamisekstäiendatakse pärast sõna „Riigitee” sõnadega „või planeeringutes kavandatud riigitee”; 100) paragrahvi 101 täiendatakse lõigetega 2¹ ja kontrollimiseks lisaandmeid. 2² järgmises sõnastuses: „(42¹) Pädev asutus küsib asjaomastelt asutustelt arvamust hoonestusloaKui riigi eriplaneering on koostatud riigitee ehitamiseks, annab riigitee või hoonestusluba omavas äriühingus olulise osaluse teisele isikule võõrandamise kohtaselle tee ehitamisega seotud ehitiste ehitamiseks ehitusloa Transpordiamet või tuleb esitada ehitusteatis Transpordiametile. (52²) PädevKui tee ehitusloa taotlusega esitatav ehitusprojekt sisaldab ehitisi, mille ehitusloa andmine on nii kohaliku omavalitsuse üksuse kui ka Transpordiameti pädevuses, annab ehitusloa asutus teeb hoonestusloa ülemineku või hoonestusluba omavas äriühingus olulise osaluse omandamise lubamise või sellest keeldumise otsuse, võttes omandaja puhul arvesse käesoleva seadustikukelle pädevuses oleva ehitise osa moodustab kavandatavast lahendusest enamuse.”; 101) seadustikku täiendatakse §-s 113ga 101¹³ sätestatut järgmises sõnastuses: „§ 101¹. Kasutusteatis ja kasutusluba (1) Kui pädev asutus teeb hoonestusloa üleminekust või hoonestusluba omavas äriühingus olulise osaluse omandamisest keeldumise otsuse, siisriigi eriplaneering on hoonestusloa võõrandamine ja omandamine keelatud ja keeldu rikkudes tehtud tehing on tühinekoostatud peamiselt riigitee ehitamiseks, annab riigitee ehitamisega seotud ehitiste kasutamiseks kasutusloa Transpordiamet või tuleb esitada kasutusteatis Transpordiametile. (62) Pärast hoonestusloa üleminekut teisele isikule muudab pädevKui kasutusloa taotlusega esitatav ehitusprojekt sisaldab ehitisi, mille kasutusloa andmine on nii kohaliku omavalitsuse üksuse kui ka Transpordiameti pädevuses, annab kasutusloa asutus hoonestusloal omaja andmed, kelle pädevuses oleva ehitise osa moodustab ehitusprojektis enamuse. Muud hoonestusloa tingimused jäävad üleminekul samaks. § 113¹⁸. Hoonestusloa kehtetuks tunnistamine ”; 102) paragrahvi 103 lõiked 1 ja 2 muudetakse ning sõnastatakse järgmiselt: „(1) Pädev asutus võib hoonestusloa kehtetuks tunnistada omal algatusel või hoonestusloa omaja taotluse aluselTeeregistri eesmärk on tagada avalikult kasutatavate teede terviklik ja ajakohane andmestik teehoiu korraldamiseks ning riikliku järelevalve teostamiseks. (2) Pädev asutus tunnistab hoonestusloa kehtetuksTeeregistri põhimääruse kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega, kuimillega sätestatakse andmekogu pidamise kord, sealhulgas: 1) hoonestusloa omaja seda taotlebandmekogu ülesehitus; 2) hoonestusloa omaja on oluliselt rikkunud hoonestusloa tingimusiandmete täpsem koosseis; 3) hoonestusloa omajale ei ole viie aasta jooksul pärast hoonestusloa saamist antud hoonestusloaga kaetud alale ehituslubaandmeandjad ja hoonestusloa omaja ei ole taotlenud tähtaja pikendamistnendelt saadavad andmed; 4) hoonestusloa omaja ei ole kahe aasta jooksul hoonestusloa oluliseks osaks oleva ehitise hävimisest või kasutuskõlbmatuks muutumisest arvates esitanud ehitusloa taotlust ega taotlenud uut tähtaega ehitusloa taotlemiseksandmete esitamise kord; 5) hoonestusloa oluliseks osaks olev ehitis on ohtlik inimese elule, tervisele, varale, keskkonnale, riigi julgeolekule, elutähtsa teenuse toimepidevusele, riigiside toimimisele, riigikaitseobjektile või majanduseleandmetele juurdepääsu ja andmete väljastamise kord; 6) hoonestusloa omaja on olnud kolmel järjestikusel maksetähtpäeval viivituses hoonestustasu maksmisegaandmete säilitamise täpsemad tähtajad; 7) hoonestusloa omaja on esitanud teadvalt valeandmeid, mis mõjutasid hoonestusloa andmise otsustamistvastutava töötleja ülesanded; 8) muud andmekogu pidamisega seotud korralduslikud küsimused. (”; 103) paragrahvi 103 lõiget 4 täiendatakse punktidega 3 ja 4 järgmises sõnastuses: „3) Pädev asutus võib tunnistada hoonestusloa kehtetuks juhul, kui pärast selle andmist ilmneb käesoleva seadustiku § 113¹³ lõikes 2 sätestatud alus. (tee ruumiandmed; 4) Pädev asutus otsustab hoonestusloa kehtetuks tunnistamise pärast seda, kui ta on teinud hoonestusloa omajale ettekirjutuse puuduste kõrvaldamiseks, kuid hoonestusloa omaja ei ole seda täitnudtee omaniku soovil tee korrashoidu teostava ettevõtja andmed. § 113¹⁹. Hoonestusloa asendamine hoonestusõigusega (”; 104) paragrahvi 103 lõike 5 punktid 1–3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „1) Kui hoonestusloa kehtivuse ajal muutub hoonestusloaga koormatud avaliku veekogu osa püsivalt maismaaks, kaotab hoonestusluba kehtivuse alates katastriüksuse moodustamisestriigiteede andmetest; 2) kohalike teede andmetest; 3) tee omaniku soovil muude teede andmetest.”; 105) paragrahvi 103 lõige 6 tunnistatakse kehtetuks; 106) paragrahvi 103 täiendatakse lõikega 10 järgmises sõnastuses: „(210) Hoonestusloa omajal on õigus nõuda tekkinud kinnisasjale hoonestusõiguse seadmist hoonestusloaga samadel tingimustelTeeregistri andmeid säilitatakse tähtajatult. Hoonestusõiguse seadmise taotlust menetleb pädev asutusTeeregistri põhimääruses võib sätestada lühemad säilitamise tähtajad. §”; 107) paragrahvi 113²⁰. Ehitise veekogust eemaldamine hoonestusloa kehtivuse lõppemisel Hoonestusloa omaja on kohustatud hoonestusloa kehtivuse lõppemisel hoonestusloa oluliseks osaks oleva ehitise avalikust veekogust eemaldama, kui hoonestusloa tingimustes ei ole määratud teisiti.⁶ täiendatakse lõikega 4. jagu Hoonestustasu § 113²¹. Hoonestustasu järgmises sõnastuses: „(14) Avaliku veekogu koormamise korral kaldaga püsivalt ühendamata ehitisega peab ehitise omanik igal aastal maksma hoonestustasu. (Hoonestusloa taotlusele ei kohaldata käesoleva paragrahvi lõigetes 1 ja 2) Hoonestustasu suurus sätestatut, kui taotlus on neli protsenti ehitise kasutamise otstarbele vastava sihtotstarbega maa Eesti keskmise väärtuse alusel arvutatud hinnast ja see arvutatakseesitatud avaliku veekogu koormatava ala pindalast lähtudes. (3) Hoonestustasu suurus avaliku veekogu koormamise korral tuuleelektrijaamaga on seitse protsenti tootmismaa Eesti keskmise väärtuse alusel arvutatud hinnast ja see arvutatakse tuuleelektrijaama ehitisealusest pindalast lähtudes. Tuuleelektrijaama ehitisealuse pindala hulka arvestatakse ka tuuleelektrijaama koosseisu kuuluvate üksikute tuulikute vahelised kuni 1000-meetrised vahemaadkoormamiseks veekaabelliini, mida arvestatakse tuulikute laiusgabariidist lähtuvalt, ja tuuleelektrijaama teenindamiseks vajalike rajatiste ehitisealune pindala. (4) Hoonestustasu määramiseks arvutab Maa-amet maa hindamise seaduse kohaselt läbi viidud maa korralise hindamise tulemuste alusel maa sihtotstarvete kaupa kogu Eesti ulatuses maa keskmise väärtuse. § 113²². Hoonestustasu maksmise kord (1) Hoonestustasu arvestatakse alates hoonestusloa alusel ehitusloa andmise päevale järgnevast päevast. Hoonestustasu tuleb maksta kuni hoonestusloa kehtivuse lõppemisenitorujuhtme või kehtetuks tunnistamiseni. Kui ehitis eemaldatakse avalikust veekogust pärast hoonestusloa kehtivuse lõppemistmuu samaväärse kaldaga ühendatud tehnovõrgu või kehtetuks tunnistamist, tuleb hoonestustasu maksta kuni ehitise avalikust veekogust eemaldamiseni-rajatisega. (2”; 108) Hoonestusloa omaja maksab hoonestustasu riigile üks kord aastas eelmise kalendriaasta eest veeseaduse § 216 lõikes 2 sätestatud kuupäevaks. (3) Pärast ehitusloa andmist kuni ehitise kavandatud otstarbel kasutamise alguseni tuleb hoonestustasu maksta kümme protsenti käesoleva seadustiku §paragrahvi 113²¹ lõikes 2 või 3 sätestatud tasumäärast. Hoonestustasu tuleb maksta täismääras alates ehitise kavandatud otstarbel kasutamise algusest. ⁰ lõige 8 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(48) Hoonestustasu makstakse veeseaduse § 216 lõigetes 2 ja 4–6 sätestatud korra kohaseltKonkursi nurjunuks tunnistamise korral võib pädev asutus korraldada 30 päeva jooksul pakkumiste avamise päevast arvates uue konkursi. Uue konkursi nurjumise korral lõpeb konkurss tulemuseta.”; 16109) paragrahvi 113²¹ lõikes¹ lõiget 2 asendatakse sõnatäiendatakse punktiga 8 järgmises sõnastuses: „neli” sõnaga „kolm”; 178) paragrahvikäesoleva seadustiku § 113²¹ lõige 3 tunnistatakse kehtetuks⁰ alusel korraldatud konkurss on lõppenud tulemuseta.”; 18110) paragrahvi 113²¹² täiendatakse lõikega 3¹ järgmises sõnastuses: „(3¹) Hoonestustasu suurus avaliku veekogu koormamise korral tuuleelektrijaamaga on 1Hoonestusloa menetluses,5 protsenti järgmise kahe näitaja korrutisest: 1) tuuleelektrijaama toodetud kus keskkonnamõju ei hinnata ega tehta uuringuid, nii võrku antud kui ka võrguga ühendamata, elektrienergia kogus, aga mitte vähem kui 70 protsenti tuuleelektrijaama nimivõimsusest korrutatuna 4000-gaon käesoleva paragrahvi lõikes  2) vastava aasta Nord Pooli keskmine Eesti hinnapiirkonna järgmise päeva elektrienergia börsihind3 sätestatud muudatuste tegemine lubatud muul põhjendatud juhul.”; 19111) paragrahvi 113²²¹⁷ täiendatakse lõikega 2¹7 järgmises sõnastuses: „(2¹7) MeretuulepargiKäesoleva paragrahvi lõigetes 1–5 sätestatut kohaldatakse ka hoonestusloa omaja esitab Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ametile (edaspidi pädev asutusmenetluses menetlusosalisena osalevas äriühingus olulise osaluse võõrandamisel või talle kuuluva ettevõtte olulise osa üleminekul.”; 112) paragrahvi 113²² lõike 1 esimest lauset täiendatakse pärast tekstiosa „alusel ehitusloa” tekstiosaga „või käesoleva seadustiku § 113²¹ lõikes 3¹ nimetatud andmed kalendriaasta kohta järgneva aasta 31. jaanuariks. Pädev asutus võrdleb esitatud andmeid põhivõrguettevõtja andmetega.lõike 1² alusel antud meretuulepargi hoonestusloa”; 20113) paragrahvi 113²² täiendatakse lõikega 31¹ järgmises sõnastuses: „(31¹) Meretuulepargi puhul tuleb ehitusloa andmisest kuniJuhul kui ehitise kavandatud otstarbel kasutamise alguseniehitamiseks ei ole lisaks hoonestusloale vaja taotleda ehitusluba, algab hoonestustasu maksta 0arvestamine ehitusteatise esitamisele,15 protsenti käesoleva seadustiku § 113²¹ lõikes 3¹ sätestatud minimaalsest hoonestustasust. Hoonestustasu keskkonnaloa andmisele või veekeskkonnariskiga tegevuse registreerimisele järgnevast päevast olenevalt sellest, milline neist on varasem, ja hoonestustasu tuleb maksta käesoleva seadustiku § 113²¹ lõikes 3¹ sätestatud määras alates tuuleelektrijaama kavandatud otstarbel kasutamise algusestlõike 2 kohaselt. Kavandatud otstarbel kasutamise alguseks loetakse meretuulepargi puhul hetke, kui meretuulepark alustab elektrienergia tootmist.”; 21114) paragrahvi 120 lõike 1 teist lauset täiendatakse pärast sõnateise lause sissejuhatav lauseosa muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „Ehitise püstitamiseks või laiendamiseks või käesoleva ” sõnadega „lõike punktis 1¹ ja käesoleva paragrahvi lõike 2 punktis 1 nimetatud juhul ehitise ümberehitamiseks antavad projekteerimistingimused või nende andmise kohustuse puudumise korral hoonestusloa eelnõu, ehitusloa taotlus või ehitusteatis esitatakse kooskõlastamiseks Kaitseministeeriumile või valdkonna eest vastutava ministri volitatud valitsusasutusele, kui:”; 22115) paragrahv 124 tunnistatakse kehtetuks; 116) paragrahvi 120 lõiget125 lõike 1 punkt 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „3) tehtud tööde kirjeldus, sealhulgas puurimismeetodi ja isolatsiooni tegemise kirjeldus;”; 117) paragrahvi 126 lõike 1 sissejuhatavat lauseosa täiendatakse punktigapärast sõnu „ehitusloa taotluse” sõnadega „või ehitusteatise”; 118) paragrahvi 126 lõige 1¹ järgmises sõnastusesmuudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(1¹) kavandatakse tuulegeneraatoritKeskkonnaamet kooskõlastab puurkaevu või tuuleparki;-augu ehitusloa taotluse või ehitusteatise või keeldub taotluse või teatise kooskõlastamisest kümne päeva jooksul taotluse saamisest arvates.”; 23119) paragrahvi 126 lõike 2 punkt 1 tunnistatakse kehtetuks; 120 lõikes) paragrahvi 126 lõike 3 asendatakse sõnadsissejuhatavat lauseosa täiendatakse pärast sõnu „ehitusloa eelnõutaotluse” sõnadega „või ehitusteatise”; 121) paragrahvi 126 lõiget 4 täiendatakse pärast sõnu „ehitusloa taotluse” sõnadega „või ehitusteatise”; 122) paragrahvi 126 lõike 6 punkt 4 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „4) puurkaevu või -augu ehitus- ja kasutusloa eelnõutaotluste ning ehitus- ja kasutusteatise täpsustatud andmekoosseisud ja puurimispäeviku vormi;”; 24123) paragrahvi 130126 lõiget 36 täiendatakse punktiga 85 järgmises sõnastuses: „85) tuulegeneraatoritepuurkaevu või -augu andmete Eesti looduse infosüsteemi esitamise korra ja tuuleparkide ohutuse kontrollimineesitatavate andmete koosseisu.”; 25124) paragrahvis 133paragrahvi 128 lõige 4 tunnistatakse kehtetuks; 125) paragrahvi 129 tekst muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „Puurkaevu või -augu omanik või maaomanik on kohustatud konserveerima üle ühe aasta kasutusest väljas olnud puurkaevu või -augu, teavitades sellest Keskkonnaagentuuri.”; 126) paragrahvi 130 lõike 2 punkti 6 täiendatakse pärast sõnu „ja kaitsmise” sõnadega „ning kohaliku tee kaitsevööndi”; 127) paragrahvi 130 lõike 3 punktis 2 asendatakse arvsõna „64 000kasutusjärgse” arvugatekstiosaga „450 000kasutusele võtmise järgse”; 26128) paragrahvi 134 lõikes 1, § 135 lõikes 1 ja § 136 lõikes 1130 lõike 3 punktis 5 asendatakse sõnadsõna „varale või keskkonnaleseaduse” sõnadegasõnaga „varale, keskkonnale, riigi julgeolekuleseadustiku”; 129) paragrahvi 130 lõike 3 punkt 7 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „7) kasutuses oleva ehitise või riigikaitseobjektileselle osa ligipääsetavuse nõuetele vastavuse kontrollimine;”; 27130) paragrahvi 134 lõikes 2, § 135 lõikes 2, § 136 lõikes 2, § 137 lõikes 2, § 138 lõikes 2, § 139 lõikes 2132 lõike 3 punkt 3 muudetakse ja § 140 lõikes 2 asendatakse arvsõnastatakse järgmiselt: „32 0003) ehitise lammutamiseks kehtestatud tähtaeg on saabunud ning uut tähtaega ei ole võimalik määrata.” arvuga; 131) paragrahvi 132 täiendatakse lõikega 4 järgmises sõnastuses: „100 000(4) Korrakaitseorganil on õigus korrarikkumise väljaselgitamiseks peatada ehitise ehitamine või selle kasutamine ka ohukahtluse korral.”; 132) seadustiku normitehnilisest märkusest jäetakse välja tekstiosa „Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2014/33/EL lifte ja lifti ohutusseadiseid käsitlevate liikmesriikide õigusaktide ühtlustamise kohta (ELT L 96, 29.03.2014, lk 251–308);”; 133) seadustiku lisad 1 ja 2 kehtestatakse uues sõnastuses (lisatud).
Ehitusseadustiku ja planeerimisseaduse rakendamise seaduses tehakse järgmised muudatused: 1) paragrahvi 17 teksti täiendatakse teise lausega järgmises sõnastuses: „Kui ehitisregistrisse kantud andmete aluseks olev mahu arvutusmetoodika erineb kehtivast arvutusmetoodikast, hinnatakse ehitise mahtu kehtiva arvutusmetoodika kohaselt.”; 2) seadust täiendatakse §-ga 2521¹ järgmises sõnastuses: „§ 2521¹. Erisused enne ehitusseadustiku 12. peatüki 3. jao jõustumist esitatud hoonestusloa taotluse menetlemiselKvalifikatsiooninõuetest ja teatamiskohustusest vabastamine (1) Alates 2017. aasta 25. maist kuni ehitusseadustiku 12. peatükiEhitusseadustiku § 19 lõike 3. jao jõustumiseni esitatud hoonestusloa taotlus menetletakse lõpuni taotluse esitamise ajal kehtinud menetlus- ja materiaalõiguse normide kohaselt, välja arvatud nõudeid ei kohaldata juhul, kui käesolevas paragrahvisehitise ehitamise või ehitusprojekti koostamisega seotud ehitusloa taotlus on sätestatud teisiti
Elektrituruseaduse 81Riigilõivuseaduses tehakse järgmised muudatused: 1) paragrahvi 331¹ täiendatakse lõikega 4 järgmises sõnastuses: „(4) Hoonet teenindava abihoone ehitusloa taotluse läbivaatamise eest tasutakse riigilõivu käesoleva paragrahvi lõikes 1 või 2 sätestatud määras vastavalt sellele, kas abihoone teenindab elamut või mitteelamut. peatükk”; 2) paragrahvi 331² lõike 1 esimesest lausest jäetakse välja tekstiosa „puuraugu,”; 3) paragrahvi 331³ täiendatakse lõikega 4 järgmises sõnastuses: „(4) Hoonet teenindava abihoone kasutusloa taotluse läbivaatamise eest tasutakse riigilõivu käesoleva paragrahvi lõikes 1 või 2 sätestatud määras vastavalt sellele, kas abihoone teenindab elamut või mitteelamut.”; 4) paragrahv 331⁶ tunnistatakse kehtetuks.
KaristusseadustikusRuumiandmete seaduses tehakse järgmised muudatused: 1) paragrahvi 406 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt55 täiendatakse lõikega 4¹ järgmises sõnastuses: „(14¹) Energia-Kui hoone, side-, signalisatsiooni-, veevarustus-korteri või kanalisatsioonisüsteemi, liikluskorralduse või muu elutähtsa süsteemi ehitise või seadme teadva rikkumise või hävitamise eesthooneosa kohta dokumendi menetlemine ehitisregistris kuulub ehitusseadustiku alusel Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ameti pädevusse, kui sellega on põhjustatud oht inimese elulemäärab või tervisele või elutähtsa süsteemi normaalsele toimimiselemuudab selle objekti koha-aadressi Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet menetluse käigus
Maa hindamise seaduseVeeseaduse § 61-d 283 ja 284 tunnistatakse kehtetuks.
Maa hindamise seaduse, maamaksuseaduse ja teiste seaduste muutmise seaduses (RT I, 10Käesolev seadus jõustub 2026.03.2022, 2) tehakse järgmised muudatused: aasta 1) paragrahvi 1 punktis 7 asendatakse tekstiosa „paragrahvid 6¹ ja 6²” tekstiosaga „paragrahv 6²”; 2) paragrahv 5 jäetakse välja; 3) paragrahvist 9 jäetakse välja tekstiosa „ja § 230 lõike 1 teises lauses”; 4) paragrahvi 10 lõikes 3 asendatakse tekstiosa „§-d 4–6” tekstiosaga „§-d 4, 6”. augustil.
Veeseaduses tehakse järgmised muudatused: 1) seaduse 8. peatüki 3. ja 4. jagu tunnistatakse kehtetuks; 2) paragrahvi 282 pealkirjast jäetakse välja sõnad „ja hoonestustasu kohaldamata jätmine”; 3) paragrahvi 282 lõige 2 tunnistatakse kehtetuks.
Käesoleva seaduse § 1 punktid 16–20 jõustuvad 2024. aasta 1. jaanuaril.