(1) Põlva linna kaevetööde eeskiri (edaspidi eeskiri) määrab kindlaks kaevetööde tegemise (edaspidi kaevetööd) korra Põlva linna haldusterritooriumil ja on kohustuslik kõikidele kaevetöid teostavatele isikutele. (2) Eeskirja sätteid ei kohaldata: 1) kaevetöödel füüsiliste või juriidiliste isikute elamu kinnistutel välja arvatud juhul, kui on tegemist kinnistult väljuvate või kinnistule sisenevate avalikes huvides kasutatavate tehnovõrkudega; 2) kalmistul või maa-alal, kus kaevetööd on reguleeritud teiste eeskirjadega; 3) kui kaevetööd kaasnevad ehitamisega ehitusseaduse tähenduses, ei ole kaeveluba nõutav ehitusloaga reguleeritud kaevetöödele, va tehnovõrkude ja -rajatiste ehitamisel. (3) Muinsuskaitsealal võib teid, trasse ja võrke rajada ning remontida samuti haljastus- ja kaevetöid teha vaid Muinsuskaitseameti ja Põlva Linnavalitsuse (edaspidi linnavalitsus) loal. (4) Ehitus- ja remonttööde tegemisega kaasnevatest kaevetöödest põhjustatud üldkasutatava tee, tänava, väljaku, pargi, parkla või puhkeala (üldkasutatav ala) sulgemine toimub Põlva Linnavolikogu kehtestatud tingimustel ja korras.
Eeskirjas kasutatakse mõisteid järgnevas tähenduses: 1) kaevetööd on süvendi kaevamine mehhanismidega algsest maapinnast sügavamal või kui planeerimise käigus muudetakse maapinna esialgset kõrgust enam kui 30 cm, tööd, mille tegemisel rikutakse tee- või pinnakatet (asfaltbetoon-, sillutis-, murukate jne) ja mis ei ole teehoiutöö teeseaduse mõistes, puude istutamine ja väljajuurimine (va erakinnistul) ja tööd, mis on seotud tehnorajatiste ehitamise või parandamisega pinnases sügavamal kui 30 cm; 2) kaevetööde teostaja on füüsiline või juriidiline isik, kes teeb kaevetöid; 3) avariilised kaevetööd on kaevetööde alaliik, mis on vajalik tehnorajatise avarii likvideerimiseks ja mille tegemise vajadus tekib ootamatult; 4) vastutav isik on kaevetööde teostaja poolt määratud isik, kes vastutab kaevetööde eest; 5) tehnorajatis ja -võrk on maapõue, maapinnale inimtegevuse tulemusel paigaldatud torustik, pumpla, kaablivõrk, gaasijuhe jms; 6) kaeveala on kaevik ja sellega vahetult piirnev maa-ala, kus hoitakse kaevetööks vajalikke materjale, masinaid, mehhanisme ja seadmeid; 7) kaevik on kaevetööde tulemusena maapõue moodustunud üle 30 cm sügavune tühimik/süvend; 8) kaeveluba on vormikohane luba, mis annab õiguse kaevetööde tegemiseks selles märgitud kohas, tähtajal ja tingimustel; 9) kaeveloa taotlus on vormikohane blankett, mis täidetakse ja esitatakse kaevetööde teostaja poolt linnavalitsusele; 10) taastamistööde tagatis (edaspidi tagatisraha) on kaevetööde teostaja poolt linnavalitsuse arvelduskontole deponeeritud arvestuslik rahasumma või krediidi- või finantsasutuse garantiikiri kaevetöödel rikutud pinnakatete taastamiseks; 11) kaeveloa väljastamistasu on linnavalitsuse poolt arvestatud kaeveloa väljastamisega seotud kulutuste maksumus; 12) mahamärkimine on projektis antud koordinaatide alusel trassi loodusesse kandmine; 13) teostusmõõdistamine on tehnorajatise asukoha digitaalne mõõdistamine enne kaeviku tagasitäitmist; 14) geodeetilised märgid on riikliku kaitse all olevad horisontaal- ja vertikaalmõõdistamise koordineeritud märgid, mis on paigaldatud maapinda või hoonetesse; 15) tänav on liiklemiseks ette nähtud rajatis teeseaduse tähenduses; 16) jalgtee ja jalgrattatee on tee, mis on ehitatud või kohandatud kas ainult jalakäijate, nii jalakäijate kui jalgratturite või ainult jalgratturite liiklemiseks; 17) teekatte tükkmaterjal on parkettkattekivi, unikivi, munakivi või muu sarnane teekatte materjal; 18) garantiiaeg ehitus- ja taastamistöödele on periood, mille jooksul kaevetöö teostaja on kohustatud tagama ilmnenud puuduste kõrvaldamise kaeveloas kirjeldatud tööobjektil; 19) tellija on kaevetöödest huvitatud juriidiline või füüsiline isik; 20) kaevetööde tellija omanikujärelevalve on seadusest tulenev kaevetööde tellija kohustus tagada kaevetööde käigus ja garantiiperioodil järelevalve õigusnormide täitmise üle kaeveobjektil ning täitedokumentatsiooni vastavus tegelikule olukorrale.
(1) Kaeveloa taotleja esitab linnavalitsusele vormikohase avalduse kaeveloa saamiseks mitte vähem kui 5 tööpäeva enne planeeritavate kaevetööde algust. (2) Kaeveloa taotluse vorm on kättesaadav linnavalitsuse kodulehel www.polva.ee. (3) Kaeveloa taotlusele lisatakse: 1) tehnorajatise ehitusprojekt ja ehitusluba või omavalitsuse kirjalik nõusolek; 2) puude ja põõsaste istutamise või juurimise korral asendiplaan; 3) tee ehituse või rekonstrueerimise projekt ja ehitusluba; 4) üldkasutataval alal kaevamise korral maksekorraldus tagatisraha tasumise kohta või krediidi- või finantsasutuse garantiikiri; 5) linnavalitsuse spetsialisti poolt määratud vajalikud kooskõlastused; 6) tehnorajatiste või teede ehitamisel läbi võõra kinnistu maaomanikuga notariaalselt sõlmitud kasutusvalduse seadmise leping; 7) üldkasutataval maa-alal kaevamise korral vähemalt 2 ülevaatlikku fotot plaanitavast kaevekohast paberkandjal või digitaalselt.
(1) Kaeveloa väljastamise otsustab linnavalitsuse ehitus- ja planeerimisosakond 5 tööpäeva jooksul arvates kaeveloa taotleja poolt nõuetekohase taotluse esitamise päevast. (2) Linnavalitsuse ehitus- ja planeerimisosakonnal (loa väljastaja) on kaeveloa väljastamisel õigus seada lisatingimusi, sealhulgas: 1) määratleda kaevetööde alustamise ja lõpetamise tähtaega, millest kaevetööde teostaja on kohustatud kinni pidama; 2) muuta kaevetööde teostamise ajagraafikut tulenevalt samasse kohta planeeritud teistest kaeve- ja/või heakorratöödest; 3) nõuda liikluse ümberkorraldamist ja ümbersõidutee rajamist, koos liikluskorralduse ajutise skeemiga; 4) nõuda väljakaevatava ja äraveetava pinnase ladustamiskoha kooskõlastamise ning üles võetud katenditest tekkinud jäätmete jäätmekäitlejale üleandmise dokumenteerimist; 5) nõuda kinnitatud projekti alusel mahamärkimist vastavat õigust omava isiku poolt ja otsustada teostusmõõdistuse esitamise vajaduse üle. (3) Kaeveloa avaldus jäetakse rahuldamata, kui avalduse esitaja on eelneva aasta jooksul korduvalt rikkunud eeskirja nõudeid. (4) Linnavalitsuse ehitus- ja planeerimisosakond registreerib ning väljastab kaeveloa koos avalduse koopiaga kaevetööde teostajale. Avalduse originaaleksemplar koos loa koopiaga säilitatakse linnavalitsuses. (5) Loa väljastajal on õigus peatada väljastatud kaeveloa alusel tehtavad tööd, kui tööde käigus ei täideta loa tingimusi või tööde teostamise käigus ilmnevad asjaolud tööde peatamiseks. (6) Kaeveloa kehtivust pikendada ja tööde teostamise ajagraafikut saab muuta üksnes kaeveloa väljastaja, linnavalitsuse ehitus- ja planeerimisosakond, taotleja kirjaliku avalduse alusel.
(1) Kaeveloale kantakse: 1) kaeveloa väljastaja andmed 2) kaeveloa number; 3) kaeveloa väljastamise kuupäev; 4) kaeveloa taotleja andmed; 5) kaevetööde asukoht; 6) kaevetööde eesmärk; 7) kaevetööga rikutava katendi liik ja pindala; 8) kaevetööde tähtajad; 9) kaevetööde eest vastutava isiku andmed; 10) kaevetööde tagatisraha ja kaeveloa väljastustasu suurus. (2) Kaeveloa ning kaeveloa avalduse vorm kinnitatakse käesoleva määruse lisadena.
(1) Kaevetöid on lubatud teostada kaeveloa alusel. Kui kaevetööd kaasnevad ehitamisega ehitusseaduse mõistes, peab kaeveloa väljastamisele eelnevalt olema vormistatud ehitusluba või saadud kirjalik nõusolek. Kaevetööde teostamisel teel või tänaval, rakendatakse teeseaduse sätteid. (2) Teel teehoiuväliseid või teehoiutöid tegev juriidiline või füüsiline isik kannab vastutust kooskõlastatud tehnoloogia, tähtaegade, kvaliteedi ja liiklusohutuse nõuete täitmise eest. (3) Teekatte lammutamiseks võib kasutada ainult teeomaniku poolt aktsepteeritavat tehnoloogiat. (4) Kaevetöödel kasutatud mehhanismide rattad, roomikud, tugikäpad ja muud osad või koorem ei tohi rikkuda teekatet või teerajatisi. (5) Ehitusgeoloogilisi töid teostatakse kooskõlas ehitusgeoloogiliste tööde tegemise korrale. Ehitusgeoloogilisteks puurimistöödeks tuleb taotleda kaeveluba ning esitada koos taotlusega geodeetiline alusplaan, kuhu on kantud rajatavate puuraukude või šahtide asukohad. Ehitusgeoloogiliste tööde aruanded esitatakse kaevetööde lõpetamisel linnavalitsusele ja säilitatakse linnavalitsuse arhiivis. (6) Kaevetööd tuleb teostada tehnoloogiliselt võimaliku lühima aja jooksul ja tee- või pinnakatet vähimal kahjustaval viisil. (7) Kaevetööde tegija vastutab teekatte ja haljastuse taastamistööde kvaliteedi eest kahe aasta jooksul pärast taastamistööde vastuvõtmist linnavalitsuse spetsialisti poolt. Kui taastamistöid ei olnud võimalik ilmastikust tulenevalt lõpule viia, hoiab taastamata teeosa kuni selle nõuetekohase taastamiseni korras kaevetööde tegija.
(1) Kaevetööde ajal peab kaeveluba olema kättesaadav tööobjektil. Kui kaevetööd kestavad kauem kui 5 ööpäeva, on kaevetööde teostaja kohustatud tööobjektile paigaldama tahvli, kuhu on märgitud tööde teostaja nimi, telefoninumber, tööde läbiviimise tähtajad ja vastutava isiku ning tellija omanikujärelevalve nimi ja telefoni number. Kaevetööde tsoon peab olema piiratud ja tähistatud liiklusmärkidega ning pimeda ajal olema valgustatud. (2) Enne kaevetööde alustamist koostavad kaevetööde tegija ja kaeveloa väljastaja akti teekatte, äärekivide, muldkeha, teekraavide, truupide, teemaa haljastuse ja rajatiste seisukorra kohta, millele lisatakse kavandatava kaevekoha fotod. (3) Kaeviku täitmiseks kõlbmatud materjalid tuleb koheselt vedada selleks linnavalitsusega kooskõlastatud täitepinnase mahapaneku kohta. Täitmiseks ja taastamiseks vajalikud materjalid ladustada nii, et need ei takista liiklemist. Keelatud on kaevikuid täita tihendamata. (4) Kaevetööde tegija peab kindlustama ohutu läbipääsu liiklusvahenditele ja jalakäijatele kohtades, kus läbipääs oli eelnevalt võimalik. Üldkasutatava tänava, väljaku või tee ajutiseks sulgemiseks kaevetööde ajaks peab kaevetööde teostaja taotlema tänava sulgemise loa ja tasuma teede ja tänavate sulgemise maksu Põlva Linnavolikogu poolt kehtestatud korras. (5) Puude tüved ja võrad peavad olema kaitstud võimalike vigastuste eest. Kaevamine puude juurekaelale lähemal kui 2 m tuleb teostada käsitsi. (6) Ettenägematute asjaolude ilmnemisel (tundmatu insenerkommunikatsioon, arheoloogiline leid, lõhkekeha jms) tuleb kaevetööd peatada ja sellest viivitamatult informeerida linnavalitsust ja puutumust omavaid ametkondi. Vajadusel hankida täiendavad kooskõlastused. Kaevetööde peatamise kohta teeb linnavalitsuse spetsialist kaeveloale kirjaliku märke. Asjaolude ilmnemise tõttu peatatud kaevetööde tähtaeg pikeneb kaevetööde seiskamise aja võrra. (7) Kaevetööde tähtaja pikendamiseks peab kaeveloa taotleja pöörduma linnavalitsuse poole avaldusega vähemalt eelmisel tööpäeval enne loas märgitud tähtaja lõppu. (8) Kaevikust väljapumbatava vee juhtimine kanalisatsiooni või kaevekoha vahetusse ümbrusesse tuleb eelnevalt kooskõlastada ühiskanalisatsiooni ja/või maa-ala omaniku või valdajaga. Kooskõlastus fikseerida kaeveloal. (9) Enne kaeviku täitmist peab kaeveloa taotleja kindlustama paigaldatud kommunikatsioonide teostusdokumentatsiooni koostamise.
(1) Tehnovõrkude avarii korral võib kaevetöid teostada ilma kaeveloata järgmistel tingimustel: 1) on saadetud teade linnavalitsusele avarii põhjuste, kaevetööde tegija ja tööde algusaja äranäitamisega; 2) avariikohale on kutsutud kõikide kaevetööde alale jäävate insenerkommunikatsioonide valdajad; 3) avariikohal on tagatud nii sõidukite kui jalakäijate liiklusohutus. (2) Avariiliste kaevetööde teostamisel, mis nõuavad tänavakatte taastamist, tuleb esimesel võimalusel esitada linnavalitsusele kaeveloa taotlus ning vajadusel taotleda tee ja tänava sulgemise luba. (3) Avariiliste kaevetööde alustamisel võtab kaevetööde teostaja täieliku vastutuse liikluskorralduse, vajalike isikute teavitamise ja kaasamise, heakorra ning avariijärgse kaevekoha taastamise eest. (4) Avariiliste kaevetööde lõpetamine toimub üldises korras.
(1) Olemasolevate tehnovõrkude kaitsevööndis tuleb kaevetöö teha neid haldavate võrguettevõtetega kooskõlastatult. (2) Kaevetööde teostamise piirkonnas olevate kommunikatsioonide valdajate esindajad kutsutakse kohale (kui seda nõuab kaevetööde kooskõlastus) enne kaevetööde algust. Esindaja mitteilmumisest tingitud tööseisakust tuleneva kahju eest vastutab kommunikatsiooni valdaja. (3) Kaevetööde käigus projektdokumentatsioonis kajastamata tehnovõrgu avastamisel, tuleb töö katkestada kuni olukorra selgitamiseni tehnovõrgu valdajaga. Olemasolevat tehnovõrku võib ümber paigutada üksnes selle omaniku loal ja kooskõlastatud projekti alusel. (4) Olemasolevate tehnovõrkude vigastamisest tuleb viivitamatult selle valdajale teatada. Vigastustega tekitatud kahju hüvitamine toimub süüdlase kulul, vastavalt kehtivatele õigusaktidele. (5) Kaevetööde teostamise käigus on keelatud hävitada, vigastada või kooskõlastamata ümber paigutada piiri-, liikluskorralduse ja geodeetilisi märke. Hävitatud või vigastatud märgised taastatakse kaevetööde teostaja kulul.
(1) Kaevetöödega rikutud pinnakatted ja haljastus taastatakse tööde teostaja kulul hiljemalt loas märgitud tähtajaks. Erandjuhul taastatakse rikutud kate ajutiselt linnavalitsuse nõudel, kui on vajalik liikluse kohene avamine. (2) Kaevetööde teostaja taastab ja korrastab tema poolt lõhutud või rikutud äärekivid, teekatendi, tehnovõrkude kaevud ning kaevukaaned, liiklusmärgid, teekattemärgistuse ja geodeetilised märgid. (3) Kaevetööde teostaja tagab tolmu-, lume- ja libedusetõrje juhul, kui kaevetööde tegemisel on takistatud korraliste hooldustööde tegemine.
(1) Piki kõnniteed tehtavate kaevetööde korral: 1) taastatakse kõnniteede katted kogu kõnnitee laiuselt, rikutud äärekivid vahetatakse välja; 2) alla viie aasta vanused asfaltkatted taastatakse asfaltlaoturiga kogu kõnnitee laiuselt kogu kaeviku pikkuses. (2) Piki sõiduteed tehtavate kaevetööde korral: 1) alla viie aasta vanused katted taastatakse vastavalt katte tüübile kogu sõidutee laiuses kui rikutud ala on üle poole sõidusuuna laiusest ning poole sõidutee laiuselt kui rikutav ala ulatub kas või minimaalselt sõidutee kattesse; 2) üle viie aasta vanused katted taastatakse vastavalt katte tüübile kogu laiuses, kui rikutud ala on üle poole tee laiusest ning ühel sõiduteesuunal tehtavate kaevetööde korral poole sõidutee laiuses, kui rikutav ala ulatub kas või minimaalselt sõidutee kattesse. (3) Linnavalitsusel on õigus sõlmida tööde teostajaga kirjalikke kokkuleppeid taastatava teekatendi ulatuse ning tüübi osas. (4) Tänava, parkla või selle pikisuunaliste kaevetööde korral tuleb kaeviku serva ja äärekivi või tänavakatte serva vaheline alla 1,0 meetri laiune teekate eemaldada ning paigaldada sinna uus kattekiht koos vajaliku aluskihiga.
Kui tänavaga ristisuunaliselt rajatavate tehnorajatiste telgede vahe on alla 15 m, tuleb asfaltkatte pealiskiht nende kohal taastada ühise paigana.
(1) Olemasoleva teekatte kaevikuga piirnev serv lõigatakse enne taastamist sirgeks ühtse sirgjoonena paralleelselt tee teljega või ristisuunalise kaevetöö korral risti tee teljega. (2) Taastatava asfaltkatte serv tuleb sirgeks lõigata ja kiht taastada mõlemalt poolt vähemalt 50 cm võrra laiemalt ja pikemalt, kui olid kaeviku mõõtmed. (3) Lõigatud servas võib olla astmeid (tingitud kaeviku laiuse erinevusest), kuid mitte tihedamalt kui 25 m tagant. (4) Kaevukraede tõstmisel tuleb asfalt taastada vähemalt 30 cm ulatuses kaevukrae servast väljapoole. (5) Erinevate asfaltkatte kihtide vaheline pind ning uue ja vana asfaldikihi vaheline kontaktpind tuleb kruntida bituumeni või bituumenemulsiooniga. (6) Pealmise asfaltkatte vuugikohad tuleb katta bituumeni või bituumenemulsiooniga ning puistata üle graniitsõelmetega.
(1) Kaevekohtade taastamiseks haljasaladel võib tagasitäiteks kasutada kaevekohast väljakaevatud pinnast, tagasitäide peab olema tihendatud ja pealmine külvikiht vähemalt 10 cm paksuselt kaetud taimede kasvuks sobiva mullaga. (2) Enne muruseemne külvi peab maapind olema tasane ja pärast seemnekülvi rullitud (tihendatud). (3) Murukatte või rohukamara taastamiseks külvatakse muruseeme või paigaldatakse murumätas (muruvaip). (4) Muruseemne külviks sobilik aeg on mai kuni september. (5) Kaevetöö üleandmiseks peab muru olema üks kord niidetud. (6) Kaevetöö ajal haljastuse rikkumise tuvastamisel on linnavalitsusel õigus nõuda kaevajalt haljastuse taastamist.
(1) Tänava, väljaku või parkla või selle osa, millel ei ole kaevetööde lõppemisel või teekatte taastamisel tagatud nõutav teeseisund ja liiklusohutus, peab olema tähistatud liikluskorraldusvahenditega vastavalt Eesti Vabariigis kehtivale standardile. (2) Kui projektis ei ole asjakohaseid nõudeid esitatud, võib liivapinnasest muldkeha tihendusteguri vähim väärtus püsikattega teel olla 0,98, kergkatendiga teel 0,95 ja haljasalal 0,9. (3) Killustikaluse tihendamist kontrollitakse elastsusmooduli mõõtmise teel tihendatud aluse pinnal seadmega Inspektor II või Loadman vähemalt iga 50 m tagant. Kui projektis ei ole elastsusmooduli nõuet esitatud, peab see olema ≤170 MPa. (4) Talveperioodil ehitatud tee aluskonstruktsioonid võetakse vastu pärast jäätunud teepinnase sulamist. (5) Talveperioodil kaevetöödega rikutud asfaltkatendite taastamise lõpptähtaeg on 15. mai, kui ei ole kokku lepitud teisiti. (6) Garantiiaeg taastamis- ja kaevetöödele on 24 kuud alates puudusteta kaevetööde üleandmisest või viimasest garantiiremondist.
(1) Kaevetööd on lõpetatud, kui on täidetud järgmised tingimused: 1) kaevetöödega rikutud maa-ala on nõuetekohaselt taastatud ja korrastatud ning üle antud omanikule/valdajale; 2) on koostatud ja allkirjastatud akt maa-ala omaniku/valdaja poolt taastamistööde vastuvõtmise kohta. (2) Tee ja tänava kohta on linnavalitsusele esitatud: 1) õiend kaevetöö käigus välja veetud pinnase ja/või freesitud asfaldi koguse ladustamise kohta; 2) täitepinnase tihendamise kontrollakt; 3) tõendid täitematerjali vastavuse kohta (vastavussertifikaat); 4) tõendid asfaltbetooni vastavuse kohta (vastavussertifikaat). (3) Linnavalitsusele on üle antud digitaalne teostusdokumentatsioon vastavalt majandus- ja kommunikatsiooniministri 27. augusti 2007. a määruse nr 70 „Ehitusgeodeetiliste uurimistööde tegemise kord” sätestusele. (4) Linnavalitsusele on tagastatud kaeveloa talong ette nähtud kooskõlastustega.
(1) Üldkasutataval alal on kaevetööde teostaja kohustatud enne kaeveloa saamist tasuma tagatisraha või esitama krediidi- või finantsasutuse tähtaegse garantiikirja. (2) Tagatisraha suuruse ja selle arvestamise alused kehtestab linnavalitsus määrusega.
(1) Garantiiajal ilmsiks tulnud vead kõrvaldab kaevetööde teostaja omal kulul linnavalitsuse poolt määratud tähtajaks. (2) ) Kaevetööde teostaja poolt taastamistööde mittetegemisel või mittenõuetekohasel tegemisel annab linnavalitsus kaevetööde teostajale tähtaja puuduste kõrvaldamiseks või tellib taastamistööd kolmandatelt isikutelt kaevetööde teostaja poolt makstud tagatisraha arvelt või kasutades finants- või krediidiasutuse garantiikirja võimalused. (3) Kui kaevetööde teostaja ei lõpeta taastamistöid tähtajaks seoses pankroti väljakuulutamisega või juriidilise isiku lõpetamisega, läheb kaeveobjekti taastamise kohustus üle kaevetööde tellijale.
Tagatisraha või krediidi- või finantsasutuse garantiikiri tagastatakse kaevetööde teostajale hiljemalt kahe kuu jooksul kaevetööde lõppemise päevale järgnevast päevast arvates, juhul kui kaevetööde teostaja on nõuetekohaselt teostanud taastamistööd ja on täitnud käesoleva eeskirja § 16 seatud tingimused.
(1) Järelevalvet käesoleva eeskirja täitmise üle teostavad linnavalitsus, tehnovõrkude ja -rajatiste valdajad ning Politsei- ja Piirivalveamet vastavalt oma pädevusele. (2) Tellija on kohustatud tagama kaevetööde kestel ja garantiiajal omanikujärelevalve.
(1) Kaevetööde teostaja kannab täielikku vastutust teostatud töö tehnoloogia, ohutuse, tähtaegade, kvaliteedi, liiklusohutuse nõuete ning ehitusprojekti ja selle juurde kuuluvate kooskõlastuste täitmise eest. (2) Eeskirja rikkumise menetlemisel on järelevalvet teostaval isikul õigusteha trahvi, peatada tööd ja/või teha ettekirjutusi, rakendada sunnivahendeid. (3) Kaevetööga tekitatud kahju hüvitab kaevetööde teostaja vastavalt kehtivatele õigusaktidele. (4) Eeskirja rikkumise eest karistatakse kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 662 sätestatud korras.
Põlva Linnavolikogu 1. veebruari 2001. a määrus nr 7 „Põlva linna kaevetööde eeskiri” tunnistatakse kehtetuks.
Määrus jõustub 2012. aasta 1. aprillil.