Jäätmehoolduseeskiri (edaspidi eeskiri) kehtestatakse eesmärgiga: 1) vältida keskkonna saastamist jäätmetega; 2) vähendada jäätmekoguseid nende tekkekohas; 3) soodustada jäätmete taaskasutamist.
(1) Eeskirjaga määratakse kindlaks jäätmehoolduse kord Juuru valla territooriumil. (2) Eeskirjaga reguleeritakse jäätmete käitlemist: 1) jäätmete kogumist; 2) vedu; 3) taaskasutamist ja kõrvaldamist. (3) Eeskirjaga määratletakse: 1) jäätmete tekitaja; 2) kinnistu omaniku ja valdaja tegevus; 3) vastutus.
(1) Eeskirjas kasutatakse mõisteid jäätmeseaduse ja pakendiseaduse ning nende alusel antud riiklike õigusaktidega sätestatud tähenduses. (2) Jäätmevaldaja selle eeskirja mõistes on ka korteriühistu, selle puudumisel aga selle kinnisasja omanik, millel asub suvila, elu- või äriruum. (3) Jäätmete käitlemise õigust omav isik selle eeskirja mõistes on: 1) jäätmeloa omanik; 2) jäätmekäitleja registreerimistõendi omanik; 3) keskkonnakompleksloa omanik.
(1) Jäätmete käitlemisel tuleb lähtuda jäätmeseadusest, pakendiseadusest, sellest eeskirjast ja teistest sama valdkonna õigusaktidest. (2) Jäätmevaldaja on kohustatud korraldama tema valduses olevate jäätmete nõuetekohase käitlemise. (3) Kõik isikud peavad Juuru valla haldusterritooriumil rakendama kõiki sobivaid võimalusi jäätmete tekke vähendamiseks ning kandma hoolt, et jäätmed ei põhjustaks ülemäärast ohtu tervisele, keskkonnale ega varale. (4) Tekkinud jäätmeid peab taaskasutama, kui see on tehnoloogiliselt võimalik või ei ole muude käitlusviisidega võrreldes ülemäära kulukas. (5) Jäätmeid peab tekkekohas sorteerima ja liigiti koguma, et võimaldada nende taaskasutamist võimalikult suures ulatuses. (6) Iga jäätmevaldaja peab olema piisaval määral teadlik oma valduses olevate jäätmete liigist, hulgast, päritolust, jäätmekäitluse seisukohalt olulistest omadustest ja neist tulenevatest tervise- või keskkonnaohtudest. (7) Nii liigiti kogutud kui segunenud jäätmed, mis ei ole kaetud jäätmekäitluslepingutega, tuleb viia tekkekohale võimalikult lähedal asuvasse tehnoloogiliselt sobivasse ning tervisekaitse- ja keskkonnanõuetele vastavasse jäätmekäitluskohta või anda need käitlemiseks üle selleks vastavat õigust omavale isikule.
Jäätmevaldaja on kohustatud järgima Juuru Vallavalitsuse kehtestatud nõudeid jäätmete segunemise vältimiseks nende tekkekohas ja jäätmete liigiti kogumiseks selleks ettenähtud mahutitesse või kogumispunktidesse.
Kinnisasja omanik või tema volitatud isik on kohustatud: 1) korraldama oma kinnisasjal tekkinud jäätmete kogumist; 2) määrama kinnisasjal tekkinud jäätmete kogumiskoha ja teavitama sellest kinnisasjal elavaid ja töötavaid isikuid; 3) tagama kinnisasjal piisavas koguses ja suuruses jäätmemahutite olemasolu selleks ettevalmistatud kohtades, mis vastavad jäätmete kogumisele ja ladustamisele esitatavatele nõuetele ning ei põhjusta kahju inimestele ja keskkonnale; 4) teise kinnisasja territooriumil asuva kogumismahuti ühiseks kasutamiseks peab osapooltel olema sõlmitud kirjalik leping.
Jäätmevaldaja on kohustatud: 1) andma jäätmed üle vastavat õigust omavale jäätmekäitlejale või toimetama jäätmed nõuetekohasesse jäätmete kogumiskohta; 2) rakendama oma tegevuses kõiki sobivaid jäätmete tekke vältimise ja nende hulga vähendamise võimalusi; 3) pöörama tähelepanu jäätmete ohtlikkuse vähendamisele ja taaskasutamisele; 4) kandma oma jäätmete käitlemise kulud.
(1) Kõik Juuru valla haldusterritooriumil juriidilisest isikust jäätmetekitajad ja -käitlejad peavad oma tegevuse lõpetamisel andma vastavat õigust omavale isikule üle kõik käitlemata jäänud tava- ja ohtlikud jäätmed. (2) Juriidilise isiku tegevuse lõpetamisel peab likvideerima kogu reostuse ja rakendama meetmeid, mis välistavad reostuse teket. (3) Jäätmehoolduskoha tegevuse lõpetamisel kasutamata jäänud toorained, materjalid ja kemikaalid peab võimaliku reostuse vältimiseks realiseerima.
(1) Jäätmete kogumise, taaskasutamise või lõpliku kõrvaldamise korraldab jäätmevaldaja, välja arvatud korraldatud jäätmeveo korral. (2) Kinnistul või krundil tekkivad jäätmed, mida ei saa kohapeal taaskasutada, tuleb paigutada selleks ette nähtud jäätmemahutitesse. (3) Suurjäätmed tuleb üle anda vastavatesse kogumispunktidesse MTÜ Raplamaa Jäätmekäitluskeskuse Mäepere jäätmejaamas. (4) Eraldikogutavad kompostitavad biolagunevad jäätmed peab paigutama jäätmemahutisse biolagunevasse materjali pakendatult. (5) Biolagunevate jäätmete mahutisse on keelatud visata kilekotte või muid kompostimiseks kõlbmatuid jäätmeid.
(1) Jäätmete kogumismahutina tohib kasutada vahendit, mis välistab: 1) jäätmete tuulega laialikandumise; 2) jäätmete haisu leviku; 3) võimaliku lekke; 4) sattumise sademete, lindude ja loomade mõjuvalda. (2) Jäätmemahutid võivad olla jäätmete valdaja või territooriumi haldaja omandis või renditud jäätmekäitlejalt. (3) Jäätmemahutite suurus peab vastama tekkivate jäätmete kogusele. (4) Jäätmete kogumismahuti peab olema: 1) kompaktne, terve ja korralikult suletav; 2) kasutajale turvaline; 3) märgistatud kinnistu lähiaadressiga. (5) Erinevate jäätmeliikide kogumiseks tuleb kasutada erinevat värvi jäätmemahuteid või vastavaid kleebiseid: 1) hall, roheline – segaolmejäätmed; 2) roheline, sinine või kollane – taaskasutatavad jäätmed; 3) punane – ohtlikud jäätmed; 4) pruun – biolagunevad jäätmed. (6) Jäätmemahuteid korrastab ja puhastab regulaarselt nende omanik või rentnik, kui jäätmeveoleping ei sätesta teisiti. (7) Kogumismahuteid peab puhastama ja desinfitseerima piisava sagedusega, kuid mitte harvem kui kaks korda aastas.
(1) Jäätmete kogumiseks on lubatud kasutada: 1) jäätmekotte, mis on valmistatud niiskuskindlast paberist või plastikust; 2) korraldatud jäätmeveo korral on lubatud kasutada kuni 80-liitriseid, täituvusega kuni 20 kg jäätmekotte, mis on kaitstud kinnises anumas; 3) kaanega suletavaid plastikust või metallist jäätmemahuteid, mis võimaldavad laadimist tõstemehhanismi abil; 4) kaanega suletavaid jäätmemahuteid, mida on võimalik käsitsi tühjendada või vedada jäätmekäitlusse; 5) eriotstarbelist või korralikult suletavat taarat ohtlike jäätmete jaoks. (2) Avalikul üritusel on lubatud jäätmete kogumismahutina kasutada ümbrisega kilekotte.
(1) Korraldatud jäätmekogumissüsteemiga liitunud kinnistu jäätmete kogumismahuti peab olema paigutatud korralikult suletuna kokkulepitud ajaks jäätmeveoteenuse osutajale kättesaadavasse kohta. (2) Üldkasutatavatesse kohtadesse jäätmete kogumismahutite paigutamise korraldab territooriumi valdav isik. (3) Kaupluste, söögikohtade ja asutuste sissekäikude juurde jäätmete kogumismahutite paigutamise korraldab omanik. (4) Käsitsi teisaldatavad jäätmemahutid tuleb võimaluse korral paigutada tasasele, kõvale, horisontaalsele alusele, mis ei ole jäätmeveoki lähimast võimalikust peatumiskohast üldjuhul kaugemal kui 10 m. (5) 800-liitrised ja suuremad konteinerid tuleb paigutada tühjendamiseks jäätmeveokiga samal tasandil paiknevale kõvale alusele, millele on tagatud jäätmeveoki vahetu juurdepääs konteineri tühjendusküljelt. (6) Juurdepääsutee konteineri juurde peab olema vaba ja puhastatud aastaringselt, et jäätmeveoteenuse osutajal oleks tagatud ligipääs konteinerile. Jäätmete kogumise konteiner peab olema paigutatud nii, et see ei häiriks liikluskorraldust. Rajatud piirded, kaitsed ja alused ei tohi takistada kogumisvahendite tühjendamist. (7) Kinnistul tekkinud jäätmeid tohib paigutada väljapoole kinnistu piire üksnes teise kinnisasja omaniku nõusolekul. (8) Kogumisvahendi paigutamine akende alla ja lähemale kui 2 m naaberkinnistu piirist on keelatud. (9) Uute, ehitatavate ehitiste puhul peab ehitusprojektis näitama, kuhu paigutatakse jäätmete kogumismahuti.
(1) Jäätmevaldajad võivad jäätmete kogumiseks kasutada ühiseid jäätmemahuteid, mis teenindavad mitut kinnistut. Ühismahuti kasutaja loetakse korraldatud jäätmeveoga liitunuks. (2) Ühismahutit on lubatud kasutada kõigi korraldatud jäätmeveoga hõlmatud jäätmeliikide kogumiseks.
Avaliku ürituse korraldaja peab korraldama kogu ürituse jäätmekäitluse ja tagama ürituse paiga koristamise 8 tunni jooksul pärast ürituse lõppu või loas näidatud tähtajaks.
(1) Olmejäätmete sortimisel tekkekohas tuleb liigiti koguda vähemalt järgmised jäätmeliigid vastavalt jäätmenimistu jäätmeliikide või alajaotiste koodidele: 1) paber ja kartong; 2) pakendid; 3) ohtlikud jäätmed; 4) biolagunevad aia- ja haljastusjäätmed; 5) biolagunevad köögi- ja sööklajäätmed; 6) probleemtoodete jäätmed, sealhulgas romusõidukid ja nende osad; 7) puit; 8) suurjäätmed; 9) metallid. (2) Lõikes 1 sätestatut kohaldatakse ka kaubanduses, tööstuses, ametiasutustes ja mujal tekkinud kodumajapidamisjäätmetega samalaadsete jäätmete kohta, mis vastavad jäätmeseaduse §-s 7 toodud olmejäätmete mõistele.
(1) Taaskasutatavate jäätmetena kogutakse Juuru vallas liikide kaupa: 1) paber ja kartong; 2) pakend; 3) suurjäätmed; 4) metall; 5) biojäätmed. (2) Taaskasutatavad jäätmed peab jäätmetekkekohal sorteerima jäätmetekitaja ning transportima taaskasutatavate jäätmete kogumiskohta. (3) Eraldi kogutud paber ja kartong peab jäätmejaama üleandmisel või vastavasse mahutisse paigutamisel olema kuiv ja puhas.
(1) Taaskasutatavate ja prügilasse viidavate tavajäätmete kogumismahutitesse ei tohi koguda: 1) ohtlikke jäätmeid; 2) üle 40° C kuumi jäätmeid; 3) lõhkematerjalidest koosnevaid ja neid sisaldavaid jäätmeid; 4) vedelaid ja mudalaadseid jäätmeid; 5) käimlajäätmeid; 6) kogumiskaevude setteid; 7) nakkusohtlikke jäätmeid; 8) radioaktiivseid jäätmeid; 9) puisteliiva; 10) hõõguvat sütt; 11) jäätmeid, mis võivad kahjustada jäätmekogujaid, prügila töötajaid või jäätmeveovahendeid; 12) aineid ja esemeid, mis oma kaalu, koguse või kuju tõttu võivad kahjustada mahuteid või jäätmeveokeid või raskendavad märkimisväärselt jäätmete kokkupressimist; 13) loomseid jäätmeid. (2) Selle paragrahvi lõikes 1 nimetatud omadustega jäätmed tuleb üle anda vastavat õigust omavale isikule või viia selleks ettenähtud kohta, milleks on: 1) ohtlike jäätmete vastuvõtukohad; 2) spetsiaalsed jäätmete kogumispunktid; 3) komposteerimisväljakud; 4) muud eraldi määratavad vastuvõtukohad.
(1) Liigiti sorteeritud jäätmed on võimalik üle anda Mäepere Jäätmejaamas või viia jäätmed üldkasutatavatesse kohtadesse paigaldatud jäätmete liigiti kogumiseks võimaldatavatesse konteineritesse või anda üle otse jäätmekäitlejale. (2) Jäätmejaamade ja jäätmemahutite asukohad ning informatsiooni, millist liiki jäätmeid vastavas jäätmejaamas saab üle anda või jäätmemahutisse tühjendada, määrab vallavalitsus, avaldades vastava informatsiooni Juuru valla kodulehel www.juuru.ee.
(1) Jäätmeveol peab vältima ülemääraste kahjulike mõjude nagu müra ja hais teket. (2) Jäätmeid peab vedama kaetud veovahendis, pakitult või muul asjakohasel viisil, mis hoiab ära jäätmete sattumise keskkonda veo ja laadimise käigus.
(1) Jäätmevedaja on jäätmete veol kohustatud: 1) jäätmed üle andma jäätmekäitlusõigust omavale käitlejale; 2) koguma kokku kogumisvahendi tühjendamisel või veo käigus lendunud või pudenenud jäätmed ning likvideerima sellest põhjustatud keskkonnareostuse; 3) oma tegevuse käigus mitte kahjustama jäätmete kogumismahutit; 4) paigutama tühjendatud kogumismahuti tagasi selle esialgsesse kohta; 5) kasutama oma tööprotsessis jäätmete kogumiseks ja veoks kohaldatud veokeid ning välistama jäätmete pudenemise, tilkumise või lendumise transportimisel. (2) Jäätmemahutite tühjendamine ja vedu elamukvartalitest on keelatud ajavahemikus 21.00–06.00. (3) Jäätmevedaja ei ole kohustatud tühjendama mahuteid, kui mahuti sisaldab lubamatuid jäätmeid või mahutit ei saa jäätmete kokkupressimise, kättesaamatuse vm põhjusel tühjendada vabapuistemeetodil. (4) Jäätmevedaja vastutab ohutusnõuete täitmise eest jäätmete veol.
(1) Väikemajapidamises tekkivaid biolagunevaid aia-, haljastus-, köögi- ja sööklajäätmeid võib territooriumi haldaja kompostida kinnistes kompostihoidlates või kompostrites, kuhu ei pääse linnud ega loomad. (2) Lahtistes kompostihunnikutes võib kompostida aia- ja haljastusjäätmeid. (3) Komposti hulka on keelatud panna jäätmeid, mis takistavad kompostimist. (4) Kompostihunnik peab asuma vähemalt 15 m kaugusel kaevust ja veekogust ning vähemalt 2 m kaugusel kinnistu piirist, kui naabrid ei lepi kokku teisiti. (5) Biolagunevate jäätmete korraldatud jäätmevedu: Biolagunevad jäätmed, v.a aia- ja haljastusjäätmed, peab kaheksa ja enama korteriga kinnistul, toitlustusega ja toiduainetega tegelevas ettevõttes, peab koguma eraldi kinnisesse konteinerisse ning andma üle jäätmekäitlejale. (6) Biolagunevate köögi- ja sööklajäätmete korraldatud äravedu võib toimuda ka väiksema korterite arvuga kinnistul.
(1) Reovee kogumis- ja filterkaevude setteid on keelatud kasutada komposti valmistamiseks väljaspool vastavat õigust omava käitleja spetsiaalset käitluskohta. (2) Käimlajäätmete hulka on keelatud panna muid jäätmeid.
(1) Ohtlikke jäätmeid mittesisaldavaid puidu-, aia- ja haljastusjäätmeid on lubatud põletada jäätmevaldaja kinnistu piires tuulevaikse ilmaga naabreid mittehäirival viisil. (2) Paberit ja kartongi on lubatud põletada ainult kogustes, mis on vajalik tule süütamiseks. (3) Tule tegemise koht peab paiknema vähemalt 15 m kaugusel mistahes ehitisest või põlevmaterjali lahtisest hoiukohast ja vähemalt 30 m kaugusel metsast. (4) Okste ja prahi põletamine väljaspool oma kinnistu piire on keelatud. (5) Kulu põletamine Juuru valla territooriumil on keelatud.
(1) Ohtlike jäätmete kogumisel, säilitamisel ja veol peab jäätmed pakendama asjakohasel viisil, vältides tervise- ja keskkonnaohte ning võimaldades hilisemat taaskasutust või kõrvaldamist. (2) Ohtlike jäätmete kogumisel peab vältima erinevat liiki ohtlike jäätmete segunemist omavahel või tavajäätmetega. Ohtlike jäätmete segunemine omavahel või teiste ainetega on lubatud ainult siis, kui see on tehniliselt ja majanduslikult põhjendatud. (3) Juba segunenud ohtlikud jäätmed peab lahutama, kui see on tehniliselt teostatav ja kui sellega ei kaasne ülemääraseid kulutusi ja kui see on vajalik tervise või keskkonnaohutuse tagamiseks. (4) Ohtlikud jäätmed, välja arvatud olmes tekkinud ohtlikud jäätmed või nende pakendid, peab jäätmevaldaja kehtiva korra kohaselt märgistama. (5) Ohtlike jäätmete kogumist, vedu ja edasist käitlemist tohib korraldada ainult vastavat õigust omav käitleja. (6) Jäätmete omanik valib ise ohtlike jäätmete käitleja. Ohtlike jäätmete üleandmine vastavat käitlemisõigust mitteomavale isikule on keelatud. (7) Ohtlike jäätmete kogumise korraldaja tagab jäätmete valve ning abinõud, mis välistavad ohtlike ainete sattumise välisõhku, maapinnale, veekogusse või kanalisatsiooni. (8) Ohtlike jäätmete tekitaja vastutab nende ohutu hoidmise eest kuni jäätmete üleandmiseni. (9) Majapidamises tekkinud ohtlikke jäätmeid saab tasuta ära anda spetsiaalsesse ohtlike jäätmete kogumispunkti Mäepere jäätmejaamas või vähemalt üks kord aastas vallavalitsuse korraldatud ohtlike jäätmete kogumisel. Vallavalitsus võib kehtestada ohtlike jäätmete tasuta üleandmise kogustele piirmäärad.
(1) Ohtlikke jäätmeid peab säilitama spetsiaalselt kohandatud ja turvaliselt lukustatavates hoonetes, hoone osades, konteinerites või kastides. Ajutise säilituspaiga põrand peab olema piisavalt tihe, et vältida avariide korral põrandale sattunud vedelike väljaimbumist. (2) Ohtlikke jäätmeid peab säilitama nii, et need ei reostaks pinna- või põhjavett ega põhjustaks teisi keskkonnakahjustusi. (3) Ohtlike jäätmete ajutine säilituspaik peab olema varustatud esmaste avarii likvideerimise ja tulekustutusvahenditega ning selgete juhistega säilituspaiga kasutuse kohta. (4) Ohtlike jäätmete säilituspaigas võib jäätmeid ajutiselt hoiustada kuni üks aasta.
(1) Ehitus- ja lammutusjäätmete hulka kuuluvad puidu, metalli, betooni, telliste, ehituskivide, klaasi ja muude ehitusmaterjalide jäätmed, sealhulgas need, mis sisaldavad asbesti ja teisi ohtlikke jäätmeid ning väljaveetav pinnas, mis tekivad ehitamisel ja remontimisel ning mida ehitusobjektil tööde tegemiseks ei kasutata. (2) Ehitusjäätmete käitlemise eest vastutab jäätmevaldaja.
(1) Ehitusloa taotlemisel ehitiste lammutamiseks või ulatuslikuks rekonstrueerimiseks peab lammutusprojekt sisaldama ehitusjäätmete eraldi kogumist taaskasutamise ja nõuetekohase käitlemise tagamiseks ning taaskasutatavate ehitusjäätmete nagu tellised, kivi, betoon, pinnas, puit, jms ja ka ohtlike jäätmete eraldi kogumine nende tekkekohal ning üleandmine jäätmekäitlejale. (2) Sorteerimata ehitusjäätmed antakse üle jäätmekäitlejale nende täiendavaks sorteerimiseks või ladestamiseks nõuetele vastavasse prügilasse.
Vastavalt jäätmeliikidele peab eraldi sorteerima: 1) puit; 2) metall; 3) mineraalsed jäätmed nagu kivid, tellised, krohv, kips, betoon, klaas jt; 4) raudbetoon- ja betoondetailid; 5) asfalt; 6) asbesti sisaldavad jäätmed; 7) saastunud pinnas.
(1) Ehitusjäätmete valdaja on ehitise omanik või muu isik, kelle valduses on jäätmed, kui tema ja ehitusettevõtja või kinnisvaraarendaja vaheline leping ei näe ette teisiti. (2) Ehitusjäätmete valdaja on oma tegevuses kohustatud: 1) rakendama kõiki tehnoloogilisi ja muid võimalusi ehitusjäätmete liikide kaupa kogumiseks tekkekohas; 2) võtma tarvitusele abinõud tolmu tekke vältimiseks.
(1) Ehitus- ja lammutusjäätmete vedaja on vajadusel kohustatud registreerima end jäätmevedajana. (2) Registreerimist ei nõuta omanikule kuuluvate ehitusjäätmete veol, kui veab omanik.
(1) Hoolekande- ja tervishoiuasutuste, laboratooriumite, looma- ja muude uurimiskliinikute nakkusohtlikud ja bioloogilised, lõikavad ja torkivad jäätmed peab üle andma vastavat õigust omavale jäätmekäitlejale. (2) Nakkusohtlikud jäätmed peab üle andma vastavat jäätmeluba omavale jäätmekäitlejale ühe nädala jooksul, kus neid käideldakse vastavalt kehtestatud nõuetele. (3) Eriolukordades, nt epideemiapiirkondades, peab jälgima Sotsiaalministeeriumi ja Terviseameti korraldusi. (4) Radioaktiivsed jäätmed, mis on kasutusest kõrvaldatud ravi- ja diagnostilise otstarbega radioaktiivsed ained ning kiirgusallikatega kokkupuutunud ained ja esemed peab üle andma vastavate jäätmete käitlusõigust omavale jäätmekäitlejale. (5) Kasutustähtaja ületanud ja riknenud ravimijäätmed saab tasuta ära anda spetsiaalsesse ohtlike jäätmete kogumispunkti Mäepere jäätmejaamas või vähemalt üks kord aastas vallavalitsuse korraldatud ohtlike jäätmete kogumisel. (6) Meditsiinilise teenuse osutajad peavad kasutustähtaja ületanud ja riknenud ravimijäätmed üle andma ohtlike jäätmete käitluslitsentsi omavale isikule. (7) Erineval kujul esinevat elavhõbedat sisaldavaid jäätmeid peab hoidma üksteisest eraldi. Need pakitakse plastikpurki või klaaspurki, mis on korgiga tihedalt suletud. Metallilise elavhõbeda aurustumise vältimiseks peab selle paigutama veega anumasse, nii et vesi katab elavhõbeda. Pakendeid elavhõbedajäätmetega tuleb hoida jäätmehoidlas, kust need saadetakse edasi vastavat õigust omavale jäätmekäitlejale. (8) Kemikaalide jäätmed peab koguma suletud mittepurunevasse vastava märgistusega anumasse, mis ei reageeri kemikaaliga. Kasutama peab kemikaali originaalpakendit, millel on vastavad märgistused. Kemikaalide jäätmed peab üle andma käitlemiseks luba omavale jäätmekäitlejale.
(1) Loomsed jäätmed käesoleva eeskirja tähenduses on surnud põllumajandusloomade korjused ning surnult või enneaegselt sündinud ja surnud põllumajandusloomade korjused; põllumajandusloomade inimtoiduks tapmise ajal tekkinud loomsed kõrvalsaadused ja loomsed saadused, mis on riknenud ja seega inimese tervisele ohtlikud. (2) Surnud põllumajandusloomast peab omanik samal päeval teatama piirkonna volitatud veterinaararstile. (3) Ettevõtjad ja eraisikud peavad tagama nende ettevõttes või majapidamises surnud põllumajandusloomade korjuste ja inimtoiduks tapmisel tekkinud loomsete kõrvalsaaduste kogumise ja üleandmise loomsete jäätmete käitlemise tehasele. (4) Surnud lemmiklooma, kes ei surnud nakkushaigusesse, võib matta oma kinnistule, kuid matmispaik ei tohi asuda karstialal, kaevu kaitsetsoonis ja veekaitsevööndis. Matmisel peab välistama lihatoiduliste ja kõigetoiduliste loomade juurdepääsu.
(1) Pakendimaterjali liigid on: 1) klaas; 2) plastik; 3) paber ja kartong, kaasa arvatud kihiline kartong; 4) metall; 5) puit; 6) pakendamise eesmärgil kasutatav materjal. (2) Pakendid ja pakendijäätmed peab koguma muudest jäätmetest eraldi, viies need tühjalt, puhtalt ja kokkupressitult selleks ettenähtud segapakendi konteineritesse. Pakendikonteinerite asukohad on kajastatud Juuru valla veebilehel www.juuru.ee. (3) Pakendi, millele on kehtestatud tagatisraha, peab tagasi võtma müüja, kes müüb kaupa vastavas pakendis. Müüja peab pakendi vastu võtma müügikohas või müügikoha vahetus läheduses, st müügikoha teenindusmaa piires. Tagatisrahaga pakendit ei pea tagasi võtma müüja, kui müügikoha suurus on alla 20 m². (4) Pakendiettevõtja on kohustatud tarbijalt tasuta tagasi võtma müüdud kauba müügipakendi ja pakendijäätmed.
(1) Juuru valla territooriumil korraldab korraldatud jäätmevedu vallavalitsus. Jäätmeveopiirkonnaks on Juuru vald, mis jaguneb: 1) tiheasustus – I tasand; 2) hajaasustus – II tasand. (2) I ja II tasandi määratlemisel lähtutakse Juuru valla üldplaneeringust. (3) Korraldatud jäätmeveoga ei ole hõlmatud: 1) ühistranspordipeatustes, tänavatel, parkides, kalmistutel ning haljasaladel paiknevate avalike jäätmemahutite tühjendamine ja nendes mahutites asuvate jäätmete vedamine; 2) avaliku ürituse korraldamise luba vajavatel üritustel tekkivad jäätmed.
(1) Olmejäätmeteks, mille kogumine ja vedamine Juuru valla haldusterritooriumil toimub vastavalt korraldatud jäätmeveo nõuetele, on: 1) 200301 – segaolmejäätmed; 2) 200108 – biolagunevad köögi- ja sööklajäätmed; 3) 200101 – paber ja kartong. (2) Korraldatud jäätmeveo käigus kogutud jäätmed peab edasiseks käitlemiseks viima lähimasse nõuetele vastavasse käitluskohta.
(1) Tiheasustusalal segaolmejäätmete vedamise sagedus: 1) ühepereelamud ja korterelamud, kus on neli ja vähem korterit – vähemalt üks kord nelja nädala jooksul; 2) korterelamud kus on viis ja enam korterit – vähemalt üks kord kahe nädala jooksul. (2) Tiheasustusalal peab biolagunevate jäätmete kogumismahuteid tühjendama sagedusega, mis väldib mahuti ületäitumist, haisu ja kahjurite teket ning ümbruskonna reostust, kuid mitte harvemini kui üks kord kahe nädala jooksul. (3) Hajaasustusalal segaolmejäätmete vedamise sagedus: 1) ühepereelamud ja korterelamud, kus on neli ja vähem korterit – vähemalt üks kord kaheteist nädala jooksul; 2) korterelamud, kus on viis ja enam korterit – vähemalt üks kord nelja nädala jooksul. (4) Liigiti kogutud taaskasutatavate jäätmete, välja arvatud kompostitavad biolagunevad jäätmed, mahuteid võib tühjendada vastavalt vajadusele.
(1) Juuru valla territooriumil loetakse jäätmevaldaja liitunuks korraldatud jäätmeveoga elu- või tegevuskohajärgses jäätmeveo piirkonnas. Jäätmevaldaja on korraldatud jäätmeveoga liitunud alates kohaliku omavalitsuse üksuse korraldatud jäätmeveo jäätmeloa kehtima hakkamisest. (2) Jäätmevaldaja loetakse korraldatud jäätmeveoga liitunuks sõltumata sellest, kas ta on sõlminud kirjaliku jäätmeveolepingu konkursi korras valitud jäätmevedajaga või ei ole seda teinud. Kortermajade korteriomanikud ja muude tihedalt koos asuvate kinnistute omanikud võivad oma jäätmeveo korraldada ühiselt, sõlmides vastava lepingu ja määrates vastutava esindaja. (3) Vallavalitsus võib jäätmetekkekoha jäätmevaldaja taotluse alusel vallavalitsuse määratud tähtajaks erandkorras lugeda korraldatud jäätmeveoga mitteliitunuks. (4) Jäätmetekkekoha võib vabastada korraldatud jäätmeveost, kui: 1) jäätmetekkekohas ei elata ega kasutata seda muul jäätmeid tekitaval viisil; 2) tee jäätmetekkekohani on jäätmeautole läbimatu või liiga nõrga ehitusega; 3) kinnistul asuv elamu või äriruum on ehitusjärgus ja seal ei elata. (5) Vallavalitsuse korraldusega korraldatud jäätmeveost vabastatud jäätmevaldaja esitab järgneva aasta 20. jaanuariks vallavalitsusele kirjaliku kinnituse, et kinnistul ei ole aasta kestel elatud või kinnistut ei ole kasutatud. (6) Jäätmevaldaja, kes on korraldatud jäätmeveost vabastatud selle eeskirja paragrahvi 39 lõike 4 punkti 2 alusel, on kohustatud alles hoidma jäätmete üleandmist kajastavad dokumendid 5 aasta jooksul ning esitama need jäätmekäitluse üle järelevalvet teostavale ametnikule tema nõudmisel. (7) Juuru Vallavalitsusel on õigus ennetähtaegselt tühistada mitteliitunuks lugemise otsus, kui mitteliitunuks lugemise põhjused on ära langenud või oluliselt muutunud, selle paragrahvi lõikes 5 nimetatud kinnitus on esitamata, kui mitteliitunud jäätmevaldaja ei suuda tõestada, et käitleb jäätmeid nõuetekohaselt. (8) Korraldatud jäätmeveoga mitteliitunuks lugemise taotluse näidis on saadaval Juuru valla kodulehel aadressil www.juuru.ee.
(1) Eeskirja täitmise üle teeb järelevalvet vallavalitsus. (2) Kui saastaja ei täida selle eeskirjaga pandud kohustusi, korraldab jäätmete ning nendest põhjustatud saaste likvideerimise saastatud kinnisasja omanik. (3) Kui saastatud kinnisasja omanik ei likvideeri saastet, korraldab vallavalitsus saaste likvideerimise saastatud kinnisasja omaniku kulul asendustäitmise ja sunniraha seaduses sätestatud korras.
Määrus jõustub kolmandal päeval pärast Riigi Teatajas avaldamist.