lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
lahend.eeKohtudValdkonnadRiigi TeatajaEesti kohtulahendite otsing · nimistu.ee andmetel
Õigusaktid›Rahvastikuregistri seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seadus›Võrdlus

Redaktsioonide võrdlus

Rahvastikuregistri seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seadus
→
5 § muudetud+3577 sõna lisatud−630 sõna eemaldatud
§ 1Rahvastikuregistri seaduse muutminemuudetud

Rahvastikuregistri seaduses (RT I, 17.11.2017, 1) tehakse järgmised muudatused: 1) paragrahvi 40 lõiget 32 täiendatakse punktiga 6lõikega 2¹ järgmises sõnastuses: „6(2¹) Kui see on vältimatult vajalik käesolevas seaduses sätestatud haldusmenetluse läbiviimiseks, võib haldusorgan Siseministeeriumi kooskõlastusel eriolukorra, erakorralise seisukorra või sõjaseisukorra ajal erinevalt käesolevas seaduses sätestatust: 1) asendada isikliku kohale ilmumise nõude muu avalikku ülesannet täitev asutussobiliku nõudega, mis tagab haldusmenetluse läbiviimiseks vajaliku isikusamasuse tuvastamise ja isiku tahte väljaselgitamise; 2) hinnata haldusorganile esitatud vorminõuetele mittevastava dokumendi usaldusväärsust ja kasutada seda menetluse läbiviimisel, kui isikul ei ole võimalik esitada vorminõuetele vastavat dokumenti.”; 2) paragrahvi 19 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „ (1) Hädaolukorra, eriolukorra, erakorralise seisukorra või isik oma ülesande täitmisel isikukoodi riigi andmekogusse kandmiseks seadusesõjaseisukorra ajal võib rahvastikuregistri, selle toimimise või andmekogu põhimääruse aluselrahvastikuregistri andmete turvalisusele tekkinud ohu tõttu Vabariigi Valitsuse korraldusega või vastutava töötleja otsusega rahvastikuregistri kasutamise osaliselt või täielikult peatada.”; 23) paragrahvi 4019 lõige 3 tunnistatakse kehtetuks; 4) paragrahvi 30 lõige 4 tunnistatakse kehtetuks; 5) paragrahvi 44 punkt 5 tunnistatakse kehtetuks; 6) paragrahvi 47 täiendatakse lõikega 3 järgmises sõnastuses: „ (3) Käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 1 nimetatud kujul andmete väljastamisel peab esinema andmetele juurdepääsuks käesoleva seaduse § 44 punktides 2–4 sätestatud alus.”; 7) paragrahvi 50 lõike 1 sissejuhatav lauseosa muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „Juurdepääsu võimaldamine otsustatakse haldusaktiga, milles sätestatakse käesoleva seaduse §-s 48 sätestatud juurdepääsu viisist ja väljastatavatest andmetest olenevalt järgmised tingimused:”; 8) paragrahvi 50 täiendatakse lõikega 2¹ järgmises sõnastuses: „(72¹) Kohaliku omavalitsuse üksuse pooltametnikule antakse rahvastikuregistri andmetele juurdepääs käesoleva paragrahviseaduse § 40 lõike 3 punktide punkti 4 ja või 5 kohaseltalusel isikukoodi andmise kui riikliku ülesande täitmise kulud hüvitatakseandmiseks ning kohaliku omavalitsuse üksusele riigieelarvestüksuse läbiviidava käesoleva seaduse 9.–14. peatükis nimetatud haldusmenetluse käigus rahvastikuregistri andmete muutmiseks. Juurdepääs antakse pärast seda, võttes aluseks eelarveaastale eelnenud aastal tehtud toimingute arvu ning vastava aasta riigieelarves sätestatud ühe toimingu keskmise arvutatud kulukui vastutav töötleja on kontrollinud, et ametnikul on menetluse läbiviimiseks ja rahvastikuregistri kasutamiseks vajalikud oskused ja teadmised. Mõjuval põhjusel võib juurdepääsu anda oskusi ja teadmisi kontrollimata.”; 9) paragrahvi 51 lõike 5 punktist 3 jäetakse välja sõnad „uuringute või”; 10) paragrahvi 49 sissejuhatavat lauseosa51 lõiget 5 täiendatakse pärast sõnupunktiga 4 järgmises sõnastuses: „esitab taotleja4) juurdepääsu soovitakse käesoleva seaduse § 21 lõike 1 punktides 7 ja 8 sätestatud andmetele uuringute eesmärgil ja õigustatud huvi aluseks ei ole teenuse osutamine avaliku ülesande täitjale.” sõnadega; 11) paragrahvi 52 lõikest 1 jäetakse välja sõnad „või andmete väljastamise”; 12) paragrahvi 52 lõiked 2 ja 3 muudetakse ning sõnastatakse järgmiselt: „ (2) Püsijuurdepääsuga andmetöötleja on kohustatud tagama juurdepääsu vaid neile rahvastikuregistri osaks olevasandmetele, millele juurdepääsu tagamise kohustus tuleneb seadusest või seaduse alusel kehtestatud õigusaktist või millele juurdepääsu tagamise õigus on sätestatud käesoleva seaduse § 50 lõikes 1 nimetatud haldusaktis. (3) Volitatud töötleja ja püsijuurdepääsuga andmetöötleja on kohustatud tagama juurdepääsu üksnes neile andmetele, mille saamise õigus taotlejal on.”; 413) paragrahvi 61 tekst loetakse lõikeks53 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „ (1) Isiku juurdepääsu rahvastikuregistrisse kantud käesoleva seaduse § 45 lõikes 1 nimetatud andmetele tagab: 1) volitatud töötleja turvalise veebikeskkonna kaudu; 2) maakonnakeskuse kohaliku omavalitsuse üksus; 3) muu asutus või isik, kellel on andmetele juurdepääsu tagamise kohustus või õigus, lähtudes käesoleva seaduse § 52 lõikest 2.”; 14) paragrahvi 53 täiendatakse lõikega 2lõigetega 1¹–1³ järgmises sõnastuses: „(21¹) Käesoleva seaduse § 21 lõike 1 punktis 6 sätestatud andmetele tagab juurdepääsu isiku elukohajärgne kohaliku omavalitsuse üksus. (1²) Käesoleva seaduse § 25 punktis 3 nimetatud andmetele tagab volitatud töötleja juurdepääsu ka muul moel kui ainult veebikeskkonna kaudu. (1³) Käesoleva seaduse § 45 lõikes 1 nimetatud rahvastikuregistrisse kantud isiku enda, tema alaealiste laste ja eestkostetavate ning surnud abikaasa andmetele juurdepääsu tagamise täpsema korra kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega.”; 15) paragrahvi 54 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „ (1) Kui käesoleva seaduse § 44 punktis 3 sätestatud juhul taotletakse ühes kuus samal eesmärgil andmete väljastamist kuni 20 isiku taotlused oma andmetega tutvuda on põhjendamatud või ülemäärasedkohta, eelkõige taotluste korduvuse tõttuväljastab andmed käesoleva seaduse § 48 lõike 1 punktis 5 nimetatud viisil maakonnakeskuse kohaliku omavalitsuse üksus.”; 16) paragrahvi 54 lõige 4 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „ (4) Kui esineb käesoleva seaduse § 51 lõikes 5 sätestatud keeldumise alus, võib andmetele juurdepääsu tagaja küsida taotleja soovil enne keelduva otsuse tegemist isikult, kelle andmete väljastajaväljastamist soovitakse, nõusolekut tema andmed väljastada, või edastada isikule taotleja andmed. Nõusoleku saamise korral väljastatakse taotlejale andmed.”; 17) paragrahvi 55 tekst muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „Püsijuurdepääsuga andmetöötleja töötajale annab andmete töötlemise õiguse rahvastikuregistri volitatud töötleja või püsijuurdepääsuga andmetöötleja käesoleva seaduse § 63 lõike50 lõikes 1 nimetatud haldusaktis sätestatu kohaselt nõuda andmete väljastamise eest mõistlikku tasu halduskulude katmiseks.”; 518) seadust täiendatakse §-ga 63¹ järgmises sõnastusesparagrahvi 58 lõige 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „ (3) Käesoleva seaduse § 63¹. Õigustatud25 punktis 3 sätestatud andmetele ja § 100 lõikes 1 sätestatud kontaktandmetele juurdepääsu õigust ei ole õigustatud huvi korral andmete väljastamise kulude hüvitamine, välja arvatud juhul, kui: 1) kontaktandmed on esitatud kohaliku omavalitsuse üksusele Kohaliku omavalitsuse üksuse poolt füüsilisele ja juriidilisele isikulemuu menetluse käigus; 2) kontaktandmetele juurdepääsu õigustatud huvi korralaluseks on teenuse osutamine avaliku ülesande täitjale.”; 19) paragrahvi 61 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „ (1) Isikul on õigus tutvuda käesoleva seaduse § 45 lõikes 1 nimetatud andmetega enda, oma alaealiste laste ja eestkostetavate kohta käesoleva seaduse § 53 lõike 1 punktis 1 ning lõigetes 1¹ ja 1² sätestatud juhul tasuta, välja arvatud käesoleva seaduse § 61 lõikes 1¹ nimetatud juhul.”; 20) paragrahvi 61 täiendatakse lõigetega 1¹–1³ järgmises sõnastuses: „(1¹) Kui isikule väljastatakse käesoleva seaduse § 45 lõikes 1 nimetatud isiku enda, tema alaealiste laste või eestkostetavate kohta digitaaltempliga või digitaalallkirjaga kinnitatud andmed käesoleva seaduse § 53 lõike 1 punktis 1 nimetatud viisil, tasutakse rahvastikuregistri andmete väljastamiseandmetele juurdepääsu tagamise eest riigilõivu riigilõivuseaduses sätestatud määras. (1²) Käesoleva seaduse § 53 lõike 1 punktides 2 ja 3 nimetatud juhul tasutakse rahvastikuregistri andmetele juurdepääsu tagamise eest riigilõivu riigilõivuseaduses sätestatud määras. (1³) Käesoleva seaduse § 53 lõike 1 punktis 2 nimetatud juhul rahvastikuregistri andmetele juurdepääsu tagamise kui maakonnakeskuse kohaliku omavalitsuse üksuse täidetava riikliku ülesande täitmise kuludkulu hüvitatakse maakonnakeskuse kohaliku omavalitsuse üksusele riigieelarvest, võttes aluseks eelarveaastale eelnenud aastal tehtud toimingute arvu ningja vastava aasta riigieelarves sätestatud ühe toimingu keskmise arvutatud kulu.”; 621) paragrahvi 66 lõike 2 punktispunkt 1 ning § 69 lõigetes 2muudetakse ja 5 asendatakse sõnadsõnastatakse järgmiselt: „1) käesoleva seaduse § 70 lõike 1 punktides 1 ja 6 sätestatud juhtudel elukohateate esitamise kuupäev” sõnadega „elukohateate kohaliku omavalitsuse üksusesse või konsulaarseaduses sätestatud korras isiku teate Eesti välisesindusse saabumise kuupäev;” vastavas käändes; 722) paragrahvi 70 lõike69 lõiked 2 punktid 2 ja 35 tunnistatakse kehtetuks; 23) paragrahvi 72 lõige 2 muudetakse ningja sõnastatakse järgmiselt: „ (2) ööpäevaringset sotsiaalteenust osutavasse hoolekandeasutusseRuumi omaniku taotlusel väljastab talle selle isiku ees- ja perekonnanime ning isikukoodi, kelle elukoha aadress rahvastikuregistris on omanikule kuuluva ruumi aadress: 1) volitatud töötleja turvalises veebikeskkonnas; 32) hooldamisele hooldusperesseruumi asukohajärgne kohaliku omavalitsuse üksus; 3) maakonnakeskuse kohaliku omavalitsuse üksus.”; 824) paragrahvi 7072 täiendatakse lõigetega 3 ja 4 järgmises sõnastuses: „ (3) Kui käesoleva paragrahvi lõike 2 punkt punktis 3 sätestatud juhul ei ole tegemist ruumi asukohajärgse kohaliku omavalitsuse üksusega, tasutakse andmete väljastamise eest riigilõivu riigilõivuseaduses sätestatud määras. (4 jäetakse välja; 9) Kui käesoleva paragrahvi 76 lõikeslõike 2 asendatakse tekstiosa „§-s 80punktis 3 sätestatud juhul ei ole tegemist ruumi asukohajärgse kohaliku omavalitsuse üksusega, hüvitatakse andmete väljastamise kui maakonnakeskuse kohaliku omavalitsuse üksuse täidetava riikliku ülesande kulu maakonnakeskuse kohaliku omavalitsuse üksusele riigieelarvest, võttes aluseks eelarveaastale eelnenud aastal tehtud toimingute arvu ja vastava aasta riigieelarves sätestatud ühe toimingu keskmise arvutatud kulu.” tekstiosaga „§ 82 lõikes 1”; 1025) paragrahvi 8280 lõige 41 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „ (41) Välisriigi elukoha aadressi kandmiseks rahvastikuregistrisse esitab rahvastikuregistri subjekt elukohateate rahvastikuregistrisse kantud Eesti elukoha järgsele kohaliku omavalitsuse üksusele ja käesoleva seaduse §-s 95 nimetamata isik rahvastikuregistris Eesti elukoha puudumise korral volitatud töötlejale.”; 26) paragrahvi 81 tekst loetakse lõikeks 1 ning paragrahvi täiendatakse lõigetega 2 ja 3 järgmises sõnastuses: „ (2) Kui turvalises veebikeskkonnas esitatud elukohateate andmete vastavust kehtestatud nõuetele on kontrollitud automaatselt andmekogude vahendusel, teeb kohaliku omavalitsuse üksus kande rahvastikuregistrisse ametniku vahetu sekkumiseta. (3) Käesoleva paragrahvi lõikes 12 nimetatud asutustekande tegemise täpse korra ja isikute loetelutingimused kehtestab Vabariigi Valitsusvaldkonna eest vastutav minister määrusega.”; 1127) paragrahvi 96 lõike 1 punktid 1 ja91 lõiget 2 muudetakse ning sõnastatakse järgmiselttäiendatakse teise lausega järgmises sõnastuses: „1) ööpäevaringset sotsiaalteenust osutavasse hoolekandeasutusseKui isiku rahvastikuregistrisse kantud elukoha andmeid ei ole kuue kuu jooksul pärast käesoleva paragrahvi alusel elukoha andmete muutmist muudetud, välja arvatud juhul, kui isik on lähisuhtevägivalla ohver; 2) hooldamisele hooldusperesse;lõpetatakse tema elukoha andmete kehtivus rahvastikuregistris.”; 1228) paragrahvi 96 lõike 1 punktlõikest 3 jäetakse välja sõna „, kontaktandmete”; 1329) paragrahvi 100 tekst97 lõige 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „ (12) Kui rahvastikuregistri subjektiks olev isik pöördub menetluse käigus avalikku ülesannet täitva asutuse võikäesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud juhul kantakse viibimiskoha aadressina rahvastikuregistrisse sama aadress, mis on varem kantud registrisse isiku poole ning esitab lisa-aadressi ja kontaktandmedaadressina, mis erinevad rahvastikuregistrisse kantud andmetest, kannab avalikku ülesannet täitev asutus või isik need rahvastikuregistrisse. (2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud asutuste ja isikute loetelu ninglõpetatakse aadressi kehtivus lisa-aadresside ja kontaktandmete rahvastikuregistrisse kandmise korra kehtestab Vabariigi Valitsus määrusegaaadressina.”; 1430) paragrahv 111 muudetakse ja sõnastatakse järgmiseltseadust täiendatakse §-ga 99¹ järgmises sõnastuses: „§ 11199¹. Rahvastikuregistri andmetele juurdepääsu taotluste menetlemine ja andmete töötlemise lepingute kehtivuse lõpetamineElukoha aadressi rahvastikuregistrisse kandmisega seotud sätete kohaldamine (1) KäesolevaLisa-aadressi esitamisel käesoleva seaduse § 99 lõike 1 punktides 1–3 sätestatud viisil peab ruum, mille aadressi isik lisa-aadressina esitab, vastama käesoleva seaduse §-s 49 77 sätestatud rahvastikuregistri andmetele juurdepääsu menetlemise infosüsteemi kasutusele võtmiseni menetletakse andmetele juurdepääsu taotlusi tavapärase asjaajamiskorra kohaseltnõuetele. (2) EnneKohaliku omavalitsuse üksus keeldub lisa-aadressi rahvastikuregistrisse kandmisest peale käesoleva seaduse jõustumist rahvastikuregistri andmete töötlemiseks sõlmitud lepingute tingimused, samuti§-s 101 sätestatu ka käesoleva seaduse § 5084 lõike 1 alusel antud haldusaktid kantakse juurdepääsu menetlemise infosüsteemi selle kasutusele võtmisest arvatespunktides 2–4 sätestatud alustel. Lepingud kehtivad kuni (3) Ruumi omanikku teavitatakse temale kuuluva ruumi aadressi kandmisest rahvastikuregistrisse lisa-aadressina, lähtudes käesoleva seaduse §-st 50 lõikes72. (4) Aadressiandmete muutumise korral kohaldatakse lisa-aadressi muutmisele käesoleva seaduse § 94 lõigetes 1 sätestatud tingimuste kandmiseni rahvastikuregistri andmetele juurdepääsu menetlemise infosüsteemi, millega loetakse juurdepääs antuks käesoleva seaduse kohaseltja 2 sätestatut.”; 1531) seaduse 1614. peatükki täiendatakse §-ga 112101¹ järgmises sõnastuses: „§ 112101¹. Elukoha andmeteLisa-aadressi kehtivuse lõpetamine ruumi omaniku nõudmisel Kui isik ei kasuta omanikule kuuluvat ruumi oma teise alalise või peamise elukohana, on ruumi omanikul õigus esitada taotlus rahvastikuregistrisse kandmise erisus 2019kantud lisa-aadressi kehtivuse lõpetamiseks kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis volitatud töötlejale otse või püsijuurdepääsuga andmetöötleja kaudu. aasta Riigikogu valimistel Kui hääleõigusliku isiku”; 32) seadust täiendatakse §-ga 110¹ järgmises sõnastuses: „§ 110¹. Riigi täpsusega säilitatud elukoha aadressaadressi andmete kehtivuse lõpetamine Kui enne käesoleva paragrahvi jõustumist on Euroopa Liidu kodanikul, Euroopa Majanduspiirkonna liikmesriigi ja Šveitsi Konföderatsiooni kodanikul tekkinud käesoleva seaduse § 83 91 lõike 2 alusel kantud rahvastikuregistrisse vähemalt linna ja linnaosa või valla täpsusega ajavahemikul 2019.§ aasta Riigikogu valimiste eelhääletamise esimesest päevast kuni Riigikogu valimiste päevani110 alusel riigi täpsusega elukoha aadress, lõpeblõpetatakse tema elukoha andmete kehtivus, kui nendes ei ole tehtud muudatust nelja kuu jooksul andmete rahvastikuregistrisse kandmisest arvates rahvastikuregistris kuus kuud pärast käesoleva paragrahvi jõustumist.”; 1633) paragrahvi 128seaduse 16. peatükki täiendatakse lõikega 1¹§-dega 112³ ja 1124 järgmises sõnastuses: „(§ 112³. Kohaliku omavalitsuse üksuse ametniku oskuste ja teadmiste kontrollimine Käesoleva seaduse § 50 lõikes 2¹ nimetatud oskusi ja teadmisi ei kontrollita isiku puhul, kellel on käesoleva paragrahvi jõustumisel § 50 lõikes 2¹ nimetatud juurdepääs rahvastikuregistri andmetele. § 1124. Seaduse § 80 lõike 1, § 81 lõike 2 ja § 99¹) rakendamine Käesoleva seaduse § 110 jõustub 201980 lõike 1, § 81 lõike 2 ja § 99¹ rakendamiseks luuakse rahvastikuregistri tehniline valmisolek 2024. aasta 21. jaanuaril jaanuariks.”.

§ 2Konsulaarseaduse muutminemuudetud

NimeseadusesKonsulaarseaduses tehakse järgmised muudatused: 1) paragrahvi 16 lõige 6³ muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt37 täiendatakse lõikega 1¹ järgmises sõnastuses: „(6³) Kohaliku omavalitsuse üksuse poolt käesoleva paragrahvi lõigete 61¹ ja 6² alusel uue ees- või perekonnanime andmise või endise isikunime taastamise otsustamise ning käesoleva paragrahvi lõike 9 alusel) Kui turvalises veebikeskkonnas esitatud taotluses esitatud andmete vastavust kehtestatud korras sätestatud juhtudel menetlustoimingute tegemise kui riikliku ülesande täitmise kulud hüvitatakse kohaliku omavalitsuse üksusele riigieelarvestnõuetele on kontrollitud automaatselt andmekogude vahendusel, võttes aluseks eelarveaastale eelnenud aastal tehtud toimingute arvu ning vastava aasta riigieelarves sätestatud ühe toimingu keskmise arvutatud kuluregistreeritakse püsiv elukoht konsulaarametniku otsuseta.”; 2) paragrahvi 16seadust täiendatakse §-ga 75² järgmises sõnastuses: „§ 75². Seaduse § 37

§ 3Perekonnaseisutoimingute seaduse muutminemuudetud

Perekonnaseisutoimingute seaduses tehakse järgmised muudatused: 1) paragrahvi 1 täiendatakse lõikega 4 järgmises sõnastuses: „ (4) Kui see on vältimatult vajalik käesolevas seaduses sätestatud haldusmenetluse läbiviimiseks, võib haldusorgan Siseministeeriumi kooskõlastusel eriolukorra, erakorralise seisukorra või sõjaseisukorra ajal erinevalt käesolevas seaduses sätestatust: 1) asendada isikliku kohale ilmumise nõude muu sobiliku nõudega, mis tagab perekonnaseisutoimingu tegemiseks vajaliku isikusamasuse tuvastamise ja isiku tahte väljaselgitamise; 2 lõike 2 teine lause tunnistatakse kehtetuks) lühendada, peatada või pikendada tähtaega, kui see on vajalik isiku õiguste kaitseks; 3) hinnata perekonnaseisuasutusele esitatud perekonnaseisukande tegemise aluseks oleva vorminõuetele mittevastava dokumendi usaldusväärsust ja kasutada seda perekonnaseisutoimingu tegemisel, kui isikul ei ole võimalik esitada vorminõuetele vastavat dokumenti.”; 2) paragrahvi 3 lõigelõikest 1 jäetakse välja sõnad „sellest tulenevaid”; 3) paragrahvi 3 lõike 6 esimene lause muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „Siseministeerium juhendab perekonnaseisuasutusi perekonnaseisutoimingute tegemise küsimustes, muudab ja parandab perekonnaseisuandmeid, annab perekonnaseisudokumentidest väljavõtteid ja ärakirju, teeb perekonnaseisudokumentide ja kohtulahendite alusel andmehõivekandeid ning nimeõiguslikke muudatusi kajastavaid kandeid, säilitab Siseministeeriumile üleantud perekonnaseisudokumente, teeb perekonnaseisukandeid käesoleva seaduse § 36¹ ja § 7 lõike 4¹ kohaselt ning seaduses sätestatud juhtudel muid perekonnaseisutoiminguid.”; 4) paragrahvi 6 lõige 3

§ 4Riigilõivuseaduse muutminemuudetud

Riigilõivuseaduse § 7 täiendatakse lõigetegaRiigilõivuseaduses tehakse järgmised muudatused: 1) seaduse 17. peatüki 1. jao pealkiri muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „1. jagu Rahvastikutoimingud”; 2) paragrahvi 340 lõigetest 1 ja 2 jäetakse välja sõna „paberkandjal”; 3) paragrahvi 340 lõiked 1¹ ja 2¹ tunnistatakse kehtetuks; 4 järgmises sõnastuses) paragrahvi 340 lõige 4 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „ (34) Kui kohaliku omavalitsuse üksus täidab riiklikku ülesannetEuroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2016/1191, laekub ülesande täitmisel kohaliku omavalitsuse üksuse asutusemillega edendatakse kodanike vaba liikumist, lihtsustades teatavate avalike dokumentide Euroopa Liidus esitamise nõudeid, ja valla- või linnasekretäri toimingu eest võetav riigilõiv riigieelarvesse. muudetakse määrust (4

§ 5Seaduse jõustuminemuudetud

Käesolev seadus jõustub 2019Käesoleva seaduse § 1 punktid 13, 14, 19, 20, 23 ja 24, § 3 punktid 7, 8 ja 9 ning § 4 jõustuvad 2023. aasta 1. jaanuaril.

← Tagasi teksti juurde
lõike
7 teine lause tunnistatakse kehtetuks
1¹ rakendamine Käesoleva seaduse § 37 lõike 1¹ rakendamiseks luuakse rahvastikuregistri tehniline valmisolek 2024
.
aasta 1. jaanuariks.”.
muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „ (3
) Perekonnaseisukande aluseks olev välisriigi dokument peab olema legaliseeritud või kinnitatud tunnistusega (apostilliga), välja arvatud juhul, kui: 1) õigusakt näeb ette teisiti; 2) dokument edastatakse diplomaatilise või ametliku kanali kaudu või 3) tegemist on surma tõendavate andmetega, mille usaldusvääruses on kannet tegev ametnik veendunud.”; 5) paragrahvi 6 lõike 5 teist lauset täiendatakse pärast sõnu „kanalite kaudu” sõnadega „või kui tegemist on surma tõendavate andmetega, mille usaldusväärsuses on kannet tegev ametnik veendunud”; 6) paragrahvi 7 täiendatakse lõigetega 4
¹
ja 4² järgmises sõnastuses: „(4¹
)
Kohaliku omavalitsuse üksuse poolt käesoleva seaduse kohaselt
Kui
perekonnaseisutoimingu tegemise
avaldus on esitatud turvalises veebikeskkonnas ja esitatud andmete vastavust õigusaktides kehtestatud tingimustele on kontrollitud automaatselt andmekogude vahendusel, teeb rahvastikuregistri vastutav töötleja kande rahvastikuregistrisse perekonnaseisuametniku vahetu sekkumiseta. (4²) Käesoleva paragrahvi lõikes 4¹ nimetatud kande tegemise täpse korra ja tingimused kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega.”; 7) paragrahvi 7 lõige 8 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „ (8) Kui rahvastikuregistrisse ei ole ajutiselt võimalik kannet teha, tehakse kanne paberil. Paberil tehtud kanne võetakse rahvastikuregistrisse üle andmehõivekandega niipea,
kui
riikliku ülesande täitmise kulud hüvitatakse kohaliku omavalitsuse üksusele riigieelarvest
see on taas võimalik.”; 8) paragrahvi 7 täiendatakse lõikega 9¹ järgmises sõnastuses: „(9¹) Rahvastikuregistrisse käesoleva seaduse alusel tehtud abielu ja abielulahutuse kandest tuleb viivitamata teha kande tegija allkirjastatud väljatrükk.”; 9) paragrahvi 7 lõige 10 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „ (10) Väljatrüki edastamise ja säilitamise korra kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega.”; 10) paragrahvi 15¹ lõike 4 esimene lause muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „Tõend väljastatakse kas elektrooniliselt või paberil.”; 11) paragrahvi 15¹ lõike 5 teises lauses asendatakse sõna „perekonnaseisuasutuse” sõnadega „väikese riigivapi”; 12) paragrahvi 19 lõike 4 esimeses lauses asendatakse sõna „suure” sõnaga „väikese”; 13) paragrahvi 23 lõige 7 tunnistatakse kehtetuks; 14) paragrahvi 26 täiendatakse lõikega 1¹ järgmises sõnastuses: „(1¹) Kui isadus võetakse omaks pärast lapse sünni registreerimist
,
võttes aluseks eelarveaastale
esitatakse isaduse omaksvõtu avaldus, samuti isaduse omaksvõtuks ettenähtud nõusolek perekonnaseisuametnikule isiklikult või notariaalselt tõestatud vormis.”; 15) paragrahvi 26 lõikes 3 asendatakse tekstiosa „lõikes 1” tekstiosaga „lõigetes 1 ja 1¹”; 16) paragrahvi 27 pealkiri ja sissejuhatav lauseosa muudetakse ning sõnastatakse järgmiselt: „§ 27. Pärast lapse sünni registreerimist isaduse omaksvõtu ja omaksvõtuks nõusoleku andmise avalduses esitatavad lisaandmed Kui isadus võetakse omaks pärast lapse sünni registreerimist, märgitakse isaduse omaksvõtu ja omaksvõtuks nõusoleku andmise avalduses lisaks käesoleva seaduse § 9 lõikes 5 nimetatutele järgmised andmed:”; 17) paragrahvi 36¹ lõige 4 tunnistatakse kehtetuks; 18) paragrahvi 37 lõike 2 punkt 2 tunnistatakse kehtetuks; 19) paragrahvi 39 täiendatakse lõigetega 7 ja 8 järgmises sõnastuses: „ (7) Kui Euroopa Liidu muu liikmesriigi, Euroopa Majanduspiirkonna liikmeriigi või Šveitsi Konföderatsiooni kodaniku elukoha andmed on rahvastikuregistri seaduse § 91 või 110 alusel säilitatud riigi täpsusega, ei loeta seda käesoleva paragrahvi tähenduses Eestis elamiseks, välja arvatud käesoleva paragrahvi lõikes 8 sätestatud juhul. (8) Loetakse, et isik on käesoleva paragrahvi lõike 6 tähenduses elanud Eestis vähemalt kuus kuud vahetult enne abiellumisavalduse esitamist, ka juhul, kui abiellumisavalduse esitamisele vahetult
eelnenud
aastal
kuue kuu jooksul on tema rahvastikuregistrisse kantud Eesti elukoha andmete kehtivus vähem kui kuueks kuuks: 1) katkenud rahvastikuregistri seaduse § 91, 93 või 94 alusel või 2) säilitatud rahvastikuregistri seaduse § 91 alusel riigi täpsusega.”; 20) paragrahvi 40 täiendatakse lõikega 1¹ järgmises sõnastuses: „(1¹) Kui Euroopa Liidu muu liikmesriigi, Euroopa Majanduspiirkonna liikmeriigi või Šveitsi Konföderatsiooni kodaniku elukoha andmed on rahvastikuregistri seaduse § 91 või 110 alusel säilitatud riigi täpsusega, ei loeta seda käesoleva paragrahvi tähenduses Eestis elamiseks.”; 21) paragrahvi 50 täiendatakse lõikega 1¹ järgmises sõnastuses: „(1¹) Kui välisriigis aset leidnud surma tõendamiseks ei ole võimalik esitada käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud perekonnaseisudokumenti, otsustab kannet tegev ametnik, kas esitatud surmaandmed on kande tegemiseks usaldusväärsed ja kas olemasolevate andmete alusel teha andmehõivekanne või mitte.”; 22) paragrahvi 50 lõige 6 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „ (6) Välisriigi edastatud surmaandmete alusel ja käesoleva paragrahvi lõikes 1¹ sätestatud juhul, kui Siseministeerium on veendunud surmaandmete usaldusväärsuses, võib andmehõivekande teha rahvastikuregistri volitatud töötleja.”; 23) paragrahvi 52 lõikest 1 jäetakse välja sõnad „perekonnaseisutoimingute tegemisel”; 24) paragrahv 554 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „§ 554. Perekonnaseisuakti andmete kohta
tehtud
toimingute arvu ning vastava
kannete kehtivuse lõppemine (1) Kui rahvastikuregistrisse on kantud enne 1995.
aasta
riigieelarves sätestatud
1. jaanuari tehtud abielulahutuse kohtuotsuse alusel andmed kahe abielulahutuse akti kohta, tehakse rahvastikuregistri kannetesse korduvuse märge ja sellega lõpeb ajaliselt hilisema akti kohta tehtud kande kehtivus. (2) Kui rahvastikuregistrisse on kantud andmed nii abielulahutuse kui ka
ühe
toimingu keskmise arvutatud kulu
abikaasa surma kohta ning abikaasa surmaaeg on abielulahutuse kuupäevast varasem, tehakse abielulahutuse kandesse märge abikaasa surma kohta ja sellega lõpeb abielulahutuse kande kehtivus
.
(3) Kui rahvastikuregistrisse on kantud andmed sama perekonnasündmuse kohta erinevatelt perekonnaseisudokumentidelt, mille andmetes ei ole olulisi erinevusi, tehakse hiljem koostatud dokumendi alusel tehtud rahvastikuregistri kandesse korduvuse märge ja sellega lõpeb ajaliselt hilisema akti kohta tehtud kande kehtivus. (4) Vajaduse korral muudetakse märke tegemise käigus kehtivuse kaotava kande alusel kehtima jääva rahvastikuregistri kande andmeid.
”
; 25) paragrahv 56 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „§ 56
.
Perekonnaseisudokumentide säilitamine Perekonnaseisudokumendid, mis loetakse arhivaalideks, antakse üle Rahvusarhiivi, kui neid ei vajata enam oma ülesannete täitmiseks, kuid hiljemalt 110 aastat pärast nende koostamist.”; 26) seadust täiendatakse §-ga 56³ järgmises sõnastuses: „§ 56³. Seaduse § 7 lõike 4¹ rakendamine Käesoleva seaduse § 7 lõike 4¹ rakendamiseks luuakse rahvastikuregistri tehniline valmisolek 2024. aasta 1. jaanuariks.”.
EL
)
Perekonnaseisutoimingute seaduse
nr 1024/2012 (ELT L 200
,
nimeseaduse
26.07.2016, lk 1–136), alusel mitmekeelse standardvormi
ja
sellele lisatava perekonnasündmuse korduva tõendi väljastamise eest tasutakse riigilõivu 20 eurot.”; 5) paragrahv 341¹ muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „§ 341¹. Rahvastikuregistri andmete väljastamise taotluse läbivaatamine isiku õigustatud huvi korral Isiku õigustatud huvi korral
rahvastikuregistri
andmete väljastamise taotluse läbivaatamise eest perekonnaseisutoimingute
seaduse
alusel
§ 3 lõikes 3² sätestatud maakonnakeskuse
kohaliku omavalitsuse
üksuse riikliku ülesande täitmisel tehtava toimingu
üksuses tasutakse riigilõivu ühe isiku andmete kohta 15 eurot.”; 6) paragrahvi 341² tekst muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2016/1191 alusel mitmekeelse standardvormi ja sellele lisatava rahvastikuregistri väljavõtte väljastamise
eest
tasutava
tasutakse
riigilõivu
vastuvõtmise
20 eurot.”; 7) seaduse 17. peatüki 1. jao 3. jaotist täiendatakse §-dega 341³ ja 3414 järgmises sõnastuses: „§ 341³. Rahvastikuregistri andmete väljastamine isikule tema
,
tasumise kontrollimise
tema alaealise lapse
,
tagastamise
eeskostetava või surnud abikaasa kohta Isikule rahvastikuregistri seaduse § 45 lõikes 1 nimetatud rahvastikuregistri andmete väljastamise eest tasutakse riigilõivu 10 eurot
ja
aruandluse korra kehtestab valdkonna
notari poolt väljastamisel 5 eurot. § 3414. Ruumi omanikule isiku kohta, kelle elukoha aadress rahvastikuregistris on temale kuuluva ruumi aadress, rahvastikuregistrist andmete väljastamise taotluse läbivaatamine Ruumi omanikule isiku kohta, kelle elukoha aadress rahvastikuregistris on temale kuuluva ruumi aadress, rahvastikuregistrist andmete väljastamise taotluse läbivaatamise
eest
vastutav minister määrusega
perekonnaseisutoimingute seaduse § 3 lõikes 3² sätestatud maakonnakeskuse kohaliku omavalitsuse üksuse poolt, mis ei ole ruumi asukohajärgne kohaliku omavalitsuse üksus, tasutakse riigilõivu 10 eurot
.”.