Vabariigi Valitsuse 19. detsembri 2001. a määruses nr 417 „Eesti Töötukassa põhikiri” tehakse järgmised muudatused: 1) paragrahvi 3 tekst sõnastatakse järgmiselt: „Töötukassa juhindub oma tegevuses töötuskindlustuse seadusest, tööturuteenuste ja -toetuste seadusest, töövõimetoetuse seadusest, käesolevast põhikirjast ja teistest õigusaktidest.”; 2) paragrahvi 25 lõike 2 punkt 5 sõnastatakse järgmiselt: „5) eraldised riigieelarvest tööturuteenuste osutamiseks ning tööturutoetuste, töövõimetoetuse ja erijuhtudel sotsiaalmaksu maksmiseks.”; 3) paragrahvi 29 lõike 1 punkt 3 sõnastatakse järgmiselt: „3) eraldised riigieelarvest tööturuteenuste osutamiseks ning tööturutoetuste, töövõimetoetuse ja erijuhtudel sotsiaalmaksu maksmiseks, välja arvatud punktis 1 nimetatud vahendid;”.
Vabariigi Valitsuse 27. veebruari 2004. a määruses nr 51 „Kuriteoohvritele makstava riikliku hüvitise suuruse arvutamise kord” tehakse järgmised muudatused: 1) paragrahvi 2 lõige 2 tunnistatakse kehtetuks; 2) paragrahv 6 sõnastatakse järgmiselt: „§ 6. Töövõime vähenemisest tulenev kahju
(1)Töövõime vähenemisest tuleneva ühe kuu kahju arvutamiseks korrutatakse ohvri ühe kalendripäeva keskmine tulu arvuga 30 (edaspidi ühe kuu keskmine tulu) ning sellest lahutatakse ohvriabi seaduse § 10 lõikes 2 nimetatud summad, sealhulgas ohvrile makstud töövõimetoetus.
(2)Töövõimetoetust ei lahutata kahju arvutamisel juhul, kui ohvri töövõime oli vähenenud enne tema suhtes vägivallakuriteo toimepanemist. Kui pärast vägivallakuritegu makstud töövõimetoetus on suurem enne kuritegu makstud töövõimetoetusest, lahutatakse tema ühe kuu keskmisest tulust enne ja pärast vägivallakuritegu makstud töövõimetoetuse vahe.
(3)Kui ohver oli enne tema suhtes vägivallakuriteo toimepanemist tunnistatud püsivalt töövõimetuks ja talle pärast kuritegu makstud töövõimetoetus on suurem töövõimetuspensionist, lahutatakse tema ühe kuu keskmisest tulust enne vägivallakuritegu määratud töövõimetuspensioni ja pärast vägivallakuritegu makstud töövõimetoetuse vahe.
(4)Kui vägivallakuriteo tagajärjel vähenenud töövõimega ohver jätkab pärast osalise või puuduva töövõime tuvastamist töötamist, lahutatakse tema ühe kuu keskmisest tulust ohvriabi seaduse § 10 lõikes 2 nimetatud summad, sealhulgas ohvrile makstud töövõimetoetus ning tööle asumisele järgnevast kuust alates igakuine sotsiaalmaksuga maksustatav tulu.”; 3) määrust täiendatakse 4. peatükiga järgmises sõnastuses: „4. peatükk RAKENDUSSÄTTED § 8. Püsiva töövõimetusega isik
(1)Isikul, kellel on tuvastatud riikliku pensionikindlustuse seaduse alusel püsiv töövõimetus, korrutatakse käesoleva määruse §-s 6 sätestatud töövõime vähenemisest tuleneva ühe kuu kahju arvutamiseks ohvri ühe kalendripäeva keskmine tulu arvuga 30 (edaspidi ühe kuu keskmine tulu) ning sellest lahutatakse ohvriabi seaduse § 10 lõikes 2 nimetatud summad, sealhulgas ohvrile määratud töövõimetuspension.
(2)Töövõimetuspensioni ei lahutata juhul, kui ohver oli töövõimetuks tunnistatud juba enne tema suhtes vägivallakuriteo toimepanemist. Kui ohvrile määrati vägivallakuriteo tagajärjel suurem töövõimetuspension, lahutatakse tema ühe kuu keskmisest tulust enne ja pärast vägivallakuritegu määratud töövõimetuspensioni vahe.
(3)Kui vägivallakuriteo tagajärjel püsivalt töövõimetuks tunnistatud ohver jätkab pärast töövõimetuks tunnistamist töötamist, lahutatakse tema ühe kuu keskmisest tulust ohvriabi seaduse § 10 lõikes 2 nimetatud summad, sealhulgas ohvrile määratud töövõimetuspension ning tööle asumisele järgnevast kuust alates igakuine sotsiaalmaksuga maksustatav tulu.”.
Vabariigi Valitsuse 11. juuni 2009. a määruses nr 92 „Puhkusetasu ja keskmise töötasu riigieelarvest hüvitamise kord” tehakse järgmised muudatused: 1) paragrahvi 1 punktis 1 ning § 2 lõigetes 1 ja 4 asendatakse sõna „töövõimetuspensionäri” sõnadega „osalise või puuduva töövõimega töötaja”; 2) määruse lisa asendatakse käesoleva määruse lisaga (lisatud).
Määrus jõustub 1. juulil 2016. a.