Redaktsioonide võrdlus

(1) Rahvastikuregistrisse kantavad isikuandmed on: 1) isikunimi nimeseaduse tähenduses; 2) sugu; 3) sünniandmed, sealhulgas sünniaeg ja -koht; 4) isikukood; 5) kodakondsuse andmed; 6) elukoha andmed; 7) lisa-aadressid; 8) kontaktandmed; 9) viibimiskoha aadress; 10) andmed perekonnaseisu kohta; 11) hooldusõiguse andmed; 12) eestkoste andmed; 13) teovõime piiramise andmed; 14) surmaandmed, sealhulgas surmaaeg ja -koht; 15) isiku vanemate, abikaasa, registreeritud elukaaslase ja lapse andmed; 16) kõrgeim omandatud haridustase; 17) ütluspõhised andmed rahvuse, emakeele ja omandatud kõrgeima omandatud haridustaseme kohta. (2) Käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 17 nimetatud andmete esitamine on isikule kohustuslik nende rahvastikuregistrist puudumisel või kui haridustase on muutunud ja haridustaseme muudatust ei ole rahvastikuregistrisse kantud käesoleva paragrahvi lõike 1 punkti 16 alusel. (3) Alla 15-aastase isiku kontaktandmeid rahvastikuregistrisse ei kanta. (4) Alla 11-aastase lapse kõrgeim omandatud haridustase kantakse rahvastikuregistrisse automaatselt. (5) Ütluspõhiseid andmeid alla 11-aastase lapse kõrgeima omandatud haridustaseme kohta esitama ei pea.

(1) KäesolevaVolitatud töötleja kontrollib rahvastikuregistri andmete õigsust ja parandab ebaõiged andmed: 1) käesoleva seaduse § 32 lõikes 3 sätestatud juhtudel võijuhul; 2) juhul, kui andmeandja või andmesaaja teatabvolitatud töötlejat on teavitatud ebaõigetest andmetest, või ta on volitatud töötleja kohustatud kontrollimaavastanud andmete õigsust ja ebaõiged andmed parandamaebaõigsuse muul viisil. (2) Kui rahvastikuregistri subjektiks oleva isiku kohta puuduvad mõned käesoleva seaduse §-s 35 sätestatud andmetest, võtab volitatud töötleja kasutusele abinõud puuduvate andmete saamiseks ning esitab järelepärimise vastavale andmeandjale. (3) Volitatud töötleja võib vastutava töötleja loal andmete parandamisest keelduda.

(1) Rahvastikuregistri subjektina arvelevõtmiseks peavad isiku kohta olema rahvastikuregistrisse kantud vähemalt käesoleva seaduse § 21 lõike 1 punktides 1–5 ja 17 nimetatud andmed. Mõjuval põhjusel võivad § 21 lõike 1 punktis 17 nimetatud andmed jääda rahvastikuregistri subjektina arvelevõtmisel esitamata. (2) Eesti elamisloa või elamisõiguse saanud välismaalase kohta peavad rahvastikuregistrisse olema kantud lisaks käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud andmetele käesoleva seaduse § 22 lõike 1 punktides 1 ja 6 nimetatud andmed. (3) Euroopa Liidu, Euroopa Majanduspiirkonna liikmesriigi ja Šveitsi Konföderatsiooni kodaniku kohta peavad rahvastikuregistrisse olema kantud lisaks käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud andmetele käesoleva seaduse § 21 lõike 1 punktis 6 ja § 22 lõike 1 punktis 1 nimetatud andmed. (4) Alaealise rahvastikuregistri subjektina arvelevõtmisel peab rahvastikuregistrisse kandma tema sünnidokumendi andmed. Alaealise sündi tõendava dokumendi esitamist ei nõuta, kui lapse esindaja tõendab, et dokumenti ei ole võimalik saada või selle saamine on ebamõistlikult keeruline.

Kui isiku andmed rahvastikuregistrist puuduvad, kantakse rahvastikuregistri subjekti staatuse ettevalmistamisel rahvastikuregistrisse isiku kohta vähemalt järgmised andmed ja dokumendid: 1) vastsündinu kohta käesoleva seaduse § 21 lõike 1 punktides 2 ja 3 nimetatud andmed, punktis 15 nimetatud isiku ema andmed ja meditsiinilise sünnitõendiperekonnaseisutoimingute seaduse § 211 lõikes 1 nimetatud tervishoiuteenuse osutaja tõendi andmed; 2) Euroopa Liidu, Euroopa Majanduspiirkonna liikmesriigi ja Šveitsi Konföderatsiooni kodaniku kohta Euroopa Liidu kodaniku elamisõiguse saamisel ning Eesti elamisluba või elamisõigust taotleva välismaalase kohta käesoleva seaduse § 21 lõike 1 punktides 1–5 ja 17 nimetatud andmed.

(1) Rahvastikuregistri subjekti staatus lõpeb: 1) rahvastikuregistri subjekti surma korral; 2) Eesti kodakondsuse kaotamisel; 3) rahvastikuregistri subjekti staatust määrava dokumendi tähtaja lõppemisel, tühistamisel või kehtetuks tunnistamisel; 4) Euroopa Liidu, Euroopa Majanduspiirkonna liikmesriigi ja Šveitsi Konföderatsiooni kodanikul elamisõiguse lõppemisel; 5) ekslikult rahvastikuregistri subjektina arvelevõtmise tuvastamisel; 6) kui rahvastikuregistri subjekt on vähemalt 100 aastat vana ja rahvastikuregistrisse ei ole kantud tema kehtiva isikut tõendava dokumendi andmeid; 7) kui Eesti kodanik saab 21 aastat vanaks ning tema andmed on rahvastikuregistrisse kantud, ta on rahvastikuregistri subjektiks saanud välisriigi sünnidokumendi alusel ja vähemalt ühel tema vanemal oli tema sünni ajal Eesti kodakondsus, talle ei ole välja antud isikut tõendavate dokumentide seaduse § 2 lõike 2 punktis 1 või 2 sätestatud Eesti isikut tõendavat dokumenti ning isiku viibimiskohana ei ole rahvastikuregistrisse kantud käesoleva seaduse § 96 lõike 1 punktis 4 nimetatud viibimiskohta; 8) kui Eesti kodanikule, kelle andmed on kantud rahvastikuregistrisse valijate nimekirja alusel, ei ole välja antud isikut tõendavate dokumentide seaduse § 2 lõike 2 punktis 1 või 2 sätestatud Eesti isikut tõendavat dokumenti. (2) Käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 3 nimetatud rahvastikuregistriRahvastikuregistri subjekti staatust määrava dokumendi tähtaja lõppemisellõppemise korral lõpeb välismaalase rahvastikuregistri subjekti staatus järgmiselt: 1) välismaalasel välismaalaste seaduse § 43 lõikes 4 või 5 sätestatud tähtaja saabumisel, kui välismaalaneta ei ole taotlenud elamisloa pikendamist, uuttaotle tähtajalist elamisluba või selle pikendamist või pikaajalise elaniku elamisluba; 2) Euroopa Liidu kodaniku perekonnaliikmel Euroopa Liidu kodaniku seaduse § 10 lõikes 23 sätestatud tähtaja saabumisel, kui ta ei taotle tähtajalist elamisõigust või selle pikendamist või alalist elamisõigust. (3) Eesti kodakondsuse kaotamise korral lõpeb rahvastikuregistri subjekti staatus kuus kuud pärast kodakondsuse kaotamist.

(1) Isikukood on isiku soo ja sünniaja alusel moodustatud ning Eesti Vabariigi standardile vastavnumber, mis võimaldab isiku üheselt kindlaksmääramist võimaldav numberkindlaks määrata. 1 (1¹) Eeldatakse, et isikukood vastab nõuetele, kui selle moodustamisel on järgitud Eesti standardit EVS 585. (2) Isikukood loetakse antuks selle kandmisel rahvastikuregistrisse.

(1) Isikukood moodustatakse rahvastikuregistrisse üleantud andmete alusel rahvastikuregistri tarkvara abil. (2) Isikukood moodustatakse isikule: 1) kes võetakse käesoleva seaduse §-s 34 sätestatu kohaselt arvele rahvastikuregistri subjektina; 2) kelle andmed kantakse käesoleva seaduse §-s 36 sätestatu kohaselt rahvastikuregistrisse rahvastikuregistri subjekti staatuse ettevalmistamiseks; 3) kelle andmed kantakse käesoleva seaduse §-s 37 sätestatu kohaselt rahvastikuregistrisse, kuid kes ei saa rahvastikuregistri subjekti staatust. (3) Moodustatud isikukoodi annavad isiku andmete esmakordsel rahvastikuregistrisse kandmisel järgmised andmeandjad: 1) tervishoiuteenuse osutaja vastsündinule; 2) perekonnaseisuasutus Eesti perekonnasündmuse registreerimisel või andmehõivekande tegemisel; 3) Politsei- ja Piirivalveamet isikut tõendava dokumendi väljaandmisel, elamisloa või elamisõiguse taotluse või muu seaduses sätestatud menetluse käigus; 4) maakonnakeskuse kohaliku omavalitsuse üksus või konsulaarametniku allkirjaga kinnitatud taotluse alusel volitatud töötleja isikukoodi riigi andmekogusse kandmiseks seaduse või andmekogu põhimääruse alusel; 5) kohaliku omavalitsuse üksus Euroopa Liidu, Euroopa Majanduspiirkonna liikmesriigi ja Šveitsi Konföderatsiooni kodaniku elukoha rahvastikuregistrisse kandmisel; 6) muu avalikku ülesannet täitev asutus või isik oma ülesande täitmisel isikukoodi riigi andmekogusse kandmiseks seaduse või andmekogu põhimääruse alusel. (4) Volitatud töötleja peab välistama sama isikukoodi moodustamise mitmele isikule, mitme isikukoodi moodustamise samale isikule ja juba kasutuses olnud isikukoodi moodustamise teisele isikule. (5) Kui isikukood antakse käesoleva paragrahvi lõike 3 punktidespunkti 4 ja 5 sätestatud juhtudelkohaselt, peab isik esitama isikukoodi saamiseks isiklikult kohale ilmudes kirjaliku taotluse. (6) Valdkonna eest vastutav minister kehtestab määrusega isikukoodide moodustamise ja andmise korra. (7) Kohaliku omavalitsuse üksuse poolt käesoleva paragrahvi lõike 3 punktide 4 ja 5 kohaselt isikukoodi andmise kui riikliku ülesande täitmise kulud hüvitatakse kohaliku omavalitsuse üksusele riigieelarvest, võttes aluseks eelarveaastale eelnenud aastal tehtud toimingute arvu ning vastava aasta riigieelarves sätestatud ühe toimingu keskmise arvutatud kulu.

(1) Käesoleva seaduse § 40 lõike 3 punktidespunktis 4 ja 5 sätestatud juhtudeljuhul endale või oma alaealisele lapsele või eestkostetavale isikukoodi taotlemisel märgitakse taotluses isikukoodi saaja kohta järgmised andmed: 1) isikunimi; 2) sugu; 3) sünniandmed, sealhulgas sünniaeg ja -koht; 4) olemasolu korral välisriigi isikukood; 5) kodakondsuse andmed; 6) elukoha andmed; 7) kontaktandmed; 8) ütluspõhised andmed rahvuse, emakeele ja haridustaseme kohta; 9) isikukoodi taotlemise põhjus; 10) isikut ja kodakondsust tõendava dokumendi andmed. (2) Kui isikukoodi taotleja ei taotle isikukoodi endale, märgib ta enda kohta lisaks järgmised andmed: 1) isikunimi; 2) isikukood, selle puudumisel sünniaeg; 3) kontaktandmed; 4) ütluspõhised andmed rahvuse, emakeele ja haridustaseme kohta.

(1) Rahvastikuregistri andmetele juurdepääsu õigus on käesolevas peatükis sätestatud korras: 1) täisealisel isikul tema, tema alaealiste laste ja eestkostetavate ning surnud abikaasa või registreeritud elukaaslase kohta rahvastikuregistrisse kantud andmetele; 2) riigi- ja kohaliku omavalitsuse asutusel ning juriidilisel või füüsilisel isikul avaliku ülesande täitmiseks; 3) füüsilisel ja juriidilisel isikul õigustatud huvi korral; 4) välisriigi asutusel ja isikul, kui see õigus on sätestatud välissuhtlemisseaduse alusel sõlmitud kokkuleppes või tagatakse vastutava töötleja otsuse alusel õigustatud huvi korral. 5) (2) Käesolevat peatükki ei kohaldata, kui juurdepääs antakse avaliku teabe seaduse §-s 31 sätestatud korras: 1) käesoleva seaduse § 47 lõike 1 punktides 2 ja 3 nimetatud kujul andmetele; 2) surnu nimele, soole, sünni- või surmaajale või isikukoodile.

(1) Rahvastikuregistrist on lubatud väljastada andmeid, mis ei võimalda isikut otseselt või kaudselt tuvastada: 1) etteantud tunnuste alusel koostatud valimisse kantud isikute elukoha aadresside nimekirjana muid rahvastikuregistrisse kantud andmeid väljastamata; 2) statistiliste koonditena; 3) avalikult kättesaadava andmestikuna. (2) Käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 1 nimetatud tunnustena võib aluseks võtta isiku soo, vanuse, elukoha andmed, emakeele, haridustaseme, perekonnaseisu. Käesolevas lõikes nimetamata tunnuste alusel elukoha andmetele juurdepääsu võimaldamise otsustab vastutav töötleja igal üksikjuhul eraldi, lähtudes isikuandmete töötlemise üldistest põhimõtetest ja eesmärkidest. (3) Käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 1 nimetatud kujul andmete väljastamisel peab esinema andmetele juurdepääsuks käesoleva seaduse § 44 lõike 1 punktides 2–4 sätestatud alus.

(1) Rahvastikuregistri andmetele juurdepääsu võimaldamise otsustamisel käesoleva seaduse § 44 lõike 1 punktides 3 ja 4 sätestatud juhul, kui tegemist ei ole välissuhtlemisseaduse alusel sõlmitud kokkuleppest tuleneva andmetele juurdepääsuga, peab hindama andmetele juurdepääsu taotleja õigustatud huvi. (2) Kui käesoleva seaduse § 44 lõike 1 punktis 3 sätestatud andmesaajaks on füüsiline või juriidiline isik, kellele tagatakse juurdepääs ühes aastas kuni 100 isiku kohta käivatele andmetele, otsustab tema andmetele juurdepääsu volitatud töötleja või käesoleva seaduse § 54 lõikes 1 sätestatud juhul püsijuurdepääsuga andmetöötleja. (3) Andmetele juurdepääs on lubatud ainult juhul, kui see ei riku eraelu puutumatust ega tekita ohtu riigi julgeolekule. (4) Õigustatud huvi olemasolu korral lubatakse juurdepääs andmetele, millele ei ole kehtestatud juurdepääsupiirangut. (5) Andmete väljastamisest keeldutakse, välja arvatud välissuhtlemisseaduse alusel sõlmitud kokkuleppe täitmisel, kui: 1) käesoleva seaduse § 44 lõike 1 punktides 3 ja 4 nimetatud taotlejal puudub õigustatud huvi; 2) andmetele juurdepääsu võimaldamisega võib tekitada kahju isikule, kelle andmetele juurdepääsu taotletakse, või 3) juurdepääsu soovitakse käesoleva seaduse § 21 lõike 1 punktides 7 ja 8 sätestatud andmetele reklaami eesmärgil; 4) juurdepääsu soovitakse käesoleva seaduse § 21 lõike 1 punktides 7 ja 8 sätestatud andmetele uuringute eesmärgil ja õigustatud huvi aluseks ei ole teenuse osutamine avaliku ülesande täitjale.

(1) Isiku juurdepääsu rahvastikuregistrisse kantud käesoleva seaduse § 45 lõikes 1 nimetatud andmetele tagab: 1) volitatud töötleja turvalise veebikeskkonna kaudu; 2) maakonnakeskuse kohaliku omavalitsuse üksus; 3) muu asutus või isik, kellel on andmetele juurdepääsu tagamise kohustus või õigus, lähtudes käesoleva seaduse § 52 lõikest 2. 1 (1¹) Käesoleva seaduse § 21 lõike 1 punktis 6 sätestatud andmetele tagab juurdepääsu isiku elukohajärgne kohaliku omavalitsuse üksus. 1 (1²) Käesoleva seaduse § 25 punktis 3 nimetatud andmetele tagab volitatud töötleja juurdepääsu ka muul moel kui ainult veebikeskkonna kaudu. 1 (1³) Käesoleva seaduse § 45 lõikes 1 nimetatud rahvastikuregistrisse kantud isiku enda, tema alaealiste lasteandmete loetelu nendele juurdepääsu tagaja kaupa ja eestkostetavate ning surnud abikaasa või registreeritud elukaaslase andmetele juurdepääsu tagamise täpsema korra kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega. (2) Juurdepääs käesoleva seaduse § 45 lõikes 1 nimetatud andmetele tagatakse hiljemalt viiendal tööpäeval avalduse saamisest arvates käesoleva seaduse § 48 lõike 1 punktis 3 või 5 nimetatud viisil. (3) 4 (4) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2016/1191, millega edendatakse kodanike vaba liikumist, lihtsustades teatavate avalike dokumentide Euroopa Liidus esitamise nõudeid, ja muudetakse määrust (EL) nr 1024/2012 (ELT L 200, 26.07.2016, lk 1–136), alusel väljastatakse isikule mitmekeelne standardvorm ja sellele lisatav rahvastikuregistri väljavõte. (5) Käesoleva paragrahvi lõikes 4 nimetatud mitmekeelse standardvormi ja sellele lisatava rahvastikuregistri väljavõtte väljastab isikule perekonnaseisutoimingute seaduse § 3 lõikes 32 sätestatud maakonnakeskuse kohaliku omavalitsuse üksus või Eesti välisesindus. (6) Käesoleva paragrahvi lõikes 4 nimetatud mitmekeelse standardvormi ja sellele lisatava rahvastikuregistri väljavõtte väljastamise kui maakonnakeskuse kohaliku omavalitsuse üksuse täidetava riikliku ülesande kulu hüvitatakse maakonnakeskuse kohaliku omavalitsuse üksusele riigieelarvest, võttes aluseks eelarveaastale eelnenud aastal tehtud toimingute arvu ning vastava aasta riigieelarves sätestatud ühe toimingu keskmise arvutatud kulu.

(1) Kui käesoleva seaduse § 44 lõike 1 punktis 3 sätestatud juhul taotletakse ühes kuus samal eesmärgil andmete väljastamist kuni 20 isiku kohta, väljastab andmed käesoleva seaduse § 48 lõike 1 punktis 5 nimetatud viisil maakonnakeskuse kohaliku omavalitsuse üksus. (2) Kui käesoleva seaduse §-s 46 nimetatud andmeid väljastatakse isikliku üleandmisega, on andmete väljastaja kohustatud enne andmete väljastamist tuvastama taotleja isikusamasuse, juriidilise isiku puhul ka tema tegutsemise seaduslikkuse, sealhulgas õigusliku aluse, ja andmete saamiseks volitatud isikule antud volituse. (3) Käesoleva seaduse § 48 lõike 1 punktis 5 nimetatud isikliku üleandmisega digitaalsel teabekandjal andmete väljastamisel üle 100 isiku kohta peavad olema andmed alati krüpteeritud. (4) Kui esineb käesoleva seaduse § 51 lõikes 5 sätestatud keeldumise alus, võib andmetele juurdepääsu tagaja küsida taotleja soovil enne keelduva otsuse tegemist isikult, kelle andmete väljastamist soovitakse, nõusolekut tema andmed väljastada, või edastada isikule taotleja andmed. Nõusoleku saamise korral väljastatakse taotlejale andmed.

(1) Käesoleva seaduse § 96 lõike 1 punktis 4 nimetatud viibimiskoha andmetele on juurdepääs pärast viibimiskoha andmete kehtivuse lõppemist piiratud. (2) Käesoleva seaduse § 25 punktis 3 sätestatud andmetele tagatakse juurdepääs käesoleva seaduse § 45 lõikes 1 sätestatud juhtudel taotluse esitamisele eelnenud kalendriaasta algusest arvates. (3) Käesoleva seaduse § 25 punktis 3 sätestatud andmetele ja § 100 lõikes 1 sätestatud kontaktandmetele juurdepääsu õigust ei ole õigustatud huvi korral, välja arvatud juhul, kui: 1) kontaktandmed on esitatud kohaliku omavalitsuse üksusele muu menetluse käigus; 2) kontaktandmetele juurdepääsu õigustatud huvi aluseks on teenuse osutamine avaliku ülesande täitjale.

(1) Alaliselt teise elukohta elama asumise korral esitab isik rahvastikuregistrisse kandmiseks uue elukoha aadressi 14 päeva jooksul alaliselt teise elukoha elama asumisest arvates. (2) 3 (3) Isik võib kolme kuu jooksul lapse sünnist arvates esitada elukohateates lapse elukoha andmete kehtivuse algusena lapse sünnikuupäeva, kui lapse sünd on registreeritud välisriigis ja lapse elukoha andmed rahvastikuregistris puuduvad või on varem kantud rahvastikuregistrisse käesoleva seaduse § 70 lõike 1 punkti 7 alusel. (4) Välisriiki, välja arvatud käesoleva seaduse § 71 lõikes 4 nimetatud välisriiki, elama asumisel teatab isik ühe kuu jooksul viimase Eesti elukoha järgsele kohaliku omavalitsuse üksusele või Eesti välisesindusele käesoleva seaduse § 21 lõike 1 punktis 6 sätestatud andmed oma välisriigi elukoha kohta. (5) 6 (6) Välismaalane esitab Eesti elukoha andmed ühe kuu jooksul elamisloa või elamisõiguse alusel Eestisse saabumisest arvates. (7) Euroopa Liidu, Euroopa Majanduspiirkonna liikmesriigi ja Šveitsi Konföderatsiooni kodanik esitab elukoha andmed hiljemalt kolm kuud pärast Eestisse sisenemise päeva. (8) Euroopa Liidu, Euroopa Majanduspiirkonna liikmesriigi ja Šveitsi Konföderatsiooni kodanik võib Eestisse elama asudes elukoha andmete esitamisel etteulatuvalt teatada Eestist lahkumise kuupäeva ja täpse elukoha aadressi välisriigis, selle puudumisel vähemalt välisriigi nimetuse.

(1) Rahvastikuregistrisse kantud elukoha aadressi võib muuta: 1) elukohateate alusel; 2) kohaliku omavalitsuse üksuse algatusel; 3) ruumi omaniku nõudmisel; 4) kohtulahendi või üürivaidluskomisjoni otsuse alusel, millega isik kaotab õiguse kasutada ruumi elukohana; 5) aadressi muutumisel aadressiandmete süsteemis; 6) konsulaarseaduses sätestatud korras isiku teate alusel välisriigis alaliselt või peamiselt elamisel; 7) välisriigi asutuselt saadud andmete alusel; 8) kohtulahendi alusel, millega otsustatakse lapsendamine. (2) Isiku rahvastikuregistrisseRahvastikuregistrisse kantud elukoha aadressi muutmise aluseks ei olemuudeta käesoleva paragrahvi lõike 1 punkti 1, 6, 7 või 8 alusel juhul, kui rahvastikuregistrisse on kantud isiku asumineviibimiskoha aadress, sest ta on asunud või paigutaminepaigutatud: 1) statsionaarsele haiglaravile; 2) ööpäevaringset sotsiaalteenust osutavasse hoolekandeasutusse; 3) hooldamisele hooldusperesse; 4) 5) kinnipidamisasutusse;. 6) kaitseväeteenistusse. (3) Elukoha andmete muutmise otsus tehakse kandena rahvastikuregistris. Kirjalikult vormistatakse vaid elukoha andmete muutmisest keeldumise otsus, kui menetlus on alustatud käesoleva paragrahvi lõike 1 punktides 1–3 sätestatud alustel. (4) Käesolevas paragrahvis sätestatud elukoha aadressi muutmise alustega seotud asjaolude kindlakstegemiseks on kohaliku omavalitsuse üksusel õigus teha järelepärimisi teistesse andmekogudesse. (5) Valdkonna eest vastutav minister kehtestab määrusega elukoha andmete rahvastikuregistrisse kandmise korra, vormid ja nende täitmise juhendi.

(1) Lapse sünni registreerimisel Eestis kantakse vastsündinu elukoha aadressina rahvastikuregistrisse tema ema rahvastikuregistrisse kantud elukoha aadress lapse sünni ajal. Kui ema on ajavahemikul lapse sünnist kuni sünni registreerimiseni muutnud oma elukoha andmeid rahvastikuregistris, kantakse lapse ema elukoha andmete muudatus ka lapse elukoha andmetesse. (2) Kui välisriigi sünnidokumendi kandmisel rahvastikuregistrisse ei ole lapsel rahvastikuregistrisse kantud elukoha aadressi, kantakse lapse elukoha aadressiks tema sünniriigi nimetus. (3) Kui isiku andmed kantakse rahvastikuregistrisse esimest korda rahvastikuregistrisse talle Eesti kodakondsust tõendavakodaniku isikut tõendava dokumendi väljaandmisel, kantakse tema elukoha andmetena registrisse välisriigi nimetus, võttes aluseks isikut tõendavarahvastikuregistrisse selle dokumendi väljaandmise taotlusel kontaktandmetenataotluses esitatud andmedelukoha aadress. (4) Kui välissuhtlemisseaduse alusel on välisriigiga sõlmitud rahvastikuregistri andmete vahetamise kokkulepe, mis lubab kanda välisriigi elukoha aadressiks rahvastikuregistrisse vaid selle kokkuleppe alusel välisriigi edastatud andmed käesoleva seaduse § 70 lõike 1 punkti 7 alusel, kuid välisriik ei edasta kokkuleppes sätestatud aja jooksul neid andmeid, kantakse isiku elukoha aadressiks rahvastikuregistrisse välisriigi elukoha aadress ka muul kui käesoleva seaduse § 70 lõike 1 punkti 7 alusel, kui isik esitab oma elukoha aadressi koos pädeva asutuse dokumendiga, mis tõendab tema elukoha aadressi olemasolu välisriigi rahvastikuregistris.

(1) Isik esitab esitatava elukoha aadressi järgsele kohaliku omavalitsuse üksusele elukohateate elukoha aadressi kandmiseks rahvastikuregistrisse. (2) Elukohateade esitatakse isiklikult või posti teel kirjalikult või elektrooniliselt digitaalallkirjaga kinnitatult. Kui elukohateade esitatakse posti teel, lisatakse elukohateatele elukoha andmete esitamisel allkirja andnud isiku isikut tõendava dokumendi isikuandmetega lehekülje koopia. 2 (2¹) Euroopa Liidu kodanik ei pea kinnitama elektroonilist elukohateadet digitaalallkirjaga juhul, kui on täidetud järgmised tingimused: 1) ta on Eestist lahkunud; 2) ta esitab oma välisriigi elukoha andmed käesoleva seaduse § 80 lõike 1 alusel; 3) kohaliku omavalitsuse üksus on veendunud tema isikusamasuses. 2 (2²) Käesoleva seaduse § 40 lõike 3 punktis 5 sätestatud juhul esitatakse elukohateade isiklikult kohapeal. (3) Isikud, kes soovivad rahvastikuregistrisse kanda ühel ajal sama elukoha aadressi, võivad esitada ühise elukohateate.

(1) Elukohateates märgitakse elukohateate esitaja ja isikute kohta, kelle elukoha andmed elukohateates esitatakse, järgmised andmed: 1) isikunimi; 2) isikukood; 3) kontaktandmed, arvestades käesoleva seaduse § 21 lõiget 3; 4) olemasolu korral välisriigi isikukood; 5) välisriigist saabumisel eelmise elukoha riik ja Eestist välismaale lahkumise aeg; 6) käesoleva seaduse § 21 lõike 1 punktides 16 ja 17 sätestatud andmed, arvestades käesoleva seaduse § 21 lõikeslõikeid 2 sätestatutja 5. 1 (1¹) Kui elukoha andmed kantakse rahvastikuregistrisse käesoleva seaduse § 40 lõike 3 punktis 5 sätestatud juhul, märgitakse elukohateates selle esitaja ja isiku kohta, kelle elukoha andmed elukohateates esitatakse: 1) käesoleva paragrahvi lõike 1 punktides 1 ja 3–6 nimetatud andmed; 2) käesoleva seaduse § 41 lõike 1 punktides 2, 3, 5 ja 10 nimetatud andmed, välja arvatud juhul, kui need on kohaliku omavalitsuse üksusele isikut tõendavalt dokumendilt kättesaadavad. (2) Elukohateates märgitakse uue elukoha kohta: 1) elukoha aadress; 2) ruumi kasutamise alus; 3) ruumi omaniku kirjalik nõusolek, kui elukohateate esitaja ei ole ruumi omanik või elukohateatele ei ole lisatud ruumi kasutamise õigust tõendavat dokumenti. 4) (3) Lisaks märgitakse elukohateates: 1) olemasolu korral lisa-aadressid; 2) alaealise lapse elukoha rahvastikuregistrisse kandmisel vajaduse korral teise hooldusõigusliku vanema nõusolek. (4) Elukohateatele lisatakse: 1) ruumi kasutamise õigust tõendav dokument, kui elukohateate esitaja ei ole ruumi omanik või elukohateatele ei ole lisatud käesoleva paragrahvi lõike 2 punktis 3 sätestatud nõusolekut; 2) laevapere liikmeks olemist tõendava dokumendi koopia käesoleva seaduse § 77 punktis 3 sätestatud juhul; 3) muud olulisi asjaolusid tõendavad dokumendid.

(1) Elukoha andmed rahvastikuregistrisse kandnud asutus säilitab paberil esitatud elukohateateid kümme aastat. (2) Käesoleva seaduse § 82 lõikes 1 sätestatud juhul säilitab paberil esitatud elukohateateid elukohateate vastu võtnud asutus või isik.

(1) Alaealise lapse elukoha aadressina märgitakse elukohateates tema hooldusõigusliku vanema või eestkostja elukoha aadress. (2) Hooldusõiguslik vanem või eestkostja võib taotleda muu kui enda elu- või asukohaks oleva ruumi aadressi kandmist rahvastikuregistrisse oma alaealise lapse või eestkostetava elukoha aadressina. (3) Käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatud juhul võib kohaliku omavalitsuse üksus küsida alaealise lapse või eestkostetava elukoha andmete rahvastikuregistrisse kandmise kohta arvamust lastekaitsetöötajalt lastekaitseseaduse § 18 lõike 1 tähenduses. (4) Kui piiratud teovõimega täisealisel isikul või alaealisel isikul, kes vajab eestkostet, ei ole rahvastikuregistrisse kantud elukoha aadressi, lähtutakse elukoha andmete rahvastikuregistrisse kandmisel perekonnaseaduse § 176 lõikes 4 sätestatust. (5) Alaealise lapse elukoha rahvastikuregistrisse kandmisel järgitakse perekonnaseaduses ja lastekaitseseaduses sätestatut. (6) Kui hooldusõiguslikul vanemal ei ole alaealise lapse elukoha aadressi rahvastikuregistrisse kandmiseks teise hooldusõigusliku vanema nõusolekut, on tal õigus pöörduda kohaliku omavalitsuse üksuse poole, kes viib läbi käesoleva seaduse 11. peatükis sätestatud menetluse.

(1) Kui rahvastikuregistri subjektiks olev isik pöördub menetluse käigus avalikku ülesannet täitva asutuse või isiku poole, võib isik esitada elukoha andmete rahvastikuregistrisse kandmiseks vastavale asutusele või isikule elukohateate. (2) Avalikku ülesannet täitev asutus ja isik edastavad elukoha aadressi rahvastikuregistrisse kandmiseks elukohateate andmesidevõrgu kaudu kohaliku omavalitsuse üksusele, mille territooriumil elukohateates märgitud elukoha aadress asub. Kohaliku omavalitsuse üksus kannab isiku elukoha aadressi rahvastikuregistrisse või keeldub selle tegemisest käesoleva seaduse §-s 81 sätestatud korras. (3) Avalikku ülesannet täitva asutuse ja isiku poolt elukoha aadresside edastamise korra kehtestab Vabariigi Valitsus määrusega. (4) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud asutuste ja isikute loetelu kehtestab Vabariigi Valitsus määrusega.

(1) Kohaliku omavalitsuse üksus võib algatada isiku hoone või ruumi täpsusega elukoha andmeteaadressi kehtivuse lõpetamise, kui on täidetud kõik järgmised tingimused: 1) isiku elukoha aadress on rahvastikuregistris linna ja linnaosa või valla täpsusega; 2) isik ei viibikasuta kohaliku omavalitsuse üksusele teadaolevalt nende territooriumil ega mujal Eestis; 3) isiku viibimiskohana ei ole rahvastikuregistrisse kantud käesoleva seaduse § 96 lõikes 1 nimetatud viibimiskoha andmeidseda hoonet või ruumi oma alalise või peamise elukohana. (2) Kui isikut ei ole teavitatud muul moel, teavitab kohaliku omavalitsuse üksus teda tema hoone või ruumi täpsusega elukoha andmeteaadressi kehtivuse lõpetamisest avalikult ametlikus väljaandes Ametlikud Teadaanded. Ametlikes Teadaannetes avaldatakse teadaande avaldamise põhjus, isiku ees- ja perekonnanimi ning sünniaeg. (3) Kohaliku omavalitsuse üksuse algatusel lõpetatakse isiku rahvastikuregistrisse kantudhoone või ruumi täpsusega elukoha andmeteaadressi kehtivus pärast tema teavitamist või 30 päeva pärast Ametlikes Teadaannetes teateteadaande avaldamist, välja arvatud juhul, kui selgubisik tõendab, et isik viibib Eestista kasutab seda hoonet või ruumi oma alalise või peamise elukohana. (4) Kui isiku hoone või ruumi täpsusega elukoha aadressi kehtivus lõpetatakse, sest tema rahvastikuregistrijärgne viibimiskoht on käesoleva seaduse § 96 lõikes 1 nimetatud viibimiskoht, säilitab kohaliku omavalitsuse üksus tema elukoha aadressi rahvastikuregistri aktuaalsete andmete hulgas linna ja linnaosa või valla täpsusega. (5) Kui Euroopa Liidu kodaniku hoone või ruumi täpsusega elukoha aadressi kehtivus lõpetatakse, säilitab kohaliku omavalitsuse üksus tema elukoha aadressi rahvastikuregistri aktuaalsete andmete hulgas riigi täpsusega. Riigi täpsusega elukoha aadressi kehtivus lõpetatakse, kui seda ei ole kuue kuu jooksul pärast hoone või ruumi täpsusega elukoha aadressi kehtivuse lõpetamist muudetud.

(1) Omaniku nõudmisel isiku elukoha andmete muutmisel lõpetatakse isiku rahvastikuregistrisse kantud elukoha andmete kehtivus. Kui isik asubisiku rahvastikuregistrijärgne viibimiskoht on käesoleva seaduse § 96 lõikes 1 nimetatud asutusesviibimiskoht, on isikul võisäilitab kohaliku omavalitsuse üksus tema seaduslikul esindajal õigus taotleda isiku elukoha aadressi säilitamist rahvastikuregistri aktuaalsete andmete hulgas linna ja linnaosa või valla täpsusega. (2) Eestis elukoha rahvastikuregistrisse kandnud Euroopa Liidu kodaniku, Euroopa Majanduspiirkonna liikmesriigi ja Šveitsi Konföderatsiooni kodaniku elukoha andmete muutmisel käesolevas paragrahvis sätestatud alustel säilitatakse rahvastikuregistri aktuaalsete andmete hulgas tema elukoha aadress riigi täpsusega. Kui isiku rahvastikuregistrisse kantud elukoha andmeid ei ole kuue kuu jooksul pärast käesoleva paragrahvi alusel elukoha andmete muutmist muudetud, lõpetatakse tema elukoha andmete kehtivus rahvastikuregistris.

(1) Aadressiandmete muutumise korral aadressiandmete süsteemi infosüsteemis muudetakse isiku elukoha aadressi andmed rahvastikuregistris. (2) Kui isiku elukoha aadressina on rahvastikuregistrisse kantud aadress, kus puudub aadressiobjektaadressiandmete süsteemi infosüsteemi andmetel käesoleva seaduse § 77 kohane ruum, või kui aadressiandmete süsteemi infosüsteemis toimunud aadressiandmete muudatuste alusel ei ole võimalik tuvastada isiku rahvastikuregistrisse kantud elukoha uut aadressi, lõpetab kohaliku omavalitsuse üksus tema elukoha andmete kehtivuse rahvastikuregistris. (3) Isiku teavitamise elukoha muutunud aadressist korraldab isiku elukohajärgne kohaliku omavalitsuse üksus.

(1) Kui rahvastikuregistri subjektiks olev isik pöördub menetluse käigusmenetluses avalikku ülesannet täitva asutuse või isiku poole ningja esitab lisa-aadressi javõi kontaktandmed, mis erinevad rahvastikuregistrisse kantudrahvastikuregistri andmetest või mida rahvastikuregistris ei ole, kannab avalikku ülesannet täitev asutus või isik need rahvastikuregistrisse. 1 (1¹) Käesoleva paragrahvi lõiget 1 ei kohaldata alla 15-aastase isiku kontaktandmetele. (2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud asutuste ja isikute loetelu ning lisa-aadresside ja kontaktandmete rahvastikuregistrisse kandmise korra kehtestab Vabariigi Valitsus määrusega.

Kui enne käesoleva seaduseparagrahvi jõustumist on rahvastikuregistrisse kantud statistilisel eesmärgil kogutud ja isiku vabal tahtel antud andmed hariduse kohta on madalama haridustasemega kuialla 11-aastase lapse käesoleva seaduse § 21 lõike 1 punkti 16 alusel kantavad andmedpunktis 17 nimetatud haridustase, asendatakse statistilisel eesmärgil kogutudlõpetatakse selle kehtivus ja isiku vabal tahtel antud haridustaseme andmedkantakse kõrgeim omandatud haridustase aktuaalsete andmete hulka § 21 lõike 1 punkti 16 alusel rahvastikuregistrisse kantavate andmetega4 kohaselt.

Kui enne käesoleva seaduseparagrahvi jõustumist on isiku elukoha andmed kantud rahvastikuregistrisse kohaliku omavalitsuse üksuse algatusel asustusüksuse täpsusega, võib kohaliku omavalitsuse üksus lõpetada isiku elukoha andmete kehtivuse kohaliku omavalitsuse üksuse algatusel vastavalt käesoleva seaduse §kantud alla 15-s 871 sätestatuleaastase isiku kontaktandmed, lõpetatakse nende kehtivus.

(1) Kui isik viibib käesoleva seaduse § 96 lõike 1 punktis 1 nimetatud viibimiskohas ja tema elukoha aadressina on enne käesoleva seaduse jõustumist rahvastikuregistrisse kantud ööpäevaringset sotsiaalteenust osutava hoolekandeasutuse aadress, kantakse kohaliku omavalitsuse üksuse algatusel 11. peatükis sätestatud korras isiku elukoha aadressina rahvastikuregistrisse tema viibimiskoha aadress linna ja linnaosa või valla täpsusega. (2) Käesoleva paragrahvi lõiget 1 kohaldatakse ka isikule, kes viibib käesoleva seaduse § 96 lõike 1 punktis 1 nimetatud viibimiskohas ja kelle viimase, ruumi täpsusega esitatud elukoha aadressina oli enne käesoleva seaduse jõustumist rahvastikuregistrisse kantud ööpäevaringset sotsiaalteenust osutava hoolekandeasutuse aadress, kuid kelle: 1) kehtiv elukoha aadress rahvastikuregistris on ööpäevaringset sotsiaalteenust osutava hoolekandeasutuse asukoha järgne linn ja linnaosa, vald või asustusüksus; 2) elukoha aadressina kanti seejärel rahvastikuregistrisse või säilitati selles ööpäevaringset sotsiaalteenust osutava hoolekandeasutuse asukoha järgne linn ja linnaosa, vald või asustusüksus ning kellel puudub rahvastikuregistris kehtiv elukoha aadress; 3) elukoha aadressi kehtivus on lõpetatud ja kellel puudub seetõttu rahvastikuregistris kehtiv elukoha aadress. (3) Kui isiku elukoha aadressi on muudetud käesoleva paragrahviseaduse § 91 lõike 1 või 2 alusel ning tema käesoleva seaduseajal, millal isik viibis § 96 lõikelõikes 1 punktis 1 nimetatud viibimiskoha aadressina kantakse rahvastikuregistrisse aadressviibimiskohas, mis asub teises linnas ja linnaosas või vallas kui tema kehtiv linna ja linnaosa või valla täpsusega elukoha aadress, kannabtaastab kohaliku omavalitsuse üksus 11. peatükis sätestatud korras isiku elukoha aadressina rahvastikuregistrisse tema viibimiskoha aadressiselle aktuaalsuse linna ja linnaosa või valla täpsusega. (4) Käesoleva paragrahvi lõigetes 1 ja 2 nimetatud ööpäevaringset sotsiaalteenust osutava hoolekandeasutusena, mille aadress on enne käesoleva seaduse jõustumist kantud isiku elukoha aadressina rahvastikuregistrisse, käsitatakse ööpäevaringset erihoolekandeteenust osutanud hoolekandeasutust, mis on alates 2007. aastast erihoolekandeasutuste reorganiseerimise käigus suletud.