(1) Järelevalve teostamisel riigi õigusabi korraldamise üle ning riigi õigusabi jaoks eraldatud rahaliste vahendite kasutamise üle JustiitsministeeriumJustiits- ja Digiministeerium: 1) tunnistab seaduse või määrusega vastuolus oleva advokatuuriorgani õigusakti osaliselt või täielikult kehtetuks; 2) keelab seaduse või määrusega vastuolus oleva advokatuuriorgani toimingu sooritamise; 3) kohustab advokatuuriorganit toimingut sooritama, kui advokatuuriorgani poolt toimingu sooritamata jätmine või toimingu sooritamisega viivitamine on seaduse või määrusega vastuolus.
(2) Kui advokatuur leiab, et käesoleva paragrahvi lõike 1 punktides 1–3 nimetatud JustiitsministeeriumiJustiits- ja Digiministeeriumi käskkiri on õigusvastane, esitab ta selle peale halduskohtule kaebuse.
(3) Kui JustiitsministeeriumJustiits- ja Digiministeerium leiab, et käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetamata küsimustes advokatuuri organi õigusakt või toiming on seadusega vastuolus, esitab ta selle peale halduskohtule protesti.
(4) JustiitsministeeriumilJustiits- ja Digiministeeriumil on õigus vaidlustada aukohtu otsuseid käesoleva seaduse § 18 lõigetes 2, 3 ja 4 sätestatud korras ja ulatuses.
(5) Huvitatud isik võib advokatuuri organi õigusakti või toimingu peale esitada kaebuse halduskohtule.
(6) Advokatuuri üldkogu otsuse ja protokolli ärakiri saadetakse JustiitsministeeriumileJustiits- ja Digiministeeriumile
(1) Üldkogu on advokatuuri kõrgeim organÜldkogul elektrooniliste vahendite abil osalemine toimub tsiviilseadustiku üldosa seaduse §-s 331 sätestatud korras. Üldkogusse kuuluvad advokatuuri kõik liikmed. Hääleõiguslikud on vandeadvokaadid.
(2) Korralise üldkogu kutsub kokkuÜldkogul elektrooniliste vahendite abil osalemise täpsema korra määrab igakordselt juhatus vähemalt üks kord aastas.
(3) Erakorralise üldkogu kutsub kokku juhatus enda algatusel, revisjonikomisjoni ettepanekul või siis, kui seda nõuab vähemalt üks kümnendik advokatuuri liikmetest.
(4) Juhatus teatab advokaatidele korralise üldkogu aja ja koha vähemalt üks kuu enne selle toimumist. Erakorralise üldkogu aja ja koha teatab juhatus advokaatidele vähemalt kaks nädalat enne selle toimumist.
(5) Üldkogu on otsustusvõimeline, kui sellest võtab osa üle poole hääleõiguslikest advokaatidest. Kui üldkogul osaleb vähem advokaate, kutsub juhatus üldkogu kokkutulemisest alates kahe nädala jooksul kokku uue üldkogu, kes on otsustusvõimeline, sõltumata osavõtjate arvust.
(6) Advokaat võib üldkogul osaleda ka esindaja kaudu, volitades selleks teist hääleõiguslikku advokaati enda nimel üldkogul osalema ja hääletama. Üks advokaat ei või samal üldkogul esindada rohkem kui kahte advokaati.
(1) Üldkogu hääleõiguslikel advokaatidelJuhatusel on juhatuse ettepanekul õigus vastu võtta otsuseid üldkogu pädevuses olevates küsimustes üldkogu kokku kutsumata. Sellisel juhul toimub otsustamine elektrooniliselt.
(2) Hääleõiguslik advokaat ei või ilma mõjuva põhjuseta keelduda käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud korras küsimuste otsustamises osalemast.
(3) Kui otsus tehakse käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud korraskutsudes võimaldada hääleõiguslikel advokaatidel hääletada üldkogu päevakorras olevate punktide kohta koostatud otsuse eelnõusid enne üldkogu, on otsus vastu võetudedastades oma hääle advokatuurile enne üldkogu vähemalt kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis, kui selle pooltkodukorras ei ole ette nähtud teisiti, tingimusel, et enne üldkogu hääletamisel on antud üle pooletagatud hääleõiguslike advokaatide häältesttuvastamine ning hääletamise turvalisus ja usaldusväärsus.
(2) Enne üldkogu hääletanud hääleõiguslik advokaat loetakse üldkogul osalevaks ja tema hääl arvestatakse üldkogu kvoorumi hulka, kui seaduses või kodukorras ei ole ette nähtud suurema häälteenamuse nõuet.
(4) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud korrasteisiti. Kui üldkogul hääletatakse enne üldkogu avalikustamata otsuste eelnõusid, mille kohta pole hääleõiguslik advokaat häält edastanud, siis ei saa valida advokatuuri organeidloeta hääleõiguslikku advokaati vastava otsuse tegemisel üldkogul osalevaks.
(5) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud korras küsimuste otsustamise täpne kord sätestatakse advokatuuri kodukorras.
(1) Aukohtumenetluse algatamiseks võib aukohtu või juhatuse poole pöörduda huvitatud isik. Taotlus aukohtumenetluse algatamiseks tuleb esitada kuue kuu jooksul, arvates päevast, mil kaebuse esitaja sai teada või oleks pidanud teada saama taotluse aluseks olevatest asjaoludest.
(2) Aukohus algatab aukohtumenetluse huvitatud isiku, enda või advokatuuri organi algatusel, kui advokaadi tegevuses ilmnevad distsiplinaarsüüteo tunnused.
(3) Aukohtumenetluse algatamise otsustab aukohus kahe kuu jooksul, alates päevast, mil ta saab teada distsiplinaarsüüteo tunnustest.
(4) JustiitsministeeriumJustiits- ja Digiministeerium võib taotleda aukohtumenetluse algatamist, kui on tekkinud kahtlus, et advokaadi tegevuses võivad ilmneda distsiplinaarsüüteo tunnused seoses: 1) riigi õigusabi osutamisega; 2) tegutsemisega pankrotihaldurina; 3) tegutsemisega patendivolinikuna.
(5) Aukohus algatab aukohtumenetluse, kui seda taotleb käesoleva paragrahvi lõike 4 alusel JustiitsministeeriumJustiits- ja Digiministeerium või kui kohus on advokaati trahvinud või keelanud advokaadil teha menetluses avaldusi või kõrvaldanud advokaadi menetlusest või riigi õigusabi osutamisest. Aukohus ei pea aukohtumenetlust algatama, kui distsiplinaarsüütegu on aegunud või kui asja lahendamine ei ole aukohtu pädevuses.
(6) Kohtutäiturite ja Pankrotihaldurite Koda ning Patendivolinike Koda (edaspidi kumbki koda) võib taotleda aukohtumenetluse algatamist, kui on tekkinud kahtlus, et advokaat on oma tegevuses pankrotihaldurina või patendivolinikuna rikkunud koja organi otsust või head kutsetava või pannud toime käesoleva seaduse § 19 lõikes 1 nimetatud distsiplinaarsüüteo.
(1) Aukohtumenetlus on advokatuuri liikmele kohustuslik. (2) Advokaadil on õigus tutvuda asja materjalidega, anda aukohtule seletusi, esitada vastuväiteid, põhjendusi ja kaalutlusi kõigi aukohtumenetluses tõusetunud küsimuste kohta, esitada taandust aukohtu liikme või protokollija vastu, kui asjaolud tekitavad kahtlust tema erapooletuses, esitada taotlusi ja tõendeid ning võtta osa tõendite vaatlusest ja uurimisest, esitada istungile kutsutud isikutele küsimusi ning saada aukohtu otsuse ärakiri. Kui advokaat jätab mõjuva põhjuseta aukohtu istungile ilmumata, võib asja arutada tema osavõtuta. (3) Aukohus võib lahendada asja kirjalikus menetluses, kui huvitatud isik ega advokaat ei ole taotlenud, et asi lahendataks suulises menetluses. (4) Aukohus on kohustatud välja selgitama menetletavas asjas olulise tähendusega asjaolud ja vajaduse korral koguma selleks tõendeid omal algatusel. Aukohtu nõudel on advokaat kohustatud esitama aukohtule tema käsutuses olevad tõendid. Aukohus võib taotleda halduskohtult abi tõendite kogumiseks või nende tagamiseks. Halduskohus lahendab aukohtu taotluse halduskohtumenetluse seadustiku haldustoiminguks loa andmise sätete järgi määrusega. (5) Aukohus lahendab distsiplinaarsüüteoasja ja teeb põhjendatud otsuse kuue kuu jooksul aukohtumenetluse algatamisest arvates. Aukohus teeb põhjendatud otsuse ka juhul, kui aukohus ei tuvasta distsiplinaarsüütegu. Mõjuval põhjusel võib aukohus pikendada distsiplinaarsüüteoasja arutamise kestust kuni kolme kuu võrra. Distsiplinaarsüüteoasja menetlemise aja hulka ei arvestata aega, mil distsiplinaarsüüteoasja ei ole võimalik arutada asjaolude tõttu, mis olenevad advokaadist, kelle suhtes aukohtumenetlus on algatatud. (6) Menetletavat asja ja advokaadi isiksuseomadusi arvestades võib aukohus advokaadi kutsetegevuse aukohtumenetluse ajaks peatada. Kutsetegevuse peatamist aukohtumenetluse ajaks ei käsitata distsiplinaarkaristusena. (7) Aukohtumenetluse täpsem kord määratakse advokatuuri kodukorras. Aukohtumenetluses kohaldatakse haldusmenetluse seaduses sätestatut ulatuses, mida käesolev seadus ja advokatuuri kodukord ei reguleeri. (8) Kui advokaadile on määratud distsiplinaarkaristusena pankrotihaldurina või patendivolinikuna tegutsemise õiguse äravõtmine, saadab aukohus otsuse täitmiseks kojale.
(1) Aukohtu otsuse peale võib huvitatud isik esitada kaebuse halduskohtule.
(2) JustiitsministeeriumJustiits- ja Digiministeerium võib esitada aukohtu otsuse peale halduskohtule protesti, kui distsiplinaarsüüteoasi on seotud: 1) riigi õigusabi osutamisega või selle korraldamisega; 2) pankrotihaldurina tegutsemisega; 3) patendivolinikuna tegutsemisega.
(3) Aukohus edastab aukohtu otsused, mille peale on JustiitsministeeriumilJustiits- ja Digiministeeriumil õigus esitada käesoleva paragrahvi lõike 2 kohaselt protest, viivitamata JustiitsministeeriumileJustiits- ja Digiministeeriumile. JustiitsministeeriumilJustiits- ja Digiministeeriumil on õigus nõuda nimetatud aukohtumenetluse asjades tutvumiseks ka muid aukohtumenetluse dokumente.
(4) JustiitsministeeriumJustiits- ja Digiministeerium võib esitada aukohtu otsuse peale halduskohtule protesti 30 päeva jooksul aukohtu otsuse kättesaamisest arvates.
(1) Advokaadi ja advokaadibüroo tegevust sätestavate õigusaktide või kutse-eetika nõuete eiramise eest võib aukohus määrata advokatuuri liikmele distsiplinaarkaristuse, kui distsiplinaarsüütegu ei ole aukohtumenetluse algatamise ajaks aegunud. (2) Distsiplinaarkaristused on: 1) noomitus; 2) rahatrahv advokatuuri kasuks 64 kuni 16 000 eurot; 3) kutsetegevuse peatamine kuni üheks aastaks; 4) advokatuurist väljaheitmine; 5) pankrotihaldurina tegutsemise õiguse äravõtmine kuni viieks aastaks; 6) patendivolinikuna tegutsemise õiguse äravõtmine kuni viieks aastaks. (3) Distsiplinaarkaristusena kutsetegevuse peatamise aja vältel on advokaadil keelatud õigusteenust osutada ja selle osutamist vahendada või korraldada. Käesolevas lõikes nimetatud keelu rikkumise korral heidetakse advokaat advokatuurist välja. (4) Distsiplinaarkaristust määrates arvestab aukohus muu hulgas distsiplinaarsüüteo raskust, menetletava asja olemust ja advokaadi varasemat karistatust. (5) Ühe distsiplinaarsüüteo eest võib aukohus määrata vaid ühe distsiplinaarkaristuse. Distsiplinaarkaristust määrates ei arvestata sama teo eest määratud väärteo- või kriminaalkaristust ning muu organi või ametiisiku poolt määratud distsiplinaarkaristust. Kestev distsiplinaarsüütegu loetakse uueks distsiplinaarsüüteoks, kui advokaat ei lõpeta rikkumist pärast aukohtu otsuse teatavaks tegemist. (6) Distsiplinaarkaristust ei või määrata, kui distsiplinaarsüütegu on aegunud. Distsiplinaarsüütegu aegub kolme aasta möödumisel selle toimepanemisest. Distsiplinaarsüüteo aegumine algab alates hetkest, mil advokaat lõpetab teo toimepanemise. Distsiplinaarsüüteo aegumine peatub distsiplinaarasja menetluse ajal aukohtus ja kohtus, sealhulgas kaebuse ning apellatsioon- ja kassatsioonkaebuse esitamise tähtajal. Aukohtul on distsiplinaarsüüteo aegumisest hoolimata õigus distsiplinaarasja menetleda. (7) Distsiplinaarkaristatus kustub kolme aasta möödumisel karistuse määramise otsuse jõustumisest. Käesoleva paragrahvi lõike 2 punktis 4 nimetatud distsiplinaarkaristus ei kustu.
(1) Pärast advokatuuri juhatuse otsust isikule vandeadvokaadi kutsenimetuse andmise kohta annab advokaat vandeadvokaadivande. Vandeadvokaadina võib advokaat tegutseda pärast vande andmist. (2) Vandeadvokaat annab advokatuuri juhatuse ees järgmise vande:«Tõotan jääda ustavaks Eesti Vabariigi põhiseaduslikule korrale ning täita kõiki ülesandeid, milleks vandeadvokaadikutse mind kohustab.»
(1) Advokatuuri kutsesobivuskomisjon moodustatakse vähemalt kümneliikmelisena viieks aastaks.
(2) Kutsesobivuskomisjoni liige ei või kuuluda juhatusse, aukohtusse ega revisjonikomisjoni.
(3) Kutsesobivuskomisjoni kuuluvad: 1) vähemalt kuus advokatuuri juhatuse nimetatud vandeadvokaati ja nende vähemalt kaks asendusliiget; 2) kaks kohtunike täiskogu valitud kohtunikku ja nende kaks asendusliiget; 3) 3¹) vajaduse korral valdkonna eest vastutava ministri nimetatud JustiitsministeeriumiJustiits- ja Digiministeeriumi esindaja; 4) prokuröride üldkogu valitud riigiprokurör ja tema asendusliige; 5) vähemalt üks õiguse õppesuunal vähemalt riiklikult tunnustatud magistrikraadi andva kõrgkooli poolt määratud õigusteadlane ja tema asendusliige.
(4) Kutsesobivuskomisjoni liikmed valivad vandeadvokaatidest liikmete seast komisjoni esimehe.
(1) Advokatuuri liikmesuse võib peatada juhatuse otsusega, kui isik: 1) ajutiselt ei saa tervise tõttu või muul põhjusel õigusteenust osutada järjest üle kuue kuu; 1¹) ei ole täitnud käesoleva seaduse §-s 341 ettenähtud täiendusõppe kohustust ja tema sooritatud viimasest advokaadieksamist või läbitud kutsesobivuse hindamisest on möödunud kuus aastat; 2) astub avalikku teenistusse või asub töö- või teenistuslepingu alusel tööle ülikooli õigusteaduse õppekava täitmist nõudval ameti- või töökohal, tingimusel et tööandja tegevusalaks ja töö sisuks ei ole õigusteenuse osutamine kolmandatele isikutele; 3) on valitud Riigikogu või Euroopa Parlamendi liikmeks või Vabariigi Presidendiks; 4) on nimetatud Vabariigi Valitsuse või Euroopa Komisjoni liikmeks; 5) on esitanud sooviavalduse liikmesuse peatamiseks kuni üheks aastaks. 1 (1¹) Advokatuuri liikmesuse peatamise tähtaja otsustab juhatus. Liikmesust ei saa korraga peatada kauemaks kui viieks aastaks. Liikmesuse peatamist võib pikendada samal alusel ühe korra, kuid mitte pikemaks perioodiks kui täiendavaks viieks aastaks. 1 (1²) Kui advokatuuri liikmesus on peatatud seoses isiku valimisega või nimetamisega käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 3 või 4 nimetatud ametisse, peatatakse advokatuuri liikmesus ametiaja lõpuni. Kui advokatuuri liikmesus on peatatud seoses isiku astumisega avalikku teenistusse, peatatakse advokatuuri liikmesus kas tähtajatult või lepingust tuleneva tähtaja lõpuni.
(2) Kohaliku omavalitsuse volikogu liikmeks valimine ei peata advokatuuri liikmesust.
(3) Advokaadi kutsetegevuse võib täielikult või osaliselt oma otsusega peatada juhatus, kui isik on kriminaalasjas kahtlustatav või süüdistatav.
(4) Kui advokatuuri liikmesuse või kutsetegevuse peatamise alus on ära langenud, taastab juhatus liikmesuse või kutsetegevuse õiguse. Vajaduse korral taastab juhatus advokatuuri liikmesuse aukohtumenetluse läbiviimiseks. 4 (4¹) Liikmesuse peatamine ei vabasta isikut käesoleva seaduse §-s 341 sätestatud täiendusõppe kohustusest, välja arvatud isiku astumise korral avalikku teenistusse, valimisel Riigikogu või Euroopa Parlamendi liikmeks või Vabariigi Presidendiks või nimetamisel Vabariigi Valitsuse või Euroopa Komisjoni liikmeks. Lisaks on täiendusõppe kohustusest vabastatud isik, kelle liikmesus on peatatud tervise tõttu või emapuhkuse, isapuhkuse, lapsendajapuhkuse või vanemapuhkuse ajaks.
(5) Advokaadi kutsetegevuse võib oma otsusega peatada aukohus käesoleva seaduse § 17 lõikes 6 sätestatu alusel.
(6) Advokatuuri liikmesuse ja advokaadi kutsetegevuse peatamise, samuti advokatuuri liikmesuse ja advokaadi kutsetegevuse õiguse taastamise teate avaldab juhatus väljaandes Ametlikud Teadaanded.
(7) Advokaat, kelle liikmesus või kutsetegevus on peatatud, maksab liikmemaksu üks kümnendik liikmemaksu määrastüldkogu kehtestatud määras. Juhatus võib põhjendatud juhtudel isiku avalduse alusel isiku liikmemaksu maksmise kohustusest vabastada.
(1) Advokaat arvatakse advokatuurist välja advokatuuri juhatuse otsusega, kui: 1) advokaat on esitanud selleks avalduse; 2) 2¹) advokaat ei ole täitnud käesoleva seaduse §-s 341 ettenähtud täiendusõppe kohustust ja tema sooritatud viimasest advokaadieksamist või läbitud kutsesobivuse hindamisest on möödunud seitse aastat; 3) kutsesobivuskomisjon on tunnistanud, et advokaat ei vasta kutsesobivusnõuetele välja arvatud punktis 21 ettenähtud juhul; 4) advokaat ei ole tervise tõttu või muul põhjusel üle kolme aasta järjest tegutsenud advokaadina; 4¹) advokaadi liikmesus advokatuuris on olnud peatatud käesoleva seaduse § 35 lõike 1 alusel ja advokaat ei ole esitanud avaldust liikmesuse taastamiseks peatatud liikmesuse perioodi lõpuks; 5) advokaat on kohtuotsusega jäetud ilma õigusest olla advokaat või ettevõtja; 6) advokaat on pankrotivõlgnik; 7) advokaat on asunud tegutsema kutsealal, mis on vastuolus advokaadi kutse-eetika nõuete või advokaadi sõltumatuse põhimõttega; 8) advokaat on asunud käesoleva seaduse § 35 lõike 1 punktis 2 nimetamata tööle töö- või teenistuslepingu alusel; 9) advokaat ei vasta advokatuuriseaduses sätestatud nõuetele. (2) Advokaadi avalduse alusel ei arvata teda advokatuurist välja tema suhtes toimuva aukohtumenetluse kestel ning ajal, kui advokaadi kutsetegevus on distsiplinaarkaristusena peatatud. (3) Advokaati ei arvata advokatuurist välja, kui ta sõlmib töölepingu advokatuuriga, kui ta teeb õppe- või teadustööd või kui tema advokatuuri liikmesus peatatakse käesoleva seaduse § 35 lõike 1 punktides 2–4 sätestatu alusel.
(1) Vandeadvokaat on pädev: 1) esindama ja kaitsma klienti kohtus ning kohtueelses menetluses ja mujal nii Eestis kui ka välisriigis; 2) koguma tõendeid; 3) vabalt valima ja kasutama seadusega kooskõlas olevaid vahendeid ja viise õigusteenuse osutamisel; 4) saama riigi- ja kohaliku omavalitsuse asutusest õigusteenuse osutamiseks vajalikke andmeid, tutvuma dokumentidega ning saama neist ärakirju ja väljavõtteid, kui andmete ja dokumentide saamine ei ole advokaadile seadusega keelatud; 4¹) töötlema lepingu või seaduse alusel saadud muu isiku kui kliendi isikuandmeid, sealhulgas delikaatseideriliiki isikuandmeid ilma nende isikute nõusolekuta, kui see on vajalik õigusteenuse osutamiseks; 5) kinnitama kliendile tema osutatava õigusteenuse raames kohtule ja teistele ametiasutustele esitatavate dokumentide ärakirju ja allkirju; 5¹) osutama äriseadustikuäriregistri seaduse §-s 63124 nimetatud kontaktisiku teenust; 6) tegutsema vahekohtuniku ja lepitusseaduses sätestatud korras lepitajana; 7) tegutsema pankrotihaldurina, kui ta on kojaKohtutäiturite ja Pankrotihaldurite Koja liige.
(2) Käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 5 nimetatud kinnitamine omab võrdset tähendust ametliku kinnitamisega. Kui vandeadvokaat kinnitab esindatava poolt advokaadile antud volikirjal esindatava allkirja, siis on nimetatud kinnitamisel võrdne tähendus notariaalse kinnitamisega. Valdkonna eest vastutav minister kehtestab oma määrusega vandeadvokaadi pädevuses olevate kinnitamistoimingute vormistamise, registreerimise ja statistilise aruandluse täpsema korra.
(1) Advokaat on kohustatud hoidma saladuses talle õigusteenust osutades teatavaks saanud andmeid, tema poole õigusteenuse saamiseks pöördumist ja õigusteenuse eest makstud tasu suurust. Kohustus ei ole ajaliselt piiratud ja kehtib ka pärast advokaaditegevuse lõppemist. Kohustus kehtib ka advokaadibüroo töötaja ja advokatuuri töötaja kohta ning selle avaliku teenistuja kohta, kellele on advokaadi kutsesaladus teatavaks saanud teenistuskohustusi täites. Advokaadi poole õigusteenuse saamiseks pöördumise ja temale õigusteenuse eest makstud tasu suuruse saladuses hoidmise kohustus ei kehti riigi õigusabi osutamise ja selle eest makstava tasu suhtes.
(2) Klient või tema õigusjärglane võib vabastada advokaadi kutsesaladuse hoidmise kohustusest oma kirjaliku nõusolekuga.
(3) Saladuse hoidmise kohustus ei kehti asjas osalenud advokaadi õigusteenuse kulude sissenõudmise kohta.
(4) Kutsesaladuse rikkumiseks ei peeta andmete avaldamist järelevalvet teostavale juhatusele ja distsiplinaarsüüteoasja arutavale aukohtule. 4 (4¹) Kutsesaladuse rikkumiseks ei peeta Justiitsministeeriumilemaksejõuetuse teenistusele andmete avaldamist seoses järelevalvega pankrotihaldurina tegutsemise asjades.
(5) Esimese astme kuriteo ärahoidmiseks on advokaat õigustatud esitama halduskohtu esimehele või tema määratud sama kohtu halduskohtunikule põhjendatud kirjaliku taotluse kutsesaladuse hoidmise kohustusest vabastamiseks. Kohtunik vaatab taotluse viivitamata läbi ja annab kohustusest vabastamiseks kirjaliku loa või keeldub sellest.
¹.