Redaktsioonide võrdlus

(1) Nõukogu nimetatav liige kutsutakse enne volituste tähtaja lõppu tagasi kolme kuu jooksul pärast sellelt nõukogu liikmelt vastava kirjaliku avalduse saamist. (2) Nõukogu nimetatav liige kutsutakse tagasi viivitamatult enne tema volituste tähtaja lõppu: 1) nõukogu liikme suhtes kriminaalasjas süüdimõistva kohtuotsuse jõustumise korral; 2) käesoleva seaduse § 32 lõikes 1 või 2 või § 321 lõikes 1 või 2 või §-s 34 sätestatu rikkumise korral; 3) nõukogu liikme suhtes pankrotiotsuse jõustumise, ärikeelu kohaldamise või seaduse alusel ettevõtjaks olemise õiguse äravõtmise korral; 4) nimetatavale liikmele käesolevas seaduses esitatud nõuetele mittevastavuse või nendele nõuetele vastavuse kohta valeteabe esitamise korral. (3) Nõukogu nimetatava liikme võib enne tema volituste tähtaja lõppu tagasi kutsuda üle nelja kuu kestva haiguse või muu mõjuva põhjuse tõttu, millest tingituna nõukogu nimetatav liige on võimetu oma kohustusi täitma.

(1) Juhatus koosneb kolmest kuni viiest liikmest. (2) Juhatuse liikme nimetab ja kutsub tagasi nõukogu. Üldjuhul nimetatakse juhatuse liige avaliku konkursi tulemusel. Suunatud pakkumise tegemine juhatuse liikme nimetamiseks on lubatud, kui avaliku konkursi korraldamine ei ole asjakohane.

(1) Juhatuse liikmeks võib nimetada teovõimelise Eesti kodaniku, kellel on riiklikult tunnustatud akadeemiline haridus või selle tasemele vastav haridus, Inspektsiooni juhtimiseks vajalikud teadmised, kutsealane sobivus ja laitmatu eri- ja ärialane reputatsioon ning kokku vähemalt viie aasta pikkune töökogemus rahanduse, juriidilisel, audiitorkontrolli või infotehnoloogia alal või eelnimetatud aladega seotud ametis avaliku teenistujana. (2) Juhatuse liikmeks ei või nimetada: 1) nõukogu liiget; 2) Eesti Panga Nõukogu liiget, Eesti Panga juhatuse liiget; 3) Eesti Panga audiitorit; 4) isikut, kes on eeluurimise või kohtu all süüdistatuna kuriteos, mille eest on seadusega ette nähtud vabadusekaotus, ega isikut, kellel on karistatus ametialases kuriteos või tahtlikult toimepandud muus kuriteos; 5) isikut, kelle varasem õigusvastane tegevus või tegevusetus on kaasa toonud äriühingu pankroti või sundlõpetamise või tegevusloa kehtetuks tunnistamise; 6) pankrotivõlgnikku ega isikut, kelle suhtes on kohaldatud ärikeeldu või kellelt on seaduse alusel ära võetud õigus olla ettevõtja. (3) Juhatuse liige ei või olla avalikus teenistuses, töötada teise tööandja juures ega Eesti Panga struktuuriüksuses või iseseisvas allasutuses. (4) Juhatuse liikme suhtes kohaldatakse käesoleva seaduse §-sdes 31, § 32 lõigetes 1–321 ja 2 ning §-s 34 sätestatut. (5) Enne juhatuse liikmeks nimetamist esitab isik nõukogule kirjalikult käesoleva seaduse § 32 lõikes 3lõigetes 7 ja 8 nimetatud andmed ning kinnituse, et puuduvad käesolevas seaduses sätestatud asjaolud, mis välistavad tema nimetamise juhatuse liikmeks. Juhatuse liige teatab viivitamatult nõukogule esitatud andmetes toimunud muudatustest. (6) Juhatuse esimeheks ei või nimetada isikut, kes on kuni kuus kuud enne ametisse astumist olnud finantsjärelevalve subjekti juhatuse või nõukogu liige või finantssektori huve esindava organisatsiooni juht.

(1) Juhatuse liikme volituste tähtaeg on kolmneli aastat. (2) Juhatuse esimeheks oleva juhatuse liikme volituste tähtaeg on neliviis aastat. (3) Juhatuse liikme volitused algavad tema ametisse nimetamise otsuses nimetatud kuupäevast. (4) Nõukogu esimees sõlmib juhatuse esimehe ja liikmetega nende volituste tähtajaks ametilepingu, milles fikseeritakse juhatuse liikme õigused ja kohustused ning tasu juhatuse esimehe ja liikme kohustuse täitmise eest. (5) Nõukogu võib oma otsusega käesoleva paragrahvi lõigetes 1 ja 2 sätestatud tähtaegu pikendada vastava juhatuse liikme nõusolekul kokku kuni ühe aasta võrra. Käesolevas paragrahvis sätestatud juhatuse esimehe ja juhatuse liikme ametiaja pikkus ei või ületada 14 aastat.

(1) Nõukogu valib juhatuse liikmete hulgast juhatuse esimehe nõukogu reglemendis sätestatud korras. Juhatuse esimehe äraolekul täidab esimehe ülesandeid vanim juhatuse liige, kui juhatuse esimees ei ole oma käskkirjaga määranud teisiti. (2) Juhatuse esimees: 1) korraldab juhatuse tegevust; 2) kutsub kokku ja juhatab juhatuse koosolekuid ning korraldab nende protokollimist; 3) korraldab Inspektsiooni asjaajamist ja Inspektsiooni tegevuse avalikustamist; 4) korraldab Inspektsiooni raamatupidamist; 5) otsustab nõukogu poolt kinnitatud eelarve kohaselt ja ulatuses Inspektsiooni tegevuseks vajalike kulutuste tegemise; 6) sõlmib, muudab ja ütleb töölepingud töötajatega üles ning otsustab ooteaja kehtestamise tingimused. (3) Juhatuse esimees esindab Inspektsiooni kohtus ning suhetes riigiasutustega, Eesti Pangaga, muude isikutega, rahvusvaheliste finantsjärelevalve organisatsioonidega, välisriikide finantsjärelevalve asutustega ning muude pädevate asutuste, organisatsioonide ja isikutega, kui käesolevas seaduses ei ole ette nähtud teisiti. (4) Juhatuse esimees annab juhatuse otsuse alusel volikirju teistele juhatuse liikmetele, töötajatele ja kolmandatele isikutele Inspektsiooni esindamiseks.

(1) Juhatuse liikmed vastutavad oma õigusvastase käitumisega süüliselt tekitatud kahju eest solidaarselt. (2) Juhatuse liige on kohustatud riigile hüvitama tahtlikult või raske hooletuse tõttu oma kohustuste rikkumisega tekitatud kahju. Raskest hooletusest põhjustatud kahju eest nõutav hüvitis ei tohi ületada juhatuse liikmele makstava tasu kuue kuu määra. (3) Juhatuse liige vabaneb vastutusest, kui ta seadusele mittevastava otsuse vastuvõtmisel asus seadusega kooskõlas olevale seisukohale ja esitas vastava eriarvamuse, mis on lisatud protokollile. (4) Juhatuse liikme vastu esitatav nõue aegub kolme aasta jooksul rikkumise toimumisest.

(1) Inspektsiooni töötajale (edaspidi töötaja) ja juhatuse liikmele kohaldatakse töösuhteid reguleerivaid seadusi niivõrd, kuivõrd käesolevas seaduses ei ole sätestatud teisiti. (2) Inspektsiooni võetakse tööle isik, kellel on oma ülesannete täitmiseks vajalik haridus, piisavad kogemused ja kutsealane sobivus ning laitmatu eri- ja ärialane reputatsioon. (3) Töötajaks ei või olla: 1) isik, kes on eeluurimise või kohtu all süüdistatuna kuriteos, ega isik, kellel on karistatus ametialases kuriteos; 2) isik, kelle varasem õigusvastane tegevus või tegevusetus on kaasa toonud äriühingu pankroti või sundlõpetamise või tegevusloa kehtetuks tunnistamise; 3) pankrotivõlgnik ega isik, kelle suhtes on kohaldatud ärikeeldu või kellelt on seaduse alusel ära võetud teataval ametikohal töötamise või teataval tegevusalal tegutsemise õigus. (4) Enne töölepingu sõlmimist on töölevõtmist taotlev isik kohustatud esitama juhatusele kirjalikult ülevaate oma hariduse, kvalifikatsiooni, täienduskoolituse, töökogemuse, ettevõtluses osalemise kohta ja käesoleva seaduse § 32 lõikes 37 nimetatud andmed ning kinnituse, et puuduvad käesolevas seaduses sätestatud asjaolud, mis välistavad tema õiguse olla töötaja. (5) Töölepingu sõlmimisel võib kohaldada katseaega kestusega kuni kuus kuud. 6 (6)

(1) Töötaja ei tohi olla seotud ühegi organisatsiooniga, mis esindab finantssektori huve Inspektsiooni ees, ega olla finantsjärelevalve subjekti olulist osalust omav aktsionär või osanik või muul viisil selle juhtimisel märkimisväärset mõju omav isik, juhtimisorgani liige, prokurist, muul alusel esindusõigust omav isik, audiitor, siseauditi või -kontrolli osakonna juhataja, revisjonikomisjoni esimees, välisriigi äriühingu Eesti filiaali juhataja ega esindaja. (2) TöötajaTöötajal ei või olla ja ta ei tohi sõlmida ühegi finantsjärelevalve subjektigasubjekti, tema ema- või tütarettevõtja ning sidusettevõtja ega käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud isikutega töölepinguid ega muid lepinguid, mille sisuks on osutada neile teenuseid. Piiranguga on hõlmatud ka need isikud, kes veel ei ole finantsjärelevalve subjektid, kuid kes saavad selleks kõigi eelduste kohaselt kuue kuu jooksul. (3) Töötaja peab käesoleva paragrahvi lõigetes 1 ja 2 nimetatud piirangutest kinni pidama kuus kuud pärast Inspektsiooniga töösuhte lõppemist (edaspidi ooteaeg). Inspektsioon võib lühendada töötaja ooteaega kuni kolme kuuni, võttes lühendamise korral arvesse: 1) töötaja seniseid ametikohti ja tööülesandeid Inspektsioonis; 2) töötaja tulevast ametikohta ja tööülesandeid ning uue tööandja tegevusala, sealhulgas tema kohustuseks on investeerimis- või konsultatsiooniteenuste osutamineseotust finantsjärelevalve subjektidega, kelle üle Inspektsioon teostab järelevalvet; 3) muid asjaolusid. (4) Käesoleva paragrahvi lõikes 3 sätestatud piirangut ei kohaldata töötaja suhtes, kui tema tööülesanded Inspektsioonis ei hõlmanud järelevalvemenetluste läbiviimist või nendest osa võtmist ning töötajal puudus ligipääs selliste menetlustega seotud dokumentidele ja andmebaasidele. (5) Inspektsiooni töölevõtmist taotlev isikJuhatuse liikme ooteaeg ei või olla lühem kui 12 kuud. Juhatuse liikme taotlusel ja kui see on kohustatud esitama enne töölepingu sõlmimist juhatusele valdkonna eest vastutava ministri kehtestatud vormis andmedasjaolusid arvestades põhjendatud, võib nõukogu juhatuse liikme ooteaega lühendada, kuid see ei või olla lühem kui kolm kuud. Nõukogu juhindub juhatuse liikme ooteaja lühendamisel käesoleva paragrahvi lõike 3 teises lauses sätestatust. Kui juhatuse liige asub pärast oma ametiaja lõppu tööle, osutab teenuseid või täidab muul viisil lepingulisi ülesandeid finantsjärelevalve subjekti või tema ja tema abikaasasellise emaettevõtja, registreeritud elukaaslasetütarettevõtja või faktilise abikaasasidusettevõtja konkurendi juures, lapse ja vanemate varalistest kohustustestmille üle on juhatuse liige teostanud järelevalvet või mille suhtes on ta võtnud vastu otsuseid, ei või ooteaeg olla lühem kui kuus kuud. (6) Ooteaeg algab pärast töö- või ametisuhte lõppemist, mil töötajal või juhatuse liikmel ei ole võimalik otseselt osaleda finantsjärelevalve subjektide eessubjekti, selle emaettevõtja, tütarettevõtja või sidusettevõtja järelevalves. Inspektsioon tagab, et töötajal ega juhatuse liikmel ei ole ligipääsu konfidentsiaalsele teabele pärast töö- või ametisuhte lõppu. (7) Ooteaja eest on Inspektsiooni töötajal ja andmed eelnimetatud isikutele kuuluvate väärtpaberitejuhatuse liikmel õigus saada hüvitist. Selle suurus ühe ooteajal viibitud kuu kohta on kuni töötaja või juhatuse liikme viimase lepingulise kuu- või töötasu maksimumsuurus. Töötaja teatab juhatusele esitatud andmetes toimunud olulistest muudatustest viivitamatultHüvitist makstakse töötajale või juhatuse liikmele pärast töö- või ametisuhte lõppemist. Ooteaja rikkumise korral on Inspektsioonil õigus tasutud ooteaja hüvitis tagasi nõuda ja nõuda tekkinud kahju hüvitamist. Inspektsioon võib töötaja või juhatuse liikmega kokku leppida leppetrahvis ooteaja rikkumise eest. (8) Inspektsioon kehtestab sise-eeskirjadega täpsemad ooteaja kohaldamise tingimused.

(1) Inspektsioon teeb koostööd Riigi Infosüsteemide Ametiga. Koostöö sisaldab muu hulgas järgmist: 1) Riigi Infosüsteemide Ametiga konsulteerimineInspektsioonil on õigus Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2022/2554 artikli 42 lõike 5 kohaselt; 2) Riigi Infosüsteemide Ametilt tehnilise nõu ja abi küsimine ning koostöökokkuleppe sõlmimineKeskpangale, seda eelkõige kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2022/2554 artikli 47 lõigetega 3 ja 4; 3) teabe vahetamine Inspektsiooni ja Riigi Infosüsteemide Ameti vahel, sealhulgas küberintsidentide ja küberohtude kohta ning küsimustes, mis puudutavad elutähtsaid teenuseid osutavaid finantsjärelevalve subjekte; 4) koostöö koordineerimine seoses finantsjärelevalve subjektide digitaalse tegevuskerksuse süvatestimisega. (2) Inspektsioon teeb asjakohasel juhul koostööd teise lepinguriigi küberturvalisuse järelevalve eest vastutava pädeva asutusega, seda eelkõige Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2022/2554 artikli 42 lõike 5 kohasel konsulteerimisel. (3) Kui Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2022/2554 artikli 19 lõikes 4 nimetatud teate ja raportid esitab Inspektsioonile hädaolukorra seaduse § 38 lõikes 1 sätestatud elutähtsa teenuse osutaja, edastab Inspektsioon teate ja raportid viivitamata Eesti Pangale. (4) Inspektsiooni koostöö Euroopa Pangandusjärelevalve AsutuseAsutusele, Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve AsutuseAsutusele, Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve AsutuseAsutusele ning Euroopa Keskpangaga sisaldab lisaks käesolevas peatükis sätestatule Euroopa ParlamendiRahapesu ja nõukogu määruse (EL) 2022/2554 artikli 48 lõikes 2Terrorismi Rahastamise Tõkestamise Ametile hüvitada kulud, mis on seotud finantsjärelevalve või nende asutuste ees võetud kohustuste täitmisega, ning artikli 49 lõikes 2 sätestatud koostöödtasuda liikmesusega kaasnevad maksed ja teabevahetustmuud tasud.

(1) Nõukogu otsused avaldatakse Inspektsiooni poolt tema veebilehel. Käesoleva seaduse § 7 lõike 2 punktides 7 ja 8 ning § 54 lõikes 2 nimetatud teavet sisaldavad otsused ei ole avalik teave, välja arvatud teave juhatuse esimehega ametilepingu lõpetamise asjaolude kohta, võttes arvesse § 22 lõike 4 teises lauses sätestatud piirangut. (2) Juhatuse otsused ei ole avalik teave ning need avaldatakse üksnes käesoleva seaduse §-s 2 nimetatud seadustes sätestatud juhtudel ja korras. (3) Inspektsioon avalikustab oma veebilehel: 1) käesoleva seaduse § 57 alusel antud soovituslikud juhendid; 1¹) käesoleva seaduse § 55 lõike 1 alusel antud üldkorraldused; 1²) järelevalve eesmärgid, Inspektsiooni põhiülesanded ja tegevuse põhimõtted; 2) Euroopa Liidu õigusaktides liikmesriigile jäetud riigisiseste valikute sätestamise Eesti vastavates õigusaktides; 3) üldkriteeriumid ja meetodid, mida Inspektsioon kasutab järelevalvealasel läbivaatamisel ja hindamisel ning kindlustustegevuse järelevalves, sealhulgas meetmed kindlustusandja stressitesti ja tundlikkuse analüüsi läbiviimiseks; 3¹) need sise-eeskirja osad, millega tagatakse huvide konflikti ärahoidmine, eri funktsioonide täitmise sõltumatus, ametisaladuse hoidmine ja eri funktsioonide vahelise teabevahetuse reeglite täitmine; 4) teabe üldiste nõuete kohta, mida lepinguriigi kindlustusandja ja kindlustusvahendaja peavad Eestis kindlustustegevusega tegelemiseks ning kindlustuse turustamiseks järgima; 5) veebilehe link Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi (EL) 2016/97 artikli 3 lõikes 4 nimetatud registrile; 6) statistilised koondandmed vastavalt komisjoni delegeeritud määruse (EL) nr 2015/35 artiklile 316, Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusele (EL) 2019/2033, väärtpaberituru seadusele, sealhulgas selle § 235 punkti 9 kohaselt sätestatud täiendavate omavahendite nõude ja 25. peatüki sätete alusel määratud karistuste arvu ja laadi kohta, ning statistilised koondandmed, mis puudutavad krediidiasutuste usaldatavusnõudeid; 7) muu teabe, mille avalikustamine Inspektsiooni veebilehel on ette nähtud käesoleva seaduse § 2 lõikes 1 nimetatud seadustes. 3 (3¹) Inspektsioon avalikustab oma veebilehel kergesti leitaval eraldi jaotisel käesoleva seaduse § 502 lõikes 1 nimetatud teavituse vastuvõtmise kohta vähemalt järgmise teabe: 1) käesoleva seaduse § 502 lõikes 2 nimetatud teave; 2) selgitus, et teavituse võib esitada kirjalikus ja püsivat kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis, telefoni või muu häälsõnumivahetuse süsteemi teel ning kohtumisel Inspektsiooni määratud töötajaga; 3) kinnitus, et teavitajal on õigus jääda anonüümseks; 4) viide teabesalvestusfunktsiooniga telefonile, kui see on kindlaks määratud; 5) viide käesoleva seaduse § 503 lõigetes 1–3 sätestatud konfidentsiaalsuse tagamise meetmetele; 6) viide käesoleva seaduse § 503 lõikes 4 sätestatud kaitsele seoses rikkumisest teavitamise tulemusel aset leidnud tagakiusamise, diskrimineerimise või muu ebaõiglase kohtlemisega; 7) viited Inspektsiooni ja teiste isikute koostööle käesoleva lõike punktis 6 nimetatud juhtudel; 8) viide käesoleva seaduse § 503 lõigetes 5 ja 6 sätestatule; 9) teavituste vastuvõtmise ja töötlemise statistika isikustamata kujul; 10) viide tööalasest Euroopa Liidu õiguse rikkumisest teavitaja kaitse seaduses ja selle alusel kehtestatud õigusaktis sätestatud kaitsemeetmetele. 3 (3²) Inspektsioon avaldab oma veebilehel lingid, mille kaudu käesoleva seaduse § 2 lõikes 1 nimetatud õigusaktid on Riigi Teatajast kättesaadavad. (4) Inspektsioon avalikustab finantssektori läbipaistvuse eesmärgil oma veebilehel valdkonna eest vastutava ministri kehtestatud korras ja ulatuses andmed: 1) Eesti finantsjärelevalve subjektide, nende välisriigis asuvate filiaalide, tütarettevõtjate, esinduste ning nende poolt välisriigis piiriüleste teenuste osutamise kohta; 2) käesoleva seaduse § 2 lõikes 1 nimetatud seaduste alusel vastavat Eestis tegutsemise õigust omavate välisriigi isikute või institutsioonide Eestis asuvate filiaalide, esinduste ning nende poolt Eestis piiriüleste teenuste osutamise kohta. 2¹) kriisilahendusmenetluse algatamise otsuse ja teabe kriisilahendusmeetme või -õiguse kohta; 3) 4) Eestis emiteeritud pandikirjade ja neid emiteerinud emitentide kohta vastavalt pandikirjaseaduses sätestatule. 4 (4¹) Käesoleva paragrahvi lõikes 4 sätestatud avalikustamisel võib füüsilisest isikust järelevalve subjekti ja kutselise investori kohta avalikustada järgmised üldandmed: 1) ees- ja perekonnanimi; 2) isikukood või selle puudumise korral sünniaeg; 3) aadress, telefoninumber ja e-posti aadress. (5) Finantsinspektsioon avalikustab oma veebilehel andmed Eesti aktsiaemitentide juhtorganite soolise tasakaalu kohta vastavalt väärpaberituru seaduses sätestatule. (6) Käesoleva paragrahvi lõike 3 punktides 1, 11, 2, 3 ja 6 nimetatud teave avalikustatakse ühtses vormingus ning seda ajakohastatakse regulaarselt. Teave peab olema piisavalt põhjalik ja täpne, et võimaldada eri lepinguriikide finantsjärelevalve asutuste avalikustatud käesoleva paragrahvi lõike 3 punktides 2, 3 ja 6 nimetatud teavet sisuliselt võrrelda.

(1) 2002. aasta 1. jaanuaril Väärtpaberiinspektsiooni, Kindlustusinspektsiooni ja Eesti Panga Pangainspektsiooni menetluses olevad haldus- ja haldusõiguserikkumiste asjad ja esitatud, kuid menetlusse võtmata taotlused, antakse üle Inspektsioonile, kes viib need lõpule kooskõlas käesoleva seaduse ja käesoleva seaduse § 2 lõikes 1 nimetatud seadustega. (2) 2002. aasta 1. jaanuaril kohtu menetluses olevas väärtpaberituru- või kindlustusjärelevalve teostamisest tulenevas asjas, milles riiki esindab seaduse või üld- või erivolituse alusel Väärtpaberiinspektsioon või Kindlustusinspektsioon või milles protsessiosaliseks pangajärelevalve teostamisega seotud vaidluses oli Eesti Pank, esindab edaspidi samas asjas riiki või astub Eesti Panga asemele Inspektsioon. (3) Enne Inspektsiooni tegevuse alustamist käesoleva seaduse §-s 2 nimetatud seaduste alusel pädeva organi poolt antud tegevusload, muud load või muud halduse üksikaktid kehtivad kuni nende tähtaja lõppemiseni või nende kehtetuks tunnistamiseni. (4) 2002. ja 2003. aastal võib Inspektsiooni kulusid osaliselt katta Eesti Panga eelarves ettenähtud vahenditest või riigieelarves ettenähtud sihtotstarbelistest assigneeringutest. (5) Inspektsiooni kulude osalisel katmisel käesoleva paragrahvi lõike 4 alusel võib kehtestada käesoleva seaduse §-s 37 sätestatud järelevalvetasu määradest madalamad määrad. (6) Kuni 2005. aasta eelarveaasta lõpuni rakendatakse kohustuslike pensionifondide vara valitsemise suhtes 0,02- kuni 0,1-protsendilist järelevalvetasu mahuosa piirmäära. 6 (6¹) Kui käesoleva seaduse §-s 473 nimetatud ühisotsustusmenetlust on alustatud enne 2012. aasta 31. detsembrit, on käesoleva seaduse § 473 lõikes 4 sätestatud ajavahemik kuus kuud. 6 (6²) Käesoleva seaduse § 39 lõike 2 punktis 12 sätestatud mahuosa määrasid rakendatakse makseasutuste suhtes 2018. aasta ja sellele järgnevate eelarveaastate kohta. (7) 8 7 (7¹) Käesoleva seaduse § 21 lõike 5 teises lauses nimetatud ametiaja piirangu nõuet kohaldatakse juhatuse liikmega alates 2026. aasta 11. jaanuarist sõlmitud ametilepingu suhtes. 7 (7²) Inspektsiooni juhatuse ja nõukogu liikmed peavad viima oma tegevuse kooskõlla käesoleva seaduse 2026. aasta 17. juunil vastuvõetud redaktsiooni §-des 32 ja 321 sätestatud nõuetega 2026. aasta 1. oktoobriks. (8) Krediidiandja ja -vahendaja kohustust tasuda järelevalvetasu mahuosa määra alusel ettemakset ja lõppmakset kohaldatakse alates 2017. eelarveaastast. (9) Käesoleva seaduse 2016. aasta 14. detsembril vastuvõetud redaktsiooniga kehtestatud järelevalvetasu mahuosa määrasid fondivalitseja suhtes kohaldatakse 2018. aasta eelarveaasta kohta. (10) Krediiditeaberegistri pidaja kohustust tasuda järelevalvetasu mahuosa määra alusel ettemakset ja lõppmakset kohaldatakse alates 2029. aasta eelarveaastast.