Täitemenetluse seadustikus (RT I 2005, 27, 198; 2010, 38, 231) tehakse järgmised muudatused: 1) paragrahvi 41 lõige 2 lõike 1 punkti 16 täiendatakse pärast sõna „täitekulude” sõnadega „ning sunniraha määramise”tunnistatakse kehtetuks; 2) paragrahvi 2 lõike 1 punkt 17 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „17) notari tasu arve notari ametitoimingu ja selle läbiviimisega seotud kulude kohta;”; 3) paragrahvi 2 lõiget 1seadustikku täiendatakse punktiga 17§-ga 48¹ järgmises sõnastuses: „17¹) vandetõlgi tasu arve vandetõlgi seaduse § 8 lõigetes 1 ja 2 nimetatud tasu kohta;”; 4) paragrahvi 2 lõiget 1 täiendatakse punktiga 26 järgmises sõnastuses: „26) lepitusseaduse § 14 lõikes 3 või 4 nimetatud notariaalselt tõestatud kokkulepe.”; 5) paragrahvi 24 lõike 3 punktis 7 ja § 25 lõikes 2 asendatakse sõna „tasu” sõnaga „põhitasu”; 6) paragrahv 2648¹ muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „§ 26¹. Sunniraha määramineTäitemenetluse lõpetamine jõustunud kohtulahendiga tunnustatud nõude ja muust täitedokumendist tuleneva nõude täitmise aegumise tõttu
(1) Kohtutäitur teeb otsuse kohustuse täitmiseks ning sunniraha määramise hoiatuse: 1) käesoleva seaduse §-s 26 sätestatud kohustuse täitmata jätmise korral teavet andma kohustatud isikule; 2) võlgniku suhtes kohustatud kolmandale isikulelõpetab täitemenetluse nõude täitmise aegumise tõttu, kui viimane keeldub alusetult arestimisakti täitmisest või ei täida seda nõuetekohaselt.
(2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud kirjalik hoiatus peab sisaldama: 1) adressaadi ees- ja perekonnanime ning aadressi või juriidilise isiku nime ja postiaadressi; 2) otsust, mille täitmist taotletakse; 3) kuupäeva, millenivõlgnik on aega otsus vabatahtlikult täita; 4) kui otsus sisaldab kohustust teatud teost hoiduda, ei ole kuupäeva vaja märkida; 5) sunniraha suurust, mida rakendatakse otsuse täitmata jätmise korral; 6) hoiatuse teinud kohtutäituri nime; 7) hoiatuse koostamise kuupäeva.
(3) Hoiatusega otsuse vabatahtlikuks täitmiseks antud tähtaeg peab võimaldama adressaadil kohustus täita.
(4) Sunniraha rakendamise hoiatuses märgitakse ettenähtud sunniraha summana. Esmakordsel määramisel ei ole sunniraha väiksem kui 192 eurot ega suurem kui 767 eurot, korduval sunniraha määramisel ei ole sunniraha suurem kui 1917 eurot.
(5) Kohtutäitur võib sunniraha määrata füüsilisele isikule, eraõiguslikule või avalik-õiguslikule juriidilisele isikule. Sunniraha ei rakendata riigi- ja kohaliku omavalitsuse asutuse suhtes.
(6) Sunniraha nõutakse sisse riigieelarvesse.
(7) Sunniraha on lubatud rakendada, kui adressaadile on tehtud teatavaks otsus, mis kehtib, ning seda ei ole hoiatuses märgitud tähtaja jooksul täidetud. Otsus ja hoiatus toimetatakse kohustatud isikule kätte käesoleva seadustiku paragrahvis 10 sätestatud korras.
(8) Sunniraha adressaadi põhjendatud taotluse alusel võib otsuse teinud kohtutäitur sunniraha rakendamise edasi lükata ja teha uue hoiatuse, milles määrab otsuse täitmiseks uue tähtaja. Tähtaeg ei tohi olla pikem kui kaks kuud.
(9) Kohtutäitur võib isikule määrata sunniraha korduvalt kuni kohustus täidetakse või sunniraha määramise kohta tehtud otsuse peale esitatakse kaebus.
(10) Sunniraha ei rakendata, kui: 1) käesoleva paragrahvi lõikes 7 sätestatud sunniraha rakendamise alused on ära langenud; 2) otsuse aluseks olnud õigusnorm on tunnistatud kehtetuks; 3) sunniraha rakendamine lükatakse edasi.”; 7) paragrahvi 52 lõike 1 esimeses lauses asendatakse sõna „pööramisele” sõnaga „pööramisel”; 8) paragrahv 63 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „§ 63. Täitemenetlusregister
(1) Täitemenetlusregister on täitemenetluses menetlusandmete ja isikuandmete töötlemiseks peetav riigi infosüsteemi kuuluv andmekogu, mille eesmärk on: 1) tagada ülevaade kohtutäiturite menetluses olevatest täiteasjadest; 2) kajastada andmeidesitanud kohtutäiturile avalduse täitemenetluse käigus tehtud toimingute kohtalõpetamiseks nõude täitmise aegumise tõttu; 3) tagada täitestatistika kogumine; 4) võimaldada andmete ja dokumentide elektroonilist edastamist.
(2) Andmekogusse kantakse: 1) andmed menetluses olevate ja lõpetatud täiteasjade kohta; 2) andmed täitemenetluse käigus tehtud toimingute kohta; 3) täitemenetlusega seotud digitaalsed dokumendid; 4) andmed menetleja, menetlusosalise ja menetluses osaleja kohta.
(3) Täitemenetlusregistri asutab ja selle põhimääruse kehtestab justiitsminister.
(4) Täitemenetlusregistri vastutav töötleja on Justiitsministeerium. Täitemenetlusregistri volitatud töötleja on justiitsministri poolt määratud isik.
(5) Justiitsminister võib kehtestada määrusega täitemenetlusregistri andmetöötluse ja andmete väljastamise korra.”; 9) seadust täiendatakse §-ga 63¹ järgmises sõnastuses: „§ 63¹. Elektrooniline arestimissüsteem
(1) Elektrooniline arestimissüsteem on täitemenetlusregistri ja krediidiasutuse infosüsteemijõustunud kohtulahendist või teiste huvitatud osapoolte vahel loodud infokanal, mille eesmärk on tagada võlgniku konto ja selle arestimise kohta elektrooniliselt info edastamine krediidiasutusele ning võimaldada päringute tegemist konto olemasolu ja saldo kohta.
(2) Elektroonilise arestimissüsteemi asutab ja selle põhimääruse kehtestab justiitsminister.
(3) Elektroonilise arestimissüsteemi vastutav töötleja on Justiitsministeerium. Elektroonilise arestimissüsteemi volitatud töötleja on justiitsministri poolt määratud isik.
(4) Justiitsminister kehtestab määrusega konto avamise elektroonilise kontrollimise korra ja tehnilised nõuded ning elektroonilise arestimissüsteemi andmetöötluse ja andmete väljastamise korra.”; 10) paragrahvi 100 lõike 5 teises lauses asendatakse arv „50” arvuga „25”; 11) paragrahvi 114 lõige 5 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „
(5) Kui kohtutäitur on saatnud kolmandale isikule täitmiseksmuust täitedokumendist tuleneva nõude arestimisakti, loetakse arestimisakt jõus olevaks ka võlgniku poolt tulevikus tekkiva nõude suhtes. Arestimisakt kehtib, kuni nõue täidetakse. Kui nõue on täidetud, tühistab kohtutäitur viivitamata arestimisakti ja teavitab arestimisakti tühistamisest võlgniku suhtes kohustatud kolmandat isikut.”; 12) paragrahvi 115 lõike 5 tekst muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „
(5) Kui kohtutäitur on saatnud krediidiasutuseleesimest korda täitmiseks võlgniku konto arestimisakti, loetakse arestimisakt jõus olevaks ka võlgniku poolt tulevikus avatava konto suhtes. Avatav kontoesitamisest on arestitud avamisest alates, välja arvatud juhul, kui konto avamist kontrollitakse käesolevamöödunud tsiviilseadustiku üldosa seaduse §-s 63¹157 sätestatud elektroonilise arestimissüsteemi kaudu elektrooniliselt.”; 13) paragrahvi 115 täiendatakse lõikega 5¹ järgmises sõnastuses: „(5¹) Krediidiasutus võib keelduda konto avamisest võlgnikule, kelle konto arestimise kohta on samas krediidiasutuses täitmisel kohtutäiturilt saadud arestimisakt.”; 14) paragrahvi 115 lõike 6 teine lause muudetaksetähtaeg ja sõnastatakse järgmiselt: „Kui nõue rahuldatakse, tühistab kohtutäitur viivitama kõik selle nõude täitmiseks koostatud arestimisaktid ja teavitab arestimisakti tühistamisest iga krediidiasutust, kellele arestimisakt on saadetud.”; 153) paragrahvi 131 lõike 1 tekst muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „
(1) Sissenõuetsissenõudja ei saa pöörata järgmistele sissetulekutele: 1) riiklikud peretoetused; vaidle täitemenetluse lõpetamisele vastu.
(2) puudega inimese sotsiaaltoetus; 3) sotsiaaltoetus sotsiaalhoolekande seaduse tähenduses; 4) kunstliku viljastamise ja embrüokaitse seaduse § 35¹ lõike 3 alusel makstav hüvitis; 5) Eesti Töötukassa kaudu makstud töötutoetus, stipendium, sõidu- ja majutustoetus ning toetus ettevõtluse alustamiseks; 6) kehavigastuse või terviserikke tekitamise tõttu makstav hüvitis, välja arvatud hüvitis kaotatud sissetulekuAvalduse esitamisel tuleb võlgnikul maksta tasu avalduse läbivaatamise eest, ja mittevaralise kahju hüvitis; 7) seadusel põhinev elatis; 8) vanemahüvitis; 9) rahaline ravikindlustushüvitis ravikindlustuse kohtutäituri seaduse tähenduses, välja arvatud ajutise töövõimetuse hüvitis; 10) riiklik pension seaduses sätestatud ulatuses; 11) vanglast vabanemise toetus.”; 16) paragrahvi 131 lõikes 2 asendatakse tekstiosa „punktides 5–9” tekstiosaga „punktides§ 6–8”; 17) paragrahvi 132 lõiget 141¹ täiendatakse teise lausega järgmises sõnastuses: „Kui lapse elatisnõude täitmiseks võlgniku sissetulekust arestitav summa jääb alla poole käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud summastsätestatud määras. Kui ühes avalduses on esitatud taotlus mitmes täiteasjas menetluse lõpetamiseks, võib arestida kuni ühe kolmandiku võlgniku sissetulekustsiis tasutakse avalduse läbivaatamise tasu iga täiteasja eest.”; 18
(3) Kui võlgnik ei maksa käesoleva paragrahvi 153 lõikes 2 asendatakse tekstiosa „15 päeva” tekstiosaga „20 päeva”; 19) paragrahvi 183 tekst muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „Kui toimingut saab teha üksnes võlgnik isesätestatud tasu, kuid ta ei tee seda määratud tähtpäevaks või kui võlgnik rikub kohustust teatud toimingut taluda või toimingust hoiduda, võib kohtutäitur määrata võlgnikule sunnirahajätta võlgniku avalduse tähelepanuta. Avalduse tähelepanuta jätmise korral ei saa esitada kaebust kohtutäituri tegevuse peale käesoleva seadustiku §-s 26¹ sätestatud korras.”; 20) paragrahvi 201217 lõikes 1 asendatakse sõnad „nelja aasta” sõnadega „kolme aasta”; 21) paragrahvi 201 lõike 1¹ tekst muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(1¹) Kui rahatrahvi tasumise tähtaega on pikendatud ning võlgnik ei järgi rahatrahvi tasumise pikendamise otsuses ettenähtud tähtaega ning võlgnikul ei ole vara, millele sissenõuet pöörata, teatab kohtutäitur hiljemalt kahe kuu möödumisel rahatrahvi tasumise tähtaja pikendamise otsuses nimetatud rahatrahvi tasumise tähtpäevast, kuid mitte hiljem kui kolme aasta möödumisel väärteootsuse jõustumisest, sissenõudjale teate täitmise võimatusest. Sissenõudja esitab kohtule avalduse rahatrahvi asendamiseks arestiga ning teavitab sellest kohtutäiturit ja võlgnikku käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud korras.”; 22) paragrahvi 202 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „
(14) Kohtutäitur lõpetab täitemenetluse väärteo asjas tehtud kohtuotsuse alusel või kohtuvälise menetleja otsuse alusel määratud rahatrahvi sissenõudesTäitemenetluse lõpetamine nõude täitmise aegumise tõttu, kui rahatrahvi ei ole sisse nõutud karistusseadustiku §-s 82 sätestatud tähtaja jooksulvabasta võlgnikku täitekulude kandmisest.”; 233) paragrahvi 206 lõige49 lõike 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:teist lauset täiendatakse pärast sõnu „
(2) Kui rahalise karistusena või varalise karistusena mõistetud rahasummat määratud tähtpäevaks ei tasuta või kui osastatud rahalise karistuse tasumise tähtaega ei järgita ja rahalise karistusena või varalise karistusena mõistetud rahasumma tasumise tähtaega ei ole pikendatud ning võlgnikul ei ole vara, millele sissenõuet pöörata, teatab kohtutäitur hiljemalt kolme aasta möödumisel rahalise karistuse või varalise karistuse kohtutäituri menetlusse võtmisest, kuid mitte hiljem kui seitsme aasta möödumisel kohtuotsuse jõustumisest, sissenõudjale täitmise võimatusest. Kui puuduvad karistuse asendamist välistavad asjaolud, saadab sissenõudja avalduse rahalise karistuse või varalise karistuse asendamiseks vangistusega vastavalt karistusseadustiku §-des 70 ja 71 sätestatule kohtuotsuse täitmisele pööranud maakohtule. Sissenõudja teatab avalduse esitamisest võlgnikule ja kohtutäiturile.nõudest kirjalikult loobunud”; 24) paragrahvi 207 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: sõnadega „
(1) Kohtutäitur lõpetab täitemenetluse rahalise karistuse ja varalise karistuse sissenõudesvõi täitemenetlus sama nõude kohta on nõude täitmise aegumise tõttu, kui rahalist karistust või varalist karistust ei ole sisse nõutud karistusseadustiku §-s 82 sätestatud tähtaja jooksul. lõpetatud”; 25) paragrahvi 207 lõige 2 tunnistatakse kehtetuks. § 2. Advokatuuriseaduses (RT I 2001, 36, 201; 2010, 22, 108) tehakse järgmised muudatused: 1) paragrahvi 11 lõige 4 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „
(4) Juhatus võtab otsuseid vastu juhatuse liikmete häälteenamusega. Istungil mitteosalev juhatuse liige võib hääletada sidevahendi vahendusel, mille kohta tehakse protokolli märge. Otsus on vastu võetud, kui selle poolt on üle poole juhatuse liikmetest.”; 2) paragrahvi 11seadustikku täiendatakse lõikega 6§-ga 50¹ järgmises sõnastuses: „§ 50¹. Täitemenetluse lõpetamise kord nõude täitmise aegumise korral
(61) Juhatus võib otsuseid vastu võtta ka istungit kokku kutsumata, millisel juhul esimeesKohtutäitur edastab otsuse eelnõu kirjalikult või elektrooniliselt juhatuse liikmetele koos vastamise tähtaja määramisega. Hääletamine toimub kirjaliku või digitaalallkirjastatud elektroonilise vastuse saatmisega. Hääletustulemused protokollitakse ning juhatuse liikmete vastused lisatakse protokollile. Määratud tähtajaks mittevastamine loetakse vastuhääleks.”; 3) paragrahvi 21 lõike 2 punkt 4 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „4) advokaadi tegevusvaldkonnad;”; 4) paragrahvi 21 lõike 2 punktile 5 lisatakse tekstiosa „, sidevahendid ja tööaeg”; 5) paragrahvi 26 lõiked 3 ja 3käesoleva seadustiku § 48¹ muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „
(3) Vandeadvokaadina võib advokatuuri liikmeks võtta isiku, kes on sooritanud vandeadvokaadieksami ja on:lõike 1) õigusteaduse doktor; 2) olnud vandeadvokaat ja astub advokatuuri viie aasta jooksul pärast seda punktis 1 nimetatud võlgniku avalduse sissenõudjale enda valitud viisil, kui ta on olnud advokatuurist käesoleva seaduse § 36täidetud sama lõike 1 punktis 1 või 42 sätestatud alusel välja arvatud; 3) olnud vähemalt kolm aastat kohtuniktingimus, notar või prokurör ja astub advokatuuri viie aasta jooksul pärast kohtuniku, notari või prokurörina tegutsemise lõpetamistannab tähtaja kirjaliku seisukoha esitamiseks. (3¹) Vandeadvokaadina võib advokatuuri liikmeks võtta isiku, kes on vähemalt kolm aastat tegutsenud riigikohtunikuna, kohtunikuna Euroopa Kohtus, Euroopa Inimõiguste Kohtus või Euroopa Kohtu esimese astme kohtus või õiguskantslerina.”; 6) paragrahv 58 tunnistatakse kehtetuks. § 3. Avaliku teabe seaduse (RT I 2000, 92, 597; 06.01.2011, 1) § 434 lõike 1 esimene lause muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „Andmekogu vastutav töötleja (haldaja) on riigi- või kohaliku omavalitsuse asutus, muu avalik-õiguslik juriidiline isik või avalikke ülesandeid täitev eraõiguslik isik, kes korraldab andmekogu kasutusele võtmist, teenuste ja andmete haldamist.” § 4. Kohtutäituri seaduses (RT I 2009, 68, 463; 30.12.2010, 2) tehakse järgmised muudatused: 1) paragrahv 39 tunnistatakse kehtetuks; 2) paragrahvis 65 asendatakse sõnad „oma büroo asukohajärgsele maakohtule hagita menetluses lahendamiseks” sõnaga „halduskohtule”. § 5. Maksukorralduse seaduse (RT I 2002, 26, 150; 10.12.2010, 4) § 20¹ tekst muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „
(1) Notari, vandetõlgi ja kohtutäituri Maksu- ja Tolliameti piirkondlikus struktuuriüksuses registreerimine, registriandmete muutmine ja registrist kustutamine toimub isikuVõlgniku avalduse alusel. Avaldusele lisatakse ametlikult kinnitatud ärakiri justiitsministri käskkirjast, millega isik ametisse nimetatakse, tema ametisolek peatatakse või ta ametist vabastatakse. Avalduses tuleb märkida, millisest kuupäevast alates registrikande tegemist soovitakse.
(2) Käesolevaedastamise korral selgitab kohtutäitur sissenõudjale käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud avaldus ja ärakiri käskkirjast esitatakse 20 päeva jooksul käskkirja andmisest arvates Maksu- ja Tolliameti piirkondlikule struktuuriüksusele.” § 6. Notari distsiplinaarvastutuse seaduse (RT I 1995, 75, 1322; 2010, 38, 231) § 15¹ lõikes 1 asendatakse sõnad „notari büroo asukoha järgsele maakohtule hagita menetluses lahendamiseks” sõnaga „halduskohtule”. § 7. Notari tasu seaduse (RT I 1996, 23, 456; 30.12.2010, 2) § 31 täiendatakse punktiga 17¹ järgmises sõnastuses: „17¹) lepitusseaduse § 14 lõikes 3 või 4 nimetatud kokkuleppe tõestamine – 51,13 eurot;”. § 8. Pankrotiseaduses (RT I 2003, 17, 95; 12.11.2011, 1) tehakse järgmised muudatused: 1) paragrahvi 1 lõikes 1 asendatakse sõna „kohtuotsusega” sõnaga „kohtumäärusega”; 2) paragrahvi 3 lõike 2 kolmas lause muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „Ajutise halduri nimetamine, pankroti väljakuulutamine ja muud pankrotimenetlusega seotud asjad lahendatakse hagita menetluses, kui seadusest ei tulene, et need lahendatakse hagimenetluses.”; 3) paragrahvi 4 lõige 4 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „
(4) Kui seoses pankrotimenetlusega juriidilisest isikust võlgniku suhtes taotletakse pankroti väljakuulutamist ka selle juriidilise isiku kohustuste eest oma varaga vastutava osaniku või liikme suhtes, võib pankrotiavalduseõigust esitada kohtule, kes vaatab läbi juriidilisest isikust võlgniku vastu esitatud pankrotiavaldust avaldus täitemenetluse lõpetamiseks nõude täitmise aegumise tõttu.”; 4) paragrahvi 11 tekst loetakse lõikeks 1 ja paragrahvi täiendatakse lõikega 2 järgmises sõnastuses: „
(2) Kohtu deposiiti tasutudKohtutäitur ei kanna kuni võlgniku avalduse lahendamiseni sundtäitmise tulemusel kohtutäituri ametialasele arvelduskontole laekunud raha tagastatakse makse teinud isikule vastavalt käesoleva seaduse § 146 lõike 1 punktis 4 ja § 150 lõike 1 punktis 6 sätestatulesissenõudjale üle.”; 5) paragrahvi 23 lõikes 4 asendatakse sõna „pankrotimenetlus” sõnaga „menetlus”; 6) paragrahvi 23 lõikes 6 lisatakse pärast sõna „võib” sõnad „ajutise halduri tasu ja”; 7) paragrahvi 29 lõige 8 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „
(83) Kui juriidilisest isikustKohtutäitur vaatab võlgniku pankrotimenetlus lõpetatakse raugemise tõttu, likvideerib ajutine haldur juriidilise isiku kahe kuuavalduse läbi 30 päeva jooksul menetluse lõpetamise määruse jõustumisestavalduse saamisest arvates likvideerimismenetluseta. Kui pankrotimenetluse raugemisel on võlgnikul mingi vara, makstakse sellest kõigepealt ajutise halduri tasu ja kaetakse vajalikud kulutusedteeb läbivaatamisest arvates seitsme päeva jooksul otsuse täitemenetluse lõpetamiseks või teavitab menetlusosalisi täitemenetluse jätkamisest otsust tegemata. Õigustatud isiku taotlusel võib kohus
(4) Kui kohtutäitur ei lõpeta täitemenetlust käesoleva seadustiku § 48¹ lõike esimeses lauses nimetatud tähtaega pikendada kuni kuue kuuni. Tähtaja pikendamisel määrab kohus kindlaks summa1 alusel, mille taotluse esitanud isik peab tasuma likvideerija ülesannetes tegutseva ajutise halduri tasu ja likvideerimiskulutuste katteks ning mis ei ole suurem kui 396,25teavitab kohtutäitur võlgnikku tema õigusest esitada kohtule avaldus täitemenetluse lõpetamiseks nõude täitmise aegumise tõttu käesoleva seadustiku § eurot223¹ alusel.”; 8) paragrahvi 30 lõige 4 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „
(45) Kohtu deposiiti tasutud raha tagastatakse makse teinud isikule vastavaltTäitemenetluse lõpetamata jätmise korral käesoleva seaduseseadustiku § 146 48¹ lõike  1 punktis 4 jaalusel ei saa esitada kaebust kohtutäituri tegevuse peale käesoleva seadustiku § 150 lõike217 lõikes 1 punktis 6 sätestatule.”; 9) paragrahvi 31 lõike 7 teises lauses asendatakse sõna „otsuse” sõnaga „pankrotimääruse”; 10) paragrahvi 36 lõike 4 teine lause muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „Asjaõigusseaduse §-s 314¹ sätestatud finantstagatise seadmine ja finantstagatise eseme käsutamine pärast pankroti väljakuulutamist on kehtiv, kui see toimub pankroti väljakuulutamise päeval ning finantstagatise kokkuleppe teine pool tõendab, et ta ei teadnud ega pidanudki teadma ajutise halduri nimetamisestkorras.”; 11) paragrahvi 43 lõike 1 esimene lause muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „
(16) Kui enne pankroti väljakuulutamist alanud kohtumenetluseskohtutäituri ametialasele arvelduskontole on läbivaatamisel võlgniku poolt teise isiku vastu esitatud hagi või muu avaldus, mis seondub pankrotivaraga, või kui võlgnik osaleb mõnes kohtumenetluses kolmanda isikuna, võib haldur astuda menetlusse oma ülesannetest tulenevalt võlgniku asemel.”; 12) paragrahvi 54¹ lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „
(1) Pankrotihaldur (edaspidi haldur) teeb pankrotivaraga seonduvaid tehinguid ja muid toiminguid. Halduri tegevuseavalduse läbivaatamise ajal sundtäitmise tulemusena tekkivate õiguste ja kohustuste kandjaks on võlgniklaekunud raha, kui seadusestmida kohtutäitur ei tulene teisiti. Haldur osaleb oma ülesannetest tulenevalt poolena võlgniku asemel kohtus pankrotivaraga seotud vaidlustes.”; 13)ole käesoleva paragrahvi 65 lõiget 1 täiendatakse kolmanda lausega järgmises sõnastuses: „Halduri taotlusel määrab kohus halduri tasu büroole, mille kaudu haldur tegutseb.”; 14) paragrahvi 65 lõike 5¹ punkt 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „2) haldur osaleb oma ülesannetest tulenevalt võlgniku asemel kohtuvaidlustes ega kasuta täiendavalt õigusabi;”; 15) paragrahvi 99 lõikes 3, § 110 lõike 1 punktides 2–4, § 111 lõike 1 punktides 1 ja 2 ning lõikes 2, § 112 punktides 1alusel sissenõudjale üle kandnud ja 2, kohtutäitur lõpetab täitemenetluse käesoleva seadustiku § 11348¹ lõike 1 punktides 2 ja 3alusel, § 114 lõike 1 punktides 2 ja 3 ning § 171 lõike 2 punktis 4 asendatakse sõnad „pankrotimenetluse algatamist” sõnadega „ajutise halduri nimetamist”; 16tagastab kohtutäitur laekunud raha võlgnikule viie tööpäeva jooksul pärast kohtutäituri otsuse peale kaebuse esitamise tähtaja möödumist.
(7) paragrahvi 110 lõike 1 punktis 1,Kui kohtutäitur ei lõpeta täitemenetlust käesoleva seadustiku § 11148¹ lõike 1 punktis 1alusel, § 112 punktis 1kannab kohtutäitur võlgniku avalduse läbivaatamise ajal sundtäitmise tulemusena kohtutäituri ametialasele arvelduskontole laekunud raha üle sissenõudjale, §kuid mitte enne 15 113 lõike 1 punktis 1, § 114 lõike 1 punktis 1 ning §-s 115 asendatakse sõnad „pankrotimenetluse algatamisest” sõnadega „ajutise halduri nimetamisest”; 17) paragrahvi 130 lõikes 3 asendatakse sõnad „pankroti algatamist” sõnadega „ajutise halduri nimetamist”; 18) paragrahvi 133 lõikes 2 asendatakse sõna „apellatsioonkaebuse” sõnaga „Ringkonnakohtule esitatud määruskaebuse”; 19) paragrahvi 150 lõiget 1 täiendatakse punktiga 6 järgmises sõnastuses: „6) käesoleva seaduse § 11 või § 30 alusel kohtu deposiiti makstud summa.”; 20) paragrahvi 150 lõikes 3 asendatakse sõna „pankrotimenetlus” sõnaga „menetlus”; 21) paragrahvi 152 lõiget 1 täiendatakse kolmanda lausega järgmises sõnastuses: „Pärast käesoleva lõike teises lauses nimetatud tähtajatööpäeva möödumist võib kohus õigustatud isiku taotlusel tingimuse saabumise tähtaega pikendada kolme aasta võrra, kuid kokku mitte rohkem kui kümne aastanivõlgnikule täitemenetluse jätkamisest teatamisest arvates.”; 22) paragrahvi 157 punkt 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „2) pankrotimenetluse raugemisega (§ 158);”; 23) paragrahvi 171 lõike 1 esimesest lausest jäetakse välja tekstiosa „käesoleva paragrahvi lõikes 1¹ sätestatud juhul,”; 24) paragrahvi 171 lõike 2 punkti 4 esimeses lauses asendatakse sõnad „pankrotimenetluse algatamist” sõnadega „ajutise halduri nimetamist”; 25) paragrahvi 180 lõike 3 kolmandas lauses asendatakse tekstiosa „käesoleva seaduse § 82 lõigetes 4 ja 5” tekstiosaga „käesoleva seaduse § 82 lõikes 4”. § 9. Riigilõivuseaduses (RT I, 06.01.2011, 29) tehakse järgmised muudatused: 1) paragrahvis 45 asendatakse sõnad „pensioni saamiseks vajaliku” sõnadega „pensioni, elatisraha ja toetuste vastuvõtmise”; 2) paragrahv 325 tunnistatakse kehtetuksseadustiku 7. § 10. Riigi õigusabi seaduses (RT I 2004, 56, 403; 2009, 67, 460) tehakse järgmised muudatused: 1) paragrahvi 6 lõikest 4 jäetakse välja sõna „maksejõuetu”; 2) paragrahvi 15 lõike 3 esimeses lauses asendatakse sõnad „uurimisasutus või prokuratuur” sõnadega „kohus, prokuratuur või uurimisasutus”; 3) seadustosa täiendatakse §-ga 18223¹ järgmises sõnastuses: „§ 18223¹. Riigi õigusabi infosüsteemAvaldus täitemenetluse lõpetamiseks nõude täitmise aegumise tõttu
(1) Riigi õigusabi infosüsteem on riigi õigusabi osutamise korraldamiseks peetav riigi infosüsteemi kuuluv andmekoguVõlgnik võib esitada kohtule avalduse täitemenetluse lõpetamiseks nõude täitmise aegumise tõttu, mille eesmärkkui jõustunud kohtulahendist või muust täitedokumendist tuleneva nõude esimest korda täitmiseks esitamisest on: 1) riigi õigusabi tellimuste elektrooniline haldamine möödunud tsiviilseadustiku üldosa seaduse §-s  2) advokatuuri liikmete andmete elektroonilise kättesaadavuse võimaldamine; 3) riigi õigusabi teenuse kiirema kättesaadavuse tagamine; 4) statistilise ülevaate saamine riigi õigusabi teenuse osutamisest157 sätestatud tähtaeg. Kohus vaatab võlgniku avalduse läbi hagita menetluses.
(2) Riigi õigusabi infosüsteemi vastutav töötleja on Eesti Advokatuur. Riigi õigusabi infosüsteemi põhimääruse kehtestab Eesti Advokatuuri juhatus.”; 4)Käesoleva paragrahvi 22 lõike 4 teine ja kolmas lause muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „Advokaat on kohustatud esitama käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud taotluse elektrooniliselt, välja arvatud justiitsministri poolt kehtestatud juhtudelnimetatud avalduse läbivaatamisel kohtus on menetlusosalised avaldaja ja korrassissenõudja. Justiitsminister
(3) Kohus võib kehtestada taotluse esitamise tingimuste ja viisi kohta täpsemad nõuded ja korraavalduse alusel kohaldada määrusega esialgset õiguskaitset.
” § 11. Vandetõlgi seaduses (RT I 2001, 16, 70; 2010, 38, 231) tehakse järgmised muudatused: 1) paragrahvi 1 lõike 2 punkti 4 teises lauses asendatakse sõna „ametitoimingutele” sõnadega „ametitoimingute tegemisele”; 2) paragrahvi 3 lõikes 2 asendatakse sõnad „Eesti kodanik” sõnadega „Euroopa Liidu liikmesriigi kodanik”. § 12. Väärteomenetluse seadustikus (RT I 2002Määruse peale, 50millega kohus lahendab avalduse täitemenetluse lõpetamiseks nõude täitmise aegumise tõttu, 313; 2010, 44, 258) tehakse järgmised muudatused: 1) paragrahvi 204 lõike 1 punktidele 1võivad määruskaebuse esitada avaldaja ja 2 lisatakse sõnad „või tasub osastatud rahatrahvi korral osamaksed tähtaegselt”; 2) paragrahvi 204 lõiget 3 täiendatakse pärast sõnu „edasikaebamise tähtaja jooksul” sõnadega „või ei järgi osastatud rahatrahvi tasumise tähtaegu”; 3) paragrahvi 211 lõikes 1 asendatakse sõnad „karistust täitva kohtutäituri” sõnaga „sissenõudja”; 4) paragrahvi 211 lõikes 3 asendatakse sõna „kohtutäitur” sõnaga „sissenõudja”; 5) paragrahvi 211 lõiget 4 täiendatakse pärast sõna „kohus” sõnaga „sissenõudjale,”.
§ 13. Kriminaalmenetluse seadustiku muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse (vastu võetud 27. jaanuaril 20115) § 1 punkt 63 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „63) paragrahvi 91 täiendatakse lõikega 2¹ järgmises sõnastuses: „(2¹) LäbiotsimistAvalduse võib toimetada prokuratuuri määruse alusel, välja arvatud läbiotsimisel notari- või advokaadibüroos või ajakirjanduslikul eesmärgil informatsiooni töötleva isiku juures, kui on alust arvata, et: 1) kahtlustatav kasutab või kasutas läbiotsitavat kohta või sõidukit kuriteosündmuse või kohtueelse menetluse ajal või 2) läbiotsitavas kohas või sõidukis pandi toime kuritegu või seda kasutati kuriteo ettevalmistamisel või toimepanemiselkohtule esitada täitemenetluse lõpuni.”” § 14. Seaduse jõustumine
(16) Käesolev seadus jõustub üldises korrasAvalduse rahuldamine ei vabasta võlgnikku täitekulude kandmisest.
(2) Käesoleva seaduse § 1 punktid 12, 13 ja 14 jõustuvad 2012”. aasta 1. jaanuaril.
(3) Käesoleva seaduse § 13 jõustub 2011. aasta 1. septembril.
Kohtutäituri seadust täiendatakse §-dega 411–413 järgmises sõnastuses: „§ 41¹. Nõude täitmise aegumise kohaldamise avalduse läbivaatamise eest makstav tasu (1) Kui võlgnik esitab kohtutäiturile täitemenetluse seadustiku § 48¹ lõike 1 punktis 1 nimetatud avalduse, on kohtutäituril õigus saada avalduse läbivaatamise eest tasu 15 eurot. (2) Tasu makstakse avalduse esitamisel. Kui võlgnik ei maksa tasu, võib kohtutäitur jätta avalduse tähelepanuta. § 41². Kohtutäituri tasu täitemenetluse lõpetamise korral nõude täitmise aegumise tõttu Täitemenetluse lõpetamisel nõude täitmise aegumise tõttu on kohtutäituril õigus nõuda võlgnikult menetluse põhitasu kuni pooles ulatuses arvestatuna sissenõudmata jäänud summalt. Täitemenetluse alustamise tasu kohtutäitur nõuda ei või. § 41³. Käesoleva seaduse §-de 41¹ ja 41² kohaldamine Käesoleva seaduse §-de 41¹ ja 41² sätteid ei kohaldata täitemenetluse lõpetamisele täitemenetluse seadustiku §-de 202 ja 207 alusel.”.
Riigilõivuseaduses tehakse järgmised muudatused: 1) paragrahvi 22 lõiget 1 täiendatakse punktiga 11¹ järgmises sõnastuses: „11¹) nõude täitmise aegumise tõttu täitemenetluse lõpetamise avalduse läbivaatamine juhul, kui võlgnik on enne kohtule avalduse esitamist pöördunud avaldusega kohtutäituri poole täitemenetluse seadustiku §-s 48¹ sätestatud korras täitemenetluse lõpetamiseks ja kohtutäitur on jätnud täitemenetluse lõpetamata;”; 2) paragrahvi 59 täiendatakse lõikega 10¹ järgmises sõnastuses: „(10¹) Avalduse esitamisel täitemenetluse lõpetamiseks nõude täitmise aegumise tõttu tasutakse riigilõivu 30 eurot.”.
Tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 475 lõiget 1 täiendatakse punktiga 153 järgmises sõnastuses: „153) nõude täitmise aegumise tõttu täitemenetluse lõpetamise avalduse lahendamine;”.
Tsiviilkohtumenetluse seadustiku ja täitemenetluse seadustiku rakendamise seaduses tehakse järgmised muudatused: 1) paragrahvi 2 täiendatakse lõikega 4 järgmises sõnastuses: „ (4) Kui seadusega muudetakse kohtu pädevust või asja lahendamise menetlusliiki, võib enne vastava seaduse jõustumist alustatud asja lahendamise viia lõpule menetluse alustamise ajal kehtinud korra järgi.”; 2) seaduse 1. peatükki täiendatakse §-ga 115 järgmises sõnastuses: „§ 115. Täitemenetluse seadustiku § 50¹ lõike 3 rakendamine Kuni 2021. aasta 31. detsembrini võlgniku esitatud avalduse vaatab kohtutäitur läbi 60 päeva jooksul avalduse saamisest arvates ja teeb läbivaatamisest arvates 15 päeva jooksul otsuse täitemenetluse lõpetamiseks või teavitab menetlusosalisi täitemenetluse jätkamisest otsust tegemata.”.
Tsiviilseadustiku üldosa seaduses tehakse järgmised muudatused: 1) paragrahvi 154 tekst muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „Korduvate kohustuste täitmisele suunatud nõude aegumistähtaeg, olenemata sellest, milline on nõude õiguslik alus, on kolm aastat iga üksiku kohustuse jaoks, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Aegumistähtaeg algab selle kalendriaasta lõppemisest, kui kohustusele vastav nõue muutub sissenõutavaks.”; 2) paragrahv 157 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „§ 157. Jõustunud kohtulahendiga tunnustatud nõude ja muust täitedokumendist tuleneva nõude täitmise aegumine (1) Jõustunud kohtulahendiga tunnustatud nõude või muust täitedokumendist tuleneva nõude täitmise aegumistähtaeg on kümme aastat. (1¹) Kui käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud täitedokumendiga on tunnustatud kahju õigusvastasest tekitamisest tulenev nõue või kriminaalmenetluse raames tsiviilhagiga esitatud nõue, siis on sellise nõude täitmise aegumistähtaeg 20 aastat. (2) Käesoleva paragrahvi lõigetes 1 ja 1¹ nimetatud nõude täitmise aegumistähtaeg algab kohtulahendi jõustumisest või muu täitedokumendi väljaandmisest, kuid mitte enne nõude sissenõutavaks muutumist. (3) Pankrotimenetluses tunnustatud nõude täitmise aegumistähtaeg on kümme aastat pankrotimenetluse lõppemisest arvates. (4) Korduvate kohustuste täitmisest tuleneva tulevikus sissenõutavaks muutuva jõustunud kohtulahendiga tunnustatud nõude või muust täitedokumendist tuleneva nõude täitmise aegumistähtaeg on kolm aastat iga üksiku kohustuse jaoks. Aegumistähtaeg algab selle kalendriaasta lõppemisest, kui kohustusele vastav nõue muutub sissenõutavaks. (5) Lapse ülalpidamise kohustuse nõude täitmise aegumistähtaeg on kümme aastat iga üksiku kohustuse jaoks. Aegumistähtaeg algab selle kalendriaasta lõppemisest, kui kohustusele vastav nõue muutub sissenõutavaks. (6) Täitmise aegumine peatub lisaks muudele käesolevas seaduses sätestatud alustele ka täitemenetluse ajal sissenõudja poolt esitatud hagi või avalduse alusel võlgniku vara või selle kindlakstegemise kohta toimuva kohtumenetluse ajaks. Täitmise aegumise peatumise lõppemisele kohaldatakse käesoleva seaduse § 160 lõigetes 3 ja 4 sätestatut.”; 3) paragrahvi 158 täiendatakse lõikega 3 järgmises sõnastuses: „ (3) Aegumist ei loeta katkenuks täitemenetluses sissenõudjale võlgnetava osalise tasumisega, intresside maksmisega, tagatise andmisega või muu teo tegemisega.”; 4) paragrahv 159 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „§ 159. Aegumise katkemine täitedokumendi täitmiseks esitamisega (1) Jõustunud kohtulahendiga tunnustatud nõude või muust täitedokumendist tuleneva nõude täitmise aegumine katkeb ja algab uuesti täitedokumendi esimest korda täitmiseks esitamisega. (2) Aegumist ei loeta katkenuks, kui täitedokumenti ei võeta täitmiseks.”.
Tuleohutuse seaduses tehakse järgmised muudatused: 1) paragrahvi 2 lõike 1¹ punkti 3 täiendatakse pärast sõna „koostamine” sõnadega „või kooskõlastamine”; 2) paragrahvi 4² lõike 1 punktis 2 asendatakse sõnad „tööstus- ja tootmishoones” sõnadega „tööstus- ja laohoones”.
Võlaõigusseaduse, tsiviilseadustiku üldosa seaduse ja rahvusvahelise eraõiguse seaduse rakendamise seaduse § 9 täiendatakse lõikega 6 järgmises sõnastuses: „ (6) Tsiviilseadustiku üldosa seaduse § 157 lõikes 6 aegumise peatumise kohta sätestatut kohaldatakse ka enne 2021. aasta 1. aprilli täitmiseks esitatud nõuetele.”.
Käesolev seadus jõustub 2021. aasta 1. aprillil.