Määrus reguleerib «Relvaseaduse» alusel sundvõõrandamisele kuuluva relva ja laskemoona eest väljamakstava hüvitise arvestamist ning maksmist.
(1)Hüvitise arvestamiseks määrab Politsei- ja Piirivalveamet temale hoiule antud sundvõõrandamisele kuuluva relva või laskemoona hariliku väärtuse „Tsiviilseadustiku üldosa seaduse” § 65 tähenduses.
(2)Relva ja laskemoona hariliku väärtuse määramisel on aluseks riigis kujunenud relva ja laskemoona keskmine müügihind.
(3)Kunsti- või ajaloolist väärtust või konstruktsioonilist eripära omava relva väärtuse määrab Politsei- ja Piirivalveameti moodustatud ekspertkomisjon.
(4)Hüvitise suuruseks on käesoleva paragrahvi lõigete 1 kuni 3 alusel määratud sundvõõrandamisele kuuluva relva ja laskemoona väärtus.
(1)Sundvõõrandamisele kuuluva relva ja laskemoona eest hüvitise maksmine toimub relva omanikule Politsei- ja Piirivalveameti peadirektori või tema volitatud ametniku sundvõõrandamise otsuses näidatud, § 2 alusel arvutatud summas.
(2)Sundvõõrandatud relva ja laskemoona eest hüvitise maksmine toimub Politsei- ja Piirivalveameti eelarvest. Siseministeeriumi taotluse alusel hüvitatakse Vabariigi Valitsuse reservist Politsei- ja Piirivalveametile tema poolt kantud kulud üks kord kolme kuu jooksul.
(3)Kui hüvitise saaja vaidlustab sundvõõrandamise otsuses näidatud hüvitise suuruse, antakse relv hindamiseks § 2 lõikes 3 nimetatud ekspertkomisjonile. Ekspertkomisjoni otsusega määratud hüvitise suurus tehakse hüvitise saajale kirjalikult teatavaks.
[Käesolevast tekstist välja jäetud.]
Määrus jõustub 31. märtsil 2002. a.