(1) Eurofondi vara võib investeerida väärtpaberitesse ja rahaturuinstrumentidesse, mis vastavad vähemalt ühele järgmistest tingimustest: 1) väärtpaberite või rahaturuinstrumentidega kaubeldakse lepinguriigi reguleeritud turul väärtpaberituru seaduse § 3 mõistes või muul lepinguriigi reguleeritud turul, mis on selle riigi poolt tunnustatud ja korrapäraselt korraldatav ning mille vahendusel on võimalik avalikkusel omandada või võõrandada väärtpabereid; 2) väärtpaberite või rahaturuinstrumentidega kaubeldakse kolmanda riigi väärtpaberibörsil või muul reguleeritud turul, mis on selle riigi poolt tunnustatud ja korrapäraselt korraldatav ning mille vahendusel on võimalik avalikkusel omandada või võõrandada väärtpabereid, ja see on Finantsinspektsiooni poolt heaks kiidetud või on nimetatud fondi tingimustes, põhikirjas või prospektis; 3) väärtpaberitega ei kaubelda reguleeritud turgudel, kuid emiteerimise tingimuste kohaselt võetakse need käesoleva lõike punktis 1 või 2 nimetatud riigi reguleeritud turul kauplemisele 12 kuu jooksul pärast väärtpaberite emiteerimist, ja selline reguleeritud turu valik on Finantsinspektsiooni poolt heaks kiidetud või on nimetatud fondi tingimustes või põhikirjas või prospektis.
(2) Eurofondi vara võib lisaks käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatule investeerida rahaturuinstrumentidesse, millega ei kaubelda reguleeritud turul (edaspidi reguleeritud turul mittekaubeldav rahaturuinstrument), kuid nende emissiooni või emitendi suhtes kehtivad piisavad investorikaitse nõuded, mis vastavad vähemalt ühele järgmistest tingimustest: 1) rahaturuinstrumendi on emiteerinud või taganud lepinguriik või lepinguriigi regionaalne või kohaliku omavalitsuse üksus, Euroopa Liit, lepinguriigi keskpank, Euroopa Keskpank, Euroopa Investeerimispank, kolmas riik või selle riigi osariik või rahvusvaheline organisatsioon, mille liige, aktsionär või osanik on lepinguriik; 2) rahaturuinstrumendi on emiteerinud isik, kelle emiteeritud mis tahes väärtpaberitega kaubeldakse reguleeritud turul; 3) rahaturuinstrumendi on emiteerinud või taganud lepinguriigis asutatud e-raha asutus, fondivalitseja, investeerimisühing, kindlustusandja, krediidiasutus, makseasutus või lepinguriigis asutatud muu isik, kelle suhtes kehtivate usaldatavusnõuete üle teostatakse finantsjärelevalvet vastavalt Euroopa Liidu õigusele; 4) rahaturuinstrumendi on emiteerinud või taganud käesoleva lõike punktis 3 nimetamata isik, kelle suhtes kehtivad usaldatavusnõuded ja kelle suhtes teostatav finantsjärelevalve vastab sama rangetele nõuetele, kui on sätestatud Euroopa Liidu õiguses; 5) rahaturuinstrumendi emitent kuulub teise lepinguriigi järelevalveasutuse poolt tunnustatud emitentide hulka vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2009/65/EÜ artikli 50 lõike 1 punkti h alapunktis 4 nimetatud tingimustele; 6) rahaturuinstrumendi emitent, eelkõige tema finantsseisund, tegevuse eesmärk ja emitendi usaldusväärsus, vastab Finantsinspektsiooni hinnangul käesoleva paragrahvi lõike 5 alusel kehtestatud valdkonna eest vastutava ministri määruses sätestatud tingimustele.
(3) Käesoleva paragrahvi lõike 2 punktis 4 sätestatud nõuded on täidetud, kui: 1) rahaturuinstrumendi emitent on asutatud G10 riikide (kümne grupi) hulka kuuluvas OECD liikmesriigis; 2) rahaturuinstrumendi emitendile on antud vähemalt investeerimisjärgu reiting; 3) rahaturuinstrumendi emitendi kohta koostatud üksikasjaliku analüüsi alusel võib tõendada, et emitendi suhtes kohaldatavad usaldatavusnõuded ja nende täitmise üle teostatav finantsjärelevalve on vähemalt sama range kui Euroopa Liidu õiguses sätestatu. Finantsinspektsioonil on õigus määrata, kas käesolevas punktis nimetatud isik vastab eelnimetatud nõuetele.
(4) Eurofondi vara võib investeerida ka käesoleva paragrahvi lõigetes 1 ja 2 nimetamata väärtpaberitesse või rahaturuinstrumentidesse kuni kümne protsendi ulatuses fondi vara väärtusest.
(5) Täpsemad nõuded rahaturuinstrumendi emitendile kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega.
(1) Fondivalitseja tegevus peab vastama õigusaktidele, fondivalitseja ja tema valitsetava fondi alusdokumendile ja valitsemislepingule ning lähtuma fondi investorite parimatest huvidest. (2) Fondivalitseja peab kohtlema fondi investoreid võrdsetel asjaoludel võrdselt, sealhulgas jagama neile võrdsetel alustel teavet ja dokumente, arvestades mitteavaliku fondi alusdokumendis sätestatud erisusi. (3) Fondivalitsejal on vastavalt fondi alusdokumendile, prospektile ja valitsemislepingule õigus fondi vara vallata, kasutada ja käsutada. (4) Fondivalitseja teeb lepingulise fondi varaga tehinguid oma nimel ja kõigi osakuomanike ühisel arvel (edaspidi lepingulise fondi arvel) ning aktsiaseltsifondi või usaldusfondi varaga fondi nimel ja arvel või vastavalt valitsemislepingule oma nimel ja fondi arvel. (5) Fondivalitseja näitab oma tegevuses üles piisavat asjatundlikkust, ausust, täpsust ja hoolikust ning väldib tehinguid, mille puhul tema huvid on vastuolus tema valitsetava fondi ja fondi investori ning fondivalitseja osutatavate teenuste muude klientide huvidega (edaspidi käesolevas osas huvide konflikt). Vältimatu huvide konflikti puhul tegutseb fondivalitseja fondi ja fondi investori ning fondivalitseja osutatavate teenuste muude klientide huvidest lähtuvalt. (6) Fondivalitseja kehtestab korra , mis võimaldab kindlaks teha kõigi tema valitsetavate fondide varaga seotud tehingute vastaspooled, tehingute laadi ning tegemise aja ja koha. Fondivalitseja tagab, et valitsetavate fondide vara investeeritakse fondi alusdokumendi ja prospekti ning kehtivate õigusaktide kohaselt. (7) Fondivalitseja võib väärtpaberiportfelli valitsemise teenuse osutamisel kliendi vara investeerida enda valitsetavasse fondi üksnes ulatuses, milles klient on talle kirjalikult vastava õiguse andnud. (8) Käesoleva seaduse §-s 307 nimetatud investeerimisteenust või kõrvalteenust osutavale fondivalitsejale kohaldatakse väärtpaberituru seaduse § 47 lõikes 9, § 791 lõigetes 2 ja 4, §-des 811, 823, 824, 826 ja 829–8216, § 85 lõikes 1, §-des 852, 854–872, 88–884, 891, 90, 901 ja 93 ning asjakohastes Euroopa Liidu õigusaktides sätestatut.
(1) Ühinemisloa saamiseks esitab ühendav fondivalitseja või esitavad ühinevad fondivalitsejad ühiselt Finantsinspektsioonile avalduse, millele lisatakse järgmised andmed ja dokumendid (avaldus, andmed ja dokumendid ühiselt edaspidi käesolevas jaotises taotlus): 1) ühinemisleping; 2) ühinemisaruanne; 3) ühinemisotsused, kui nende tegemine on nõutav; 4) vandeaudiitori aruanne; 5) äriplaan ühinemisele järgneva kolme aasta kohta; 6) käesoleva seaduse § 313 lõike 1 punktis 7 ja §-s 324 nimetatud andmed ning dokumendid; 7) fondivalitseja sise-eeskirjad. 8) Konkurentsiameti otsus koondumiseks loa andmise kohta, kui kohustus seda taotleda tuleneb konkurentsiseadusest, või ühendava fondivalitseja kinnitus, et ta on taotlenud Konkurentsiametilt koondumiseks luba ning on selle saanud konkurentsiseaduse § 27 lõike 5 alusel; 9) Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ameti otsus välisinvesteeringu loa andmise kohta, kui kohustus seda taotleda tuleneb välisinvesteeringu usaldusväärsuse hindamise seadusest, või ühendava fondivalitseja kinnitus, et ta on taotlenud Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ametilt välisinvesteeringu luba ning on selle saanud sama seaduse § 11 lõike 1 kohaselt. (2) Kui ühinemine toob kaasa fondivalitseja valitsetava avaliku fondi tingimuste või põhikirja muutmise, esitab ühendav fondivalitseja ka käesoleva seaduse §-s 37 nimetatud andmed ja dokumendid. (3) Kui fondivalitseja ühineb uue fondivalitseja asutamise teel, tuleb taotlusele lisada käesoleva seaduse §-s 313 nimetatud avaldus, andmed ja dokumendid fondivalitseja tegevusloa taotlemiseks.
(1) Käesolevas seaduses sätestatud fondi või fondivalitseja jagunemise, ümberkujundamise, ühinemise, lõpetamise, maksejõuetuse või pankrotiga seotud piirangute või nõuete teadvalt rikkumise eest −karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut5 000 000 eurot või kuni kahekordses väärteo tulemusel teenitud kasule või ära hoitud kahjule vastavas summas.
(2) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, −karistatakse rahatrahviga kuni 4005 000 000 eurot või kuni kahekordses väärteo tulemusel teenitud kasule või ära hoitud kahjule vastavas summas või kuni kümme protsenti juriidilise isiku või tema konsolideerimisgrupi konsolideeritud käibest.