(1) Käesoleva seadusega reguleeritakse kütuse- ja energiaturgu ning kütuse- ja energiamajanduse riiklikku järelevalvet. (2) Riikliku järelevalve erisused kütusena kasutatavate maavarade kaevandamisel sätestab käesolev seadus. Maavarade kaevandamist reguleeritakse maapõueseadusega (RT I 1994, 86/87, 1488; 1995, 75, 1321; 1996, 49, 953; 1997, 52, 833; 86, 1461; 93, 1562; 1998, 64/65, 1005; 1999, 10, 155; 54, 583; 95, 843; 2000, 54, 348; 102, 670). (3) Käesolevat seadust ei kohaldata kütuse- ja energiamajanduses kasutatavatele surve- ja tõsteseadmetele. Nende surve- ja tõsteseadmete kohta käiv regulatsioon kehtestatakse eraldi seadusega. (4) Käesolevat seadust ei kohaldata elektriohutuse tagamiseks kütuse- ja energiamajanduses. Elektriohutusalane regulatsioon kehtestatakse elektriohutusseadusega. (5) Käesolev seadus ei reguleeri soojusenergia müüki koguses alla 50 000 MWh majandusaastas.
(1) Käesolevas seaduses hõlmab mõiste kütus gaas-, tahke- ja vedelkütust, mille põlemisel eralduvat soojust kasutatakse energiaallikana. (2) Käesolevas seaduses kasutatakse mõistet energia elektri- ja soojusenergia ühisnimetusena. (3) Käesolevas seaduses kasutatakse mõistet võrgugaas gaaskütuse tähenduses, mida edastatakse tarbijani torujuhtmete süsteemi abil. (4) Käesolevas seaduses kütuse kohta sätestatut ei rakendata turba ja biokütuse suhtes. (5) Käesolevas seaduses käsitatakse biokütusena puitu ja puidutöötlemise jäätmeid, energeetilisi põllukultuure, energiaallikana kasutatavaid jäätmeid ning biogaasi (sealhulgas prügila gaasi). (6) Käesolevas seaduses käsitatakse kütuse impordina kütuse sissevedu vabasse ringlusse lubamise tolliprotseduuriga tolliseadustiku tähenduses.
(1) Kütuseettevõtja on ettevõtja, kes tegeleb kütuse tootmise, töötlemise, ladustamise, müügi, ekspordi, impordi või vedelkütuse või gaasi edastamise või jaotamisega vastava võrgu kaudu. (2) Energiaettevõtja on ettevõtja, kes tegeleb energia tootmise, muundamise, salvestamise, edastamise, jaotamise, müügi, ekspordi, impordi või transiidiga.
(1) Kütuseseade ja -ehitis on käesoleva seaduse tähenduses seade kütuse tootmiseks, töötlemiseks, ladustamiseks, edastamiseks, jaotamiseks, mõõtmiseks, müümiseks või tarbimiseks. (2) Energiaseade ja -ehitis on käesoleva seaduse tähenduses seade energia tootmiseks, salvestamiseks, muundamiseks (sealhulgas kütuse põletamiseks), transformeerimiseks, edastamiseks, jaotamiseks, mõõtmiseks, müümiseks või tarbimiseks. (3) Ehitise (hoone ja rajatise) mõiste, mis on sätestatud planeerimis- ja ehitusseaduses (RT I 1995, 59, 1006; 1996, 36, 738; 49, 953; 1999, 27, 380; 29, 398 ja 399; 95, 843; 2000, 54, 348; 2001, 42, 234), hõlmab käesolevas seaduses ka sisepaigaldise, mille all mõistetakse hoonesse paigaldatud ja omavahel ühendatud seadmete kogumit. (4) Kasutatavad kütuse- ja energiaseadmed ning kütuse- ja energiaehitised peavad vastama õigusaktides sätestatud tehnilistele ja ohutusnõuetele.
(1) Vedelkütuste kvaliteedinõuded kehtestatakse majandusministri määrusega. Kvaliteedinõuded kehtestatakse ainult määruses nimetatud kütustele. (2) Vedelkütuse vastavust kehtestatud kvaliteedinõuetele tõendatakse volitatud asutuse poolt väljaantud vedelkütuse vastavussertifikaadiga. Vastavussertifikaadi vormi ja väljaandmise korra kehtestab majandusminister. (3) Volitatud asutus käesoleva seaduse tähenduses on isik, kellele käesoleva paragrahvi lõikes 4 sätestatud korras on antud õigus tegutseda vedelkütuse sertifitseerimiseks volitatud asutusena. Volitatud asutusena tegutsemise õiguse võib anda vedelkütuse sertifitseerimiseks akrediteeritud asutusele. (4) Isikule vedelkütuse sertifitseerimiseks volitatud asutusena tegutsemise õiguse andmise, volitatud asutusena tegutsemise, tema üle riikliku järelevalve korraldamise ja tegutsemisõiguse äravõtmise korral kohaldatakse toote nõuetele vastavuse tõendamise seaduse (RT I 1999, 92, 825) sätteid. (5) Õigus tegutseda vedelkütuse sertifitseerimiseks volitatud asutusena antakse tähtajaliselt kuni viieks aastaks. Volitatud asutus peab tagama tema poolt tekitatud kahju hüvitamise. (6) Vedelkütuse importimisel on importija kohustatud esitama tollile vedelkütuse vastavussertifikaadi. Kvaliteedinõuetele mittevastava vedelkütuse import, ladustamine ja müük on keelatud. Vastavussertifikaadita on lubatud kütust importida kütuseaktsiisi seaduses (RT I 1993, 38, 563; 1996, 90, 1613; 1997, 73, 1201; 77, 1314; 1998, 57, 862; 1999, 10, 158; 2000, 33, 199; 59, 380) sätestatud maksuvabas koguses. (7) Vedelkütuse tootja, töötleja, ladustaja või müüja on kohustatud järelevalveasutuse nõudmisel esitama oma valduses oleva vedelkütuse vastavussertifikaadi ja võimaldama vedelkütuse vastavuse kontrollimist kehtestatud kvaliteedinõuetele.
-
[Kehtetud]
(1) Käesoleva seaduse ja ettevõtja turuloa tingimuste täitmise üle teostab järelevalvet ja vajaduse korral tunnistab turuloa kehtetuks Energiaturu Inspektsioon. (2) Energiaturu Inspektsioonil on õigus tunnistada turuluba kehtetuks, kui: 1) loa omanik on rikkunud käesolevat seadust või selle alusel kehtestatud õigusakti; 2) maksuhalduri teatel on loa omanik korduvalt rikkunud maksuseadusi või tolliseaduse § 65 lõike 1 punktides 2 ja 3 nimetatud tollieeskirju; 3) loa omanik ei ole loas märgitud tegevusalal alustanud tegevust 12 kuu jooksul loas sätestatud tähtajast arvates; 4) loa omanik seda taotleb. (3) Ettevõtja lõpetamisel kaotab temale antud turuluba kehtivuse.
(1) Kütuse- ja energiaettevõtjad on kohustatud soodustama tarbijate tegevust kütuse ja energia säästmisel. (2) Kütuse ja energia tootmine, edastamine, muundamine ja jaotamine tuleb korraldada nii, etsellesttulenevad keskkonnakahjustused ei ületaks rahvusvaheliste lepingute ja keskkonnaalaste õigusaktidega kehtestatud piire. (3) Energiakasutuse efektiivsuse tõstmiseks, keskkonna kvaliteedi säilitamiseks ja looduslike ressursside ratsionaalseks kasutamiseks kinnitab Vabariigi Valitsus energiasäästu sihtprogrammi.
(1) Tarbijate varustamine energia, vedelkütuse ja võrgugaasiga peab olema pidev, kui ei ole kokku lepitud teisiti. (2) [Kehtetu]
(1) Kütuse- või energiaettevõtjale, kelle tegevus või tegevusetus võib põhjustada tarbijate kütuse või energiaga varustamise vähenemise või katkemise või vähendab Eesti elektrisüsteemi töökindlust, paneb Energiaturu Inspektsioon tegevus- ja arenduskohustuse. (2) Tegevus- ja arenduskohustus on käesolevas seaduses turuloaga kaasnev lisatingimus, mis vormistatakse lepingu kujul Energiaturu Inspektsiooni ja turuluba omava või taotleva ettevõtja vahel. (3) Ettevõtja kohustub oma tegevuspiirkonnas paiknevate kütuse- ja energiaseadmete ning kütuse- ja energiaehitiste tootmisvõimsust või varustuskindlust säilitama või muutma lepingus ettenähtud määral ning tähtaegadel. (4) Energiaturu Inspektsioon arvestab ettevõtja poolt käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud lepingu täitmiseks tehtud õigustatud ja põhjendatud kulutusi toodangu hinna ja müügitingimuste kooskõlastamisel.
(1) Kütuse- ja energiamajanduse pikaajalise riikliku arengukava esitab Vabariigi Valitsus olulise tähtsusega riigielu küsimusena Riigikogule kinnitamiseks. Arengukavas peab ette nägema ka Eesti elektrisüsteemi töö sünkroniseerimise ja koostöö Euroopa Liidu liikmesriikide elektrisüsteemidega. (2) Turuluba omavad kütuse- ja energiaettevõtjad on kohustatud esitama Majandusministeeriumile tema taotlusel pikaajalise riikliku arengukava koostamiseks vajalikke andmeid.
(1) Käesolevas seaduses kasutatakse mõistet võrguettevõtja, määratlemaks ettevõtjat, kelle omandis või valduses on elektriliin või -võrk, soojustorustik või -võrk, gaasitorustik või -võrk, vedelkütuse torustik või -võrk ning mille kaudu edastatakse või jaotatakse elektrit, soojust, võrgugaasi või vedelkütust. 1 (1¹) Võrguks käesoleva seaduse tähenduses ei loeta ehitisse paigaldatud omavahel ühendatud seadmeid, elektriliine või torustikku (ja nendega ühendatud seadmeid), mille kaudu jaotatakse energiat või võrgugaasi ühe kinnisasja või vallasasjaks oleva ehitise ja selle teenindamiseks vajaliku maa piires. (2) Võrguettevõtja tegevuspiirkond on turuloaga määratud piirkond, kus asuvad tema omandis või valduses olevad energia-, gaasi- või vedelkütusevõrgud, või piirkond, mille suhtes ettevõtjale on pandud tegevus- ja arenduskohustus. Võrguettevõtjal võib olla mitu tegevuspiirkonda. (3) Võrguettevõtja vastutab tema omandis või valduses oleva võrgu toimimise, korrasoleku ja arendamise eest. (4) Võrguettevõtja peab arendama tema omandis või valduses olevat energia-, vedelkütuse- ja gaasivõrku selliselt, et oleks tagatud kõigi võrguettevõtja tegevuspiirkonnas olevate tarbijate ja energiaettevõtjate võrku ühendamine vastavalt käesoleva seaduse §-le 16 ning energia, vedelkütuse või võrgugaasiga varustamine. (5) Energia-, vedelkütuse- või gaasivõrguga ühendatud seadmed ja võrgud ei tohi häirida teisi võrke ja tarbijaid.
¹.
(1) Võrguettevõtja peab võimaldama tema omandis või valduses oleva võrguga liitumise (sealhulgas võrguühenduse kasutamise) kõigile tema tegevuspiirkonnas asuvaile ning käesoleva seaduse ja teiste õigusaktidega kehtestatud nõuetele vastavatele tarbijatele, tootjatele ning energia- või gaasivõrguettevõtjatele. (2) Võrguettevõtjal on õigus võtta võrguga liitujatelt põhjendatud liitumistasu, mis on arvestatud vastavalt käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud korrale. (3) Elektrivõrguga liitumise ja liitumistasu arvestamise korra, soojusvõrguga liitumise ja liitumistasu arvestamise korra ning gaasivõrguga liitumise ja liitumistasu arvestamise korra kehtestab Vabariigi Valitsus. (4) Liitumispunkt on energiaseadme või -seadmete ühenduskoht võrguga, millest lähtudes määratakse võrgu teeninduspiir ning võrguga liituja (tarbija või energiaettevõtja) ja võrguettevõtja vastutus, kui lepingus ei ole sätestatud teisiti. (5) Võrguettevõtjal on õigus katkestada võrguühendus liitumispunktis või energia edastamine või jaotamine ette teatamata, kui on ohustatud inimese elu ja tervis, vara või keskkond. (6) Võrguettevõtjal on õigus katkestada võrguühendus või energia edastamine või jaotamine, teatades sellest kirjalikult ette vähemalt seitse päeva, kui: 1) tarbija või energiaettevõtja kasutab energiaseadmeid, mis halvendavad energia kvaliteeti või varustuskindlust võrguettevõtja võrgus; 2) on takistatud võrguettevõtja ligipääs tarbija või energiaettevõtja omandis või valduses oleval territooriumil asuvale mõõtesüsteemile selle kontrollimiseks või asendamiseks või oma energiaseadmete käitamiseks vajalike tööde tegemiseks; 3) tarbija või energiaettevõtja võlgneb energia või võrguteenuse kasutamise eest. (7) Võrguühendus liitumispunktis taastatakse lepingu kohaselt pärast katkestus- ning taasühenduskulude tasumist tingimusel, etlepingei ole lõpetatud.
Energiat ja kütust müüakse ning võrguteenust osutatakse lepingu alusel, milles määratakse müüdava kütuse ja energia kogus, kvaliteet, varustamiskindlus, hind või hinna määramise põhimõtted, poolte kohustused, vastutus ning muud lepingutingimused.
(1) Suurtarbijad käesoleva seaduse tähenduses: 1) elektri- ja soojusenergia suurtarbija määratluse kehtestab Vabariigi Valitsus, lähtudes tema tarbimisvõimsusest ja tema poolt aastas oma tarbeks tarbitava energia kogusest; 2) [kehtetu] 3) gaasi suurtarbija on tarbija, kes kasutab gaasi tööstuses või kaugkütte katlamajas; 4) vedelkütuse suurtarbija on käesoleva seaduse tähenduses iga vedelkütuse võrgust tarbija. (2) Käesoleva paragrahvi lõike 1 punktides 1 ja 3 loetlemata tarbijad on väiketarbijad. (3) Võrguga ühendatud suurtarbijal on õigus osta energiat või gaasi võrgu tehniliste võimaluste piires igalt Eesti Vabariigi territooriumil tegutsevalt energia- või võrguettevõtjalt. (4) Väiketarbijad ostavad energiat või võrgugaasi neid teenindavalt võrguettevõtjalt või käesoleva paragrahvi lõikes 6 nimetatud energia tootjalt. Kohaliku omavalitsuse volikogu ettepanekul võib võrguettevõtja tegevuspiirkonnas moodustada mitu müügipiirkonda. Ühes müügipiirkonnas kehtestatakse samasse tarbijagruppi kuuluvatele tarbijatele ühtsed tariifid. (5) Energia tootjal on õigus müüa energiat võrgu tehniliste võimaluste piires igale Eesti Vabariigi territooriumil paiknevale suurtarbijale ning võrguettevõtjale, kui viimane kasutab seda edasimüügiks oma võrguga ühendatud suurtarbijatele. (6) Kui energia tootja installeeritud energiaseadmete elektriline võimsus energia tootja kohta ei ületa 10 MW ning kui elektrienergia tootmine toimub soojuse ja elektrienergia koostootmise protsessis või alternatiivselt käesoleva seaduse § 281 tähenduses, on tal õigus igale tarbijale selle tarbijaga sõlmitud lepingu alusel müüa elektrienergiat vahetult või võrgu tehniliste võimaluste piires võrgu kaudu. (7) Energiaettevõtjad ja suurtarbijad on kohustatud tagama, et nende energiatoodang ja -hanked võrduksid nende energiamüügi ja -tarbimisega igal ajahetkel.
(1) Turgu valitseva kütuse- või energiaettevõtja määratlus vastab konkurentsiseaduse (RT I 2001, 56, 332; 93, 565) §-s 13 toodud turguvalitseva ettevõtja määratlusele. 1 (1¹) Turgu valitsevas seisundis olev energia tootja võib samaaegselt olla võrguettevõtja ja müüa omatoodetud energiat tema valduses oleva võrgu kaudu ainult siis, kui puuduvad teised energia tootjad, kes sooviksid müüa energiat sama võrgu kaudu, või puuduvad suurtarbijad, kes sooviksid osta energiat sama võrgu kaudu mõnelt teiselt energia tootjalt. 1 (1²) [kehtetu] (2) Turgu valitsev kütuse- või energiaettevõtja peab müüma kütust, energiat ja nendega seotud teenuseid Energiaturu Inspektsiooniga kooskõlastatud hinna ja tariifi alusel. Energiaturu Inspektsiooniga kooskõlastatud hinnad ja tariifid koos nendele lisanduvate maksudega avalikustatakse vähemalt kuus kuud enne nende kehtima hakkamist, ka vähemalt ühes üleriigilise levikuga päevalehes. Kuuekuulist avalikustamise nõuet ei kohaldata hindade ja tariifide alandamise korral. Hindade ja tariifide kooskõlastamise ja avalikustamise nõuet ei kohaldata energia ja gaasi müügil suurtarbijatele, välja arvatud juhul, kui energiat müüakse lepingu alusel, mille kestus on üle viie aasta. (3) Turgu valitsev kütuse- või energiaettevõtja peab Energiaturu Inspektsiooni nõudel põhjendama rakendatavate hindade ja tariifide moodustumise põhimõtteid. (4) Kauba või teenuse põhjendatud hindade ja tariifide ning muude müügitingimuste all mõeldakse müügitingimusi, mis vastavad ressursside ratsionaalsele kasutamisele, ei sisalda tegevusalade ristsubsideerimist, tagavad energiaettevõtte vajaliku arengu ja mõistliku kasumi ning tarbija seaduslikud õigused kütust ja energiat tarbida. (5) Turgu valitseva kütuse- või energiaettevõtja kauba hinnad ja teenuste tariifid tuleb kujundada selliselt, et oleks tagatud: 1) tegevuseks vajalike tootmiskulude katmine; 2) investeeringud tegevus- ja arenduskohustuse täitmiseks; 3) keskkonnakaitsetingimuste täitmine; 4) kvaliteedi- ja ohutusnõuete täitmine; 5) põhjendatud tulukus. (6) Turgu valitsev kütuse- ja energiaettevõtja peab oma raamatupidamises eristama kütuse või energia tootmise, edastamise, jaotamise, müümise ning nendega seotud teenuste osutamise. (7) Turgu valitsev kütuse- või energiaettevõtja peab Energiaturu Inspektsiooni nõudel lubama oma raamatupidamise kontrollimist ning andma finantsmajandusliku tegevuse kohta vajalikke selgitusi. (8) Turgu valitsev kütuse- või energiaettevõtja esitab igal aastal Energiaturu Inspektsioonile oma majandusaasta auditeeritud aruande kuue kuu jooksul pärast majandusaasta lõppu. (9) Kaubad ja teenused, mille osas ettevõtja on turgu valitsev, sätestatakse ettevõtja turuloas. (10) Müüjast sõltumatute hinnategurite muutumisel võib turgu valitsev kütuse- või energiaettevõtja korrigeerida kaupade hindu ja teenuste tariife Energiaturu Inspektsiooniga kooskõlastatud valemi alusel.
(1) Elektrisüsteem on elektri tootmise, edastamise ja jaotamise tehniline süsteem, mille moodustavad riigi territooriumil asuvad elektrijaamad, neid üksteisega, tarbijatega ning teiste riikide elektrisüsteemidega ühendav elektrivõrk koos vastavate juhtimis-, kaitse- ja sidesüsteemidega. Elektrisüsteemi elektrivõrk koosneb põhivõrgust ja jaotusvõrkudest. (2) Elektrisüsteem peab pidevalt toimima ühtse süsteemina, vastama töökindluse ja optimaalsuse nõuetele ning tagama tarbijate katkematu varustamise kvaliteedinõuetele vastava elektrienergiaga. (3) Elektrisüsteemi tehnilist talitlust juhib elektrisüsteemi põhivõrguettevõtte koosseisus olev juhtimiskeskus.
(1) Elektrisüsteemi juhtimiskeskus tegutseb käesolevast seadusest ja teistest õigusaktidest tulenevate volituste alusel. (2) Elektrisüsteemi juhtimiskeskuse poolt käesolevas seaduses ettenähtud volituste piirides antud korraldused on kohustuslikud kõigile Eesti elektrisüsteemi ühendatud energiaettevõtjatele. (3) Elektrisüsteemi juhtimiskeskuse korralduste täitmisest tulenevate energiaettevõtjale tekkivate tulude ja kulude arvestuse ja jaotamise põhimõtted kinnitatakse majandusministri määrusega. (4) Elektrisüsteemi juhtimiskeskus: 1) juhib ja seirab riigi elektrisüsteemi ühendatud elektrijaamade, põhivõrgu ning jaotusvõrkude ühist paralleeltööd, korraldab ja jälgib lülimisi ning elektrisüsteemis tekkinud häirete ja avariide kõrvaldamist põhivõrgus; 2) koordineerib tehnilist koostööd riigi elektrisüsteemiga eritingimustel liitunud tarbijate ja teiste riikide elektrisüsteemidega; 3) koordineerib elektrisüsteemi kaitse- ja automaatikasüsteemide tööd elektrijaamades, -võrkudes, põhivõrgust toidetavate tarbijate juures ning kooskõlastab kaitse- ja automaatikasüsteemid teiste riikide elektrisüsteemidega; 4) annab korraldusi energiabilansi hoidmisel erakorralistes olukordades tarbimise piiramiseks vastavalt majandusministri määrusega igal aastal kinnitatavale graafikule. (5) Elektrisüsteemi juhtimiskeskusel on õigus saada energiaettevõtjatelt, põhivõrguga ühendatud suurtarbijatelt ning kohalikult omavalitsuselt andmeid, mis on vajalikud käesolevas seaduses ja sellest tulenevates õigusaktides ettenähtud ülesannete täitmiseks. (6) Elektrisüsteemi juhtimiskeskusel on õigus võtta ettevõtjalt, kelle elektriseadmed (elektrijaamad, -võrgud või nende osad) kuuluvad elektrisüsteemi, oma ülesannete täitmiseks Energiaturu Inspektsiooniga kooskõlastatud ja lepingus fikseeritud tingimustel teenustasu.
(1) Põhivõrk on kõrgepingevõrk pingega 110 kV ja üle. Põhivõrguettevõtja, kellele kuulub põhivõrk, ülesandeks on ühendada suuremaid elektri- ja alajaamu ühtseks elektrisüsteemiks, mis võib olla ühendatud teiste riikide põhivõrkudega, ning edastada elektrienergiat põhivõrguga ühendatud jaotusvõrkudele ja tarbijatele. (2) Ettevõtjad, kelle elektriseadmed on ühendatud põhivõrguga, sõlmivad põhivõrguettevõtjaga lepingu. (3) [Kehtetu]
(1) Jaotusvõrk on madal- või keskpingevõrk pingega 110 kV ja alla. Jaotusvõrguettevõtja, kellele kuulub madal- või keskpingevõrk, ülesandeks on tarbijatele elektrienergia jaotamine, müümine ning elektrienergia jaotamisega seotud teenuste osutamine. (2) Isikud, kelle elektriseadmed on ühendatud jaotusvõrguga, sõlmivad jaotusvõrguettevõtjaga lepingu, milles määratakse poolte õigused ja kohustused, elektrienergiahinna ja osutatavate teenuste tariifide määramise põhimõtted ning teenuste eest tasumise kord.
Kütuse- ja energiamajanduse riiklikku järelevalvet teostavad: 1) Tehnilise Järelevalve Inspektsioon; 2) Energiaturu Inspektsioon; 3) kütuse impordil Tolliamet; 4) vedelkütuse müügil Tarbijakaitseamet.
(1) Tehnilise Järelevalve Inspektsioon on Majandusministeeriumi valitsemisalas olev valitsusasutus, kelle pädevusse energeetika valdkonnas kuulub: 1) kütuse- ja energiaseadmete ning kütuse- ja energiaehitiste tehniline ja ohutusalane järelevalve; 2)-3) [kehtetud] 4) tehniliste normide ja standardite väljatöötamine; 5) tehnilist kontrolli vajavate seadmete andmepanga pidamine; 6) [kehtetu] (2) Tehnilise Järelevalve Inspektsioonil on käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud ülesannete täitmiseks õigus: 1) saada energia- ja kütuseettevõtjatelt ning energia- ja kütuseseadmete projekteerijatelt, valmistajatelt, paigaldajatelt, ehitajatelt, hooldajatelt, remontijatelt ja tarnijatelt andmeid, mis on vajalikud käesolevas seaduses ja selle alusel kehtestatud õigusaktides sätestatud ülesannete täitmiseks; 2) teha oma pädevuse piires kohustuslikke ettekirjutusi käesoleva seaduse ja selle alusel kehtestatud õigusaktide sätete rikkumise lõpetamiseks ja rikkumisega tekitatud tagajärgede kõrvaldamiseks; 3) keelata õigusaktides sätestatud ohutusnõuetele mittevastavate energia- ja kütuseseadmete paigaldamine ja tarnimine ning ohtlike seadmete kasutamine; 4) määrata käesolevas seaduses ja selle alusel kehtestatud õigusaktides ettenähtud karistusi; 5) esindada Eesti Vabariiki õigusaktidega ettenähtud korras rahvusvahelistes organisatsioonides ning teha koostööd välisriikide tehnilise järelevalve asutustega.
(1) Kütuse- või energiaseadme, sisepaigaldise või kütuse- ja energiaehitise tahtliku purustamise või rikkumisega või kütuse või energia omavolilise tarbimisega või vastavate mõõteriistade näitude moonutamisega või töökaitse-eeskirjade rikkumisega tekitatud kahju hüvitab kahju tekitanud isik. (2) Energia või võrgugaasi omavoliliseks tarbimiseks on: 1) arvestusseadmete rikkumine või näidu moonutamine; 2) mõõtmata ühenduselt tarbimine; 3) energia või võrgugaasi tarbimine ilma vastava lepinguta; 4) arvestilt või arvestussüsteemidelt plommide eemaldamine. (3) Kahju suuruse määramisel arvestatakse lisaks varalisele kahjule (kulutused seadmete ja ehitiste ennistamiseks) kütuse või energia tootmata või tarbimata jäämisest tingitud kahju. (4) Kahju suuruse määramisega kaasnevad kulud kannab kahju tekitaja. (5) Omavoliliselt tarbitud kütuse- ja energiakoguse ning maksumuse määramise juhend kinnitatakse majandusministri määrusega.
Riigile strateegiliselt tähtsate äriühingute nimekirja kantud elektrijaamade baasil asutatud äriühingutes säilitatakse riigi osalus aktsiakapitalis vähemalt 51%.
(1) Turgu valitseval energiaettevõtjal on kohustus osta elektrienergiat tema võrguga ühendatud ettevõtjalt, kes toodab seda vee-, tuule- või päikeseenergiast või biokütusest. (2) Käesoleva paragrahvi lõike 1 alusel kohustatud energiaettevõtja ostab alternatiivselt toodetud elektrienergia hinnaga, mis moodustab 90 protsenti kodutarbija põhitariifist, juhul kui Eesti Vabariigis alternatiivselt toodetud elektrienergia müügimaht ei ületa 2 protsenti eelmisel aastal Eesti Vabariigis kasulikult tarbitud elektrienergia kogusest. Kui alternatiivselt toodetud elektrienergia müügimaht ületab 2 protsenti eelmisel aastal Eesti Vabariigis kasulikult tarbitud elektrienergia kogusest, kinnitab Energiaturu Inspektsioon võrguettevõtjale konkreetse ostuhinna vahemikus 60-90 protsenti kodutarbija põhitariifist. (3) Alternatiivselt toodetud elektrienergia ostukohustust ei rakendata, kui: 1) alternatiivse elektrienergia tootja müüb elektrienergiat käesoleva seaduse § 18 lõike 6 alusel; 2) alternatiivselt toodetud elektrienergia tehnilised parameetrid ei võimalda elektrisüsteemi toimimist vastavalt käesoleva seaduse § 20 lõikes 2 sätestatule.
[Kehtetu]
-
(1) Käesoleva seaduse §-des 341–343 sätestatud väärtegudele kohaldatakse karistusseadustiku (RT I 2001, 61, 364) üldosa ja väärteomenetluse seadustiku (RT I 2002, 50, 313) sätteid. (2) Käesoleva seaduse §-s 342 sätestatud väärteo kohtuväline menetleja on politseiprefektuur ja §-des 341 –343 sätestatud väärtegude kohtuväline menetleja on: 1) Energiaturu Inspektsioon; 2) Tehnilise Järelevalve Inspektsioon; 3) Tarbijakaitseamet.
-
[Käesolevast tekstist välja jäetud]
(1) Kuni 1999. aasta 31. detsembrini on Energiaturu Inspektsioonil Vabariigi Valitsuse volitusel õigus kinnitada turgu valitseva elektrienergiaettevõtja poolt rakendatavad hinnad. 1 (1¹) Käesoleva seaduse §-s 51 nimetatud vedelkütuse vastavussertifikaadi väljastamise õigus on 2001. aasta 1. oktoobrini järgmistel asutustel: 1) tunnustatud katselaboritel, kellel on Standardiameti poolt väljaantud kehtiv tunnustamist tõendav tunnistus antud valdkonnas; 2) katselaboritel, kellel on Eesti Akrediteerimiskeskuse poolt väljaantud kehtiv erialast kompetentsust kinnitav tunnistus või akrediteerimistunnistus antud valdkonnas; 3) sertifitseerimisasutustel, kellel on Standardiameti poolt väljaantud kehtiv tunnustamist tõendav tunnistus või Eesti Akrediteerimiskeskuse poolt väljaantud kehtiv erialast kompetentsust kinnitav tunnistus või akrediteerimistunnistus antud valdkonnas. (2) [kehtetu] 2 (2¹) Energiaettevõtjal tuleb oma tegevus viia vastavusse käesoleva seaduse § 19 lõike 11 nõuetega 1999. aasta 1. juuliks. 2 (2²) Ettevõtjale, kellel on käesoleva seaduse alusel antud kehtiv turuluba vedelkütuse müügiks ja impordiks, kohaldatakse käesoleva seaduse § 91 lõigetes 5 ja 6 sätestatud nõudeid alates 2003. aasta 1. jaanuarist. 2 (2³) Ettevõtja, kellel on käesoleva seaduse alusel antud turuluba vedelkütuse müügiks ja impordiks, mille kehtivus lõpeb enne 2003. aasta 1. jaanuari ja kes ei vasta käesoleva seaduse § 91 lõigetes 5 ja 6 sätestatud tingimustele, võib esitada loa kehtivuse lõppemisel Energiaturu Inspektsioonile taotluse turuloa saamiseks kehtivusega kuni 2003. aasta 1. jaanuarini. (3) Käesoleva seaduse § 13 lõikes 1 nimetatud arengukava esitab Vabariigi Valitsus kinnitamiseks Riigikogule 1997. aasta 1. novembriks. (4) Käesolev seadus jõustub 1998. aasta 1. jaanuaril.