(1) Käesolev seadus kehtib Eesti kohtu juures asuvasse laevakinnistusraamatusse kantud laevade ja ehitatavate laevade (kinnistatud laev) kohta, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti.
(2) Asjaõiguste tekkimine, muutmine ja lõppemine kinnistatud laevale toimub vastavalt käesolevale seadusele.
(3) Merivõlgade tekkimine ja lõppemine toimub vastavalt käesolevale seadusele ja rahvusvahelisele merivõlgade ja pantide konventsioonile, millega Eesti on ühinenud, sõltumata sellest, kas merivõlaga tagatud nõue on suunatud kinnistatud või kinnistamata laeva vastu.
(4) Nii kinnistatud kui ka kinnistamata laeva arestimine merinõude ja hagi tagamiseks toimub vastavalt käesolevale seadusele ja rahvusvahelisele laevade arestimise konventsioonile, millega Eesti on ühinenud.
Laevahüpoteegi kanne peab sisaldama järgmisi andmeid: 1) hüpoteegipidaja; 2) laevahüpoteegi rahaline suurus; 3) --4) 5) laevahüpoteegi liik, kui on tegemist ühishüpoteegiga.
(1) Merivõlg on seaduse alusel tekkiv pant laevale seadusega sätestatud nõuete tagamiseks.
(2) Merivõlg tekib laeva kasutamisega seotud nõude tekkimisega laeva omaniku, reederi (isiklaevapereta prahtija, kes laeva oma nimel kasutab)haldaja või kaptenikäitaja vastu.
(3) Merivõlga ei kanta laevakinnistusraamatusse.
(1) Piisava tagatise andmisel rahuldavas vormis võibvabastab kohus laeva arestist vabastada. Laeva ei või arestist vabastada, kui laev arestiti käesoleva seaduse § 781 punktides 18 ja 19 loetletud merinõuete tagamiseks. Sellisel juhul võib kohus lubada laeva valdajal jätkata äritegevust või muul moel laeva kasutamist laeva aresti ajal.
(2) Kui pooled ei jõua kokkuleppele tagatise piisavuse ja vormi osas, määrab need kohus, ületamata seejuures arestitud laeva väärtust.
(3) Taotlust aresti või muu tagatise asendamiseks ei käsitata vastutuse tunnistamisena, piiramisena ega kaitsest loobumisena
–
[Käesolevast tekstist välja jäetud.]