(1) Käesoleva seaduse põhieesmärk on välisõhu kvaliteedi säilitamine piirkondades, kus see on hea, ja välisõhu kvaliteedi parandamine piirkondades, kus see ei vasta käesolevas seaduses sätestatud nõuetele. (2) Käesolev seadus reguleerib tegevust, millega kaasneb välisõhu keemiline või füüsikaline mõjutamine, osoonikihi kahjustamine või kliimamuutust põhjustavate tegurite ilmnemine. (3) Käesolevas seaduses ettenähtud haldusmenetlusele kohaldatakse haldusmenetluse seaduse sätteid, arvestades käesoleva seaduse erisusi.
Välisõhk on troposfääri hooneväline õhk, välja arvatud õhk töökeskkonnas.
Välisõhu keemiline mõjutamine on puhta välisõhu koostise muutmine saasteainete õhku eraldamisega.
Saasteaine on igasugune välisõhus olev aine, mis võib kahjustada inimese tervist või keskkonda.
Välisõhu füüsikaline mõjutamine on mõjutamine müra, ioniseeriva ning ioniseeriva toimeta kiirguse, infra- ja ultraheliga.
Ebasoodsad ilmastikutingimused käesoleva seaduse tähenduses on maapinnalähedases õhukihis saasteainete akumuleerumist soodustavad tingimused, nagu omavahelises koostoimes temperatuuri inversioon vahetult maapinnalähedases õhukihis, vertikaalse turbulentsi puudumine ja tuulekiirus null kuni kaks meetrit sekundis.
(1) Heide käesoleva seaduse tähenduses on saasteallikast saasteaine, lõhna, müra, infra- või ultraheli otsene või kaudne välisõhku heitmine. (2) Äkkheide käesoleva seaduse tähenduses on paiksest saasteallikast välisõhku eralduva saasteaine järsult suurenenud ühekordne heide, mis võib põhjustada käesoleva seaduse §-de 26 ja 27 alusel inimese tervise kaitseks selle saasteaine kohta kehtestatud välisõhu saastatuse taseme ühe tunni keskmise piirväärtuse lühiajalise ületamise. (3) Tehnoloogiline äkkheide käesoleva seaduse tähenduses on tehnoloogiast põhjustatud, sealhulgas seadme käivitamise ja seiskamise ajal tekkiv perioodiline äkkheide, mille kestus on ette nähtud tootmisprotsessi tehnoloogia reglemendis ja mis ei tohi üldjuhul olla rohkem kui kolm korda suurem heitkogusest, mis on lubatud seadme normaalsel töörežiimil. (4) Avariiline äkkheide käesoleva seaduse tähenduses on tehniliste süsteemide, püüdeseadmete või tootmistehnoloogia rikke tõttu tekkinud planeerimata äkkheide.
Välisõhu saastatuse tase on saasteaine kogus, mis kindla ajavahemiku jooksul sisaldub välisõhu ruumalaühikus 293 kelvini juures või sadestub välisõhust pinna ühele ruutmeetrile.
Kohustuslikult saavutatav välisõhu saastatuse taseme piirmäär, mille eesmärk on vähendada saasteainekahjulikku mõju inimese tervisele, on keskmise kokkupuute näitaja põhjal määratud saasteaine kogus välisõhu ruumalaühikus.
Saastetaluvuse piirmäär on protsent saastatuse taseme piirväärtusest, mille võrra käesolevas seaduses sätestatud tingimustel võib kehtestatud piirväärtust ajutiselt ületada.
Saasteaine sisalduse häiretase on saasteaine kogus välisõhu ruumalaühikus, mille ületamisel ka lühiajaline mõju seab ohtu inimese tervise ning mille juures tuleb kohe rakendada meetmeid inimese tervise kaitseks.
Saasteaine sisaldusest teavitamise tase on selline saastatuse tase, millest alates teavitab pideva seire teostaja elanikkonda või elanikkonna tundlikke gruppe kaitsemeetmete rakendamise vajadusest. Elanikkonna tundlikud grupid on lapsed, haiged, vanurid ja rasedad.
Saastatuse taseme sihtväärtus on saasteaine kogus välisõhu ruumalaühikus, milleni tuleb jõuda kas kindlaksmääratud aja jooksul või võimalikult kiiresti ja mille eesmärk on parendada välisõhu kvaliteeti ja vältida kahjulikku mõju inimese tervisele.
(1) Välisõhu kvaliteeti iseloomustavad välisõhu koostise omadused, mida hinnatakse välisõhu saastatuse tasemest lähtudes. (2) Välisõhu kvaliteedi hindamine on välisõhu saastatuse taseme mõõtmine, arvutamine, objektiivne hindamine või prognoosimine. (3) Välisõhu kvaliteedi hindamisel võetakse arvesse järgmisi näitajaid: 1) saasteaine kahjuliku toime võimalikkust, saasteaine ohtlikkust kemikaaliseaduse tähenduses ning saasteainete esinemissagedust ja eriti nende saasteainete toimet, millel on pöördumatu mõju inimese tervisele ja keskkonnale tervikuna; 2) saasteaine sisaldust välisõhus; 3) saasteaine sisaldusega kaasnevaid muutusi keskkonnas, mis võivad kaasa tuua ohtlikumate kemikaalide tekke; 4) saasteaine säilivust keskkonnas, kui saasteaine ei ole bioloogiliselt lagundatav ja võib inimorganismis või keskkonnas akumuleeruda. (4) Saasteaine sisalduse mõõtmine välisõhus on proovi võtmine ja selle analüüsimine. Mõõtmist teostab pädev mõõtja mõõteseaduse tähenduses.
(1) Esmatähtsad saasteained, mida tuleb arvestada riiklikul tasandil välisõhu kvaliteedi hindamisel ja kontrollimisel, on: 1) vääveldioksiid; 2) lämmastikdioksiid ja lämmastikoksiidid, milleks on lämmastikmonooksiidi ja lämmastikdioksiidi sisalduse summa ümberarvutatuna lämmastikdioksiidiks; 3) peened PM10-osakesed, mis 50 protsendil juhtudest läbivad kümne mikromeetri suuruse aerodünaamilise diameetriga mõõduselektiivse ava; 4) eriti peened PM2,5-osakesed, mis 50 protsendil juhtudest läbivad 2,5 mikromeetri suuruse aerodünaamilise diameetriga mõõduselektiivse ava; 5) plii; 6) osoon; 7) benseen; 8) süsinik(mono)oksiid; 9) polütsüklilised aromaatsed süsivesinikud, sealhulgas benso(a)püreen; 10) kaadmium; 11) arseen; 12) nikkel; 13) elavhõbe. (2) Käesoleva paragrahvi lõike 1 punktides 3 ja 4 nimetatud peente PM10- ja eriti peente PM2,5-osakeste aerodünaamiline läbimõõt iseloomustab sfäärilist osakest tihedusega üks gramm kuupsentimeetri kohta, millel on sama langemiskiirus kui mis tahes reaalsel osakesel, olenemata selle osakese kujust, suurusest ja tihedusest. (3) Käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 9 nimetatud polütsükliliste aromaatsete süsivesinike hulka kuuluvad orgaanilised ühendid, mis koosnevad vähemalt kahest konjugeerunud, ainult süsinikku ja vesinikku sisaldavast aromaatsest tuumast.
Piirkondades, kus välisõhu saastatuse taseme pidev mõõtmine ei ole nõutav, võib peale otsese mõõtmise kasutada välisõhu kvaliteedi objektiivse hindamise või modelleerimise meetodeid.
Välisõhu saastatuse taseme paiksed mõõtmised riiklikul, kohaliku omavalitsuse organi või ettevõtja tasandil tehakse proovide pideva või perioodilise võtmisega keskkonnaseire seaduse alusel või välisõhu saasteloa või keskkonnakompleksloaga määratud sagedusega ja kohtadest.
Välisõhu saastatuse taseme pidev mõõtmine riiklikul või kohaliku omavalitsuse tasandil on kohustuslik tiheasustusega piirkondades, kus hindamisele eelnenud viie aasta pisteliste mõõtmiste tulemustest või modelleerimistulemustest selgub, et esmatähtsate saasteainete sisaldus välisõhus ületab käesoleva seaduse §-s 24 nimetatud välisõhu kvaliteedi ülemist hindamispiiri.
Välisõhu saastatuse taseme määramise korra kehtestab keskkonnaminister määrusega.
(1) Riigi territoorium jaguneb välisõhu kvaliteedi järgi piirkondadeks. (2) Tiheasustusega piirkond käesoleva seaduse tähenduses on linn, kus elab vähemalt 250 000 elanikku, või väiksema elanike arvuga tööstuspiirkond, mis ei ulatu üle ühe kohaliku omavalitsuse üksuse piiri, ja kus hindamisele eelnenud viie aasta jooksul tehtud paiksete mõõtmiste tulemustest selgub, et välisõhu kvaliteet on oluliselt halvenenud. Tiheasustusega piirkonnad, kus on põhjendatud välisõhu kvaliteedi hindamise ja kontrolli vajadus, kinnitab keskkonnaminister määrusega. (3) Riigi territooriumi jaotuse piirkondadeks eri saasteainete sisalduse järgi välisõhus kinnitab keskkonnaminister määrusega. Piirkondade jaotuse vaatab keskkonnaminister üle ja teeb vajalikud muudatused vähemalt kord viie aasta jooksul või sagedamini, kui tegevus, mis mõjutab käesoleva seaduse §-s 15 nimetatud esmatähtsate saasteainete sisaldust välisõhus, on oluliselt muutunud. (4) Piirkondades, kus lisaks paiksete mõõtejaamade andmetele saadakse teavet teistelt keskkonnateavet omavatelt isikutelt, paigaldatakse riiklikul või kohaliku omavalitsuse organi tasandil paikseid mõõtejaamu sellisel arvul ja tagatakse hindamismeetodite selline ruumiline jaotus, mis on piisav saastatuse taseme määramiseks.
Linnakeskkonna taustapiirkond on selline koht linnas, mille välisõhu saastatuse tase iseloomustab linna elanikkonna üldist saasteainetega kokkupuute määra.
Välisõhu kvaliteedi objektiivne hindamine ja modelleerimine toimub piirkonnas asuvaid saasteallikaid, kasutatavat tooret ja tehnoloogiat, välisõhku eralduvaid gaase, neis sisalduvaid saasteaineid ning nende heitkoguseid iseloomustava teabe alusel.
(1) Välisõhu kvaliteedi ülemine hindamispiir on tase, millest allpool võib piirkonna välisõhu saastatuse taseme määramiseks kasutada pidevaid mõõtmisi, modelleerimist või pistelisi mõõtmisi omavahel kombineeritult. (2) Välisõhu kvaliteedi alumine hindamispiir on tase, millest allpool võib piirkonna välisõhu saastatuse taseme määramiseks kasutada ainult modelleerimist või objektiivset hindamist. (3) Kui saastatuse taseme mõõtmise andmeid on piisavalt, tehakse ülemise ja alumise hindamispiiri ületamine kindlaks eelneva viie aasta saasteainete mõõdetud sisalduse alusel. Hindamispiir loetakse ületatuks, kui eelneva viie aasta jooksul on seda ületatud vähemalt kolmel eri aastal. (4) Kui saastatuse taseme mõõtmise andmed on olemas lühema ajavahemiku kohta kui hindamisele eelnenud viis aastat, võib ülemise ja alumise hindamispiiri ületamise kindlakstegemiseks kombineerida tulemusi, mis on saadud oletatavalt kõrgeimat saastetaset iseloomustavatest kohtadest ühe ja sama aasta pistelistest mõõtmistest ning heitkoguste andmekogudest ja mudelarvutustest.
(1) Keskmise kokkupuute näitaja on linnakeskkonna taustapiirkondades tehtud mõõtmiste põhjal määratud ja inimese kokkupuudet eriti peente PM2,5-osakestega iseloomustatav välisõhu saastatuse keskmine tase. (2) Eriti peente PM2,5-osakestega kokkupuute vähendamise eesmärk on inimese tervisele kahjuliku mõju vähendamiseks käesoleva seaduse § 26 alusel keskkonnaministri määrusega kehtestatud keskmise kokkupuute näitaja protsentuaalne vähendamine baasaasta suhtes.
Arvestades esmatähtsate saasteainete mõju inimese tervisele ja keskkonnale, kehtestab keskkonnaminister määrusega järgmised välisõhu saastatuse taseme piir- ja sihtväärtused, saasteaine sisalduse muud piirnormid ning nende saavutamise tähtajad: 1) saastatuse taseme piirväärtus; 2) saastatuse taseme sihtväärtus; 3) saastetaluvuse piirmäär; 4) saasteaine sisalduse häiretase; 5) saasteaine sisalduse kaugem eesmärk; 6) saasteaine sisaldusest teavitamise tase; 7) saastatuse kriitiline tase; 8) saasteainegakokkupuute vähendamise eesmärk; 9) kohustuslikult saavutatav välisõhu saastatuse taseme piirmäär; 10) saasteaine sisalduse muu vajalik piirnorm.
Keskkonnaminister võib määrusega kehtestada välisõhu saastatuse taseme piirväärtused esmatähtsuseta saasteainetele.
Arvestades inimorganismide erinevat kohanemisreaktsiooni, võib keskkonnaminister Terviseameti ettepanekul kehtestada määrusega elanikkonna tundlike gruppide tervise kaitseks välisõhu saastatuse taseme käesoleva seaduse §-s 26 sätestatutest rangemad piirväärtused järgmiste asutuste territooriumil: 1) tervishoiuasutus; 2) hoolekandeasutus; 3) lasteaed; 4) kool.
Arvestades troposfääriosooni spetsiifilist tekkemehhanismi, võib keskkonnaminister kehtestada peale osoonisisalduse häiretaseme ka osooni sihtväärtuse, osoonisisaldusest teavitamise taseme ja osooni troposfääris sisalduse kaugema eesmärgi.
(1) Sõltumata arseeni, kaadmiumi, nikli, summaarse gaasilise elavhõbeda, benso(a)püreeni ja muude käesoleva seaduse §-s 311 nimetatud polütsükliliste aromaatsete süsivesinike sisaldusest välisõhus tuleb riiklikul tasandil seire teostajal määrata vähemalt ühes mõõtejaamas ka nende ainete sadestumise üldkogus. (2) Summaarne gaasiline elavhõbe on elementaarelavhõbeda auru ja reaktiivse gaasilise elavhõbeda summa, mis tähendab vesilahustuvaid elavhõbeda osakesi, millel on piisavalt kõrge aururõhk gaasifaasis püsimiseks.
Järelevalvet käesoleva seaduse § 32 lõikes 1 nimetatud lenduvaid orgaanilisi ühendeid sisaldavatele värvidele, lakkidele ning sõidukite taasviimistlusmaterjalidele esitatavate nõuete täitmise üle teostavad: 1) Keskkonnainspektsioon – lenduvaid orgaanilisi ühendeid sisaldavate värvide, lakkide ning sõidukite taasviimistlusmaterjalide kasutamisele esitatavate nõuete täitmise osas; 2) Tarbijakaitseamet – lenduvaid orgaanilisi ühendeid sisaldavate värvide, lakkide ning sõidukite taasviimistlusmaterjalide märgistusele esitatavate nõuete täitmise osas jaemüügis; 3) Maksu- ja Tolliamet – lenduvaid orgaanilisi ühendeid sisaldavate värvide, lakkide ning sõidukite taasviimistlusmaterjalide sisseveole esitatavate nõuete täitmise osas; 4) Terviseamet – lenduvaid orgaanilisi ühendeid sisaldavate värvide, lakkide ning sõidukite taasviimistlusmaterjalide märgistusele esitatavate nõuete täitmise osas hulgimüügis.
Saasteallika käitaja meetmed saasteainete heitkoguste vähendamiseks välisõhu saastatuse taseme piir- ja sihtväärtuste ületamise korral Saastatuse taseme piir- või sihtväärtuste ületamise korral saasteallikat ümbritseva piirkonna maapinnalähedases õhukihis võtab saasteallika käitaja tarvitusele saasteainete heitkoguste vähendamise meetmed, et viia välisõhu saastatuse tase vastavusse saastatuse taseme piir- või sihtväärtustega.
(1) Ebameeldiva või ärritava lõhnaga aine (edaspidi lõhnaaine) käesoleva seaduse tähenduses on inimtegevusest põhjustatud välisõhku eralduv aine või ainete segu, mis võib tekitada elanikkonnal soovimatut lõhnataju. (2) Lõhnaaine esinemise välisõhus määrab selleks moodustatud lõhnaaine esinemise määramise ekspertrühm. (3) Lõhnaaine esinemise määramise ekspertrühma moodustamise korra ja liikmetele esitatavad nõuded kehtestab keskkonnaminister määrusega. (4) Lõhnaaine esinemise määramiseks välisõhus kasutatakse rahvusvaheliselt tunnustatud lõhnaainete määramise meetodeid. (5) Lõhnaaine esinemise määramise korra ja selleks kasutatavate meetodite loetelu kehtestab keskkonnaminister määrusega. (6) Lõhnaaine esinemise määramise ekspertrühm annab hinnangu lõhnaaine esinemise kohta välisõhus ning lõhnaaine esinemise tuvastamise korral peab saasteallika käitaja koostama lõhnaaine vähendamise tegevuskava. 6 (6¹) Lõhnaaine vähendamise tegevuskava peab sisaldama kavandatavate abinõude loetelu, milles on nimetatud abinõude maksumus, abinõude rakendajad ja rakendamise tähtajad. 6 (6²) Saasteallika käitaja esitab lõhnaaine vähendamise tegevuskava kinnitamiseks Keskkonnaametile. (7) Käesoleva paragrahvi lõikes 6 nimetatud tegevuskava täitmist kontrollib Keskkonnainspektsioon. (8) Lähtudes lõhnaainete esinemisest välisõhus, rakendavad saasteallikate valdajad, kelle tööstus- või põllumajandustegevus või tegevus muul alal põhjustab või võib põhjustada lõhna tekkimist, levimist või ärritavat lõhnataju elanikkonnale, täiendavaid meetmeid lõhnaainete heitkoguste vähendamiseks. (9) Tootmisterritooriumil, kus paiknevad mitme käitaja käitised, arvestatakse käitiste koosmõju selliselt, et saasteainete eraldumisel kõikide käitiste saasteallikatest kokku ei tekitata elanikkonnale soovimatut lõhnaaistingut.
(1) Saasteaine sisalduse orienteeriv ohutu tase on saasteaine ajutiselt lubatud sisaldus välisõhu ruumalaühikus, mille juures on arvestatud saasteaine mõju elanikkonnale ja keskkonnale. (2) Kui saasteallikast eralduvale saasteainele ei ole keskkonnaminister kehtestanud välisõhu saastatuse taseme ühe tunni keskmist piirväärtust ning Vabariigi Valitsus ei ole töötervishoiu ja tööohutuse seaduse kohaselt kehtestanud tööpäeva kestel töökeskkonna õhus sisalduva keemilise aine piirnormi, on saasteallika käitaja kohustatud esitama Keskkonnaministeeriumile andmed selle saasteaine sisalduse orienteeriva ohutu taseme määramiseks. (3) Välisõhus saasteainete sisalduse orienteeriva ohutu taseme määramiseks vajalike andmete loetelu kehtestab keskkonnaminister määrusega. (4) Keskkonnaministeerium hindab käesoleva paragrahvi lõike 2 kohaselt esitatud andmeid ja annab kirjaliku nõusoleku kasutada saastatuse taseme ühe tunni keskmise piirväärtuse asemel saasteaine hajumisarvutusel maapinnalähedases õhukihis saasteaine sisalduse orienteerivat ohutut taset.
(1) Riiklikul tasandil välisõhu kvaliteedi pideva seire teostaja tuvastab seire käigus piirkonnad, kus peente PM10-osakeste sisalduse piirväärtust välisõhus ületatakse teede talvise libeduse tõrje käigus välisõhku sattuvate peente osakeste tõttu. (2) Riiklikul tasandil välisõhu kvaliteedi pideva seire teostaja esitab Euroopa Komisjonile selliste piirkondade loetelu koos andmetega välisõhus esinevate peente PM10-osakeste sisalduse ja allikate kohta ning tõendid selle kohta, et saastatuse taseme piirväärtuste ületamine on tingitud teede talvise libeduse tõrje käigus välisõhku sattunud peentest PM10-osakestest ja välisõhu saastatuse taseme vähendamiseks on võetud asjakohased meetmed.
(1) Välisõhu saastatuse taseme pideva seire teostaja riiklikul, kohaliku omavalitsuse või ettevõtja tasandil koondab seiretulemused keskkonnaseire seaduses sätestatud korras ning annab avalikkusele teavet saasteainete välisõhus sisaldumise ja saasteainete maapinnale sadestumise kohta raadio, televisiooni, ajalehtede, teabeekraani või Interneti kaudu. (2) Sadestumisalane teave peab käsitlema järgmisi saasteaineid: 1) arseen; 2) kaadmium; 3) elavhõbe; 4) nikkel; 5) polütsüklilised aromaatsed süsivesinikud.
(1) Välisõhus saasteaine sisalduse olulise muutumise korral ajakohastatakse saasteainete sisalduse teavet vähemalt üks kord päevas, teavet vääveldioksiidi-, lämmastikdioksiidi- ja osoonisisalduse kohta välisõhus iga tunni järel ning teavet pliisisalduse kohta välisõhus iga kolme kuu järel. (2) Teavet arseeni, kaadmiumi, nikli, summaarse gaasilise elavhõbeda, benso(a)püreeni ja muude käesoleva seaduse §-s 311 nimetatud polütsükliliste aromaatsete süsivesinike välisõhus sisaldumise ning maapinnale sadestumise kohta ajakohastatakse vähemalt üks kord aastas.
(1) Edastatav teave peab võimaluse korral sisaldama: 1) saastatuse taseme piir- või sihtväärtuste ning saasteainete sisalduse häiretaseme ületamise andmeid; 2) osoonisisalduse kaugema eesmärgi ja sihtväärtuse ületamise andmeid; 3) osoonisisaldusest teavitamise taseme ja häiretaseme ületamise andmeid; 4) saastatuse taseme piir- või sihtväärtuste ületamise põhjuste ning inimese tervisele avaldatava mõju lühihinnangut. (2) Käesoleva paragrahvi lõike 1 kohaselt edastatav teave peab sisaldama andmeid sellise arvestusperioodi kohta, mille suhtes välisõhu saastatuse taseme piirväärtust, saasteaine sisalduse häiretaset, osoonisisalduse kaugemat eesmärki või sihtväärtust kohaldatakse.
Saasteainete sisalduse häiretaseme ületamise korral teavitab Keskkonnaamet avalikkust raadio, televisiooni või ajalehe kaudu. Avalikkusele antav teave peab sisaldama andmeid välisõhu saastatuse registreeritud taseme ning saastamise põhjuste ja kestuse kohta.
Vääveldioksiidi või lämmastikdioksiidi sisalduse häiretaseme ületamise korral tuleb avalikkusele teatavaks teha: 1) häiretaseme ületamise kuupäev, kellaaeg, koht ja põhjus, kui see on teada; 2) prognoos saasteainete sisalduse muutumise, eelkõige olukorra paranemise, stabiliseerumise või halvenemise kohta piirkonnas koos teabega muutumise põhjuse ja saasteainete sisalduse häiretaseme ületamise kestuse kohta; 3) milline elanikkonnagrupp on häiretaset ületava saasteaine sisalduse suhtes tundlik; 4) milliseid ettevaatusabinõusid peaks elanikkonna tundlik grupp rakendama.
Arseeni, kaadmiumi, nikli ja benso(a)püreeni sihtväärtuste ületamise korral välisõhu kvaliteedi seire teostaja avalikustab: 1) andmed sihtväärtuste ületamise kohta kalendriaastas; 2) sihtväärtuste ületamise koha ja põhjuse, kui see on teada; 3) sihtväärtuste ületamise lühihinnangu ning vajaliku teabe selle mõju kohta inimese tervisele ja keskkonnale.
(1) Saasteaine lubatud heitkogus on arvutuslik normatiiv ajaühiku kohta, mille juures paiksest saasteallikast või ühel tootmisterritooriumil asuvatest saasteallikatest kokku välisõhku suunatud või eraldunud saasteaine kogus ei põhjusta käesoleva seaduse §-de 26 ja 27 alusel inimese tervise kaitseks selle saasteaine kohta kehtestatud välisõhu saastatuse taseme ühe tunni keskmise piirväärtuse ületamist käitise tootmisterritooriumi piiril ja sellest väljaspool. 1 (1¹) Tootmisterritooriumil, kus paiknevad mitme käitaja käitised, arvestatakse käitiste koosmõju selliselt, et iga saasteaine eraldumisel kõikide käitiste saasteallikatest kokku järgitakse tootmisterritooriumi piiril ja sellest väljaspool käesoleva seaduse §-de 26 ja 27 alusel inimese tervise kaitseks selle saasteaine kohta kehtestatud välisõhu saastatuse taseme ühe tunni keskmist piirväärtust. (2) Saasteallika käitaja hindab paikse saasteallika võimalikku saasteainete heitkogust enne välisõhu saasteloa või keskkonnakompleksloa taotlemist.
(1) Saasteaine hetkelise maksimaalse heitkoguse määramisel arvestatakse tehniliselt korras oleva tehnoloogia- ja püüdeseadme täiskoormust ja põletusseadme nominaalkoormust. (2) Lubatud hetkeline heitkogus loetakse ületatuks, kui saasteallika või selle osa töö ajal maksimaalse heitkoguse näit ületab loaga lubatud heitkogust ühe tunni kestel võetud proovi põhjal, milleks on tunniajalise kestusega pidevmõõtmine või tunni aja jooksul tehtud pisteliste mõõtmiste seeria keskmine. Seeria esinduslikkuse tagavad vähemalt kuus tunni aja jooksul ühtlaste ajavahemike järel samale filtrile või proovivõtupulgale, kuid vältides selle ülelaadimist, võetud järjestikust proovi või vähemalt 50-protsendine pisteliste proovivõtmiste ajaline kaetus tunni aja jooksul. (3) Kui järelevalveorgani teostatava esmase kontrollmõõtmise käigus tuvastatakse lubatud hetkelise heitkoguse ületamine, võib saasteallika käitaja nõuda järelevalveorganilt teistkordse kontrollmõõtmise tegemist seitsme päeva jooksul esmase kontrollmõõtmise tegemise päevast arvates. (4) Teistkordse kontrollmõõtmise tegemisel peab saasteallika käitaja tagama ja tõestama, et saasteallikas töötab samal režiimil, see tähendab samal seadme võimsusel, tehnoloogial ning toorme ja kütuse kulul ning muudel töörežiimi parameetritel, millel tuvastati lubatud hetkelise heitkoguse ületamine. (5) Saasteallika käitaja peab võimaldama järelevalveorgani nõudmisel mõõtmisi tegevatele isikutele ilma ette teatamata juurdepääsu saasteallikale kontrollmõõtmise tegemiseks. Sellisel juhul ei pea saasteallika käitaja tagama esmase mõõtmisega identset saasteallika töörežiimi ning peab esitama mõõtmisi tegeva isiku nõudmisel andmed saasteallika töörežiimi kohta mõõtmise tegemise ajal. (6) Kui kontrollmõõtmine näitab loaga lubatud heitkoguse ületamist käesoleva paragrahvi lõike 2 kohaselt ning seda tõestab teistkordne kontrollmõõtmine, maksab saasteallika käitaja saastetasu kõrgendatud määrade järgi keskkonnatasude seadusega sätestatud korras.
(1) Saasteallikast eralduva saasteaine lubatud hetkeline heitkogus sekundi kohta määratakse saasteaine maapinnalähedases õhukihis hajumise arvutuse abil, lähtudes saasteallikast väljuvate gaaside parameetritest ja välisõhu saastatuse taseme ühe tunni keskmisest piirväärtusest. (2) Kui saasteallikast välisõhku suunatava saasteaine kohta ei ole kehtestatud välisõhu saastatuse taseme ühe tunni keskmist piirväärtust, võetakse hajumisarvutusel selle saasteaine sisalduse orienteerivaks ohutuks tasemeks kümme protsenti tööpäeva kestel töökeskkonna õhus sisalduva keemilise aine piirnormist. (3) Saasteainete hajumise arvutuseks on lubatud kasutada arvutiprogramme, mis võimaldavad saada andmeid iga saasteaine summaarse kontsentratsiooni kohta, mis tekib välisõhus vaadeldava piirkonna eri punktides vähemalt kahe kilomeetri raadiuses saasteallikatest. (4) Saasteainete hajumise arvutamisel saadud tulemused kantakse asjaomase piirkonna kaardile nii, et oleks näha, kui kaugel tootmisterritooriumi piirist on saastatuse taseme piirväärtus saavutatud.
(1) Saasteainete heitkoguste määramise korra ja määramise meetodid kehtestab keskkonnaminister määrusega. (2) Kui saasteaine heitkoguse määramiseks ei ole määramismeetodid käesoleva paragrahvi lõike 1 kohaselt kehtestatud, võib saasteaine heitkoguse määramiseks kasutada rahvusvaheliselt üldtunnustatud või saasteloa, keskkonnakompleksloa või jäätmepõletamist käsitleva jäätmeloa andja hinnatud muud sarnast metoodikat, mille kasutamiseks annab kirjaliku nõusoleku Keskkonnaministeerium.
(1) Väljaspool tööstusheite seaduse kohaldamisala oleva paikse saasteallika saasteaine heite piirväärtus on mis tahes tööstusliku põletamis- või tootmisprotsessi paiksest saasteallikast eralduva saasteaine piirkogus väljuvate gaaside mahu-, toodangu-, võimsuse-, energia- või ajaühiku kohta väljendatuna kontsentratsiooni, protsendi või heitkoguse tasemena. Heite piirväärtust ei tohi ületada, välja arvatud õigusaktides sätestatud tingimustel. (2) Väljaspool tööstusheite seaduse kohaldamisala olevate paiksete saasteallikate jaoks kehtestab saasteainete heite piirväärtused ning vajaduse korral saasteainete heite seire nõuded ja heite piiväärtuste järgimise kriteeriumid keskkonnaminister määrusega. (3) Alla 50-megavatise summaarse nimisoojusvõimsusega kateldest koosneva ja ainult kivisütt kasutava põletusseadme väljuvates gaasides saasteaine sisalduse pideva mõõtmise korral loetakse saasteainete heitele esitatavad piirväärtuse nõuded täidetuks, kui kalendriaasta töötundide jooksul tehtud mõõtmiste tulemused näitavad, et ükski ööpäeva keskmine vastuvõetavaks tunnistatud heide ei ületa heite piirväärtust 150 protsenti.
(1) Välisõhu nõutava kvaliteedi tagamiseks koostab Keskkonnaamet välisõhu kvaliteedi parandamise tegevuskava selle piirkonna kohta, kus välisõhu saastatuse tase sõltub mitme saasteallika koosmõjust, kui välisõhu saastatuse tase ületab või tõenäoliselt ületab ühe või mitme saasteaine suhtes käesoleva seaduse § 26 alusel inimese tervise kaitseks kehtestatud piirnormi ning kui ületamise põhjuseks on muud peente PM10-osakeste allikad kui teede talvise libeduse tõrje või looduslikud allikad. (2) Piirkonna välisõhu kvaliteedi parandamise tegevuskava sisu kohta esitatavad nõuded ja tegevuskava koostamise korra kehtestab keskkonnaminister määrusega. (3) Keskkonnaamet esitab piirkonna välisõhu kvaliteedi parandamise tegevuskava keskkonnaministrile kinnitamiseks. (4) Keskkonnaamet vaatab tegevuskava üle vähemalt üks kord aastas, vajaduse korral täiendab seda ja esitab keskkonnaministrile kinnitamiseks. (5) Keskkonnaministril on õigus jätta esitatud tegevuskava kinnitamata juhul, kui selle sisu ei vasta käesoleva paragrahvi lõike 2 alusel kehtestatud nõuetele. (6) Keskkonnaamet avalikustab piirkonna välisõhu kvaliteedi parandamise tegevuskavaoma veebilehel.
(1) Saasteallika käitaja koostab ja esitab saasteloas või keskkonnakompleksloas märgitud tingimustel Keskkonnaametile saasteainete heitkoguste vähendamise tegevuskava. (2) Enne käesoleva seaduse jõustumist moodustatud paikse saasteallika sanitaarkaitseala kaotamine võib olla käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud tegevuskava üks osa. Sellisel sanitaarkaitsealal jõustuvad esmatähtsuseta saasteainete kohta kehtestatud saastatuse taseme piirväärtused 2010. aasta 1. jaanuaril. (3) Saasteallika käitaja esitab saasteainete heitkoguste vähendamise tegevuskava kooskõlastamiseks saasteallika asukoha kohaliku omavalitsuse organile. (4) Saasteallika käitaja esitab Keskkonnaametile ja kohaliku omavalitsuse organile aruande tegevuskava rakendamise kohta vähemalt üks kord aastas.
(1) Paiksetest ja liikuvatest saasteallikatest eralduvate vääveldioksiidi, lämmastikoksiidide, lenduvate orgaaniliste ühendite ja ammoniaagi heidete summaarsed piirkogused ja nende saavutamise tähtajad kehtestab Vabariigi Valitsus määrusega. (2) 3 (3) Keskkonnaministeerium korraldab käesoleva paragrahvi lõikes 1 loetletud saasteainete heitkoguste vähendamise riikliku programmi koostamist. Programmi koostamise menetlusele kohaldatakse haldusmenetluse seaduse avatud menetluse sätteid. (4) Saasteainete heitkoguste vähendamise riiklik programm sisaldab vähemalt: 1) saasteainete heitkoguste vähendamise meetmeid, nende rakendamise tähtaegu ja andmeid meetmete maksumuse kohta; 2) andmeid saasteainete tegelike heitkoguste kohta ja saasteainete heitkoguste prognoosi pärast meetmete rakendamist. (5) Heitkoguste vähendamise riikliku programmi kinnitab keskkonnaminister. (6) Keskkonnaministeerium avalikustab heitkoguste vähendamise riikliku programmi oma veebilehel. (7) Keskkonnaministeerium vaatab heitkoguste vähendamise riikliku programmi üle vähemalt iga viie aasta järel ja vajaduse korral täiendab seda.
Inimese tervise ja keskkonna kaitse huvides võib kohaliku omavalitsuse organ saasteainete hajumiseks ebasoodsate ilmastikutingimuste korral, kui teatud piirkonnas võib esineda mingi saasteaine sisalduse häiretaseme või välisõhu saastatuse taseme ühe tunni keskmise piirväärtuse ja saastetaluvuse piirmäära summaarne ületamine, piirata liikluskorraldusega mootorsõidukite ja liikurmasinate, välja arvatud eritalituse sõidukite liikumist.
Tiheasustusega piirkonnas on riikliku õhuseire korraldamise aluseks välisõhus sisalduvate kohustuslikult määratavate saasteainete nimekiri, mille kehtestab keskkonnaminister määrusega.
(1) Õhu-, vee- ja rööbassõiduki, maanteevälise liikurmasina ja muu liikuva saasteallika heitgaasi saasteainete sisaldus ja suitsusus ning müratase ei tohi ületada kehtestatud normatiive. (2) Maanteeväline liikurmasin käesoleva seaduse tähenduses on liikuv masin, transporditav tööstusseade või kerega või ilma kereta sõiduk, mis ei ole käesoleva seaduse tähenduses mootorsõiduk ning millele on paigaldatud survesüütemootor netovõimsusega 18–560 kilovatti. (3) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud liikuva saasteallika heitgaasi saasteainete sisalduse ja suitsususe normatiivid, sealhulgas välisõhku eralduvate saasteainete heitkoguste piirväärtused mootorsõiduki läbisõidu või energiaühiku kohta, ning mürataseme piirväärtused kehtestab keskkonnaminister määrustega. (4) Kui käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud liikuva saasteallika heitgaasi saasteainete sisaldus, suitsusus või müratase ei vasta kehtestatud nõuetele, on nende masinate tootmine, Eesti Vabariiki sissevedu, töötava mootoriga masinate Eesti Vabariigist läbivedu ja kasutamine keelatud.
Maanteetranspordis kasutatavad rehvid märgistatakse madala mürataseme, kütusesäästlikkuse ja ohutuse eesmärgil rehvide parameetrite kohta ühtlustatud teabe andmiseks vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusele (EÜ) nr 1222/2009 rehvide kütusesäästlikkuse ja muude oluliste parameetrite märgistamise kohta (ELT L 342, 22.12.2009, lk 46–58).
(1) Isikud, kes peavad käesoleva seaduse § 55 lõikes 1 nimetatud ning muude liikuvate saasteallikate arvestust, esitavad riigi territooriumil liikuvatest saasteallikatest välisõhku eralduvate saasteainete heitkoguste arvutamiseks Keskkonnaministeeriumile maakondade kaupa järgmised koondandmed: 1) mootorsõidukite tüübid ja arv ning iga sõiduki läbisõit; 2) lennuoperatsioonide arv õhusõidukite tüüpide kaupa ja nende jagunemine lennutüübina riikidevaheliseks või riigisiseseks lennuks iga lennujaama kohta eraldi; 3) 4) liikurmasinate tüübid ja arv; 5) mootorvedurite tüübid ja arv. (2) Andmeid esitama kohustatud isikute loetelu, andmete esitamise tähtaja ja vormi kehtestab Vabariigi Valitsus määrusega.
(1) Kütuseseire andmekogu on riigi infosüsteemi kuuluv andmekogu, kuhu koondatakse ja kus avaldatakse kütuseseire andmed. (2) Kütuseseire andmekogusse kantakse: 1) andmed kütuste hoidmise, laadimise, põletamise või muu tegevusega seotud saasteallika, sealhulgas tankla, mahuti, laeva, põletusseadme või muu saasteallika kohta; 2) saasteallikate käitajate kontaktandmed; 3) konkreetses saasteallikas kontrollitud kütuseseire tulemused; 4) mootorikütuste kvaliteedi ja koguste riikliku seire ning Euroopa Komisjoni aruannete koopiad; 5) andmed kütusemüügi kohta. (3) Kütuseseire andmekogu vastutav töötleja on Keskkonnaministeerium. (4) Kütuseseire andmekogu põhimääruse kehtestab keskkonnaminister määrusega.
Lenduvate orgaaniliste ühendite heitkoguste piiramise eesmärgil kehtestab keskkonnaminister määrusega bensiini veo ning terminaalides ja tanklates hoidmise nõuded.
Saasteallika käitaja kohustused maavarade kaevandamisel, lõhkamistöödel, sõnnikuhoidlate rajamisel ja puistmaterjalide laadimisel Maavarade kaevandamisel, lõhkamistöödel, sõnnikuhoidlate rajamisel, puistmaterjalide laadimisel või muul seesugusel tegevusel, mis võib tõenäoliselt põhjustada saastatuse taseme piirväärtuste ületamist maapinnalähedases õhukihis, on saasteallika käitaja kohustatud rakendama täiendavaid meetmeid saasteainete välisõhku eraldumise vähendamiseks.
Saasteainete välisõhku eraldumist vähendavad meetmed ei tohi kaasa tuua pinnase ja vee saastamist.
Transpordisõlmede ning tootmis- ja teenindusobjektide kavandamisel tuleb vältida territooriume, kus ebasoodsate ilmastikutingimuste korral on välisõhku eraldunud saasteainete hajumine loodus- või tehisoludest tingitud põhjustel takistatud.
Objekti valdaja on kohustatud rakendama abinõusid tolmu ja prahi leviku vältimiseks tema halduses olevatelt ladustamiskohtadelt, tänavatelt ja teedelt.
Mootorsõiduki juht peab vältima: 1) tolmu ja prahi levikut puistematerjalide veokilt; 2) välisõhu saastamist töötava mootoriga seisvalt mootorsõidukilt, kui see ei ole tingitud töökorraldusest.
(1) Silmas pidades õhusaaste kauglevi, mis võib ületada riigipiire, ja piiriülese õhusaaste kauglevi Genfi konventsiooni nõudeid, on keelatud ehitada korstnaid, millest saasteained väljuvad kõrgemal kui 250 meetrit maapinnast. (2) Käitise projekteerimisel tuleb arvestada, et saasteaineid väljutavad korstnad, ventilatsiooniavad ja -torud ning muud saasteallikad oleksid paigaldatud vähemalt 50 meetri kaugusele eluhoonest ja nende kõrguse määramisel oleks tagatud käesoleva seaduse §-de 26 ja 27 alusel keskkonnaministri määrusega inimese tervise kaitseks kehtestatud välisõhu saastatuse taseme ühe tunni keskmiste piirväärtuste järgimine. (3) Saasteainete väljumiskõrgus peab tagama saasteainete nõutava hajumise maapinnalähedases õhukihis, et vältida välisõhu saastatuse taseme piirväärtuse ületamist. (4) Saasteallikast eralduvate saasteainete maapinnalähedases õhukihis hajumise parandamiseks võib suurendada saasteainete väljumiskõrgust. (5) Saasteainete väljumiskõrguse või väljumisava läbimõõdu muutmise korral tuleb sellest teatada välisõhu saasteloa andjale ja taotleda uus luba.
(1) Välisõhu saasteluba (edaspidi saasteluba) ja erisaasteluba on dokumendid, mis annavad käesolevas seaduses sätestatud juhtudel õiguse viia saasteaineid paiksest saasteallikast välisõhku ning määravad selle õiguse kasutamise tingimused. (2) Saasteallika käitajal, kes on kohustatud omama keskkonnakompleksluba, ei ole vaja saasteluba ega erisaasteluba keskkonnakompleksloaga hõlmatud käitise kohta. (3) Saasteloa ja erisaasteloa taotlemisele ning andmise ja muutmise menetlusele kohaldatakse haldusmenetluse seaduse avatud menetluse sätteid. (4) Keskkonnaministeeriumil või Keskkonnaametil on keskkonnamõju hindamise järelevalvajana õigus määrata keskkonnanõudeid välisõhku saasteainete eraldumise vältimiseks või vähendamiseks ning sellest tulenevalt keskkonnaseisundi kahjustumise vältimiseks.
(1) Arvestades majandustegevuse valdkondade eripära, kehtestab keskkonnaminister määrusega saasteainete heitkogused ja kasutatavate seadmete võimsused, millest alates on nõutav välisõhu saasteluba ja erisaasteluba. (2) Kui saasteloa omamine on vähemalt ühe saasteaine tõttu kohustuslik, märgitakse saasteloa taotluses ja saasteloas kõik sellest saasteallikast eralduvad saasteained, mille heitkogus on aastas üks kilogramm või rohkem. (3) Kui saasteallika käitaja ei ole ületanud käesoleva paragrahvi lõike 1 alusel kehtestatud saasteaine heitkogust, on käesoleva paragrahvi lõike 2 kohaselt saasteloas esitatud andmetel informatiivne tähendus.
Saasteloa ja erisaasteloa taotluse ja loa vormid ning loataotluse sisule esitatavad nõuded kehtestab keskkonnaminister määrusega.
Paikse saasteallika käitajale annab saasteloa ja erisaasteloa Keskkonnaamet.
Saasteloa ja erisaasteloa andmisel võtab loa andja aluseks käesoleva seaduse § 52 lõike 1 alusel kehtestatud vääveldioksiidi, lämmastikoksiidide, lenduvate orgaaniliste ühendite ja ammoniaagi heidete summaarsed piirkogused.
(1) Kui piirkonna välisõhu hinnatud saastatuse tase või käesoleva seaduse § 52 lõike 1 alusel kehtestatud saasteaine heite summaarne piirkogus ei võimalda rahuldada kõiki saasteloa taotlusi, on saasteloa saamise eelisõigus isikul: 1) kes toodab energiat olme- või sotsiaalvajadusteks; 2) kelle saasteainete heitkogus samalaadse toodangu ühiku kohta on kõige väiksem. (2) Otsuse eelisõiguse andmise kohta teeb Keskkonnaamet kooskõlastatult saasteallika asukoha omavalitsuse organiga.
(1) Välisõhu saasteloaga ja erisaasteloaga kehtestatakse igale saasteallikale iga välisõhku suunatava saasteaine või ainete segu lubatud hetkeline heitkogus grammides sekundi kohta ja aastane heitkogus tonnides. (2) Kui majandustegevuse mis tahes valdkonna paiksest saasteallikast eralduva saasteaine heite piirväärtus käesoleva seaduse § 47 lõike 2 või tööstusheite seaduse alusel on kehtestatud väljuvate gaaside mahu-, toodangu-, võimsuse-, energia- või ajaühiku kohta, võib lisaks käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatule väljendada saasteloas ja erisaasteloas lubatud heitkogust kontsentratsiooni, protsendi või heitkoguse tasemena.
Välisõhu saasteloa ja erisaasteloa andja arvestab saasteallika ümbruses välisõhu saastatuse taseme paiksetel mõõtmistel kasutatavate proovivõtukohtade arvu määramisel välisõhku sattuva saaste tõenäolisi levikuskeeme ning võimalikku mõju elanikkonnale ja keskkonnale.
Saasteallika käitaja taotleb välisõhu saasteloa või erisaasteloa erinevatel tootmisterritooriumidel asuvatele paiksetele saasteallikatele iga tootmisterritooriumi kohta eraldi, ühel tootmisterritooriumil asuvatele saasteallikatele koos.
(1) Paikse saasteallika käitaja on kohustatud taotlema erisaasteloa: 1) kui tootmisprotsess või seadme tehnoloogia tingib saasteloaga lubatud saasteaine heitkoguse lühiajalise ületamise, kuid võimalikud heitkogused ja muud tingimused ei ole kehtivas saasteloas kajastatud; 2) tegevuse jaoks, mis põhjustab välisõhu saastatuse taseme ühe tunni keskmise piirväärtuse lühiajalist, kuni kahe-kolme tunnist ületamist, mis ei ole saasteloaga lubatud; 3) lühiajaliseks, kuni pool aastat kestvaks jäätmete põletamiseks. (2) Erisaasteloaga lubatud toimingud ja saasteainete heitkogused peavad olema inimesele ja keskkonnale ohutud.
(1) Saasteloa ja erisaasteloa (edaspidi loa) andja registreerib esitatud taotluse kohe pärast selle kättesaamist ja kontrollib esitatud materjalide sisu vastavust kehtestatud nõuetele. (2) Loa taotluste registrisse kantakse järgmised andmed: 1) loa taotluse registreerimisnumber ja -kuupäev; 2) saasteallika käitaja nimi ja äriregistrikood; 3) saasteallika käitaja aadress, saasteallikate asukoha aadress ja geograafilised koordinaadid; 4) taotluse juurde kuuluva lubatud heitkoguste projekti koostaja nimi ja tema äriregistri- või isikukood. (3) Loa andja hindab lubatud heitkoguste projektis esitatud andmete õigsust. (4) Kui tegevuseks, milleks õigust taotleti, saasteluba vaja ei ole, teatab loa andja sellest taotlejale seitsme päeva jooksul taotluse registreerimisest arvates. (5) Loa andja võib ühendada sama ettevõtja kahe või enama taotluse menetlemise ning anda ühendatud menetluses ühe loa.
(1) Kahe nädala jooksul pärast saasteallika käitajalt saasteloa taotluse saamist uuest või oluliselt muudetavast olemasolevast paiksest saasteallikast saasteainete välisõhku suunamiseks avaldab saasteloa andja ametlikus väljaandes Ametlikud Teadaanded taotluse menetluse algatamise teate. Vajaduse korral avaldab loa andja samasuguse teate ka kohalikus või vähemalt ühes üleriigilise levikuga ajalehes. (2) Oluline muudatus käesoleva seaduse tähenduses on seadme nominaalvõimsuse muutmine, mis põhjustab saasteaine heitkoguse suurenemist kümne protsendi võrra. Muudatust, mis võib avaldada märkimisväärset negatiivset mõju inimese tervisele või keskkonnale, loetakse samuti oluliseks muudatuseks. (3) Saasteloa andmise menetluse algatamise teade peab sisaldama vähemalt: 1) loa taotleja ärinime, registrikoodi ja asukohta või nime, isikukoodi ja aadressi; 2) tegevuskoha kirjeldust, milles sisalduvad andmed selle kohta, kui lähedal see asub elamutele, kaitstavatele loodusobjektidele ning muudele tundlikele aladele ja objektidele; 3) kavandatava tegevuse lühikirjeldust, milles sisalduvad andmed tegevuses kasutatavate ainete ja tehnoloogia kohta; 4) 5) loa andja kontaktandmeid ning andmeid selle kohta, kus saab tutvuda taotluse ja sellega seonduvate dokumentidega; 6) teavet loa andmise menetluse kohta; 7) muid andmeid, mis on vajalikud asjassepuutuvate isikute väljaselgitamiseks ja kaasamiseks. (4) Saasteloa andja saadab kahe nädala jooksul pärast taotluse menetluse algatamist taotluse koopia koos taotlusmaterjalidega saasteallika asukoha kohaliku omavalitsuse organile. Kohaliku omavalitsuse organ esitab taotluse kohta oma arvamuse hiljemalt kahe nädala jooksul, arvates taotluse koopia kättesaamisest.
(1) Saasteloa ja erisaasteloa andmisest keeldutakse, kui: 1) loa taotleja esitab teavet, mis ei vasta tegelikkusele; 2) uuest või rekonstrueeritavast paiksest saasteallikast eralduv saasteaine heitkogus põhjustab välisõhu saastatuse taseme ühe tunni keskmise piirväärtuse ületamise; 3) uuel paiksel saasteallikal ei ole tagatud käesoleva seaduse alusel kehtestatava välisõhu saastatuse taseme piirväärtuse ja käesoleva seaduse või tööstusheite seaduse alusel kehtestatava saasteaine heite piirväärtuse järgimine; 4) uue paikse saasteallika projekteerimisel ja olemasoleva rekonstrueerimisel ei rakendata parimat võimalikku tehnikat. (2) Kui tegutseval paiksel saasteallikal on käesoleva paragrahvi lõike 1 punktides 3 ja 4 nimetatud puudused, mis on loa omaja mõistlike pingutustega kõrvaldatavad, võib saasteloaga määrata nende puuduste likvideerimiseks tähtaja ning anda saasteloa lisatingimustega saasteloast tulenevate õiguste tekkimiseks pärast käesoleva paragrahvi lõike 1 punktides 3 ja 4 nimetatud puuduste kõrvaldamist.
(1) Saasteloaga määratakse: 1) saasteainete välisõhku eraldumise koht ja viis; 2) eralduvate saasteainete nimetused ja nende heitkogused; 3) eralduvate saasteainete koguste seire ja puhastusseadme efektiivsuse määramise nõuded; 4) saasteainete püüdmise vajadus ja viis; 5) välisõhu pideva ja perioodilise seire vajadus saasteallika ümbruses, sealhulgas tootmisterritooriumi või sanitaarkaitseala piiril, mõõdetavate saasteainete loetelu ning mõõtmiskohad ja -sagedus; 6) vajaduse korral saasteainete heitkoguste vähendamise tegevuskava koostamise ja rakendamise tingimused; 7) andmed saasteallika asukohajärgsete ebasoodsate ilmastikutingimuste kohta, mis tõenäoliselt võivad halvendada saasteainete hajumistingimusi maapinnalähedases õhukihis, ja meetmed nende ilmastikutingimuste esinemise korral. 1 (1¹) Jäätmepõletus- või koospõletustehase korral määratakse saasteloaga lisaks käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatule: 1) saasteainete heite piirväärtused; 2) saasteainete sisalduse perioodilisel määramisel proovivõtu ja mõõtmise täpsustatud protseduurinõuded; 3) puhastusseadmete ja mõõtmisseadmete tehniliselt vältimatute seisakute, häirete või rikete pikim kestus, mille vältel on lubatud saasteainete heite piirväärtusi ületada. (2) Saasteluba võib sisaldada käesolevas paragrahvis nimetamata, kuid käesoleva seaduse või selle alusel kehtestatud õigusaktide nõudeid või tööstusheite seaduses või selle alusel heitele kehtestatud nõudeid. (3) Käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 7 nimetatud andmed saasteallika asukohajärgsete ebasoodsate ilmastikutingimuste kohta annab saasteallika käitaja taotlusel Eesti Meteoroloogia ja Hüdroloogia Instituut tasuta ja need esitatakse välisõhu saasteloa või keskkonnakompleksloa andjale koos loa taotlusmaterjalidega.
(1) Erisaasteloaga määratakse: 1) välisõhu saastatuse taseme ühe tunni keskmist piirväärtust lühiajaliselt ületava käitluse koht ja toimumisviis; 2) põletatavate jäätmete jäätmeseaduse alusel kehtestatud jäätmeloendi kohased nimetused, jäätmete kogus ja koos põletamisel nende osakaal; 3) muud töödeldavad ained ja nende hulk; 4) eralduvate saasteainete nimetused ja nende heitkogused; 5) taotletavat tegevust lubavad ilmastikutingimused; 6) erisaasteloa kehtivusaeg. (2) Erisaasteloa alusel tehtavad toimingud ei tohi põhjustada saasteaine sisalduse kehtestatud häiretaseme ületamist välisõhus.
Saasteluba antakse tähtajatult või kindlaksmääratud tähtajaks, olenevalt saasteloa eritingimustest ning erisaasteluba antakse kindlaksmääratud tähtajaks ühe- või mitmekordseks tegevuseks.
(1) Saasteloa andja teatab loa andmisest või sellest keeldumisest ametlikus väljaandes Ametlikud Teadaanded seitsme päeva jooksul loa andmise või sellest keeldumise otsuse tegemisest arvates ning saadab saasteloa või selle andmisest keeldumise otsuse koopia saasteallika asukoha kohaliku omavalitsuse organile ja Keskkonnainspektsioonile. Vajaduse korral avaldab loa andja samasuguse teate ka kohalikus või vähemalt ühes üleriigilise levikuga ajalehes. Avaldamine toimub taotleja kulul. (2) Saasteloa andmise teade peab sisaldama vähemalt: 1) loa saaja ärinime, registrikoodi ja asukohta või nime, isikukoodi ja aadressi; 2) tegevuskoha kirjeldust andmetega selle kohta, kui lähedal see asub elamutele, kaitstavatele loodusobjektidele ning muudele tundlikele aladele ja objektidele; 3) tegevuse lühikirjeldust, milles sisalduvad andmed kasutatavate ainete ja tehnoloogia kohta; 4) tegevuse võimaliku keskkonnamõju lühikirjeldust, mis on koostatud loa andmisel teatavaks saanud andmete alusel; 5) saasteloa andja kontaktandmeid ning andmeid selle kohta, kus saab saasteloa või sellest keeldumise otsusega ja sellega seonduvate materjalidega tutvuda; 6) muid andmeid, mis on vajalikud asjassepuutuvate isikute õigeaegseks ja asjakohaseks informeerimiseks. (3) Kehtivad saasteload on avalikkusele kättesaadavad Keskkonnaministeeriumi veebilehel.
(1) Saasteluba ja erisaasteluba vormistatakse kahes eksemplaris, millest ühe saab saasteallika käitaja, teine jääb loa andjale. (2) Saasteloa ja erisaasteloa andja registreerib loa kolme päeva jooksul loa andmise kuupäevast arvates lubade registris. (3) Lubade registrisse kantakse järgmised andmed: 1) loa taotluse ja loa registreerimisnumber ning -kuupäev; 2) saasteallika käitaja ärinimi ja registrikood või nimi ja isikukood; 3) saasteallika käitaja aadress, saasteallikate asukoha aadress ja geograafilised koordinaadid; 4) taotluse juurde kuuluva lubatud heitkoguse projekti koostaja nimi ja registrikood või isikukood. (4) Saasteloa ja erisaasteloa taotluse materjalid asuvad Keskkonnaametis.
(1) Saasteluba muudetakse, kui: 1) õigusaktides sätestatud ja saasteloa aluseks olnud välisõhu saastatuse taseme piirväärtused ja saasteainete heite piirväärtused on muutunud; 2) saasteainete eraldumine välisõhku on põhjustanud kahjulikke tagajärgi, mida loa andmisel ei saanud ette näha; 3) muudatused parimas võimalikus tehnikas võimaldavad saasteainete heitkoguseid oluliselt vähendada liigseid kulutusi tegemata; 4) saasteallikat on oluliselt muudetud või kavatsetakse seda oluliselt muuta. (2) Kui saasteloa muutmise algatab saasteallika käitaja, esitab ta loa andjale taotlusmaterjalid käesolevas seaduses sätestatud korras. (3) Kui saasteloa muutmise algatab loa andja, teeb ta saasteallika käitajale kirjalikult teatavaks saasteloa tingimuste muutmise põhjuse, nõuab käesolevas seaduses sätestatud korras saasteloa muutmiseks vajalike andmete esitamist ning määrab andmete esitamise tähtaja. (4) Paikse saasteallika käitaja on kohustatud teavitama saasteloa andjat saasteallika valduse üleminekust 14 tööpäeva jooksul ülemineku vormistamisest arvates. Saasteloa andja muudab saasteallika käitaja andmed saasteloas pärast sellekohase teate saamist. Saasteloa andja saadab saasteallika käitaja vahetumise teate saamisest arvates viie tööpäeva jooksul saasteloa vastava muudatuse saasteallika käitajale ning selle koopia saasteallika asukoha kohaliku omavalitsuse organile ja Keskkonnainspektsioonile.
(1) Saasteloa andja tunnistab saasteloa kehtetuks, kui: 1) seda taotleb saasteallika käitaja; 2) uue saasteallika käitaja ei ole alustanud saasteloaga lubatud tegevust kuue kuu jooksul saasteloas nimetatud tegutsemisaja algusest arvates ega esitanud taotlust tegevuse algusaja muutmiseks; 3) saasteloa taotlemisel on saasteallika käitaja tahtlikult esitanud tegelikkusele mittevastavat teavet või võltsitud dokumente või kui loaga nõutud andmete esitamise tähtaega on korduvalt rikutud; 4) saasteallika käitaja on muutnud loa andjat teavitamata tehnoloogiaprotsessi ning sellega kaasnevad olulised muudatused kasutatava seadme võimsuse, toorme, kütuse või saasteainete heitkoguste osas; 5) saasteallika käitaja ei ole kõrvaldanud avastatud puudusi saasteloa andja, Keskkonnainspektsiooni või kohaliku omavalitsuse üksuse keskkonnainspektori määratud ajaks; 6) saasteallika käitaja on jätnud saasteloa nõuded täitmata ning teda on varem sama teo eest karistatud; 7) saasteallikast tulenevast saastusest põhjustatud ohtu inimese tervisele ei ole võimalik vältida uue saasteloa taotlemist eeldavate põhjalike tehniliste ümberkorraldusteta; 8) saasteallika käitaja on pankrotistunud või juriidilise isikuna likvideeritud. (2) Saasteloa andjal ja kohaliku omavalitsuse organil on õigus kontrollida vähemalt üks kord aastas saasteloaga seatud tingimuste täitmist tootmisterritooriumil ja tehnoloogiaseadmetel.
(1) Kui saasteloa kehtetuks tunnistamine toimub saasteallika käitaja taotlusel, esitab ta sellekohase avalduse saasteloa andjale. Saasteloa andja määrab järelhoolduse tingimused, kaasa arvatud välisõhu kvaliteedi jälgimise nõuded saasteallika ümbruses ja järelhoolduse kestuse ning teeb need saasteallika käitajale teatavaks otsuse tegemisest arvates viie tööpäeva jooksul. (2) Saasteloa kehtetuks tunnistamise või sellise menetluse lõpetamise otsuse teeb saasteloa andja hiljemalt seitsme kalendripäeva jooksul pärast saasteallika käitajalt seletuse ja lisaandmete saamist või saasteallika käitaja ärakuulamist. (3) Saasteloa andja saadab saasteallika käitajale kirjaliku otsuse saasteloa kehtetuks tunnistamise või sellise menetluse lõpetamise kohta kolme tööpäeva jooksul otsuse tegemise päevast arvates. Otsuse ärakirjad saadab loa andja saasteallika asukoha kohaliku omavalitsuse organile ja Keskkonnainspektsioonile.
(1) Paikse saasteallika käitaja peab kasutama parimat võimalikku tehnikat, energiasäästlikku tehnoloogiat, keskkonnasõbralikke energiaallikaid ja püüdeseadmeid saasteainete heitkoguste vähendamiseks sedavõrd, kuivõrd see on tehniliselt võimalik ja majanduslikult mõistlik tehtavaid kulutusi ja tekkida võivat kahju arvestades. (2) Kui saasteluba või keskkonnakompleksluba nõuab saasteainete püüdmist või see on kavandatud ehitusprojektis, on töötamine püüdeseadmeteta või rikkis püüdeseadmetega keelatud, välja arvatud õigusaktides sätestatud tingimustel.
(1) Saasteluba või keskkonnakompleksluba omav paikse saasteallika käitaja peab: 1) tagama, et tema käitamises olevast saasteallikast välisõhku eralduva saasteaine heitkogus ei ületaks saasteloas või keskkonnakompleksloas sätestatud kontrollarvu, käesoleva seaduse § 47 lõike 2 alusel või tööstusheite seaduse alusel saasteallika kategooria jaoks kehtestatud saasteaine heite piirväärtust ega põhjustaks käesoleva seaduse §-de 26 ja 27 alusel inimese tervise kaitseks kehtestatud välisõhu saastatuse taseme piirväärtuse ületamist tootmisterritooriumi piiril ja sellest väljaspool; 2) kavandama meetmeid välisõhku eralduvate saasteainete koguste piiramiseks, et vähendada saastetaset ebasoodsate ilmastikutingimuste korral. Korralduse saasteainete eraldumise piiramiseks annab Keskkonnaameti või Keskkonnainspektsiooni ettepanekul kohaliku omavalitsuse organ; 3) eelnevalt teatama saasteloa või keskkonnakompleksloa andjale ja kohaliku omavalitsuse organile kõigist kavandatavatest tootmistehnoloogia või saasteallikate parameetrite muudatustest, mis võivad suurendada saasteaine heitkogust üle saasteloaga või keskkonnakompleksloaga lubatud piiri või halvendavad oluliselt selle hajumistingimusi välisõhus; 4) kasutama saasteainete püüdmiseks paigaldatud seadmeid, kontrollima perioodiliselt nende efektiivsust ja pidama kontrollimise dokumenteeritud arvestust; 5) 6) kontrollima saasteallikast väljuvate gaaside koostist ja saasteainete heitkoguste suurust ning nende vastavust saasteloas või keskkonnakompleksloas sätestatud kontrollarvudele ja käesoleva seaduse või tööstusheite seaduse alusel kehtestatud piirnormidele; 7) hindama vähemalt üks kord aastas, kui saasteloas või keskkonnakompleksloas ei ole sätestatud teisiti, välisõhu kvaliteedi vastavust käesoleva seaduse §-de 26 ja 27 alusel inimese tervise kaitseks kehtestatud välisõhu saastatuse taseme ühe tunni keskmisele piirväärtusele käitise tootmisterritooriumist väljaspool, kui saasteallikast eralduva saasteaine heitkogus tekitab käitise tootmisterritooriumi piiril või sellest väljaspool saasteaine arvutuslikku kontsentratsiooni, mis on vähemalt 40% saastatuse taseme ühe tunni keskmisest piirväärtusest; 8) teavitama saasteloa või keskkonnakompleksloa andjat olulisest negatiivsest keskkonnamõjust, mis kaasneb saasteloa omaja või keskkonnakompleksluba omava paikse saasteallika käitaja tegevusega, olenemata sellest, kas loas sätestatud nõudeid on järgitud. 1 (1¹) Käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 4 sätestatud saasteainete püüdeseadme efektiivsuse kontrollimise sagedus määratakse saasteloa või keskkonnakompleksloaga kokkuleppel loa andjaga. 1 (1²) Kui saasteallika käitaja ei saa tehnilistel või majanduslikel põhjustel tagada käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 1 nimetatud nõuete täitmist kindlaks määratud tähtpäevaks, teatab ta sellest viivitamata Keskkonnaametile ning kohaliku omavalitsuse organile, koostab loa andja nõudmisel saasteaine heitkoguse vähendamise tegevuskava ja esitab selle heakskiitmiseks Keskkonnaametile, kohaliku omavalitsuse organile ja Keskkonnainspektsioonile. 1 (1³) Paikse saasteallika käitaja, kes on kohustatud omama keskkonnakompleksluba, peab lisaks käesoleva paragrahvi lõikes 12 nimetatud nõuete täitmisele tõestama lõikes 12 nimetatud asutustele, et ta kasutab parimat võimalikku tehnikat. (2) Uue paikse saasteallika käitaja peab Keskkonnaameti nõudmisel korraldama saasteainete heitkoguste esimese inventuuri kolme kuu jooksul pärast saasteallika kasutusele võtmist. (3) Uue paikse saasteallika käitaja annab hinnangu lõhnaainete võimalikust esinemisest välisõhus välisõhu saasteloa või keskkonnakompleksloa taotlusmaterjalides.
(1) Saasteloa või keskkonnakompleksloa saanud paikse saasteallika käitaja annab aru välisõhu saastamisega seotud tegevuse kohta. Aruanne peab sisaldama järgmisi andmeid: 1) toorme-, kütuse- ja energiakulu ning toodangu koguseid aruandluse jaoks kindlaksmääratud tegevusalade kaupa; 2) iga saasteaine lubatud summaarset heitkogust ja tegelikku heitkogust kõikidest käitise tootmisterritooriumil paiknevatest saasteallikatest kokku, kaasa arvatud avariilised ning tehnoloogilised äkkheited, sealhulgas seadmete käivitamise ja seiskamise ajal tekkivad äkkheited; 3) igast üksikust saasteallikast eralduvate saasteainete tegelikke heitkoguseid tehnoloogiaprotsesside kaupa; 4) saasteallikatest väljuvatest gaasidest eralduvate saasteainete sisaldust ja välisõhu saastatuse taseme mõõtmis- või arvutamisandmeid; 5) seadmete töötundide arvu ning tehnoloogiliste äkkheidete vältamise aega, sealhulgas seadmete käivitamise ja seiskamise kestust; 6) saasteallika kategooria jaoks kehtestatud saasteainete heite piirväärtusi; 7) saasteainete heitkoguste vähendamiseks rakendatavaid meetmeid. (2) Aruandmise korra ja vormi kehtestab keskkonnaminister määrusega. (3) Saasteallikate valdajate aruanded on aluseks saasteallikate ja saasteainete heitkoguste andmete kandmiseks Euroopa saasteainete heite- ja ülekanderegistrisse vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusele (EÜ) nr 166/2006, mis käsitleb Euroopa saasteainete heite- ja ülekanderegistri loomist ning millega muudetakse nõukogu direktiive 91/689/EMÜ ja 96/61/EÜ (ELT L 33, 04.02.2006, lk 1–17).
(1) Saasteainete heitkoguste seiret korraldab saasteallika käitaja oma kulul. (2) Kui Keskkonnainspektsiooni või kohaliku omavalitsuse organi keskkonnainspektori tellimusel tehtud saasteallikast eralduva saasteaine heitkoguse teistkordne kontrollmõõtmine näitab lubatud heitkoguse ületamist, maksab mõõtmiste eest saasteallika käitaja. (3) Keskkonnainspektsioon edastab kontrollimise tulemused loa andjale ja saasteallika käitajale pärast kontrollimist 14 päeva jooksul.
–
Osoonikihti kahandavad ained on käesoleva seaduse tähenduses ained, mis on nimetatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 1005/2009 osoonikihti kahandavate ainete kohta (ELT L 286, 31.10.2009, lk 1–30) I ja II lisas.
(1) Keskkonnaministeerium korraldab osoonikihi kaitsmist ja osoonikihti kahandavate ainete käitlemisega seotud tegevust osoonikihi kaitsmise Viini konventsiooni, osoonikihti kahandavate ainete Montreali protokolli ja Euroopa Liidu osoonikihti kahandavate ainete alaste õigusaktide nõuete kohaselt. (2) Osoonikihti kahandavate ainete käitlemine on käesoleva seaduse tähenduses osoonikihti kahandavate ainete tootmine, kasutamine, sisse- ja väljavedu, turustamine, kogumine, ringlusse võtmine, taastamine, samuti neid aineid sisaldavate või nendel ainetel põhinevate toodete, seadmete ja mahutite sisse- ja väljavedu, turustamine, paigaldamine, hooldamine, teenindamine, lekkekontroll ja märgistamine. (3) Osoonikihti kahandavate ainete, neid aineid sisaldava või nendel ainetel põhineva toote, seadme või mahuti omanik on osoonikihti kahandavate ainete, neid aineid sisaldava või nendel ainetel põhineva toote, seadme või mahuti käitleja.
Klorofluorosüsinikke ja klorofluorosüsivesinikke sisaldavaid külmaaineid või neid aineid sisaldavaid segusid omav isik teatab Keskkonnaministeeriumile hiljemalt 2015. aasta 15. aprilliks temale kuuluvate nimetatud ainete või segude koguse ja edaspidise käitlemise kava, milles kirjeldatakse nende ainete või segude edaspidist plaanitavat käitlemist või käibelt kõrvaldamise viisi.
Osoonikihti kahandavaid aineid sisaldavad või nendel ainetel põhinevad tooted, seadmed ja mahutid märgistatakse kemikaaliseaduses sätestatud korras ning arvestades Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EÜ) nr 1005/2009 esitatud nõudeid.
Maksu- ja Tolliamet esitab Keskkonnaministeeriumile iga aasta 30. aprilliks andmed eelmisel kalendriaastal avastatud osoonikihti kahandavate ainete ebaseaduslike vedude kohta.
(1) Kasvuhoonegaasid on käesoleva seaduse tähenduses süsinikdioksiid (CO2), metaan (CH4), dilämmastikoksiid (N2O), fluorosüsivesinikud (HFC-d), perfluorosüsivesinikud (PFC-d) ja väävelheksafluoriid (SF6). (2) Süsinikdioksiidi ekvivalent on üks tonn süsinikdioksiidi või muud kasvuhoonegaasi, mis on ümber arvutatud süsinikdioksiidi koguseks, kasutades globaalse soojenemise potentsiaali. (3) Globaalse soojenemise potentsiaal näitab, mitu korda on soojuse tagasipeegeldamise võime poolest muu kasvuhoonegaasi üks molekul efektiivsem kui süsinikdioksiidi molekul. (4) Kasvuhoonegaaside lubatud heitkoguse ühikutega kauplemise süsteem (edaspidi kauplemise süsteem) on süsteem, mis on loodud Euroopa Liidus Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiviga 2003/87/EÜ, millega luuakse ühenduses kasvuhoonegaaside saastekvootidega kauplemise süsteem ja muudetakse nõukogu direktiivi 96/61/EÜ (ELT L 275, 25.10.2003, lk 32–46), inimtekkeliste kasvuhoonegaaside heitkoguste vähendamiseks majanduslikult otstarbekal ja efektiivsel viisil. (5) Kasvuhoonegaaside heitkoguse ühikutega kauplemise register on elektrooniline andmekogu, kus on salvestatud Eesti Vabariigi ja kauplemise süsteemis osalevate isikute arvelduskontode andmed ja nende poolt kasvuhoonegaaside heitkoguse ühikutega teostatud tehingud, käitistele eraldatud lubatud heitkoguse ühikud ja nendega teostatud tehingud, käitiste tõendatud ja tagastatud kasvuhoonegaaside heitkoguse ühikud, käitiste vastavusseisund, ühisrakenduse ja puhta arengu mehhanismi projektide osaliste andmed ning projektide elluviimise tulemusel vähendatud kasvuhoonegaaside heitkoguse ühikud. 5 (5¹) Kasvuhoonegaaside heitkoguse ühik on käesoleva seaduse tähenduses lubatud heitkoguse ühiku, riigi lubatud heitkoguse ühiku, tõendatud heitkoguste vähendamise ühiku ja heitkoguste vähendamise ühiku ühisnimetaja. 5 (5²) Isiku arvelduskonto on käesoleva seaduse tähenduses juriidilise või füüsilise isiku arvelduskonto, mille kaudu saab teostada tehinguid kasvuhoonegaaside heitkoguse ühikutega kauplemise registris vastavalt Euroopa Komisjoni määruse (EL) nr 389/2013, millega luuakse liidu register vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivile 2003/87/EÜ, Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsustele nr 280/2004/EÜ ja nr 406/2009/EÜ ning tunnistatakse kehtetuks komisjoni määrused (EL) nr 920/2010 ja nr 1193/2011 (ELT L 122, 03.05.2013, lk 1–59), artiklile 65. 5 (5³) Isiku kauplemiskonto on käesoleva seaduse tähenduses juriidilise või füüsilise isiku arvelduskonto, mille kaudu saab teostada tehinguid kasvuhoonegaaside heitkoguse ühikutega kauplemise registris vastavalt Euroopa Komisjoni määruse (EL) nr 389/2013 artiklile 66. (6) Lubatud heitkoguse ühik on käesoleva seaduse tähenduses kauplemise süsteemis ülekantav õigus heita kauplemise süsteemiperioodi jooksul välisõhku üks tonn süsinikdioksiidi ekvivalentkogust. (7) Kauplemise süsteemi periood (edaspidi kauplemise periood) on ajavahemik, mille kestel võib lubatud heitkoguse ühikutega kaubelda. Kauplemise periood 2008–2012 on ajavahemik 2008. aasta 1. jaanuarist kuni 2012. aasta 31. detsembrini; kauplemise periood 2013–2020 on ajavahemik 2013. aasta 1. jaanuarist kuni 2020. aasta 31. detsembrini. (8) Kyoto kauplemise periood on ajavahemik 2008. aasta 1. jaanuarist kuni 2012. aasta 31. detsembrini, mille jooksul Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni kliimamuutuste raamkonventsiooni lisas 1 nimetatud osalised tagavad iseseisvalt või koostöös teiste konventsiooniosalistega, et Kyoto protokolli lisas A nimetatud inimtekkeliste kasvuhoonegaaside heitkoguse süsinikdioksiidi ekvivalendiks ümberarvutatud üldkogused ei ületaks neile lubatud koguseid, mis arvutatakse, arvestades Kyoto protokolli lisas B sätestatudõhku heite koguselise piiramise ja vähendamise kohustust. (9) Kauplemise süsteemi siseneja on käesoleva seaduse tähenduses ühel või enamal käesoleva seaduse § 120 lõike 1 alusel kehtestatud Vabariigi Valitsuse määruses nimetatud tegevusalal tegutsev käitaja, kes on saanud kasvuhoonegaaside heitkoguse loa (edaspidi heitkoguse luba) esimest korda pärast 2011. aasta 30. juunit. Kauplemise süsteemi sisenejaks peetakse ka ühel või enamal käesoleva seaduse § 120 lõike 1 alusel kehtestatud Vabariigi Valitsuse määruses nimetatud tegevusalal tegutsevat käitajat, kelle käitises on toimunud märkimisväärne laiendamine pärast 2011. aasta 30. juunit, üksnes nimetatud laiendamise osas. (10) Õhusõiduki käitaja on käesoleva seaduse tähenduses isik, kes käitab õhusõidukit ajal, mil see sooritab käesoleva seaduse § 120 lõike 1 alusel kehtestatud Vabariigi Valitsuse määruses nimetatud lende, või õhusõiduki omanik juhul, kui nimetatud isik ei ole teada või õhusõiduki omanik ei ole teda tuvastanud.
Kliimamuutust vähendavat tegevust korraldab Keskkonnaministeerium lähtuvalt Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni kliimamuutuste raamkonventsioonis (edaspidi kliimamuutuste raamkonventsioon) ja konventsiooni Kyoto protokollis (edaspidi Kyoto protokoll) sätestatud kasvuhoonegaaside heitkoguste piiramise nõuetest.
Saasteallika käitaja rakendab lisameetmeid, et vähendada kasvuhoonegaaside heitkoguseid, mis välisõhus akumuleerudes võivad põhjustada kliimamuutust.
(1) Elektri tootmise eest perioodil 2013–2019 tasuta eraldatavate lubatud heitkoguse ühikute eest tehtavate investeeringute riikliku kava (edaspidi investeeringute kava) koostamist, kavasse arvatud investeeringute jaoks tasuta eraldatud lubatud heitkoguse ühikute kasutamist ja järelevalvet kasutamise üle korraldab Keskkonnaministeerium. (2) Investeeringute kavasse arvamist võib taotleda kasvuhoonegaaside lubatud heitkoguse ühikutega kauplemise süsteemi kuuluv käitis, mis on olnud tegev või asjakohast investeerimist alustanud enne 2008. aasta 31. detsembrit ning mille käitaja on: 1) elektriettevõtja, kes toodab elektrienergiat või 2) koostootja, kes toodab elektrienergiat tõhusa koostootmise režiimil. (3) Käitajale 2013. aastal investeeringute kava alusel tasuta eraldatavad lubatud heitkoguse ühikud võivad moodustada maksimaalselt 70 protsenti aastatel 2005–2007 selle käitise elektritootmise käigus elektri riigisisese lõpptarbimise katmisel tekkinud tõendatud keskmisest kasvuhoonegaaside heitkogusest. Kui käitis alustas tööd pärast 2007. aastat, eraldatakse 2013. aastal investeeringute kava alusel maksimaalselt 70 protsenti tasuta eraldatavaid lubatud heitkoguse ühikuid eelneva tõhususe võrdlusaluse põhjal. Pärast 2013. aastat väheneb tasuta eraldatavate lubatud heitkoguse ühikute määr kümme protsendipunkti aastas. (4) Keskkonnaminister kehtestab määrusega käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud eelneva tõhususe võrdlusaluse. (5) Keskkonnaminister kuulutab välja investeeringute kavasse investeeringute arvamise taotluste esitamise tähtaja, mis koos investeeringute kavasse arvamise taotluse vormiga avaldatakse Keskkonnaministeeriumi veebilehel. (6) Keskkonnaminister võib kehtestada investeeringute kavasse arvamise taotlemise tingimused ja korra määrusega. (7) Taotluse alusel investeeringute kavasse arvatav investeering peab: 1) vähendama kulutõhusalt otseselt või kaudselt kasvuhoonegaaside heitkoguseid; 2) olema kooskõlas energiamajanduse riikliku arengukavaga aastani 2020, mille Riigikogu kinnitas otsusega 2009. aasta 15. juunil; 3) olema kooskõlas kõigi asjaomaste Euroopa Liidu õigusaktidega ega tohi tugevdada käitaja turgu valitsevat seisundit ega põhjustada põhjendamatut konkurentsimoonutust; 4) täiendama investeeringuid, mida Eesti Vabariigil tuleb teha selleks, et täita muid Euroopa Liidu õigusest tulenevaid eesmärke või õiguslikke nõudeid. Investeering ei tohi suurendada aastatel 2013–2019 käitise elektritootmise kogumahtu; 5) mitmekesistama elektritootmise energia- ja tarneallikaid ning vähendama energiatootmisega seotud kasvuhoonegaaside heitkogust; 6) tagama investeeringu tulemuse jätkusuutlikkuse ka pärast 2019. aastat, välja arvatud juhul, kui tegemist on investeeringuga testimisel olevatesse uutesse tehnoloogiatesse; 7) olema taotletavate tasuta lubatud heitkoguse ühikute turuväärtusega samaväärne või väiksem taotluse kohaselt ellu viidava investeeringu maksumusest. (8) Kui taotluses toodud investeering ei vasta käesoleva paragrahvi lõikes 7 nimetatud nõuetele, peab taotleja mittevastavust taotluses üksikasjalikult põhjendama. (9) Keskkonnaministeerium esitab investeeringute kava Euroopa Komisjonile heakskiitmiseks. (10) Vabariigi Valitsus kinnitab Euroopa Komisjoni heakskiidetud investeeringute kava korraldusega. (11) Investeeringute kava alusel tasuta eraldatavate lubatud heitkoguse ühikute kasutamise tingimused ja korra kehtestab keskkonnaminister määrusega. (12) Investeeringute kava alusel tasuta eraldatavate lubatud heitkoguse ühikute kasutamise tingimuste ja korraga sätestatakse lubatud heitkoguse ühikute: 1) saaja kohustused; 2) eraldamise tingimused ja kord; 3) kasutamise aruandluse ja aruannete auditeerimise kord; 4) saaja üle järelevalve teostamise kord. (13) Kui käitajale on eraldatud investeeringute kava alusel lubatud heitkoguse ühikud ja käitaja ei täida tasuta eraldatud lubatud heitkoguse ühikute kasutamise tingimusi ega korda sellises ulatuses, et selle tagajärjena ei viida investeeringute kavas toodud investeeringut õigeaegselt ellu, peab käitaja kandma Keskkonnaministeeriumi määratud kontole investeeringute kava alusel talle eraldatud lubatud heitkoguse ühikute väärtuses raha ja intressi vastavalt käesoleva paragrahvi lõike 11 alusel kehtestatud keskkonnaministri määrusele. Intressimäär on kuue kuu Euribor, millele lisandub viis protsenti aastas. Intressiarvestuse baasiks on 360-päevane periood. (14) Investeeringute kava täitmise üle teostab järelevalvet Keskkonnaministeerium. (15) Järelevalve teostamisel on Keskkonnaministeeriumil õigus: 1) kontrollida tasuta eraldatavate lubatud heitkoguse ühikute kasutamisega seotud andmeid, dokumente ja muid materjale ning pääseda ligi investeeringu tegemisega seotud andmetele ja dokumentidele kolme tööpäeva jooksul nõudmisest arvates; 2) saada järelevalve kiireks läbiviimiseks käitajalt või tema esindajalt kirjalikke või suulisi seletusi ning igakülgset muud abi; 3) viibida järelevalve teostamiseks käitaja ja teiste investeeringus osalevate isikute ruumides ja territooriumil, mis on rajatud tasuta eraldatavate lubatud heitkoguse ühikute abil või mis on seotud tasuta eraldatavate lubatud heitkoguse ühikute kasutamisega, ning teostada paikvaatlust; 4) teha ettekirjutus tasuta eraldatavate lubatud heitkoguse ühikute kasutamisega kaasneva rikkumise lõpetamiseks, edasiste rikkumiste ärahoidmiseks ja rikkumise tagajärgede kõrvaldamiseks; 5) ettekirjutuse täitmata jätmise või ebakohase täitmise korral kohaldada käesoleva paragrahvi lõiget 13. (16) Järelevalve käigus jälgitakse, et investeering vastaks järgmistele näitajatele: 1) investeeringu tulemusena käitises uue tehnoloogia rakendamisega heiteteguri vähenemine võrreldes enne uute osade paigaldamist või käitise moderniseerimist oleva heiteteguriga; 2) investeeringu tulemusena elektritootmisest pärit kasvuhoonegaaside koguheite prognoositud ja saavutatud vähenemine; 3) investeeringu tulemusena elektritootmises peamiselt kasutatava fossiilkütuse osakaalu prognoositud ja saavutatud vähenemine; 4) investeeringu tulemusena kasutusse võetud taastuvenergiaga tootmiseks installeeritud võimsus megavattides; 5) tasuta eraldatavate lubatud heitkoguse ühikute osakaal investeeringu kogumaksumuses; 6) muudest allikatest saadavate vahendite osakaal kogu investeeringus; 7) investeeringuga prognoositud finantstulemus.
(1) Käesoleva seaduse § 1207 lõikes 2 nimetatud määruses sätestatakse riigi lubatud heitkoguse ühikutega kauplemisest saadud vahenditest toetuse andmiseks: 1) toetuse andmise eesmärk ja toetatavad tegevused; 2) abikõlblikud ja mitteabikõlblikud kulud; 3) toetuse maksimaalne määr ja omafinantseeringu vajaduse korral selle minimaalne määr; 4) taotlejale esitatavad nõuded; 5) toetuse taotlusele (edaspidi taotlus) esitatavad nõuded; 6) taotluse hindamise kriteeriumid ja hindamise kord; 7) taotluse rahuldamise ja rahuldamata jätmise tingimused ja kord. (2) Käesoleva paragrahvi lõike 1 punkti 4 järgi võib toetuse taotlejale kehtestada järgmisi nõudeid: 1) taotleja on maksevõimeline; 2) taotleja ei ole varem sama kulu hüvitamiseks riigieelarvelistest, Euroopa Liidu või välisabi vahenditest raha saanud; 3) taotleja vastab muudele vahendite kasutamise tingimustes sätestatud nõuetele. (3) Taotleja on kohustatud: 1) tõendama taotluse menetleja nõudmisel vahendite kasutamise tingimustes ettenähtud omafinantseeringu või muude vahendite või dokumentide olemasolu; 2) esitama taotluse menetleja nõudmisel taotleja ja taotluse kohta lisateavet; 3) võimaldama kontrollida taotluse ja taotleja vastavust nõuetele, sealhulgas teha paikvaatlust; 4) taotluse menetlejat viivitamata teavitama taotluses esitatud andmetes toimunud muudatustest või ilmnenud asjaoludest, mis võivad mõjutada taotluse kohta otsuse tegemist.
(1) Tõendamine on kasvuhoonegaaside lubatud heitkoguse aruandes (edaspidi heitkoguse aruanne) esitatud andmete usaldusväärsuse ja täpsuse hindamine, mida teeb tõendaja käesoleva seaduse § 120 lõike 3 alusel keskkonnaministri määrusega kehtestatud korra kohaselt. (2) Tõendaja on isik, kes on käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud tegevuseks akrediteeritud. (3) Ühisrakendusprojektide elluviimise käigus tekkivaid heitkoguste vähendamise ühikuid võib tõendada käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud isik.
(1) Käesolevas seaduses sätestatud fluoritud kasvuhoonegaaside käitlemise, aruandluse ja FOKA registrisse andmete kandmise nõuete täitmise tagamisel on järelevalveasutusel õigus teha ettekirjutusi. (2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud ettekirjutuste täitmata jätmise korral võib järelevalveametnik rakendada sunniraha asendustäitmise ja sunniraha seaduses sätestatud korras. Sunniraha ülemmäär on 3200 eurot.
Välisõhus leviv müra käesoleva seaduse tähenduses on inimtegevusest põhjustatud ning välisõhus leviv soovimatu ja kahjulik heli, mille tekitavad paiksed või liikuvad saasteallikad. Müra tekitamine põhjendamatult on keelatud.
Välisõhus leviva müra normtase on mürataseme normitud arvsuurus, mida kasutatakse erinevate müraolukordade hindamisel.
Müra piirtase on suurim lubatud müratase, mille ületamisel tuleb rakendada müratõrjeabinõusid.
Müra kriitiline tase on müratase, mille ületamine tekitab ebarahuldava mürasituatsiooni ja põhjustab inimese tugeva häirituse ning mille juures tuleb rakendada abinõusid inimese tervise kaitseks.
(1) Müra taotlustase on müra normtase, mida kasutatakse uuel planeeritaval alal ja olemasoleva müraolukorra parandamiseks. (2) Välisõhus leviva müra piiramise eesmärgil planeeringu koostamisele esitatavad nõuded kehtestab keskkonnaminister määrusega.
Müra kontrollnäitaja on müra hinnatud tase, mille juures on arvestatud müra kahjulikku mõju.
(1) Välisõhus leviva müra normtasemed ning mürataseme määramise ja hindamise meetodid kehtestab sotsiaalminister määrustega. (2) Kohaliku omavalitsuse organil on õigus kehtestada välisõhus levivale mürale oma haldusterritooriumil või selle osal käesoleva paragrahvi lõike 1 alusel kehtestatud normidest kuni 50 protsenti rangemaid normtasemeid.
(1) Piirkonnas välisõhu müra kaardistamine on olemasoleva ja prognoositava mürataseme ning selle kehtestatud normtasemele vastavuse kirjeldamine kontrollnäitajate abil, võttes arvesse normtaseme ületamisest mõjutatud inimeste või elamute arvu. (2) Müra normtaseme ületamise korral korraldab Terviseameti ettepanekul välisõhu müra kaardistamist või mürataseme hindamist müraallika käitaja oma kulul.
(1) Piirkonna eri müraallikate tekitatud müratasemete üldhinnangu või üldprognoosi andmiseks koostatakse välisõhu strateegiline mürakaart. (2) Piirkonna välisõhu strateegilisele mürakaardile kantakse müra levikut põhjustavad saasteallikad, olemasoleva või prognoositava müra leviku ulatus, elanike ja ehitiste paiknevus, andmed elanike ja ehitiste arvu, ehitiste iseärasuste ja muu kohta.
(1) Välisõhus leviva müra vähendamise tegevuskava käsitleb müra ja selle mõju vähendamise abinõusid. (2) Välisõhus leviva müra vähendamise tegevuskava peab sisaldama kavandatavate abinõude loetelu, milles on nimetatud abinõude maksumus, abinõude rakendajad ja rakendamise tähtajad.
Välisõhu strateegilise mürakaardi ja välisõhus leviva müra vähendamise tegevuskava sisule esitatavad miinimumnõuded kehtestab sotsiaalminister määrusega.
(1) Välisõhu strateegilise mürakaardi ja välisõhus leviva müra vähendamise tegevuskava koostab ning esitab kooskõlastamiseks Terviseametile: 1) välisõhus leviva liiklusest tingitud müra põhjustaja, kui ta on üheselt määratav, nagu sadam, lennuväli, bussi- või raudteejaam; 2) maantee omanik; 3) raudtee omanik; 4) tiheasustusega piirkonna kohaliku omavalitsuse organ. (2) Välisõhu strateegilise mürakaardi ja välisõhus leviva müra vähendamise tegevuskava vaatab koostaja üle, vajaduse korral täiendab seda ja esitab kooskõlastamiseks Terviseametile vähemalt iga viie aasta järel.
(1) Välisõhus leviva müra üle teostab järelevalvet Terviseamet. (2) Terviseamet: 1) kogub enda kätte välisõhu strateegilised mürakaardid ja välisõhus leviva müra vähendamise tegevuskavad; 2) kontrollib välisõhu strateegiliste mürakaartide ja välisõhus leviva müra vähendamise tegevuskavade vastavust käesolevas seaduses ja seaduse alusel kehtestatud õigusaktides sätestatud nõuetele; 3) kooskõlastab esitatud välisõhu strateegilised mürakaardid ja välisõhus leviva müra vähendamise tegevuskavad; 4) koostab välisõhu strateegilistes mürakaartides ja välisõhus leviva müra vähendamise tegevuskavades sisalduvate andmete koondi ja sisestab selle ning välisõhu müra kaardistamise tulemused elektroonilisse andmebaasi; 5) teeb koondandmed meedia kaudu avalikkusele teatavaks.
(1) Järelevalveametnikul on õigus: 1) nõuda välisõhus leviva müra põhjustajalt selgitusi ja dokumente ning kasutada müra põhjustaja või tema esindaja teadmisel müra registreerimiseks mõõtmistulemusi või tehnikavahendeid; 2) saada tasuta välisõhus leviva müra põhjustajalt väljavõtteid dokumentidest ja kuni kaks koopiat igast asjakohasest dokumendist. (2) Tervisekaitse riikliku järelevalve ametnik võib teha ettekirjutusi: 1) välisõhus leviva müra normtaseme või kriitilise taseme ületamise korral paikse saasteallika tegevuse piiramiseks või lõpetamiseks; 2) välisõhu strateegilise mürakaardi ja välisõhus leviva müra vähendamise tegevuskava koostamiseks ning kaardi ja tegevuskava vastavusse viimiseks käesolevas seaduses sätestatud nõuetega. (3) Käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud ettekirjutuste täitmata jätmise korral võib järelevalveametnik rakendada sunniraha asendustäitmise ja sunniraha seaduses sätestatud korras. (4) Käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud sunniraha ülemmäär on 640 eurot.
Kui Terviseamet on teinud inimeste kaebuste põhjal mürataseme kontrollmõõtmisi, mis näitavad müra normtaseme ületamist, maksab mõõtmiste eest saasteallika käitaja.
Et vältida välisõhus leviva müra normtaseme ületamist, võib kohaliku omavalitsuse organ liikluskorraldusega piirata mootorsõidukite liikumist oma territooriumil.
(1) Lõhnaaine vähendamise tegevuskava koostamisele ja täitmisele esitatavate nõuete rikkumise eest –karistatakse rahatrahviga kuni 100 trahviühikut. (2) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, –karistatakse rahatrahviga kuni 2000 eurot.
(1) Osoonikihti kahandavaid aineid või fluoritud kasvuhoonegaase sisaldava seadme hoolderaamatu nõutud aja jooksul säilitamata ja seadme asukohas seadme hooldajale ning seadme hooldamist ja käitlemist kontrollivale isikule kättesaadavuse tagamata jätmise eest – karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut. (2) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, – karistatakse rahatrahviga kuni 3200 eurot.
(1) Välisõhu müra kaardistamise, välisõhu strateegilise mürakaardi ja välisõhus leviva müra vähendamise tegevuskava nõuete rikkumise eest –karistatakse rahatrahviga kuni 100 trahviühikut. (2) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, –karistatakse rahatrahviga kuni 2000 eurot.
(1) Käesoleva seaduse §-des 139–1392 ja 141–142 sätestatud väärtegude menetlemisele kohaldatakse karistusseadustiku üldosa ja väärteomenetluse seadustiku sätteid. (2) Käesoleva seaduse §-des 139, 1392 ja 141–14111 sätestatud väärtegude kohtuväline menetleja on Keskkonnainspektsioon. 2 (2¹) Käesoleva seaduse §-s 1391 sätestatud väärteo kohtuvälised menetlejad on: 1) Keskkonnainspektsioon – lenduvaid orgaanilisi ühendeid sisaldavate värvide, lakkide ning sõidukite taasviimistlusmaterjalide kasutamisele esitatavate nõuete rikkumise osas; 2) Tarbijakaitseamet – lenduvaid orgaanilisi ühendeid sisaldavate värvide, lakkide ning sõidukite taasviimistlusmaterjalide jaemüüginõuete rikkumise osas; 3) Maksu- ja Tolliamet – lenduvaid orgaanilisi ühendeid sisaldavate värvide, lakkide ning sõidukite taasviimistlusmaterjalide sisseveole esitatavate nõuete rikkumise osas; 4) Terviseamet – hulgimüügis olevatele lenduvaid orgaanilisi ühendeid sisaldavatele värvidele, lakkidele ning sõidukite taasviimistlusmaterjalidele esitatavate nõuete rikkumise osas. (3) Käesoleva seaduse §-s 142 sätestatud väärteo kohtuväline menetleja on Terviseamet.
Saasteainete välisõhku suunamise ja käesoleva seaduse nõuete rikkumise tõttu tekitatud kahju korvab kahju tekitaja vastavalt võlaõigusseadusele.
(1) Keskkonnainspektsiooni või Terviseameti keskkonnakaitseabinõude ettekirjutuste täitmata jätmise korral rakendab haldusorgan sunniraha asendustäitmise ja sunniraha seaduses sätestatud korras. (2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud sunniraha ülemmäär on 640 eurot.
Kui uue paikse saasteallika ehitusluba taotletakse pärast käesoleva seaduse jõustumist, tuleb enne ehitusloa taotlemist taotleda saasteluba või keskkonnakompleksluba.
Käesoleva seaduse § 12236 lõigetes 1–5 nimetatud aruanded tuleb esitada alates 2014. aastast.
(1) Käesoleva seaduse § 134 lõike 1 kohaselt esitab hiljemalt 2007. aasta 30. juuniks kooskõlastamiseks välisõhu strateegilise mürakaardi ja hiljemalt 2008. aasta 18. juuliks välisõhus leviva müra vähendamise tegevuskava: 1) tiheasustusega piirkonna kohaliku omavalitsuse organ, kui tema haldusterritooriumil elab vähemalt 250 000 elanikku; 2) omanik, kelle maanteed kasutab üle kuue miljoni sõiduki aastas; 3) omanik, kelle raudteed kasutab üle 60 000 raudteeveeremi aastas; 4) omanik, kelle lennuväljal toimub üle 50 000 õhkutõusmise või maandumise aastas, välja arvatud kergelennukite kasutamine koolituse eesmärgil. (2) Käesoleva seaduse § 134 lõike 1 kohaselt esitab hiljemalt 2012. aasta 30. juuniks kooskõlastamiseks välisõhu strateegilise mürakaardi ja hiljemalt 2013. aasta 18. juuliks välisõhus leviva müra vähendamise tegevuskava: 1) tiheasustusega piirkonna kohaliku omavalitsuse organ, kui tema haldusterritooriumil elab vähemalt 100 000 elanikku; 2) omanik, kelle maanteed kasutab üle kolme miljoni sõiduki aastas; 3) omanik, kelle raudteed kasutab üle 30 000 raudteeveeremi aastas.
–
[Käesolevast tekstist välja jäetud.]
(1) Käesolev seadus jõustub 2004. aasta 30. septembril. (2) Käesoleva seaduse § 96 lõige 1 jõustub 2004. aasta 27. novembril. (3) Käesoleva seaduse §-s 101 nimetatud kirjalikku kinnitust võib edastada ja lepingut sõlmida 2004. aasta 1. novembrini. (4) Käesoleva seaduse § 32 lõige 4 jõustub 2007. aasta 30. aprillil. (5) Käesoleva seaduse § 1205 lõiget 3 kohaldatakse tagasiulatuvalt alates 2011. aasta 1. juulist.