(1) Prokurörid on Riigiprokuratuuri prokurörid ning ringkonnaprokuratuuri prokurörid. (2) Prokurör on oma ülesannete täitmisel sõltumatu ning tegutseb ainult seaduse alusel ja oma veendumuse järgi. (3) Prokurör võib esitada Riigikohtule kassatsiooni ulatuses, milleks on teda konkreetses kriminaalmenetluses volitanud riigi peaprokurör või juhtivprokurör.
Riigi peaprokurör või juhtivprokurörKõrgemalseisev prokurör võib mõjuval põhjusel kriminaalmenetluses tööjaotuskava väliselt asendada alluvat prokuröri või kohustada selleks teist alluvat prokuröri, kes ei tohi olla asendatava alluv. Asendamise korraldus tehakse kirjalikult, märkides asendamise ulatuse ja põhjendades asendamise vajadustvõi määrata kriminaalasja teise prokuröri alluvusse.
(1) Prokuröride üldkogu on kõigi prokuröride koosolek, mis kutsutakse kokku vähemalt kord aastas. (2) Prokuröride üldkogu: 1) valib kaks ringkonnaprokuratuuri prokuröri ja ühe Riigiprokuratuuri prokuröri prokuröride konkursikomisjoni liikmeks; 2) valib kaks ringkonnaprokuratuuri prokuröri ja kaks Riigiprokuratuuri prokuröri distsiplinaarkomisjoni liikmeks; 2¹) valib Eesti Advokatuuri kutsesobivuskomisjoni prokurörist liikme ja tema asendusliikme; 3) kinnitab prokuröride üldkogu töökorra; 4) kuulab ära valdkonna eest vastutava ministri ja riigi peaprokuröri ettekanded prokuratuuride tegevuse kohta; 5) arutab prokuratuuride tegevuse ja prokuröriteenistuse küsimusi ning teeb ettepanekuid nende lahendamiseks. (3) Prokuröride üldkogu kutsub kokku ja selle tööd juhib riigi peaprokurör. (4) Prokuröride üldkogu ja sellel hääletamine võib toimuda ka osaliselt või täielikult elektrooniliste vahendite abil.
(1) Prokuröriteenistusse kandideeriv isik esitab prokuröride konkursikomisjonile: 1) isikuandmete ankeedi; 2) korruptsioonivastases seaduses sätestatud nõuetele vastava huvide deklaratsiooni kandideerimisele eelneva kuu esimese kuupäeva seisuga.
(1¹) Taustakontrolli tegemiseks võib töödelda järgmisi isikuandmeid: 1) isiku üldandmed ja kontaktandmete kasutusele võtmise aeg; 2) isiku varasemad nimed; 3) isikut tõendava dokumendi andmed; 4) sotsiaalmeedia kontode andmed; 5) andmed perekondlike sidemete kohta käesoleva paragrahvi lõikes 2 loetletud isikutega; 6) isikule määratud karistuste andmed; 7) andmed selle kohta, kas isik oli või on kahtlustatav või süüdistatav; 8) andmed avalikest allikatest isiku usaldusväärsuse, eetilisuse ja kõlbeliste omaduste kohta; 9) viimase viie aasta töötamise andmed; 10) isiku seotus majandustegevusega; 11) isiku seotus mittetulundusühingu ja muu mittetulundusliku iseloomuga organisatsiooni või ühendusega, kelle tegevus on suunatud avaliku korra ja riigi julgeoleku vastu; 12) andmed isiku sõltuvushäirete kohta; 13) karistusregistri arhiivi andmed; 14) jälitustegevuse käigus kogutud andmed, mis võimaldavad kontrollida isiku vastavust seaduses sätestatud nõuetele; 15) viimase viie aasta tööandjatelt ja õppeasutustest saadud andmed isiku usaldusväärsuse ja kõlbeliste omaduste kohta ning teenistuse käigus kogutud andmed; 16) isiku hariduse andmed alates alusharidusest; 17) andmed isiku viimase viie aasta välispiiri ületuste kohta riikidesse, mis on kantud riigisaladuse ja salastatud välisteabe seaduse § 19 lõike 3 alusel kehtestatud nimekirja ning mille puhul kehtib sama paragrahvi lõikes 2 nimetatud teatamiskohustus.
(2) Isikuandmete ankeedis märgib kandideeriv isik ka oma abikaasa, sugulaste ja hõimlaste (vanemad, õdekasuvanemad, vendõed, vennad, lapsed ning kasulapsed, abikaasa või elukaaslase vanemad, õed, vennad ning lapsed, kui need ei ole ühised ega ole ka kasulapsed, registreeritud elukaaslane, endine abikaasa, endine registreeritud elukaaslane, eestkoste- ja hooldusalused), samuti alalise elukaaslase ees- ja perekonnanime, isikukoodi (isikukoodi puudumisel sünniaeg ja -koht), töökoha ja kontaktandmed.
(2¹) Käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatudTaustakontrolli käigus kogutud andmeid säilitatakse viis aastat prokuröriteenistusse kandideerimisest arvates või teenistusse võetud isikul viis aastat pärast teenistusest lahkumist.
(3) Prokuröriteenistusse kandideeriva isiku sobivuse hindamiseks töödeldavate isikuandmete täpsema koosseisu ja ankeedi vormi kinnitab valdkonna eest vastutav minister .
(4) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatu kohaselt esitatud andmete õigsuse kontrollimiseks on riigi peaprokuröril, samuti tema volitatud prokuratuuriametnikul õigus: 1) pöörduda riigi ja kohaliku omavalitsuse asutuste ja ametiisikute, samuti füüsiliste ja juriidiliste isikute poole järelepärimistega prokuröriteenistusse kandideeriva isiku isikuandmete kohta; 2) vestelda isikuandmete ankeedis märgitud isiku, samuti tööandja ja õppeasutuse esindajate ning teiste isikutega, et selgitada välja kandidaadi kõlbelisi ja teisi isikuomadusi ning vajaduse korral ja küsitletava isiku nõusolekul võtta temalt kirjalik seletus; 3) kontrollida, kas käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud isikud on kriminaalmenetluses kahtlustatavad või süüdistatavad; 4) tutvuda jälitustoiminguga saadud andmetega; 5) teha päring teise vastutava töötleja andmekogusse; 6) kasutada avalikke allikaid.
(5) Käesolevas paragrahvis nimetatud järelepärimise saanud asutus või isik vastab järelepärimisele viivitamatult.
(6) Prokuröride konkursikomisjon teavitab prokuröriteenistusse kandideerivat isikut kohe tema suhtes läbiviidud taustakontrollist ja võimaldab tal tutvuda kontrolli käigus kogutud materjalidega.
(7) Kui prokuröriteenistusse kandideeriv isik esitas prokuröride konkursikomisjonile tahtlikult valeandmeid või varjas olulist informatsiooni, arvatakse kandidaat konkursilt välja prokuröride konkursikomisjoni otsusega.
(8) Prokuratuur võib piirata prokuratuuriteenistusse kandideeriva isiku Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusest (EL) 2016/679 füüsiliste isikute kaitse kohta isikuandmete töötlemisel ja selliste andmete vaba liikumise ning direktiivi 95/46/EÜ kehtetuks tunnistamise kohta (isikuandmete kaitse üldmäärus) (ELT L 119, 04.05.2016, lk 1–88) tulenevaid õigusi, kui see on vajalik süüteo tõkestamiseks, avastamiseks, menetlemiseks või karistuse täideviimiseks, teise isiku või andmesubjekti õiguste ja vabaduste kahjustamise takistamiseks, riigi julgeoleku ohustamise takistamiseks või avaliku korra kaitse tagamiseks. Andmesubjekti piirangud kehtivad seni, kuni need on käesolevas lõikes sätestatud eesmärkide täitmiseks vajalikud.
(9) Käesoleva paragrahvi lõike 8 alusel võib piirata järgmisi Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusest (EL) 2016/679 tulenevaid andmesubjekti õigusi: 1) õigust saada teada tema isikuandmete töötlemisest, sealhulgas sellest, milliseid isikuandmeid töödeldakse, samuti töötlemise viisi, meetodit, eesmärki, õiguslikku alust, ulatust või põhjust; 2) õigust saada teada tema isikuandmete vastuvõtjaid ja avaldatavate isikuandmete kategooriaid ning teavet selle kohta, kas tema isikuandmed edastatakse välisriigile või rahvusvahelisele organisatsioonile; 3) õigust nõuda tema isikuandmete töötlemise piiramist; 4) õigust esitada vastuväiteid tema isikuandmete töötlemise kohta; 5) õigust saada teada tema isikuandmetega seotud rikkumisest.
(10) Käesoleva paragrahvi lõiget 8 kohaldatakse tingimusel, et prokuratuur: 1) dokumenteerib kõik käesoleva paragrahvi lõike 8 alusel seatud piirangu põhjendused; 2) rakendab asjakohaseid meetmeid andmesubjekti õiguste ja vabaduste kaitsmiseks; 3) rakendab kõiki Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2016/679 artiklis 32 sätestatud sobivaid ja asjakohaseid turvameetmeid ning ei säilita andmeid isikustatud kujul kauem, kui see on vajalik käesolevas paragrahvis sätestatud eesmärgi täitmiseks; 4) rakendab sobivaid ja asjakohaseid meetmeid, tagades, et andmeid ei töödelda muul otstarbel kui käesolevas paragrahvis sätestatud eesmärgi täitmiseks.
(1) Valdkonna eest vastutaval ministril on õigus viia juhtiv riigiprokurör, juhtivprokurör või riigiprokurör tema kirjaliku avalduse alusel avaliku konkursita madalamalseisvale avaliku konkursi korras täidetavale prokuröri ametikohale.
(2) Riigi peaprokuröril on õigus viia vanemprokurör, eriasjade prokurör või ringkonnaprokurör tema kirjaliku avalduse alusel avaliku konkursita madalamalseisvale avaliku konkursi korras täidetavale prokuröri ametikohale.
(3) Riigi peaprokuröril on õigus viia eriasjade prokurör, ringkonnaprokurör või abiprokurör tema nõusolekul ilma avaliku konkursita samale ametikohale teises prokuratuuris.
(4) Prokuröri üleviimisel ühest teenistuspiirkonnast teise võib talle alates uude teenistuspiirkonda asumisest kahe kuu jooksul hüvitada seoses elukohavahetusega tekkinud kulutused.
(5) Käesoleva paragrahvi lõikes 4 nimetatud kulutuste hüvitamise korra kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega.
(1) Riigi peaprokurör nimetatakse ametisse seitsmeks aastaks. Riigi peaprokuröriks ei või nimetada isikut teist ametiaega järjest.
(1¹) Juhtivprokurör, juhtiv riigiprokurör ja juhtivprokurörvanemprokurör nimetatakse ametisse viieks aastaks.
(2) Juhtiv riigiprokurörRiigiprokurör, riigiprokurör, vanemprokurör, eriasjade prokurör, ringkonnaprokurör ningja abiprokurör nimetatakse ametisse määramata ajaks.
(3) Riigiprokuröri, eriasjade prokuröri, ringkonnaprokuröri ja abiprokuröri asendaja nimetatakse ametisse määratud ajaks asendatava naasmiseni ametikohale või asendatava ametist vabastamiseni. Riigiprokuröri, eriasjade prokuröri, ringkonnaprokuröri või abiprokuröri asendaja võib tema nõusolekul asendamise ajal ja ühe aasta jooksul pärast asendamise lõppu ilma avaliku konkursita nimetada samale või madalamalseisvale vabale prokuröri ametikohale määramata ajaks.
(1) Eriasjade prokurör, ringkonnaprokurörRingkonnaprokurör ning abiprokurör nimetatakse ametisse avaliku konkursi alusel.
(2) Avaliku konkursi eriasjade prokuröri, ringkonnaprokuröri ning abiprokuröri ametikohale kuulutab ametlikus väljaandes Ametlikud Teadaanded välja prokuröri ametisse nimetamise õigust omav riigi peaprokurör. Kandidaatidele tuleb avalduse esitamiseks anda aega vähemalt kaks nädalat teadaande avaldamise päevast.
(3) Avaliku konkursita võib ametisse nimetada riigi peaprokuröri, juhtiva riigiprokuröri, riigiprokuröri, juhtivprokuröri ning vanemprokuröri.
(3¹) Prokuröri ametikohale võib avalikku konkurssi korraldamata nimetada isiku, kes vastab teenistusülesannete täitmiseks kehtestatud nõuetele, on vähemalt kolm aastat tegutsenud vandeadvokaadina, kohtunikuna, kohtunikuna Euroopa Kohtus, Euroopa Inimõiguste Kohtus või Euroopa Liidu Üldkohtus või õiguskantslerina, samuti käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud ametikohal ning soovib asuda prokuröriteenistusse viie aasta jooksul pärast tegutsemise lõpetamist eespool nimetatud ametikohal.
(3²) Vabast või vabanevast ametikohast peab ajakohastatud teave olema prokuratuuri ja avaliku teenistuse kesksel veebilehel.
(4) [Kehtetu]
(1) Prokuröri ametisse nimetamisel kohaldatakse talle katseaega järgmiselt: 1) abiprokurörile üks aasta; 2) ringkonnaprokurörile ja riigiprokurörile kaks aastat. (2) Prokuröride konkursikomisjon võib teha peaprokurörile või peaprokuröri kaudu valdkonna eest vastutavale ministrile ettepaneku prokuröri vabastamiseks talle kohaldatavast katseajast või selle lühendamiseks. (3) Katseaja ebarahuldavate tulemuste tõttu vabastatakse prokurör teenistusest või nimetab riigi peaprokurör ringkonnaprokuröri avaliku konkursita madalamalseisvale prokuröri ametikohale. Riigiprokuröri puhul võib riigi peaprokurör teha valdkonna eest vastutavale ministrile ettepaneku riigiprokuröri üleviimiseks madalamalseisvale prokuröri ametikohale.
(1) Riigi peaprokurörile makstakse igapeaprokurör võimaldab juhtivprokuröri või juhtiva riigiprokuröri nõusolekul riigiprokuröril, ringkonnaprokuröril ja abiprokuröril töötada osalise töökoormusega: 1) alla kolmeaastase lapse kasvatamise ajal; 2) osalise töövõime korral; 3) pereliikme hooldamise ajal.
(2) Riigi peaprokurör võib juhtivprokuröri või juhtiva riigiprokuröri nõusolekul lubada prokuröril töötada osalise töökoormusega kuni üks aasta ka käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetamata juhul.
(3) Taotlus osalise töökoormusega töötamiseks esitatakse juhtivprokurörile või juhtivale riigiprokurörile vähemalt üks kuu 20 protsenti ametipalgast esinduskuludeksenne soovitavat osalise töökoormusega töötamise algust. Taotluses märgitakse osalise töökoormusega töötamise põhjus ja aeg. Taotlusele lisatakse dokumendid, mis kinnitavad taotluse aluseks olevaid asjaolusid.
(4) Osalise töökoormusega töötamisel käesolevas paragrahvis nimetatud alusel vähendatakse proportsionaalselt töökoormusega prokuröri ametipalka.
(5) Prokuröri töötamine osalise töökoormusega vormistatakse riigi peaprokuröri käskkirjaga. Käskkiri peab sisaldama andmeid selle kohta, millise koormusega prokurör töötab, millisel ajavahemikul prokurör osalise töökoormusega töötab ning kui suur on osalise töökoormusega töötamisel tema ametipalk.
Prokurörile või(1) Prokuröride arvu vähendamise tõttu ametist vabastatud prokurörile makstakse hüvitisena viimase ametikoha kolme kuu ametipalk, mille hulka ei kuulu käesoleva seaduse § 22 lõike 4 kohane suurendus.
(2) Kui kõrgemalseisev prokurör nimetatakse tema perekonnaliikmele seoses prokuröri teenistusülesande täitmisega tekitatud varalise kahju hüvitab riiknõusolekul prokuröride arvu vähendamise tõttu madalamalseisvaks prokuröriks, säilib tal kuue kuu jooksul eelmise ametikoha ametipalk koos lisatasudega.
(1) Prokurör ei või olla erakonna liige.
(2) Riigi peaprokurör ei tohi olla väljaspool ametikohustusi ühelgi muul valitaval või nimetataval ametikohal. Riigi peaprokurör peab viivitamata teavitama valdkonna eest vastutavat ministrit kirjalikult, kui ta tegeleb või kavatseb tegeleda väljaspool ametikohustusi töölepingu või teenuste osutamise lepingu alusel, ettevõtjana või täisosanikuna täis- või usaldusühingus või juriidilise isiku juhtimis- või kontrollorgani liikmena. Ametikohustusi mõistetakse käesolevas paragrahvis korruptsioonivastases seaduses antud tähenduses.
(3) Valdkonna eest vastutav minister keelab riigi peaprokuröril haldusaktiga täielikult või osaliselt käesoleva paragrahvi lõikes 12 nimetatud kõrvaltegevuse, kui kõrvaltegevusele kuluva tööjõu maht või laad takistab korrapärast teenistusülesannete täitmist või kõrvaltegevus toob kaasa teenistuskohustuse rikkumise.
(1) Distsiplinaarsüüteo eest võib prokurörile määrata distsiplinaarkaristuse.
(2) Distsiplinaarsüüteod on: 1) ametikohustuste süüline täitmata jätmine või mittekohane täitmine; 2) vääritu tegu – süüline teguDistsiplinaarmenetlust ei algatata, miskui distsiplinaarsüüteo toimepanemisest on vastuolus üldtunnustatud kõlblusnormidegamöödunud kaks aastat või diskrediteerib prokuröri või prokuratuuri, sõltumata sellest, kas niisugune tegu pandi toime ametikohustuste täitmisel või mitteselle avastamisest kuus kuud.
(32) Distsiplinaarkaristused onKäesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud tähtaeg peatub: 1) noomitusprokuröri teo suhtes alustatud kriminaalmenetluse lõppemiseni; 2) 3) ametipalga vähendamine kuni 30 protsenti kuni üheks aastaks; 4) teenistusest vabastamineprokuröri ajutise töövõimetuse ja puhkuse ajaks.
(1) Distsiplinaarsüüteo eelmenetluse viib läbi distsiplinaarmenetluse algataja. Valdkonna eest vastutav minister võib enda algatatud distsiplinaarmenetluses juhtiva riigiprokuröri või juhtivprokuröri suhtes teha eelmenetluse läbiviimise ülesandeks riigi peaprokurörile. (2) Distsiplinaarsüüteo eelmenetluse läbiviija võib koguda distsiplinaarasja lahendamiseks vajalikke tõendeid ja nõuda seletusi. Seletuse nõudmine prokurörilt, kelle suhtes distsiplinaarmenetlus algatati, on kohustuslik. (2¹) Prokurörile, keda kahtlustatakse distsiplinaarsüüteo toimepanemises, peab andma võimaluse esitada kirjalik seletus distsiplinaarsüüteo kohta. Selleks antakse prokurörile aega vähemalt viis tööpäeva käesoleva seaduse § 32 lõikes 21 nimetatud käskkirja või korralduse kättetoimetamise päevast arvates. (3) Tõendite kogumise ja seletuste nõudmise võib distsiplinaarsüüteo eelmenetluse läbiviija teha ülesandeks enda määratud prokurörile. Seda ülesannet ei saa panna prokurörile, kes on prokuröride distsiplinaarkomisjoni liige, prokurörile, kelle suhtes distsiplinaarmenetlus algatati, ega temale alluvale prokurörile.
(1) Kui distsiplinaarsüüteo eelmenetluse käigus on kogutud kõik vajalikud tõendid ja seletused, koostab distsiplinaarsüüteo eelmenetluse läbiviija või tema määratud prokurör distsiplinaarsüüdistuse.
(2) Distsiplinaarsüüdistus on kirjalik dokument, milles märgitakse: 1) distsiplinaarsüüteos süüdistatava prokuröri ees- ja perekonnanimi ning ametikoht; 2) süüteo kirjeldus ja toimepanemise aeg; 3) süüteo toimepanemist kinnitavad tõendid; 4) distsiplinaarsüüteo eelmenetluse läbiviija ning süüdistuse koostaja nimi ja ametikoht; 5) süüdistuse koostamise aeg ja koht.
(3) Distsiplinaarsüüteo eelmenetluse läbiviija esitab distsiplinaarsüüdistuse distsiplinaarkomisjonile või käesoleva seaduse § 32 lõikes 3 nimetatud juhul valdkonna eest vastutavale ministrile.
(4) Distsiplinaarsüüdistust ei või esitada ja distsiplinaarmenetlus tuleb lõpetada, kui distsiplinaarsüüteo toimepanemisest on möödunud enam kui kolm aastat.[Kehtetu]
(1) Prokuröri võib vabastada teenistusest vabastada avaliku teenistuse seaduse § 92 alusel, kui tema teadmised ja oskused ei vasta ametikohale kehtestatud nõuetele.
(2) Taotluse kontrollida prokuröri teadmiste ja oskuste vastavust ametikoha jaoks kehtestatud nõuetele esitab ringkonnaprokuratuuri prokuröride suhtes juhtivprokurör ja riigiprokuratuuri prokuröride suhtes juhtiv riigiprokurör.
(3) Enne käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud taotluse esitamist peab juhtivprokurör või juhtiv riigiprokurör andma prokurörile teada, milliseid puudusi ta on saanud 65-aastaseksprokuröri teadmistes ja oskustes näeb, ning määrama mõistliku tähtaja puuduste kõrvaldamiseks.
(4) Prokuröri teadmiste ja oskuste vastavust ametikohale kehtestatud nõuetele kontrollib käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud taotluse alusel prokuröride konkursikomisjon.
(5) Kui prokuröride konkursikomisjoni hinnangul ei vasta prokuröri teadmiste ja oskuste tase ametikoha jaoks kehtestatud nõuetele, teeb komisjon riigi peaprokurörile ettepaneku viia prokurör üle madalamalseisvale prokuröri ametikohale või prokurör teenistusest vabastada.
Distsiplinaarsüüteo eest vabastatakse prokurörProkurör, kelle suhtes on jõustunud distsiplinaarkaristuse otsus teenistusest käesoleva seaduse 5vabastamiseks, loetakse teenistusest vabastatuks otsuse jõustumise päevast arvates. jaos sätestatud korras.
(1) Ametiaja lõppemisel vabastabKui riigi peaprokuröri, juhtiva riigiprokuröri või juhtivprokuröri ametiaeg lõpeb, nimetab valdkonna eest vastutav minister riigi peaprokurörinimetatud prokuröri tema avalduse alusel avaliku konkursita riigiprokuröriks või juhtivprokuröriringkonnaprokuröriks.
(1¹) Kui vanemprokuröri ametiaeg lõpeb, vabastab riigi peaprokurör ta ametist ning nimetab taprokuröri tema avalduse alusel avaliku konkursita ringkonnaprokuröriks või abiprokuröriks või teeb ettepaneku valdkonna eest vastutavale ministrile nimetada vanemprokuröri ametikohalt vabastatud prokurör riigiprokuröriks, eriasjade prokuröriks.
(1²) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 või ringkonnaprokuröriks11 sätestatud alusel prokuröri ametisse nimetamise järel võib prokuröride arv olla ajutiselt suurem käesoleva seaduse § 51 alusel määratud arvust.
(2) Riigi peaprokuröri ning juhtivprokuröriJuhtivprokuröri, juhtiva riigiprokuröri ja vanemprokuröri võib uueks ametiajaks ametisse tagasi nimetada.
(3) Riigi peaprokuröri, juhtiva riigiprokuröri ning juhtivprokuröri võib käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud ametikohale nimetada või ametisse tagasi nimetada tema kirjaliku nõusoleku korral.
(4) Kui riigi peaprokurör või, juhtiv riigiprokurör, juhtivprokurör või vanemprokurör ei ole nõus käesoleva paragrahvi lõikes 1 või 11 sätestatud ametikohale nimetamisega või puudub vaba ametikoht, vabastatakse ta teenistusest.
Prokurör, kelle suhtes on kriminaalasjas jõustunud süüdimõistev kohtuotsus, loetakse ametist vabastatuks otsuse jõustumise päevast arvates.
Enne 2015(1) 2026. aasta 1. aprilliseptembril ametis olev riigi peaprokurör, kes on ametisse nimetatud prokuröri abi nimetabviieaastase määratud tähtajaga, loetakse ametisse nimetatuks seitsmeks aastaks ametisse nimetamise päevast arvates. Teda ei tohi nimetada riigi peaprokurör abiprokurörikspeaprokuröri ametikohale teiseks ametiajaks.
(2) 2026. aasta 1. septembril teenistuses olevad määramata ajaks prokuröriteenistusse nimetatud juhtiv riigiprokurör ja vanemprokurör, kes on oma ametikohal töötanud vähem kui isik vastas temaviis aastat, loetakse ametisse nimetatuks viieks aastaks nende ametisse nimetamise ajal prokuröri abile kehtestatud nõuetelepäevast arvates.
(3) 2026. aasta 1. septembril teenistuses olevad määramata ajaks prokuröriteenistusse nimetatud juhtiv riigiprokurör ja vanemprokurör, kes on oma ametikohal töötanud viis või rohkem aastat, loetakse ametisse nimetatuks kuni 2028. aasta 1. septembrini.