ÕigusvastaseltKui isik, kelle elu- või asukoht on välisriigis, on algatanud välisriigi kohtus avalikus arutelus osalemisest tulenevalt kuritarvitusliku kohtumenetluse, võib sellega tekitatud kahju hüvitamise hagi võib esitada ka kahju tekitanud teo toimepanekuselle isiku elu- või kahju tekitanud sündmuse toimumise koha või kahju tekkimise kohaasukoha järgi, kelle vastu kuritarvituslik kohtumenetlus algatati.
(1) Hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. (2) Pool, kelle kahjuks otsus tehti, hüvitab teisele poolele muu hulgas kohtumenetluse tõttu tekkinud vajalikud kohtuvälised kulud. Kohtuvälised kulud, mis hüvitataks tunnistajale, kaasa arvatud hüvitis saamata jäänud töötasu või muu püsiva sissetuleku eest, hüvitatakse poolele samadel alustel ja samas ulatuses, nagu hüvitatakse tunnistajakulud. (3) Poole seadusliku esindaja menetluskulud hüvitatakse samas korras kui poole menetluskulud. (4) Kohus võib jätta kulud täielikult või osaliselt poolte endi kanda, kui vastaspoole kulude väljamõistmine poolelt, kelle kahjuks otsus tehti, oleks tema suhtes äärmiselt ebaõiglane või ebamõistlik.
(1) Hagimenetluses võib kohus kostja taotlusel kohustada hagejat andma kostja eeldatavate menetluskulude katteks tagatise, kui hageja: 1) ei ole Eesti Vabariigi, mõne muu Euroopa Liidu liikmesriigi ega Euroopa Majanduspiirkonna lepinguriigi kodanikhagi esitati kostja avalikus arutelus osalemisest tulenevalt ja tema elukoht ei ole Eestis, mõnes muus Euroopa Liidu liikmesriigis ega Euroopa Majanduspiirkonna lepinguriigis; 2) on juriidiline isikalust arvata, mille asukoht ei ole Eestis, mõnes muus Euroopa Liidu liikmesriigis ega Euroopa Majanduspiirkonna lepinguriigis; 3) majandusliku seisundi tõttu või muul põhjusel on kostja eeldatavate menetluskulude sissenõudmine ilmselt raskendatud, eelkõige juhul, kui on välja kuulutatud hageja pankrot, algatatud hageja pankrotimenetlus või kui aasta jooksul enne hagi esitamist on hageja vara suhtes toimunud täitemenetlus, ilma et täitemenetluses esitatud nõuet oleks rahuldatudesineb kohtumenetluse kuritarvituslikkusele viitavaid asjaolusid.
(2) Kohus ei või kohustada hagejat tagatist andma, kui hagejal onKäesoleva paragrahvi lõike 1 alusel kostja eeldatavate menetluskulude katteks Eestis piisavalt vara või talle kuuluvad Eestis asjaõigusega piisavalt tagatud nõuded. Kohustagatise määramisele ei võikohaldata käesoleva paragrahvi lõikeseadustiku § 196 lõiget 1 punktides 1 ja 2 nimetatud juhul kohustada hagejat tagatist andma, kui: 1) välislepingu alusel ei või tagatist nõuda;lõike 2) kostjale menetluskulude hüvitamise lahend kuulub hageja elu- või asukohamaal täitmisele. esimest lauset ja punkti 2.
(2¹3) KuiKohus lahendab tagatise nõudmise eeldused on täidetud, võib kohus jätta tagatise siiski täielikult või osaliselt nõudmata või määrata selle tasumise osade kaupa, kui hagejalt ei saa majanduslikel või muudel põhjustel mõistlikult oodata tagatise andmist ja hagi läbi vaatamata jätmisega võivad kaasneda rasked tagajärjed hagejale või kui tagatise nõudmine oleksandmise taotluse kümne tööpäeva jooksul taotluse kohta hageja suhtes muul põhjusel ebaõiglaneseisukoha saamisest arvates.
(3) Kostja Kohus võib käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud hagejalt nõuda tagatist ka siistaotluse lahendada hiljem, kui tagatise andmise eeldused tekivad alles menetluse ajal, välja arvatud juhul, kui ta on hagi õigeks võtnudsoovib hageja eelnevalt ära kuulata. Kui menetluse käigus ilmneb, et antud tagatis ei ole küllaldane,Kohus võib kostja nõuda täiendavat tagatist.
(4) Hageja võib esitada tagatise andmist kohustava maakohtu või ringkonnakohtu määruse peale määruskaebuse. Maakohtu määruse peale esitatud määruskaebuse kohta tehtud ringkonnakohtu määruse pealetaotluse lahendada hageja seisukohata, kui hageja ei saa Riigikohtule edasi kaevataesitanud seisukohta kohtu määratud tähtaja jooksul.
(1) Kui tsiviilasi on olnud kohtu menetluses vähemalt üheksa kuudKohus jätab käesoleva seadustiku § 4061 lõigete 2 ja kohus ei tee mõjuva põhjuseta vajalikku menetlustoimingut3 tingimustele vastava ilmselgelt põhjendamatu nõude kostja taotlusel esimesel võimalusel rahuldamata, sealhulgas ei määra õigel ajal kohtuistungit, et tagada kohtumenetluse läbiviimine mõistliku aja jooksul, võib kohtumenetluse pool kohtult taotleda kohtumenetluse kiiremaks lõpuleviimiseks sobiva abinõu tarvituselevõtmistkui käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatud eeldused on täidetud.
(2) Kui käesoleva seadustiku § 4061 lõigete 2 ja 3 tingimustele vastava nõude aluseks olevad asjaolud on kohtu arvates piisavalt välja selgitatud, kohus on arutanud vaidlusaluseid asjaolusid ja suhteid vajalikus ulatuses nii faktilisest kui ka õiguslikust küljest, andnud pooltele piisavad selgitused selle kohta, millest asja lahendamine sõltub ja kes menetlusosalistest peab taotlust põhjendatuksvaidlusaluseid asjaolusid tõendama, määrab ta 30 päeva jooksul alates taotluse saamisest sellise abinõu rakendamisening hageja ei esita kohtu nõudmisel ja määratud tähtajaks nõude aluseks olevaid täiendavaid asjaolusid, mis eelduslikult võimaldab kohtumenetluse mõistliku aja jooksul lõpule viia. Kohusselgitusi või tõendeid ning hageja esitatu alusel ei ole abinõu valikul taotlusega seotud.
(3) Taotlusenõude rahuldamine õiguslikult põhjendatud, jätab kohus hagi rahuldamata jätmine või kohtumenetluse kiirendamiseks taotluses märgitust erineva abinõu rakendamine vormistatakse käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatud tähtaja jooksul põhistatud määrusegailma pooltele täiendavat tähtaega andmata. Määrust, millega otsustatakse rakendada taotluses märgitud kohtumenetluse kiirendamise abinõud, ei pea põhistama.
(4) Kohtumenetluse kiirendamise taotluse läbivaatamisel tehtud määruse peale võib esitada määruskaebuse. MääruskaebuseEnne hagi rahuldamata jätmise kohta tehtud ringkonnakohtu määruse peale ei saa Riigikohtule edasi kaevataotsuse tegemist selgitab kohus hagejale kohtu nõudmise täitmata jätmise õiguslikke tagajärgi.
(53) Kohus võib määruskaebuse lahendamisel määrata sellise abinõu rakendamiseKui eelmenetluses selgub, mis eelduslikult võimaldab kohtumenetluse mõistliku aja jooksul lõpule viia. Kohuset käesoleva seadustiku § 4061 lõigete 2 ja 3 tingimustele vastav nõue ei ole abinõu valikul kaebuse piiridega seotud.
(6) Uue taotluse võib esitada pärast kuue kuu möödumist eelmise taotluse kohta tehtud kohtumääruse jõustumisestesitatud hageja seadusega kaitstud õiguse ega huvi kaitseks või eesmärgil, välja arvatud juhulmillele riik peaks andma õiguskaitset, kui taotlus esitatakse põhjusel, et asja menetlevjätab kohus ei ole määruses ette nähtud abinõu tähtaegselt rakendanudnõude rahuldamata kohtuistungit pidamata.
(1) Kohus ei võta hagiavaldust menetlusse, kui: 1) kohus ei ole pädev asja lahendama; 2) hagi ei allu sellele kohtule; 3) kohtusse pöördunud huvitatud isik ei ole kinni pidanud seda liiki asjade eelnevaks kohtuväliseks lahendamiseks seadusega sätestatud kohustuslikust korrast; 4) on olemas jõustunud Eesti kohtu otsus või menetluse lõpetamise määrus, samuti Eestis tunnustamisele kuuluv välisriigi kohtu lahend või jõustunud lahend kohtueelses menetluses, muu hulgas õiguskantsleri kinnitatud kokkulepe, mis on tehtud vaidluses samade poolte vahel sama eseme kohta samal alusel ja mis välistab samas asjas uue kohtusse pöördumise; 5) kohtu menetluses on samade poolte vahel asi sama eseme kohta samal alusel; 6) üüri- või töövaidluskomisjoni või muu seadusega sätestatud kohtueelses menetluses, milles võib teha otsuse täitedokumendina, on samade poolte vahel asi sama nõude kohta samal alusel; 7) samade poolte vahel on sama eseme kohta samal alusel vahekohtumenetluses tehtud kehtiv lahend või kui toimub vahekohtumenetlus sellises asjas; 8) pooled on sõlminud lepingu vaidluse andmiseks vahekohtu lahendada, välja arvatud juhul, kui hagis on vaidlustatud vahekohtukokkuleppe kehtivust; 9) hagiavaldusel ei ole pädeva isiku allkirja või kui on rikutud muid olulisi hagiavalduse vorminõudeid; 10) hagiavalduses esitatud nõudelt ei ole tasutud riigilõivu; 11) hagiavalduses esitatud andmed hageja või kostja kohta ei võimalda isiku tuvastamist; 12) õigustatud isiku nimel hagiavalduse esitanud isik ei ole tõendanud oma esindusõiguse olemasolu. (2) Kohus võib jätta hagiavalduse menetlusse võtmata, kui: 1) hageja õiguste rikkumine ei ole hagi alusena toodud faktilistele asjaoludele tuginedes üldse võimalik, eeldades hageja esitatud faktiliste väidete õigsust; 2) hagi ei ole esitatud hageja seadusega kaitstud õiguse ega huvi kaitseks või eesmärgil, millele riik peaks andma õiguskaitset, või kui hagiga ei ole hageja taotletavat eesmärki võimalik saavutada; 3) avalikus arutelus osalemisest tulenevalt esitatud nõue on ilmselgelt põhjendamatu või avalikus arutelus osalemisest tulenevalt esitatud nõudes kohtumenetluse algatamine on kuritarvituslik.
(1) Vekslist ja tšekist tuleneva raha maksmise hagi ning hagi hüpoteegist või laevahüpoteegist või registerpandist tulenevalt sundtäitmise läbiviimiseks menetletakse hageja taotlusel dokumendimenetluses, kui kõiki nõuet tõendavaid asjaolusid saab tõendada dokumentidega ja vajalikud dokumendid on hagile lisatud või hageja esitab need kohtu määratud tähtaja jooksul.
(2) Dokumendimenetluses ei või lisaks käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatule esitada muid nõudeid ega esitada vastuhagi.
(3) Dokumendimenetluses arvestatakse tõendina üksnes poolte esitatud dokumente ja poolte vande all antud seletusi. TõendadaKäesoleva seadustiku § 4063 alusel kohtumenetluse kuritarvituslikkuse tuvastamise korral võib üksnes käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud asjaolusid ja dokumendi ehtsust või võltsitust. Muid tõendeid vastu ei võeta ja vastuväiteid ei arvestata.
(4) Vekslist ja tšekist tuleneva kõrvalnõude tõendamiseks piisab nõude põhistamisest.
(5) Hageja taotlusel teeb kohus määruse dokumendimenetluse muutmiseks tavaliseks hagimenetlusekshagejat trahvida. HagejaRahatrahvi võib taotluse esitadamäärata kuni kohtuvaidluseni maakohtus või kirjalikus menetluses taotluste esitamise tähtaja möödumiseni9600 euro ulatuses. Kohtu määruse alusel jätkub menetlus dokumendimenetluse erisusteta.
(1) Jõustunud kohtuotsus avalikustatakse selleks ettenähtud kohas arvutivõrgus. See ei mõjuta otsuse jõustumist. (2) Andmesubjekti taotlusel või kohtu algatusel asendatakse jõustunud kohtuotsuses andmesubjekti nimi initsiaalide või tähemärgiga ning ei avalikustata tema isikukoodi, sünniaega, registrikoodi ega aadressi. Riigi- või kohaliku omavalitsuse asutuse, avalik-õigusliku juriidilise isiku või muu avaliku võimu kandja, samuti käesoleva seadustiku § 4062 kohaselt kuritarvitusliku kohtumenetluse algatanud hageja andmeid kohtulahendis ei varjata. (3) Kohus avalikustab omal algatusel või andmesubjekti taotlusel arvutivõrgus üksnes otsuse resolutsiooni või ei avalikusta otsust, kui otsus sisaldab eriliiki isikuandmeid ja kui otsuse isikuandmetega avalikustamine võib ka käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatut järgides oluliselt kahjustada isiku eraelu puutumatust. Kohus lahendab taotluse määrusega. (4) Kohus avalikustab omaalgatuslikult või huvitatud isiku taotlusel ainult jõustunud otsuse resolutsiooni, kui otsus sisaldab teavet, millele on seadusega ette nähtud muu juurdepääsupiirang. (5) Maakohtu või ringkonnakohtu määruse peale, millega keelduti käesoleva paragrahvi lõigetes 2–4 nimetatud taotluse rahuldamisest, võib taotleja esitada määruskaebuse. Maakohtu määruse peale esitatud määruskaebuse kohta tehtud ringkonnakohtu määruse peale ei saa Riigikohtule edasi kaevata. (6) Kuritarvituslike kohtumenetluste ärahoidmise eesmärgil ei kohaldata käesoleva paragrahvi lõikeid 3–5 kuritarvitusliku kohtumenetluse kohta tehtud kohtulahendi avalikustamisel kuritarvitusliku kohtumenetluse algatanud hageja isiku kindlakstegemist võimaldavaid andmeid puudutavas osas.
(1) Tsiviilasjas tehtud välisriigi kohtulahend kuulub Eesti Vabariigis tunnustamisele, välja arvatud juhul, kui: 1) lahendi tunnustamine oleks ilmselt vastuolus Eesti õiguse oluliste põhimõtetega (avaliku korraga), eelkõige isikute põhiõiguste ja -vabadustega; 2) kostja või muu võlgnik ei ole saanud oma õigusi mõistlikult kaitsta, eelkõige kui ta ei saanud kohtukutset või muud menetlust algatavat dokumenti kätte õigel ajal ja nõuetekohasel viisil, välja arvatud juhul, kui tal oli mõistlik võimalus kohtulahend vaidlustada ja ta seda ettenähtud tähtaja jooksul ei teinud; 3) lahend on vastuolus samade poolte vahel samas asjas Eestis tehtud varasema lahendiga või kui samade poolte vahel on samas asjas esitatud hagi Eesti kohtusse; 4) lahend on vastuolus samade poolte vahel samas asjas Eestis varem tunnustatud või täidetud välisriigi kohtu lahendiga; 5) lahend on vastuolus samade poolte vahel samas asjas välisriigis tehtud, kuid Eestis tunnustamata varasema lahendiga, eeldusel, et varasem välisriigi kohtulahend on Eestis tunnustatav või täidetav; 6) lahendi teinud kohus ei võinud lahendit teha Eesti õiguse rahvusvahelise kohtualluvuse sätete kohaselt. 1 (1¹) Kui välisriigi kohtulahend tehti isiku avalikus arutelus osalemisest tulenevalt algatatud kohtumenetluses ja esitatud nõue oli ilmselgelt põhjendamatu või kohtumenetlus oli kuritarvituslik, loetakse kohtulahendi tunnustamine Eesti õiguse oluliste põhimõtetega vastuolus olevaks. (2) Välisriigi kohtulahendit tunnustatakse Eestis üksnes juhul, kui lahend on lahendi teinud riigi õiguse järgi jõustunud, välja arvatud juhul, kui seaduse või välislepingu järgi tuleb lahendit tunnustada ja täita alates ajast, millal otsust saab täita lahendi teinud kohtu asukohariigis. (3) Välisriigi kohtulahendit tunnustatakse Eestis, ilma et selleks oleks vaja läbi viia eraldi kohtumenetlust. Siiski võib taotleda selle tunnustamise lahendamist käesolevas peatükis lahendi täidetavaks tunnistamiseks ettenähtud korras, kui tunnustamise üle on vaidlus või kui see on isikule muul põhjusel tema õiguste teostamiseks vajalik. (4) Kui välisriigi kohtulahendi tunnustamisest sõltub teise kohtuasja lahendamine, võib tunnustamise otsustada seda kohtuasja lahendav kohus.