Redaktsioonide võrdlus

Käesoleva seaduse § 5 lõigete 1 ja 2 punktides 1, 2, 3, 4, 5, 6, 7, 8, 9 ja 10 nimetatud politseiametnikud kuuluvad vastavalt politseiametnike 10., 9., 8., 7., 6., 5., 4., 3., 2. ja 1. ametiastmesse.

(1) Politseikolledži õpilane ja täiskoormusega õppe üliõpilane on politseikadett. (2) Politseiametnikke ettevalmistava õppeasutuse sisekorraeeskiri võib politseiametnikule ettenähtud õigusi ja kohustusi laiendada politseikadetile, kui see on vajalik õppe eesmärkide saavutamiseks. (3) Politseikadetile laienevad politseiametnikule ettenähtud sotsiaalsed tagatised, samuti õigused ja vastutus, kui ta kaasati või ta asus oma initsiatiivil või kannatanu palvel politseiametniku ülesannete täitmisele. (4) Õppepraktika läbimiseks nimetatakse politseikadett politseiasutuses ametisse koosseisuvälise teenistujana. Õppepraktika ajal laienevad politseikadetile avaliku teenistuse seaduse §-d 40, 43, 44, 50–52, 55, 56, 59–65, 67–77, 79–81 ning käesoleva seaduse §-d 21–29, 32, 39–41. (5) Politseikadetile makstakse eduka õppimise korral stipendiumi. Stipendiumi suuruse ja selle maksmise tingimused ja korra kehtestab siseminister .

(1) Politseiametnikuna võib teenistusse võtta 19-aastaseks saanud vähemalt keskharidusega Eesti kodaniku, kes valdab eesti keelt seadusega või seaduse alusel antud õigusaktiga kehtestatud ulatuses ning vastab politseiametniku kutsesobivuse nõuetele. (2) Politseiametnike kutsesobivuse, sealhulgas füüsilise ettevalmistuse, haridus- ja tervisenõuded kehtestab Vabariigi Valitsus määrusega .

Politseiteenistusse on keelatud võtta isikut: 1) kes on piiratud teovõimega; 2) 3) keda on karistatud tahtlikult toimepandud kuriteo eest; 4) kes on kandnud vabadusekaotuslikku karistust; 5) kes on kriminaalmenetluses kahtlustatav või süüdistatav; 6) kellelt on jõustunud kohtuotsusega ära võetud politseiametniku ametikohal töötamise õigus; 7) kes on lähedases suguluses (vanemad, vennad, õed, lapsed) või hõimluses (abikaasa, abikaasa vanemad, vennad, õed, lapsed) vastavat ametikohta vahetult kontrolliva ametniku või vahetu ülemusega; 8) kes saab välisriigilt pensioni, töötasu või muid regulaarseid hüvitisi.

Politseiteenistusse astudes annab politseiametnik politseivande: "Astudes politseiteenistusse, annan mina, (ees- ja perekonnanimi), vande olla ustav Eesti põhiseaduslikule korrale, juhinduda kõrvalekaldumatult seadustest, hoida riigi- ja ametisaladust, rakendada minule antud võimu õiglaselt ja erapooletult ning täita ausalt ja kohusetundlikult teenistuskohustusi."

(1) Iga teenistusse astuv politseiametnik annab politseivande. (2) Politseivande andmine toimub pidulikult, riigilipu juures. (3) Politseivannet andev politseiametnik loeb ette politseivande ja kirjutab alla politseivande tekstile. (4) Politseivande võtab vastu siseminister. Erandjuhul võtab politseivande vastu politseiasutuse juht siseministri volituse alusel. (5) Politseikadett annab politseivande enne esimest õppepraktikat. (6) Politseiametniku või politseikadeti poolt allakirjutatud politseivande teksti hoitakse koos teenistuslehega.

(1) Politseiameti juhi ja Kaitsepolitseiameti juhi nimetab ametisse viieks aastaks Vabariigi Valitsus siseministri ettepanekul, kuulates ära Politseiameti juhi ametisse nimetamisel Riigikogu õiguskomisjoni seisukoha ning Kaitsepolitseiameti juhi ametisse nimetamisel Riigikogu õiguskomisjoni ja Riigikogu julgeolekuasutuste järelevalve komisjoni seisukoha. Politseiameti juhti ja Kaitsepolitseiameti juhti ei tohi nimetada ametisse rohkem kui kaheks ametiajaks järjestikku. (2) Politseiametnike 9. ametiastmesse, välja arvatud Politseikolledži direktor, kuuluvad politseiametnikud nimetab ametisse siseminister vastava ameti juhi ettepanekul. 2 (2¹) Politseikolledži direktori nimetab ametisse politseipeadirektor, kooskõlastades selle eelnevalt siseministriga. (3) Sisekaitselise rakenduskõrgkooli politseiametnikud nimetab ametisse sisekaitselise rakenduskõrgkooli rektor. Politseikolledži direktor nimetatakse ametisse sisekaitselise rakenduskõrgkooli põhimääruses sätestatud ajaks. (4) Kaitsepolitseiameti politseiametnikud nimetab ametisse Kaitsepolitseiameti juht. 4 (4¹) Politseiametnike 5.–8. ametiastmesse kuuluvad politseiametnikud nimetab ametisse vastava asutuse juht politseipeadirektori eelneval kirjalikul nõusolekul. (5) Politseiprefektuuri juht, Keskkriminaalpolitsei juht, Julgestuspolitsei juht ning Kaitsepolitseiameti regionaalse struktuuriüksuse juht nimetatakse ametisse viieks aastaks. (6) Käesoleva paragrahvi lõigetes 1–4 1 nimetamata politseiametnikud nimetab ametisse vastava asutuse juht.

(1) Politseiameti juhiks ja Kaitsepolitseiameti juhiks võib nimetada isiku, kes on enne ametisse nimetamist töötanud vähemalt kolm aastat politseiametnike 8. või 9. ametiastmesse kuuluval ametikohal, jälitusasutuse juhina, kohtunikuna, prokurörina või Siseministeeriumi või Justiitsministeeriumi valitsemisala asutuse kõrgema ametnikuna. (2) Politseiametnike 8. ja 9. ametiastmesse kuuluvale politseiametniku ametikohale võib nimetada isiku, kes on enne ametisse nimetamist töötanud vähemalt kolm aastat politseiametnike 5., 6. või 7. ametiastmesse kuuluval politseiametniku ametikohal. (3) Politseiametnike 5.–7. ametiastmesse kuuluvale politseiametniku ametikohale võib nimetada isiku, kes on vähemalt kaks aastat töötanud politseiametnike 3. või 4. ametiastmesse kuuluval politseiametniku ametikohal. (4) Erandkorras võib komissariks nimetada magistrikraadiga või vastava kvalifikatsiooniga isiku või isiku, kes enne ametisse nimetamist on vähemalt kaks aastat töötanud kohtunikuna, vandeadvokaadina, prokurörina (välja arvatud prokuröri abina), kõrgema vanglaametnikuna või notarina, või muu kõrgharidusega isiku, kelle haridus vastab sellele ametikohale ettenähtud haridusnõuetele. (5) Politseiametnike 3. ja 4. ametiastmesse kuuluvale politseiametniku ametikohale võib nimetada isiku, kes on vähemalt ühe aasta töötanud politseiametnike 2. ametiastmesse kuuluval politseiametniku ametikohal. (6) 7 (7) Politseiametnike 2.–4. ametiastmesse kuuluvale politseiametniku ametikohale võib nimetada kõrgharidusega isiku, kelle haridus vastab sellele ametikohale ettenähtud haridusnõuetele ja politseiametnikule esitatavatele kutsesobivus-, sealhulgas füüsilise ettevalmistuse ja tervisenõuetele. (8) Politseiametniku võib ametisse nimetada konkursita.

(1) Teave politseiasutuste ja Politseikolledži vabanevate või vabade ametikohtade ning ametikohale nimetamise tingimuste, sealhulgas konkursi tingimuste kohta avaldatakse Politseiameti Interneti koduleheküljel. (2) Teavet ei avaldata nende politseiametnike ametikohtade kohta, kelle ülesandeks on vaid jälitustegevus. (3) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud teabe avaldamise korra kehtestab siseminister määrusega .

(1) Täiendavalt avaliku teenistuse seaduses sätestatud juhtudele võib politseiametniku teenistuse huvides tema nõusolekuta üle viia muule politseiametniku ametikohale: 1) sama ametiastme piires samas või teises politseiasutuses või Politseikolledžis; 2) kõrgemale või kuni ühe ametiastme võrra madalamale ametikohale, kui üleviimine on seotud politseiasutuse ümberkorraldamise, tegevuse lõpetamise või teenistujate koosseisu koondamisega. 2 (2)

(1) Politseiametniku tema nõusolekuta üleviimise õigus on isikul, kellel on politseiametniku sellele ametikohale nimetamise õigus. Politseiameti juhil on õigus viia ühest politseiasutusest teise kõiki politseiametnikke. (2) Politseiametniku tema nõusolekuta teisele ametikohale Kaitsepolitseiametisse üleviimise õigus ning Kaitsepolitseiameti politseiametniku ametikohale teises politseiasutuses üleviimise õigus on siseministril.

(1) Politseiametniku teisele ametikohale tema nõusolekuta üleviimisest teenistuse huvides on üleviimise õigust omav isik kohustatud politseiametnikule kirjalikult ette teatama vähemalt üks kuu. (2) Üleviidud politseiametnikule: 1) säilitatakse senine palk, kui palk uuel ametikohal on väiksem senisest palgast; 2) (3) – (4)

(1) Politseiametniku võib tema nõusolekul vabastada politseiteenistusest ja nimetada tähtaegselt teise valitsusasutusse politseilisi eriteadmisi vajavale ametniku ametikohale. (2) Politseiametnikud vabastab ametist asutuse juht kooskõlastatult politseipeadirektoriga ja Kaitsepolitseiameti politseiametnikud vabastab ametist Kaitsepolitseiameti peadirektor. (3) Politseiametniku nimetab teises valitsusasutuses ametniku ametikohale kuni kolmeks aastaks ametisse nimetamise õigust omav isik. (4) Politseiametnik vabastatakse ametist teisest valitsusasutusest teenistustähtaja möödumisel ning Politseiameti juht või Kaitsepolitseiameti juht nimetab ametniku tema nõusolekul sama ametiastme ametikohale, kus ta töötas enne teise valitsusasutusse ametisse nimetamist, või selle puudumise korral muule ametikohale. (5) Teenistusaeg teises valitsusasutuses ametniku ametikohal arvatakse selle ametikoha teenistusaja hulka, kus politseiametnik töötas enne teises valitsusasutuses ametniku ametikohale nimetamist. (6) Politseiametnikule, kes on vabastatud politseiteenistusest ja kes on nimetatud teises valitsusasutuses ametniku ametikohale: 1) makstakse tema soovil politseiametniku ametipalka; 2) säilitatakse õigus kasutada senise tööandja eluruumi.

(1) Politseiametnikule makstakse lisatasu teenistusaastate eest järgmiselt: 1) alates 3-aastasest politseiteenistuse staažist – 5% ametipalgast; 2) alates 5-aastasest politseiteenistuse staažist – 7,5% ametipalgast; 3) alates 7-aastasest politseiteenistuse staažist – 10% ametipalgast; 4) alates 10-aastasest politseiteenistuse staažist – 12,5% ametipalgast; 5) alates 15-aastasest politseiteenistuse staažist – 15% ametipalgast; 6) alates 18-aastasest politseiteenistuse staažist – 17,5% ametipalgast; 7) alates 20-aastasest politseiteenistuse staažist – 20% ametipalgast. (2) Politseiametnikele ei maksta lisatasu teenistusaastate eest avaliku teenistuse seaduse § 37 alusel.

(1) Jälitustegevust teostava politseiametniku, välja arvatud Kaitsepolitseiameti politseiametniku ametipalka suurendatakse 10 kuni 50 protsenti. Nende ametikohtade loetelu või loetelusse arvamise tingimused kehtestab siseminister käskkirjaga. (2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud loetelusse kantud politseiametnikele ei maksta lisatasu ületunnitöö, samuti töötamise eest õhtusel ja öisel ajal ning puhkepäeval ja riiklikul pühal. (3) Politseiametniku palgaastme palgamäära muutmisel säilitatakse politseiametnikule sellel ametikohal töötamise ajaks tema senine palgaastme palgamäär, kuid mitte kauemaks kui kaheks aastaks, kui palgaastme uus palgamäär on väiksem tema senisest palgamäärast. (4) Politseikadeti õppepraktikat juhendavale politseiametnikule võib maksta lisatasu kuni 5 protsenti juhendava politseiametniku palgaastme palgamäärast iga juhendatava kohta.

(1) Politseiametniku pensioni ja politseiametniku töövõimetuspensioni taotlemisel rakendatakse riikliku pensionikindlustuse seaduse § 36 sätteid. (2) Politseiametniku pension ja politseiametniku töövõimetuspension määratakse vastavale pensionile õiguse tekkimise päevast, kui pensionitaotlus esitati kolme kuu jooksul, arvates pensionile õiguse tekkimisest. Teistel juhtudel määratakse politseiametniku pension ja politseiametniku töövõimetuspension alates pensioni taotlemise päevast. Pensioni määramisel rakendatakse riikliku pensionikindlustuse seaduse § 37 sätteid. (3) Politseiametniku pensioni ja politseiametniku töövõimetuspensioni maksmisel rakendatakse riikliku pensionikindlustuse seaduse sätteid, kui käesolev seadus ei sätesta teisiti. (4) Käesolevas seaduses sätestatud politseiametniku pensioni, politseiametniku töövõimetuspensioni ning politseiametniku pensioni saamise õigust omavale prokurörile makstavat politseiametniku pensioni makstakse riigieelarve vahenditest Siseministeeriumi eelarve kaudu. (5) Käesolevas seaduses sätestatud politseiametniku pensioni või politseiametniku töövõimetuspensioni arvutamiseks, määramiseks, ümberarvutamiseks ja maksmiseks on Vabariigi Valitsusel või tema määratud pädeval ministril õigus anda määrusi.

(1) Politseiametniku teenistusülesande täitmise käigus politseiametnikule või tema perekonnaliikmele tekitatud otsese varalise kahju hüvitab riik. (2) Varalise kahju hüvitamise tingimused, piirmäära ja korra kehtestab Vabariigi Valitsus määrusega .

(1) Riik tagab politseiametnikule tasuta terviseuuringud. (2) Terviseuuringute läbiviimise tingimused, perioodilisuse ja korra kehtestab Vabariigi Valitsus määrusega .

Politseiametniku poolt ühissõiduki ametisõitudeks kasutamise tingimused ja kulude hüvitamise korra kehtestab Vabariigi Valitus määrusega .

(1) Politseiametnikule kindlustatakse tööandja eluruum vajaduse ja võimaluse korral. (2) Kohalik omavalitsus võib anda valda või linna teenindavale politseiametnikule eluruumi tingimustel ja korras, mis on ette nähtud tööandja eluruumi andmiseks.

(1) Politseiametnikule ja politseikadetile antakse politseivormiriietus. (2) Vormiriietuse kirjelduse kehtestab Vabariigi Valitsus . (3) Vormiriietuse andmise ja kandmise korra kehtestab vastavalt Politseiameti või Kaitsepolitseiameti juht või sisekaitselise rakenduskõrgkooli rektor. (4) Politseiametnikele, kellele ei anta vormiriietust, makstakse hüvitist. (5) Vormiriietuse hüvitise maksmise korra ja hüvitise piirmäärad kehtestab siseminister määrusega .

Politseiametnikule ei kohaldata töölepingu seaduse §-s 50 nimetatud öötöö piirangut tingimusel, et töötamine ei kahjusta politseiametniku tervist ja ohutust ning tööaeg ei ületa töölepingu seaduse § 46 lõikes 1 nimetatud piirangut.

Asutuse juht võib käesoleva seaduse § 27 lõikes 1 nimetatud juhtudel politseiametniku tööle rakendada puhkepäeval ja riigipühal.

(1) Valveaeg on aeg, millal politseiametnik peab olema asutuse juhtkonnale ja korrapidamisteenistusele kokkulepitud kohas kättesaadav edasilükkamatute politseitoimingute tegemiseks oma puhkeajal. Valveaja kohaldamisel ei rakendata politseiametnikele töölepingu seaduse §-s 48 sätestatut. (2) Valveaja kestus ei tohi ületada 150 tundi kuus. Valveaja rakendamise ja arvestamise alused lepitakse kokku kollektiivlepingus. (3) Valveaja eest makstakse lisatasu, mis on 10% politseiametniku tunnipalga määrast.

(1) Politseiametniku puhkus võidakse katkestada ja ta teenistusse tagasi kutsuda tema nõusolekul, kuid mitte rohkem kui kahel korral puhkuse vältel. (2) Puhkuse katkestamise nõusolek ei ole vajalik, kui politseiametniku puhkus katkestatakse ja ta kutsutakse teenistusse tagasi käesoleva seaduse § 27 lõike 1 punktides 1, 2, 3 ja 5 nimetatud juhtumil.

(1) Politseiametnikule antavat lisapuhkust avaliku teenistuse staaži eest ei pea liitma põhipuhkusega. (2) Asutuse juht võib anda politseiametnikule täiendavat tasulist lisapuhkust eeskujuliku teenistusülesannete täitmise eest kuni 10 kalendripäeva.

(1) Politseiameti juhil on õigus sisekaitselise rakenduskõrgkooli juhi nõusolekul käesoleva seaduse § 27 lõikes 1 sätestatud juhtudel kaasata tööle Politseikolledži politseiametnikke ja politseikadette. (2) Politseikolledži politseiametnike ja politseikadettide kaasamist käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud korras ei loeta teenistuslähetuseks.

(1) Politseiametnik ei või: 1) töötada teise tööandja juures, välja arvatud pedagoogilisel, teaduslikul või loomingulisel tööl või teenistuskoha asutuse juhi loal riiklikus ekspertiisiasutuses; 2) olla erakonna liige; 3) osaleda streikides; 4) kuuluda äriühingu juhtorganisse, kontroll- ega revisjoniorganisse. (2) 3 (3) Politseiametnikule ei väljastata tema politseiteenistusse võtmise, teisele ametikohale üleviimise ja politseiteenistusest vabastamise või temale distsiplinaarkaristuse määramise käskkirja koopiat, kui käskkiri sisaldab riigisaladust või muud avalikustamisele mittekuuluvat teavet. Sellisel juhul väljastatakse talle väljavõte käskkirjast, millest on välja jäetud riigisaladust sisaldav teave. (4) Politseiametnik ei või kolme aasta jooksul pärast politseiteenistusest vabastamist töötada turvateenuseid või eradetektiiviteenuseid osutavates eraõiguslikes juriidilistes isikutes.

Politseiametniku töötamine variisikuna (jälitustegevuse seaduse § 7 punkt 8) ei too kaasa tema politseiteenistussuhte peatamist ega vabastamist politseiametniku ametikohalt ning tema poolt variisikuna täidetavad ülesanded loetakse politseile pandud ülesannete täitmiseks.

(1) Politseiametnik, politseikadett ja Politseikolledži lõpetanu on kohustatud hüvitama riigi poolt tema koolitamisele või välisriigis korraldatud täiendusõppele tehtud otsesed kulutused, kui ta: 1) katkestas mõjuva põhjuseta õpingud või täiendusõppe; 2) vabastati politseiteenistusest süüdimõistva kohtuotsuse jõustumisel; 3) vabastati politseiteenistusest distsiplinaarsüüteo eest; 4) vabastati politseiteenistusest oma algatusel; 5) arvati välja Politseikolledžist õppetööst mahajäämuse või mitterahuldava õppeedukuse tõttu või distsiplinaarsüüteo eest; 6) keeldub pärast kooli lõpetamist politseiteenistusse asumisest. (2) Koolitus- ja täiendusõppe kulusid ei pea hüvitama politseiametnik, kes: 1) pärast õppeasutuse lõpetamist või täiendusõppe läbimist on töötanud politseis ajavahemiku, mis on võrdne poolteisekordse koolitusajaga, kuid mitte vähem kui kolm aastat; 2) on teenistusest vabastatud oma algatusel seoses püsiva töövõimetuse või vajadusega hooldada püsiva töövõimetuse või puudega perekonnaliiget. (3) Koolitus- ja täiendusõppe kulude arvestamise korra kehtestab siseminister määrusega .

(1) Politseiametnik kuulub atesteerimisele üks kord kolme aasta jooksul. (2) Politseiametnike atesteerimise korra ja atesteerimislehe vormi kehtestab siseminister määrusega . (3) Atesteerimistulemused kantakse atesteerimislehele ja politseiametniku teenistuslehele.

(1) 2 (2) Politseiametnike atesteerimise nõuded kehtestab siseminister või tema poolt volitatud ulatuses Politseiameti ja Kaitsepolitseiameti juht kooskõlastatult Siseministeeriumi konkursi- ja atesteerimiskomisjoniga. (3) Atesteerimisnõuded peavad olema politseiametnikule tema teenistuskohas kättesaadavad.

(1) Politseiametnike kandidaatide hindamist konkursil ning politseiametnike atesteerimist teostavad Siseministeeriumi konkursi- ja atesteerimiskomisjon ning politseiametnike konkursi- ja atesteerimiskomisjonid. (2) Politseiametnike konkursi- ja atesteerimiskomisjonide moodustamise korra ja põhimääruse kehtestab siseminister määrusega .

(1) Politseinikule kohaldatavad ergutused on: 1) tänu avaldamine; 2) rahalise preemia andmine; 3) hinnalise kingituse andmine; 4) autasustamine aukirjaga; 5) autasustamine nimelise relvaga; 6) autasustamine politsei teeneteristiga. (2) Politsei teeneteristi liigid ja kirjelduse, teeneteristiga autasustamise tingimused ning teeneteristi kandmise korra kehtestab siseminister määrusega . (3) Silmapaistvate teenete eest võib erandkorras käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud ergutusi kohaldada ka nende isikute autasustamisel, kes ei ole politseiametnikud.

(1) Politseiametnikule võib ergutust kohaldada: 1) kauaaegse laitmatu teenistuse või 2) teenistuskohustuste silmapaistvalt hea täitmise eest. (2) Üheaegselt võib kohaldada mitut ergutust.

(1) Politseiametnikule ergutuse kohaldamise õigus on isikul, kellel on selle politseiametniku ametisse nimetamise õigus. (2) Siseministril on õigus kohaldada ergutusi kõigile politseiametnikele. (3) Politseiameti ja Kaitsepolitseiameti juhil on õigus kohaldada ergutusi kõigile talle alluvatele politseiametnikele. (4) Käesoleva seaduse § 39 lõike 1 punktides 5 ja 6 nimetatud ergutuste kohaldamise õigus on ainult siseministril.

Politseiametnikule määratavad distsiplinaarkaristused on: 1) noomitus; 2) ametipalga vähendamine 10-50 protsenti kuni kolmeks kuuks; 3) teenistusest vabastamine avaliku teenistuse seaduse § 118 alusel.

(1) Politseiametnikule võib distsiplinaarkaristuse määrata distsiplinaarsüüteo eest. (2) Iga distsiplinaarsüüteo eest võib määrata ainult ühe distsiplinaarkaristuse.

(1) Käesoleva seaduse § 42 punktides 1 ja 2 nimetatud distsiplinaarkaristuse määramise õigus on asutuse juhil ning punktis 3 nimetatud distsiplinaarkaristuse määramise õigus on politseiametniku ametikohale nimetamise õigust omaval asutuse juhil. (2) Siseministril on õigus distsiplinaarkaristus määrata kõigile politseiametnikele. (3) Politseiameti juhil on õigus distsiplinaarkaristus määrata kõigile talle alluvatele politseiametnikele. (4) Siseministril on õigus määrata Politseiameti ja Kaitsepolitseiameti juhile käesoleva seaduse § 42 punktides 1 ja 2 nimetatud distsiplinaarkaristusi. (5) Politseiameti ja Kaitsepolitseiameti juhil on õigus määrata temale alluvale politseiametnikule, kes on ametisse nimetatud siseministri poolt, käesoleva seaduse § 42 punktides 1 ja 2 nimetatud distsiplinaarkaristusi.

(1) Distsiplinaarsüüteo ja selle toimepannud isiku kindlakstegemiseks viiakse läbi distsiplinaarjuurdlus. (2) Distsiplinaarjuurdluse algatamise õigus alluvate politseiametnike suhtes on: 1) siseministril; 2) Politseiameti juhil; 3) asutuse juhil. (3) Distsiplinaarjuurdlus algatatakse käskkirjaga, milles määratakse distsiplinaarjuurdluse läbiviija ja läbiviimise tähtaeg. Käskkiri tehakse viivitamata teatavaks politseiametnikule, kelle suhtes distsiplinaarjuurdlus algatati. (4) Distsiplinaarjuurdluse läbiviija võib distsiplinaarsüüteo kohta nõuda seletusi ja koguda tõendeid. Seletuse nõudmine politseiametnikult, kelle suhtes distsiplinaarjuurdlus algatati, on kohustuslik. (5) Distsiplinaarjuurdluse lõpuleviimisel koostab selle läbiviija distsiplinaarjuurdluse kokkuvõtte, milles distsiplinaarsüüteo ja selle toimepannud isiku kindlakstegemisel märgitakse vähemalt alljärgnev: 1) distsiplinaarsüüteo toimepannud politseiametniku ees- ja perekonnanimi ning ametikoht; 2) distsiplinaarsüüteo kirjeldus ning toimepanemise aeg ja koht; 3) distsiplinaarsüüteo toimepanemist kinnitavad tõendid; 4) viide distsiplinaarvastutust sätestavale seadusele ja selle sättele, mida politseiametnik kirjeldatud teoga rikkus. (6) Distsiplinaarjuurdluse kokkuvõte allkirjastatakse distsiplinaarjuurdluse läbiviija poolt, esitatakse viivitamatult distsiplinaarjuurdluse algatanud isikule ja seda tutvustatakse isikule, kelle suhtes distsiplinaarjuurdlus läbi viidi.

(1) Lisaks avaliku teenistuse seaduses sätestatud teenistusest vabastamise alustele vabastatakse politseiametnik politseiteenistusest käesoleva seaduse §-des 47 ja 49 sätestatud alustel ja korras. (2) Politseiametniku võib politseiteenistusest vabastada isik, kellel on tema teenistusse võtmise õigus.

(1) Käesoleva seaduse § 12 lõike 5 alusel määratud ajaks ametisse nimetatud politseiametnik vabastatakse ametist teenistustähtaja möödumise tõttu ning vastavalt Politseiameti juhi või Kaitsepolitseiameti juhi poolt: 1) nimetatakse tema kirjalikul nõusolekul uueks ametiajaks tagasi senisele ametikohale; 2) viiakse tema kirjalikul nõusolekul üle muule politseiametniku ametikohale; 3) vabastatakse politseiteenistusest. (2) Politseiametniku vabastamisel politseiteenistusest käesoleva paragrahvi lõike 1 punkti 3 alusel, makstakse talle hüvitist kuue kuu ametipalga ulatuses.

(1) Politseiametnike 1.–4. ametiastmesse kuuluvad politseiametnikud võivad olla politseiteenistuses kuni 55-aastaseks saamiseni, 5.–10. ametiastmesse kuuluvad politseiametnikud kuni 60-aastaseks saamiseni. (2) Politseiametnik vabastatakse politseiteenistusest käesoleva paragrahvi lõikes 1 märgitud piirvanuse täitumisele järgneva kuu esimesel tööpäeval. (3) Politseiametnik võib olla politseiteenistuses kuni riikliku pensionikindlustuse seaduse §-s 7 sätestatud vanaduspensioniea saabumiseni Politseiameti või Kaitsepolitseiameti juhi loal. (4) Käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud politseiametnik vabastatakse riikliku pensionikindlustuse seaduse §-s 7 sätestatud vanaduspensioniea saabumisel.

(1) Politseiametnike uutele palgamääradele ülemineku korra, etapid ja tähtajad kehtestab Vabariigi Valitsus määrusega. (2) Üleminek uutele palgamääradele peab olema lõpetatud 2000. aasta 1. jaanuariks. (3) Kümne aasta jooksul, arvates käesoleva seaduse jõustumisest, võib Vabariigi Valitsus suurendada mõnes piirkonnas töötavate politseiametnike palka kuni neljandiku võrra.

Politseiametnikule, kes 2006. aasta 1. juunil on politseiteenistuses ja kelle lisatasu politseiteenistuse staaži eest osutub väiksemaks temale seni avaliku teenistuse seaduse alusel teenistusaastate eest makstavast lisatasust, hüvitatakse nimetatud lisatasude vahe.

(1) Politseiametnikule, kes on vabastatud politseiteenistusest seoses tema nimetamisega Siseministeeriumi kõrgema või vanemametniku ametikohale: 1) säilitatakse tema soovil politseiametniku ametipalk; 2) säilitatakse õigus kasutada senise tööandja eluruumi. (2) Kui käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud isik on töötanud Siseministeeriumi kõrgema ja vanemametniku ametikohal vähemalt kaks aastat, võib siseminister ta tema soovil politseiametnikuks tagasi nimetada. Politseiametniku vaba ametikoha olemasolu korral ei või siseminister tema ametisse tagasinimetamisest keelduda. (3) Teenistusaeg Siseministeeriumi kõrgema ja vanemametniku ametikohal arvatakse selle ametikoha teenistusaja hulka, kus politseiametnik töötas enne Siseministeeriumi kõrgema ja vanemametniku ametikohale nimetamist. (4) Käesoleva paragrahvi lõigetes 1 ja 3 nimetatud tagatised kehtivad selles lõikes nimetatud isiku suhtes seni, kuni ei ole katkenud tema teenistusaeg Siseministeeriumi kõrgema ja vanemametniku ametikohal. (5) Käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud tagatis laieneb kõrgematele ja vanempolitseiametnikele, kes olid politseiteenistusest vabastatud seoses nimetamisega Siseministeeriumi kõrgema ametniku ametikohale enne käesoleva seaduse jõustumist.

–55 § 53–55. [Käesolevast tekstist välja jäetud]

(1) Senine Keskkriminaalpolitsei korraldatakse ümber valitsusasutuseks Keskkriminaalpolitsei 1998. aasta 1. juulist. (2) Senine Julgestusteenistus korraldatakse ümber valitsusasutuseks Julgestuspolitsei 1998. aasta 1. juulist. (3) Senine Kohtuekspertiisi ja Kriminalistika Büroo korraldatakse ümber valitsusasutuseks Kohtuekspertiisi ja Kriminalistika Keskus 1998. aasta 1. juulist. (4) Siseministril korraldada ümber senine välipolitsei büroo, liikluspolitsei büroo ja politsei teabebüroo nende või nende struktuuriüksuste liitmise teel teiste politseiasutustega 1998. aasta 1. juulist.

[Käesolevast tekstist välja jäetud]