Eesti Panga presidendi 29. detsembri 2006. a määruse nr 13 „Krediidiasutuse ja krediidiasutuse konsolideerimisgrupi usaldatavusnormatiivide rakendamise ja arvutamise kord” muutmine

(13)Edasiväärtpaberistamine (re-securitisation) on väärtpaberistamise tehing, mille korral vähemalt üks väärtpaberistatavatest nõuetest on väärtpaberistatud positsioon.”; 13) määrust täiendatakse paragrahviga 170¹ järgmises sõnastuses: „§ 170¹. Kattuvate väärtpaberistatud positsioonide väärtus

(1)Kui krediidiasutusel on kaks või enam väärtpaberistatud positsiooni, milles kas osaliselt või täies ulatuses on tegu sama riskipositsiooniga, kasutatakse positsioonide kattumise ulatuses riskiga kaalutud vara arvutamisel positsiooni või positsiooni osa, millelt arvutatud riskiga kaalutud vara väärtus on kõrgem.

(2)Lõikes 1 toodud käsitlust võib kasutada kauplemisportfelli positsioonide spetsiifilise riski kapitalinõuete ja pangaportfelli positsioonide kapitalinõuete kattumisel tingimusel, et krediidiasutus saab neid kapitalinõudeid arvutada ja võrrelda.

(3)Krediidiasutus võib Finantsinspektsiooni nõusolekul kasutada kommertsväärtpaberite programmist tulenevalt väärtpaberistatud positsioonilt riskiga kaalutud vara arvutamisel likviidsuse tagamise tehingu riskikaalu, kui kommertsväärtpaberite programm ja likviidsuse tagamise tehing kuuluvad samasse nõudeõiguse järku ja kommertsväärtpaberite programmi raames väljastatud väärtpaber on likviidsuse tagamise tehingutega täielikult kaetud.”; 14) paragrahvi 172 lõige 1 sõnastatakse järgmiselt: „

(1)Krediidiriski standardmeetodiga kaetud väärtpaberistatud või edasiväärtpaberistatud positsioonidelt arvutatud riskiga kaalutud vara on § 170 kohaselt arvutatud riskipositsiooni väärtuse ja käesoleva alljaotise kohaselt arvutatud riskikaalu korrutis.”; 15) paragrahvi 172 täiendatakse lõigetega 3¹ ja 3² järgmises sõnastuses: „(3¹) Juhul kui edasiväärtpaberistatud positsioonil on lühiajalise kohustuse välisreiting, on Finantsinspektsioon käesoleva jao 1. jaotise 2. alljaotises sätestatud korra kohaselt määranud järgmised krediidikvaliteedi astmetele vastavad riskikaalud: 1) esimene krediidikvaliteedi aste 40 protsenti; 2) teine krediidikvaliteedi aste 100 protsenti; 3) kolmas krediidikvaliteedi aste 225 protsenti; 4) neljas ja madalam krediidikvaliteedi aste 1250 protsenti. (3²) Juhul kui edasiväärtpaberistatud positsioonile omistatud välisreiting ei ole lühiajalise kohustuse reiting, on Finantsinspektsioon käesoleva jao 1. jaotise 2. alljaotises sätestatud korra kohaselt määranud järgmised krediidikvaliteedi astmetele vastavad riskikaalud: 1) esimene krediidikvaliteedi aste 40 protsenti; 2) teine krediidikvaliteedi aste 100 protsenti; 3) kolmas krediidikvaliteedi aste 225 protsenti; 4) neljas krediidikvaliteedi aste 650 protsenti; 5) viies ja madalam krediidikvaliteedi aste 1250 protsenti.”; 16) paragrahvi 183 lõiked 1 ja 2 sõnastatakse järgmiselt: „

(1)Välisreitingu meetodit kasutatakse juhul, kui väärtpaberistatud või edasiväärtpaberistatud positsioonil on välisreiting.

(2)Välisreitingu meetodi puhul on riskiga kaalutud vara käesolevas jaotises sätestatud korras arvutatud väärtpaberistatud või edasiväärtpaberistatud positsiooni väärtuse ja käesoleva paragrahvi lõigetes 3 kuni 4² sätestatud riskikaalu korrutis. Riskiga kaalutud vara korrigeeritakse, korrutades seda koefitsiendiga 1,06.”; 17) paragrahvi 183 täiendatakse lõigetega 4¹ ja 4² järgmises sõnastuses: „(4¹) Lühiajalise kohustuse välisreitinguga edasiväärtpaberistatud positsioonile kohaldatakse Finantsinspektsiooni poolt käesoleva jao 1. jaotise 2. alljaotises sätestatud korra kohaselt määratud krediidikvaliteedi astme alusel järgmisi riskikaale: Krediidikvaliteedi aste Riskikaal   A B 1     20%     30% 2     40%     65% 3   150%   225% 4 ja madalam 1250% 1250% (4²) Juhul kui edasiväärtpaberistatud positsioonile omistatud välisreiting ei ole lühiajalise kohustuse reiting, kohaldatakse sellele Finantsinspektsiooni poolt käesoleva jao 1. jaotise 2. alljaotises sätestatud korra kohaselt määratud krediidikvaliteedi astme alusel järgmisi riskikaale: Krediidikvaliteedi aste Riskikaal   A B 1     20%     30% 2     25%     40% 3     35%     50% 4     40%     65% 5     60%   100% 6   100%   150% 7   150%   225% 8   200%   350% 9   300%   500% 10   500%   650% 11   750%   850% 12 ja madalam 1250%    1250%”; 18) paragrahvi 183 lõiked 5, 10 ja 11 sõnastatakse järgmiselt: „

(5)Käesoleva paragrahvi lõigetes 3 kuni 4² esitatud tabelite veerus A toodud riskikaale kohaldatakse väärtpaberistatud või edasiväärtpaberistatud positsioonile, mille nõudeõiguse järk on kõrgem kõikide teiste sama väärtpaberistamise või edasiväärtpaberistamise tehingu positsioonide nõudeõiguse järgust. Edasiväärtpaberistatud positsiooni ükski väärtpaberistatud nõue ei või ise olla edasiväärtpaberistatud positsioon. Väärtpaberistatud või edasiväärtpaberistatud positsiooni nõudeõiguse järgu määramisel ei võeta arvesse intressimakseid, teenustasu, valuutatuletistehinguid ega muid sarnaseid makseid.”; „

(10)Juhul kui on tegu edasiväärtpaberistamisega, ei ole vaja kindlaks määrata algsete väärtpaberistatud nõuete arvu, vaid tuleb lähtuda edasiväärtpaberistamise portfelli kuuluvate väärtpaberistatud positsioonide arvust.

(11)Lõigetes 5 ja 7 käsitlemata juhtudel kohaldatakse väärtpaberistatud või edasiväärtpaberistatud positsioonile käesoleva paragrahvi lõigetes 3 kuni 4² esitatud tabelite veerus B toodud riskikaale.”; 19) paragrahvi 184 lõiget 2 täiendatakse punktiga 2¹ järgmises sõnastuses: „2¹) KIRB on käesoleva peatüki 2. jao 2. jaotises sätestatud korras arvutatud kapitalinõude, mis oleks arvutatud juhul, kui positsioon ei oleks väärtpaberistatud, ja positsiooni oodatava kahju summa;”; 20) paragrahvi 184 lõike 2 punkt 5 ja lõige 6 sõnastatakse järgmiselt: „5) N on § 182 lõigetes 8 ja 9 sätestatu kohaselt arvutatud väärtpaberistatud nõuete tinglik arv;”; „

(6)Juhul kui krediidiasutuse poolt käesoleva paragrahvi lõike 1 alusel leitud väärtpaberistatud positsiooni riskikaal on väiksem kui 7 protsenti, kohaldatakse 7protsendist riskikaalu.”; 21) paragrahvi 184 täiendatakse lõikega 7 järgmises sõnastuses: „

(7)Juhul kui krediidiasutuse poolt käesoleva paragrahvi lõike 1 alusel leitud edasiväärtpaberistatatud positsiooni riskikaal on väiksem kui 20 protsenti, kohaldatakse 20protsendist riskikaalu.”; 22) paragrahvi 266 lõike 1 viimane lause sõnastatakse järgmiselt: „Kui turuhinnas hindamine ei ole võimalik, peab kauplemisportfelli positsioone hindama konservatiivselt mudelipõhiselt.”; 23) paragrahvi 266 lõike 2 punkt 1 sõnastatakse järgmiselt: „1) hindamisprotsessi kirjeldavaid dokumenteeritud kordasid, sh juhiseid nende sisendite kasutamise kohta, mis ei ole turupõhised, kuid mis peegeldavad krediidiasutuse oletusi selle kohta, mida turuosalised positsiooni hindamisel kasutaksid;”; 24) paragrahvi 266 lõike 6 punkt 1 sõnastatakse järgmiselt: „1) krediidiasutuse juhtkond peab olema teadlik, milliste kauplemisportfelli või muude õiglases väärtuses hinnatavate positsioonide korral kasutatakse hindamismudeleid, ning mõistma sellega kaasnevat ebakindlust riskide hindamisel ja tulemustest raporteerimisel;”; 25) paragrahvi 266 lõike 7 esimeses lauses asendatakse sõnad „mudelite baasil” sõnadega „mudelite põhjal”; 26) paragrahvid 267 ja 268 sõnastatakse järgmiselt: „§ 267. Hinnangute korrigeerimine

(1)Krediidiasutus peab välja töötama kauplemisportfelli positsioonide väärtuse hinnangute korrigeerimise korra ning seda vajaduse korral ajakohastama.

(2)Krediidiasutus peab hinnanguid korrigeerima realiseerimata krediidimarginaali (unearned credit spreads), positsioonide või tehingute sulgemisega seotud kulude ja operatsiooniriski, tehingute võimaliku ennetähtaegse lõpetamisega seotud kulude, investeerimis- ja finantseerimiskulude, tulevaste halduskulude ja, kui see on asjakohane, mudeliriski katteks. § 268. Vähelikviidsete positsioonide väärtuse hindamise korrigeerimine

(1)Vähelikviidsed positsioonid võivad tuleneda nii turusündmustest kui ka krediidiasutusega seotud olukordadest, näiteks võivad vähelikviidsed olla kõrge kontsentratsiooniga või raskesti müüdavad positsioonid. (1¹) Krediidiasutus peab välja töötama vähelikviidsete positsioonide väärtuse hinnangute korrigeerimise korra ning seda vajaduse korral ajakohastama. Korrigeerimised peavad kompenseerima positsiooni vähest likviidsust ning need lisatakse vajaduse korral finantsaruandluses kajastatud positsioonide väärtuse muutustele.

(2)Vähelikviidsete positsioonide arvestuslike hinnangute korrigeerimise kord peab arvesse võtma aega, mis kulub positsiooni sulgemiseks või selle riski täielikuks maandamiseks, keskmist ostu- ja müügihinna vahet ja selle volatiilsust, turunoteeringute kättesaadavust, turutegijate arvu, keskmist kauplemismahtu (k.a kauplemismahtu stressiperioodil) ja selle volatiilsust, kontsentratsiooni üksikute turgude suhtes, positsioonide vananemist, ulatust, mille võrra hinnang sõltub mudelipõhisest hindamisest, ja muude mudeli kasutamisest tulenevate riskide mõju.

(3)Juhul kui krediidiasutus kasutab kolmanda osapoole hinnanguid kauplemisportfelli positsiooni väärtusele või mudelipõhist hindamist, peab ta hinnangute korrigeerimise vajaduse pidevalt üle vaatama.

(4)Krediidiasutus hindab eraldi keeruliste toodete (k.a väärtpaberistatud positsioonide ja teatud kindla makseviivituse juhu krediididerivatiivide) hinnangute korrigeerimise vajadust, et kajastada võimaliku ebakorrektse hindamismetoodika kasutamisega seotud mudeliriski ning mitteturupõhiste ja seetõttu kõrgema veariskiga kalibreerimisparameetrite kasutamisega seotud mudeliriski.”; 27) paragrahvi 270 lõige 1 sõnastatakse järgmiselt: „

(1)Krediidiasutus on kohustatud arvutama kapitalinõude intressipositsiooni ja aktsiapositsiooni riski katmiseks, v.a juhul, kui ta on saanud krediidiasutuste seaduse § 79 lõike 3 alusel vabastuse kohustusest arvutada kapitalinõudeid kauplemisportfelliga seotud intressipositsiooni ja aktsiapositsiooni riski ning vastaspoole krediidiriski katmiseks.”; 28) paragrahvi 276 lõike 1 lõppu lisatakse järgmine tekst: „Krediidiasutus võib krediididerivatiivi nimiväärtuse asendada nimiväärtusega, millest on maha arvatud krediididerivatiivi turuväärtuse muutused pärast kauplemise alustamist.”; 29) paragrahvi 277 lõige 8 sõnastatakse järgmiselt: „

(8)Juhul kui teatud kindla makseviivituse juhu krediididerivatiivil (n-th-to-default credit derivative) on välisreiting, mis vastab §-s 285 nimetatud tunnustatud võlainstrumendile sätestatud tingimustele, arvutatakse spetsiifilise riski kapitalinõue tuletisväärtpaberi pikalt positsioonilt ning rakendatakse vastavaid väärtpaberistamise riskikaalusid, kui see on asjakohane.”; 30) paragrahv 282 sõnastatakse järgmiselt: „§ 282. Kapitalinõuete arvutamine intressipositsiooni riski katmiseks Krediidiasutus peab arvutama kapitalinõudeid intressipositsiooni spetsiifilise riski katmiseks §-des 283 ja 284 sätestatud korras ja intressipositsiooni üldriski katmiseks §-des 286 kuni 289 sätestatud korras valuutade lõikes eraldi.”; 31) paragrahv 283 lõige 2 sõnastatakse järgmiselt: „

(2)Intressipositsiooni spetsiifilise riski kapitalinõue on pikkade ja lühikeste positsioonide ja §-s 284 sätestatud kapitalinõude määra korrutiste absoluutväärtuste summa, v.a lõikes 2¹ sätestatud juhul.”; 32) paragrahvi 283 täiendatakse lõikega 2¹ järgmises sõnastuses: „(2¹) Paragrahvis 285¹ sätestatud korrelatsioonil põhineva kauplemisportfelli spetsiifilise riski kapitalinõude võib arvutada vastavalt sellele, kumb järgnevatest on suurem: 1) pikkadelt netopositsioonidelt arvutatud intressipositsiooni spetsiifilise riski kapitalinõuete summa, 2) lühikestelt netopositsioonidelt arvutatud intressipositsiooni spetsiifilise riski kapitalinõuete summa.”; 33) paragrahvi 284 lõike 3 punkt 1 sõnastatakse järgmiselt: „1) juhul kui need § 32 kohaselt vastaksid esimesele, teisele või kolmandale krediidikvaliteedi astmele ja nende lõpptähtajani on jäänud vähem kui kuus kuud, on kapitalinõude määr 0,25 protsenti, kui lõpptähtajani on jäänud kuus kuud kuni kaks aastat, on kapitalinõude määr 1 protsent ja kui lõpptähtajani on jäänud üle kahe aasta, on kapitalinõude määr 1,6 protsenti;”; 34) paragrahvi 284 täiendatakse lõigetega 4¹ ning 5¹ kuni 54 järgmises sõnastuses: „(4¹) Lõigetes 1 kuni 4 nimetamata, käesoleva määruse §-s 285 sätestatud tingimustele vastavate võlainstrumentide spetsiifilise riski kapitalinõuded on järgmised: 1) kui lõpptähtajani on jäänud vähem kui kuus kuud, on kapitalinõude määr 0,25 protsenti; 2) kui lõpptähtajani on jäänud kuus kuud kuni kaks aastat, on kapitalinõude määr 1 protsent; 3) kui lõpptähtajani on jäänud üle kahe aasta, on kapitalinõude määr 1,6 protsenti.”; „(5¹) Väärtpaberistatud positsioonidele kohaldatav kapitalinõude määr on 8 protsenti käesoleva määruse 2. jao 4. jaotise kohaselt nendele positsioonidele rakendatavast riskikaalust, mida kasutataks juhul, kui nimetatud positsioonid kuuluksid krediidiasutuse pangaportfelli, arvestades käesoleva paragrahvi lõigetes 5² kuni 6 sätestatud erisusi. (5²) Krediidiasutus, kes ei ole väärtpaberistatud positsiooni algne väljaandja, võib riskikaalude arvutamisel käesoleva määruse §-s 184 sätestatud regulatiivset meetodit kasutada ainult Finantsinspektsiooni eelneval loal. (5³) Krediidiasutus, kes kasutab Finantsinspektsioonilt saadud loa alusel kauplemisportfelli spetsiifilise riski katmiseks käesoleva määruse §-s 310¹ sätestatud täiendavate riskide kapitalinõuete arvutamise meetodit, võib riskikaalu arvutamise regulatiivses meetodis kasutatava makseviivituse tõenäosuse ja makseviivitusest tingitud kahju hinnangutes tugineda nimetatud meetodile.

(54)Kuni 2013. aasta 31. detsembrini summeeritakse väärtpaberistatud positsioonide spetsiifilise riski kapitalinõude arvutamisel eraldi pikad ja lühikesed kaalutud netopositsioonid. Neist absoluutväärtuselt suurem on spetsiifilise riski kapitalinõue.”; 35) määrust täiendatakse paragrahviga 285¹ järgmises sõnastuses: „§ 285¹. Korrelatsioonil põhinev kauplemisportfell

(1)Korrelatsioonil põhinev kauplemisportfell koosneb väärtpaberistatud positsioonidest ja teatud kindla makseviivituse juhu krediididerivatiividest, mis vastavad järgmistele kriteeriumidele: 1) väärtpaberistatud positsioonid ei ole edasiväärtpaberistatud positsioonid, väärtpaberistamise seeria optsioonid ega muud alusvaraks oleva väärtpaberistatud seeria tuludest proportsionaalset osa mitteandvad tuletisinstrumendid; 2) kõigi alusvaraks olevate instrumentide korral on tegu kas ühe alusvaraga instrumentidega, sh ühe alusvaraga krediididerivatiiviga, mille jaoks on olemas likviidne kahesuunaline turg, või nende aluseks olevatele instrumentidele tuginevate üldkaubeldavate indeksitega. Kahesuunaline turg arvatakse olemasolevaks juhul, kui eksisteerivad sõltumatud heas usus tehtud ostu- ja müügipakkumised, nii et hinna, mis on mõistlikul määral seotud viimase müügihinnaga või kehtiva usaldusväärse konkureeriva pakkumisega, ja pakkumise noteeringud saab määrata ühe päeva jooksul ning arveldada suhteliselt lühikese ajaga ja kauplemistavade kohaselt.

(2)Korrelatsioonil põhineva kauplemisportfelli osaks ei ole positsioonid, mille aluseks on üks järgmistest: 1) alusvara, mille võib krediidiasutuse pangaportfellis liigitada krediidiasutuste seaduse § 86³ lõike 1 punktides 8 ja 9 nimetatud riskipositsiooni klassidesse; 2) nõue eriotstarbelisele ettevõttele.

(3)Krediidiasutus võib korrelatsioonil põhinevasse kauplemisportfelli arvata positsioonid, mis ei ole väärtpaberistatud positsioonid ega teatud kindla makseviivituse juhu krediididerivatiivid, kuid mis maandavad selle portfelli teiste positsioonide riski tingimusel, et vastava instrumendi või tema alusvara jaoks on olemas käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 2 nimetatud likviidne kahesuunaline turg.”; 36) paragrahvi 290 esimene lause sõnastatakse järgmiselt: „Lisaks intressipositsiooniriskile võib võlainstrument olla seotud valuutariskiga, ülekanderiskiga ja kauplemisportfelli vastaspoole krediidiriskiga.”; 37) paragrahvi 293 lõikes 1 asendatakse sõnad „4 protsenti” sõnadega „8 protsenti” ning lõige 2 tunnistatakse kehtetuks; 38) paragrahvi 295 esimene lause sõnastatakse järgmiselt: „Lisaks positsiooniriskile võib aktsia olla seotud valuutariskiga, ülekanderiskiga ja kauplemisportfelli vastaspoole krediidiriskiga.”; 39) määruse 3. peatüki 6. jao 3. jaotise pealkiri sõnastatakse järgmiselt: „3. jaotis Kauplemisportfelli vastaspoole krediidiriski kapitalinõue”; 40) paragrahvid 301, 303 ja 305 tunnistatakse kehtetuks; 41) paragrahvi 302 lõike 2 esimene lause sõnastatakse järgmiselt: „Kauplemisportfelli vastaspoole krediidiriski kapitalinõuet arvutatakse järgmistest tehingutest tulenevatelt riskipositsioonidelt:”; 42) paragrahvi 304 lõige 4 sõnastatakse järgmiselt: „

(4)Juhul kui krediidiasutusel on krediidiriski ülekandetehingust (credit default swap) tulenev pikk positsioon krediidiriski ülekandetehingu tingimuste aluseks olevas võlainstrumendis, võib turuväärtuse meetodi korral kohaldada tuleviku krediidiriski positsioonile 0protsendist määra, v.a juhul, kui krediidiriski ülekandetehing lõpetatakse selle tehingu vastaspoole maksejõuetuse tõttu, kelle riskipositsioon krediidiriski ülekandetehingus on lühikeseks positsiooniks alusvaras, ja seda isegi juhul, kui alusvaraga seotud kohustused on täidetud. Viimasel juhul on krediidiasutuse võimalik tulevane krediidiriskile avatud positsiooni suurus summa, mis on selle tehingu vastaspoole poolt krediidiasutusele veel tasumata.”; 43) paragrahvis 306 asendatakse sõna „riskijuhtimismudeleid” sõnaga „riskimõõtmismudeleid”; 44) paragrahvi 309 lõike 4 teine lause sõnastatakse järgmiselt: „Finantsinspektsioon kontrollib vähemalt krediidiasutuse võimet järel testida mudeliga saadud tulemusi hüpoteetilise (kasutades portfelli väärtuse hüpoteetilist muutust järgneva pangapäeva lõpuks, mis oleks toimunud, kui portfelli positsioone ei oleks muudetud) kauplemise suhtes.”; 45) paragrahvi 309 täiendatakse lõikega 5 järgmises sõnastuses: „

(5)Kui Finantsinspektsiooni hinnangul ei ole lõikes 4 nimetatud järeltestimise võime piisav, on tal õigus nõuda, et krediidiasutus võtaks järeltestimise programmi täiustamiseks asjakohaseid meetmeid.”; 46) paragrahv 310 sõnastatakse järgmiselt: „§ 310. Mudelite kasutamine kapitalinõude arvutamiseks intressipositsiooni ja aktsiapositsiooni spetsiifilise riski katmiseks

(1)Finantsinspektsiooni loal võib krediidiasutus sisemudelit kasutada kapitalinõuete arvutamiseks kaubeldavate võlainstrumentide ja aktsiate positsioonidest tuleneva spetsiifilise riski katmiseks, kui lisaks teistele käesolevas jaos toodud tingimustele mudel: 1) selgitab portfelli kuuluvate instrumentide hindade senist volatiilsust; 2) võtab kohaselt arvesse kontsentratsiooniriski nii positsioonide piiratud likviidsuses avalduva kui ka portfelli struktuuris positsioonide osatähtsusest tuleneva kontsentratsiooniriski suhtes; 3) annab usaldusväärseid tulemusi ka tavapärasest oluliselt ebasoodsamates turutingimustes; 4) järeltestimise abil on hinnatud ja heaks kiidetud mudeli spetsiifilise riski arvessevõtmise täpsus. Kui selline järeltestimine viiakse läbi alamportfellide põhjal, tuleb alamportfellide valikul lähtuda järjepidevuse põhimõttest; 5) võtab kohaselt arvesse riske, mis tulenevad olulistest erinevustest sarnaste, kuid mitte identsete positsioonide vahel (name-related basis risk); 6) võtab kohaselt arvesse erakorraliste olulise mõjuga sündmustega seotud riske (event risk).

(2)Krediidiasutuse mudel peab kohase konservatiivsusega arvesse võtma vähelikviidsetest ja vähese kaubeldavuse tõttu raskesti määratletava hinnaga positsioonidest (positions with limited price transparency) tulenevaid riske, arvestades realistlike turustsenaariumidega, ning vastama minimaalsetele andmestandarditele. Mudelis kasutatavad lähendid (proxies) peavad olema kohaselt konservatiivsed ja neid võib kasutada üksnes siis, kui olemasolevad andmed on puudulikud või ei kajasta positsiooni või portfelli tegelikku volatiilsust.

(3)Krediidiasutus võib sisemudelit kasutades spetsiifilise riski kapitalinõude arvutamisel välja jätta need väärtpaberistatud või teatud kindla makseviivitusjuhu krediididerivatiivide positsioonid, millele ta arvutab aktsia- ja intressipositsiooniriskide kapitalinõudeid käesoleva jao 2. jaotise kohaselt, v.a positsioonid, mille suhtes kohaldatakse käesoleva määruse §-s 3108 nimetatud sisemist meetodit.

(4)Krediidiasutus kaasajastab pidevalt enda kasutatavaid meetodeid ning järgib häid tavasid.

(5)Krediidiasutus ei pea mudelis hõlmama kaubeldavate võlainstrumentide makseviivituse riski ja reitingute muutumise riski juhul, kui nendele riskidele kohaldatakse §-des 310¹ kuni 3107 sätestatut.

(6)Krediidiasutused, mis kasutavad sisemudeleid, mis ei ole käesoleva jao kohaselt heaks kiidetud, peavad täitma eraldi spetsiifilise riski kapitalinõuet, mis arvutatakse vastavalt käesoleva peatüki 6. jao 2. jaotisele.”; 47) määrust täiendatakse paragrahvidega 310¹ kuni 3108 järgmises sõnastuses: „§ 310¹. Täiendavate riskide kapitalinõuete arvutamine

(1)Krediidiasutusel, mis kasutab kapitalinõuete arvutamisel kaubeldavate võlainstrumentide positsioonidest tuleneva spetsiifilise riski katmiseks sisemudeleid, peab olema kehtestatud meetod, mis võimaldab kapitalinõuete arvutamisel hõlmata krediidiasutuse kauplemisportfelli positsioonidega seotud makseviivituse ja reitingute muutumise riski, mis lisandub § 310 kohaselt arvestatud riskihinnangule.

(2)Krediidiasutus peab tõendama, et tema lähenemisviis vastab käesoleva peatüki 2. jao 3. jaotises sätestatud nõuetele eeldusel, et riskitase on ühtlane ja seda korrigeeritakse vastavalt vajadusele nii, et see kajastaks likviidsuse, riskide kontsentreerumise ja riskimaandamise mõju.

(3)Täiendava makseviivituse riski ja reitingute muutumise riski arvessevõtmiseks kasutatav meetod (edaspidi meetod) peab hõlmama kõiki positsioone, mille suhtes rakendatakse intressipositsiooni spetsiifilise riski kapitalinõuet, v.a väärtpaberistatud või teatud kindla makseviivitusjuhu krediididerivatiivide positsioonid.

(4)Finantsinspektsiooni loal võib krediidiasutus kaasata täiendava riski arvestusse kõik börsil noteeritud aktsiate positsioonid ja nendel põhinevad tuletisinstrumentide positsioonid, kui selline lähenemine on kooskõlas krediidiasutuse sisemise riskide mõõtmise ja juhtimise poliitikaga. Nimetatud lähenemise kasutamine peab olema järjepidev. Täiendavate riskide kapitalinõuete arvestamisel peab arvesse võtma makseviivituse juhtumite ja reitingute muutumise korrelatsiooni.

(5)Makseviivituse ja reitingute muutumise juhtumite ning muude tururiskiga seotud tegurite diversifitseerimise mõju arvesse ei võeta. § 310². Täiendavate riskide kapitalinõuete arvutamise parameetrid

(1)Paragrahvis 310¹ nimetatud meetod peab hõlmama makseviivitusega ning sise- ja välisreitingute muutumisega seotud kahjusid üheaastase ajavahemiku kohta 99,9‰ usaldusvahemikuga.

(2)Korrelatsiooniprognoosid peavad põhinema objektiivsete andmete analüüsil usaldusväärses raamistikus.

(3)Meetod peab asjakohaselt kajastama emitentide kontsentratsioone ning kontsentratsioone, mis võivad halvenenud turutingimuste korral tekkida tooteklasside sees ja vahel.

(4)Meetodi aluseks on eeldus, et riskitase püsib ühe aasta vältel ühtlane, mis tähendab, et kauplemisportfelli positsioonid või positsioonide kogumid, millega seoses on sel ajavahemikul tulnud ette makseviivituse või reitingute muutumise juhtumeid, tasakaalustatakse likviidsusperioodi lõpul, et saavutada esialgne riskitase. Krediidiasutus võib järjepidevalt lähtuda ka eeldusest, et positsioon püsib sama ühe aasta vältel.

(5)Meetod peab kajastama optsioonide, struktureeritud krediididerivatiivide ja muude mittelineaarselt käituvate positsioonide mittelineaarset mõju seoses hinnamuutustega. Krediidiasutus peab nõuetekohaselt arvesse võtma ka mudeliriski, mis kaasneb selliste toodetega seotud hinnariskide hindamise ja prognoosimisega.

(6)Meetod peab põhinema andmetel, mis on objektiivsed ja ajakohased. § 310³. Likviidsustähtaegade määramise parameetrid

(1)Likviidsustähtajad määratakse vastavalt sellele, kui pikk aeg on vajalik positsiooni müümiseks või kõigi oluliste asjakohaste hinnariskide maandamiseks halvenenud turutingimustes, arvestades positsiooni suurust. Likviidsustähtajad peavad kajastama tegelikku praktikat ja kogemusi nii süsteemsete kui ka unikaalsete turupingete korral.

(2)Likviidsustähtaeg määratakse konservatiivsete eelduste põhjal ja see peab olema piisavalt pikk, et müük või riskimaandamine ise ei mõjutaks oluliselt hinda, mille alusel müük või riskimaandamine toimub.

(3)Positsioonile või positsioonide kogumile määratava likviidsustähtaja kestus peab olema vähemalt kolm kuud.

(4)Positsioonile või positsioonide kogumile likviidsustähtaja määramisel arvestab krediidiasutus hinnangute korrigeerimise ja aegunud positsioonide haldamise kohta oma sise-eeskirjades sätestatut.

(5)Kui krediidiasutus määrab likviidsustähtajad üksikute positsioonide asemel positsioonide kogumitele, peavad positsioonide kogumite määratlemise kriteeriumid kajastama sisulisi likviidsuse erinevusi.

(6)Kontsentreeritud positsioonide korral tuleb määrata pikemad likviidsustähtajad, kajastades selliste positsioonide likvideerimiseks vajalikku pikemat aega. Väärtpaberistamiseks hoitavate positsioonide likviidsustähtaeg peab kajastama varade soetamiseks, müügiks ja väärtpaberistamiseks või oluliste riskitegurite maandamiseks vajalikku aega halvenenud turutingimuste korral. § 3104. Riskimaandamise parameetrid

(1)Krediidiasutus võib paragrahvis 310¹ nimetatud meetodi kasutamisel arvesse võtta riskimaandamisi.

(2)Positsioone võib tasaarveldada, kui pikad ja lühikesed positsioonid on seotud sama finantsinstrumendiga. Riskimaandamise või diversifitseerimise mõju, mis on seotud pikkade ja lühikeste positsioonidega sama võlgniku erinevates instrumentides või erinevates väärtpaberites ning pikkade ja lühikeste positsioonidega erinevate emitentide suhtes, võib arvesse võtta üksnes juhul, kui erinevate instrumentide pikki ja lühikesi brutopositsioone modelleeritakse eraldi.

(3)Krediidiasutus võtab riskimaandamise strateegias arvesse riskimaandamise lõpptähtaja ja likviidsustähtaja lõppemise vahelisel ajal ilmneda võivate oluliste riskide mõju, ning võimalike oluliste alusriskide maandamise strateegiaid toodete, kapitali struktuuri nõudeõiguse järkude, sise- või välisreitingute, lõpptähtaegade, väljalaskmise kuupäevade ja instrumentide teiste erinevuste lõikes. Riskimaandamist võetakse arvesse ainult ulatuses, mis on kehtiv ka juhul, kui on toimumas võlgnikku mõjutav krediidi- või muu sündmus.

(4)Kauplemisportfelli positsioonide puhul, mida maandatakse dünaamiliste riskimaandamisstrateegiatega, võib maandamise tasakaalustamist maandatud positsiooni likviidsustähtaja jooksul arvesse võtta tingimusel, et krediidiasutus: 1) modelleerib maandamise tasakaalustamise järjepidevalt kauplemisportfelli positsioonide vastava kogumi lõikes; 2) tõendab, et tasakaalustamise arvessevõtmine tagab usaldusväärsema riskide mõõtmise; 3) tõendab, et maandustena kasutatavate instrumentide turud on piisavalt likviidsed sellise tasakaalustamise arvessevõtmiseks ka ebasoodsate turutingimuste korral. Dünaamiliste riskimaandamisstrateegiate rakendamisel järele jäänud riskid peavad kajastuma kapitalinõudes. § 3105. Täiendavate riskide kapitalinõuete arvutamisel kasutatava meetodi valideerimine

(1)Krediidiasutus teeb käesolevas jaotises sätestatud riskide mõõtmise süsteemi sõltumatu kontrollimise ja sisemudelite valideerimise käigus §-s 310¹ nimetatud meetodiga seoses järgmist: 1) tõendab, et korrelatsioonide ja hinnamuutuste modelleerimise meetod sobib tema portfelli jaoks, arvestades ka süsteemsete riskitegurite laadi ja kaalu; 2) viib läbi mitmesugused stressitestid, sh tundlikkusanalüüsi ja stsenaariumianalüüsi, et hinnata meetodi kvalitatiivset ja kvantitatiivset õigsust, eriti kontsentratsioonide käsitlemises, kusjuures sellised testid ei tohi piirduda üksnes minevikus toimunud sündmuste valikuga; 3) viib läbi asjakohase kvantitatiivse valideerimise, mis hõlmab asjaomaseid sisemisi modelleerimise võrdlusaluseid.

(2)Meetod peab olema kooskõlas krediidiasutuse sisemise riskijuhtimismetoodikaga, mis on ette nähtud kauplemisriskide kindlakstegemiseks, mõõtmiseks ja juhtimiseks. § 3106. Erinevatel parameetritel põhinevad sisemeetodid

(1)Kui krediidiasutus kasutab täiendava makseviivitusriski ja reitingute muutumise riski arvestamiseks meetodit, mis ei vasta kõikidele §-des 310¹ kuni 3108 sätestatud nõuetele, ent on kooskõlas krediidiasutuse sisemise metoodikaga riskide kindlakstegemiseks, mõõtmiseks ja juhtimiseks, peab ta suutma tõendada, et tema meetodi rakendamisel saadakse kapitalinõue, mis on vähemalt sama suur kui kapitalinõue, mis saadakse siis, kui meetod vastaks täielikult nimetatud paragrahvides sätestatud nõuetele.

(2)Finantsinspektsioon kontrollib meetodi vastavust käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatule vähemalt üks kord aastas. § 3107. Täiendavate riskide kapitalinõuete arvutamise sagedus ja dokumenteerimine

(1)Krediidiasutus teeb valitud meetodi kohaselt nõutavaid arvutusi täiendavate riskide hõlmamiseks vähemalt üks kord nädalas.

(2)Täiendava makseviivitusriski ja reitingute muutumise riski arvessevõtmiseks kasutatav meetod peab olema dokumenteeritud selliselt, et korrelatsiooniprognoosid ja muud modelleerimisel kasutatavad eeldused oleksid Finantsinspektsioonile läbipaistvad. § 3108. Täiendavate riskide kapitalinõuete arvutamise meetodi kasutamine kapitalinõude arvutamisel korrelatsioonil põhineva kauplemisportfelli positsioonidelt

(1)Finantsinspektsiooni loal võib krediidiasutus kasutada oma sisemeetodit korrelatsioonil põhineva kauplemisportfelli positsioonidelt ning sisemises riskijuhtimises nendega sarnaselt käsitletavatelt positsioonidelt kapitalinõude arvutamisel juhul, kui on täidetud kõik käesoleva paragrahvi lõigetes 2 kuni 8 sätestatud tingimused.

(2)Sisemine meetod on asjakohaselt arvesse võetud kõik hinnariskid ühe aasta kohta 99,9‰ usaldusvahemikuga, eeldades, et riskitase on ühtlane ja seda korrigeeritakse vastavalt vajadusele nii, et see kajastaks likviidsuse, kontsentreerumiste ja riskimaandamise mõju.

(3)Sisemeetodiga arvutatud kapitalinõue ei tohi olla väiksem kui 8 protsenti kapitalinõudest, mis arvutataks § 283 lõike 2¹ kohaselt.

(4)Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud Sisemises meetodis on arvesse võetud muu hulgas järgmised riskid: 1) paljudest makseviivitustest tulenev kumulatiivne risk, sh järjestikused makseviivitused seeriatesse jagatud toodetes; 2) krediidiriskimarginaali muutumise risk, sh gamma ja rist-gamma mõju; 3) eeldatavate korrelatsioonide volatiilsus, sh marginaalide ja korrelatsioonide vaheline ristmõju; 4) alusrisk, sh nii indeksi marginaali ja indeksi üksikute komponentide marginaalide vaheline alusrisk kui ka indeksi eeldatava korrelatsiooni ja individuaalsete portfellide vaheline alusrisk; 5) taastumismäära volatiilsus, mis on seotud taastumismäära mõjuga seeriate hindadele; 6) riskimaandamise ebaõnnestumise risk ja selliste riskimaandamiste tasakaalustamise potentsiaalsed kulud sellises ulatuses, milles üldine riskinäitaja hõlmab dünaamilisest riskide maandamisest tulenevaid kasusid.

(5)Krediidiasutusel peab olema piisavalt turuandmeid, et tagada riskipositsioonide oluliste riskide täielik arvessevõtmine oma sisemises arvutusmeetodis käesolevas paragrahvis sätestatud normide kohaselt ning krediidiasutus peab tõendama järeltestimise või muude asjakohaste vahendite abil, et tema riskinäitajad suudavad nõuetekohaselt selgitada nende toodete varasemaid hinnamuutusi, ning ta suudab eristada positsioone, mille suhtes ta on käesoleva paragrahvi kohaselt saanud loa nende lisamiseks kapitalinõude arvutamisse, positsioonidest, mille suhtes tal selline luba puudub.

(6)Krediidiasutus peab käesoleva paragrahvi rakendusalasse kuuluvate portfellide korral regulaarselt kasutama konkreetset, varem kindlaks määratud stressistsenaariumite kogumit. Nende stressistsenaariumite abil tuleb analüüsida stressi mõju makseviivituse määradele ja taastumismääradele ning kauplemisüksuse tulude ja kulude korrelatsioonidele. Krediidiasutus peab selliseid stressistsenaariume koostama vähemalt üks kord nädalas ja esitama Finantsinspektsioonile aruande tulemuste kohta vähemalt üks kord kvartalis, sh võrdluste kohta krediidiasutuse kapitalinõudega, mis on arvutatud käesolevas paragrahvis sätestatu kohaselt.

(7)Krediidiasutus peab teatama Finantsinspektsioonile õigeaegselt kõigist juhtudest, mil stressitestid viitavad kapitalinõude olulisele puudujäägile. Kõnealuste stressitestide tulemuste põhjal kaalub Finantsinspektsioon krediidiasutuste seaduse § 104 lõike 2 alusel täiendava kapitalinõude kehtestamist korrelatsioonil põhineva kauplemisportfelli suhtes.

(8)Krediidiasutus peab arvutama kõiki hinnariske hõlmava kapitalinõude vähemalt üks kord nädalas.”; 48) paragrahvi 311 lõige 1 sõnastatakse järgmiselt: „

(1)Käesoleva määruse § 313 lõike 5 punktide 1 ja 2 kohaldamisel korrutatakse krediidiasutuse oma arvutustulemus korrutusteguritega mc ja ms. Korrutustegurite suurus on vähemalt 3.”; 49) paragrahvi 311 lõike 2 tabelile eelnev tekst sõnastatakse järgmiselt: „

(2)Korrutustegureid suurendatakse tabeli 1 kohaselt lisateguri võrra vahemikus 0–1, olenevalt järeltestimisel ilmnenud ületamiste arvust viimase 250 pangapäeva jooksul. Ületamisi loendatakse järjepidevalt portfelli tegeliku või hüpoteetiliste väärtuse muutuse järeltestimise põhjal. Ületamine on portfelli väärtuse päevane muutus, mis ületab krediidiasutuse VaR mudeli abil leitud vastava päevase riskihinnangu (VaR measure). Lisateguri määramiseks kontrollitakse ületamiste arvu vähemalt kord kvartalis ning see võrdub kõige suurema ületamiste arvuga, arvestades portfelli oletatavaid ja tegelikke muutusi.”; 50) paragrahv 312 tunnistatakse kehtetuks; 51) paragrahvid 313 ja 314 sõnastatakse järgmiselt: „§ 313. Riskihinnangu (VaR) arvutamise miinimumnõuded

(1)Riskihinnangu arvutamisel täidetakse järgmisi miinimumnõudeid: 1) riskihinnangu arvutamine vähemalt iga päev; 2) 99‰ ühesuunaline usaldusvahemik; 3) 10päevane hoidmisaeg; 4) vähemalt aastane tagasivaateline vaatlusperiood, v.a juhul, kui lühem vaatlusperiood on põhjendatud hinna volatiilsuse märkimisväärse äkksuurenemise tõttu; 5) andmete ajakohastamine iga kuu tagant.

(2)Lisaks käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatule arvutab krediidiasutus „halvenenud turutingimuste riskihinnangu”, võttes aluseks olemasoleva portfelli riskihinnangu, mis on arvutatud 10päevase hoidmisaja ja 99‰ ühesuunalise usaldusvahemiku alusel, ja kasutades sisenditena andmeid, mis pärinevad krediidiasutuse portfelli seisukohalt oluliste pidevate finantsraskuste 12kuulisest perioodist.

(3)Lõikes 2 nimetatud andmete valiku peab heaks kiitma Finantsinspektsioon. Krediidiasutus peab andmete valiku üle vaatama vähemalt kord aastas.

(4)Krediidiasutus peab arvutama halvenenud turutingimuste riskihinnangu vähemalt kord nädalas.

(5)Krediidiasutusel peab iga päev olema täidetud kapitalinõue, mis on järgnevate näitajate summa: 1) krediidiasutuse eelmise päeva riskihinnang, mis on arvutatud käeoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatu kohaselt (VaRt-1), või käesoleva paragrahvi lõike 1 alusel arvutatud eelneva 60 pangapäeva päevaste riskihinnangute keskmine (VaRavg), korrutatuna korrutusteguriga (mc), sõltuvalt sellest, kumb on suurem; 2) krediidiasutuse viimane turutingimuste riskihinnangu näitaja, mis on arvutatud käesoleva paragrahvi lõike 2 kohaselt (sVaRt-1), või käeoleva paragrahvi lõike 2 alusel arvutatud viisil ja lõikes 4 nimetatud sagedusel halvenenud turutingimuste riskihinnangute keskmine (sVaRavg), korrutatuna korrutusteguriga (ms).

(6)Kui krediidiasutus kasutab spetsiifilise riski kapitalinõude arvutamiseks sisemudelit, on tema kapitalinõue järgmiste näitajate summa: 1) kauplemisportfelli kuuluvate väärtpaberistatud positsioonide ja teatud kindla makseviivituse juhu krediididerivatiivide intressi- ja aktsiapositsiooni kapitalinõue, v.a kapitalinõue, mis on arvutatud § 3108 lõigete 2 kuni 8 kohaselt; 2) käeoleva määruse § 310¹ lõigete 1 ja 2 kohaselt mõõdetud krediidiasutuse täiendava maksejõuetusriski ja reitingute muutumise riski viimane näitaja või nende näitajate viimase 12 nädala keskmine, olenevalt sellest, kumb on suurem; ning kui on asjakohane, käesoleva määruse § 3108 lõigete 2 kuni 8 kohaselt mõõdetud kõigi hinnariskide viimane näitaja või nende näitajate viimase 12 nädala keskmine sõltuvalt sellest, kumb on suurem.

(7)Krediidiasutus peab läbi viima ka vastupidiseid stressiteste. § 314. Riskihinnangu arvutamise üldnõuded

(1)Riskihindamise mudel peab hõlmama piisavat hulka riskitegureid olenevalt krediidiasutuse tegevuse ulatusest asjakohastel turgudel.

(2)Kui mõni riskitegur on kaasatud krediidiasutuse hindamismudelisse, aga mitte riskimõõtmismudelisse, peab selle väljajäämist riskimõõtmismudelist Finantsinspektsioonile põhjendama.

(3)Riskimõõtmismudel peab hõlmama optsioonide ja teiste instrumentide mittelineaarsust ning korrelatsiooni- ja baasriski.

(4)Kui riskiteguritena kasutatakse lähendeid (proxies), peavad need vastama tegelike positsioonide käitumisele.

(5)Lisaks lõigetes 1 kuni 4 sätestatule peavad erinevate riskiliikide puhul täidetud olema järgmised tingimused: 1) riskihindamise mudel peab täpselt mõõtma kõiki optsioonide või optsioonisarnaste positsioonide olulisi hinnariske ja kõik muud mudeliga hõlmamata riskid peavad olema omavahenditega kohaselt kaetud; 2) riskimõõtmissüsteemis võetakse arvesse intressimääradest tulenevaid riskitegureid kõikides vääringutes, milles krediidiasutusel on intressimääratundlikke bilansisiseseid või -väliseid positsioone. Krediidiasutus koostab intressitootluse mudelid üldtunnustatud meetodit kasutades. Olulisemate intressimäärariskile avatud positsioonide korral olulisemates vääringutes ja olulisematel turgudel jagatakse tulukõver intressimäärade volatiilsuse muutuste mõõtmiseks lõpptähtaegade lõikes vähemalt kuude vööndisse. Riskimõõtmissüsteem peab samuti hõlmama erinevate tulukõverate muutuste mittetäielikust korrelatsioonist tulenevat riski; 3) riskimõõtmissüsteemis võetakse arvesse riskitegureid, mis tulenevad krediidiasutuse positsioonide nomineeritusest kullas ja erinevates välisvaluutades. Valuutade avatud netopositsioonide arvutamisel võetakse investeeringu korral investeerimisfondi arvesse investeerimisfondi välisvaluutapositsioonid. Krediidiasutus võib investeerimisfondi välisvaluutapositsioonide arvessevõtmisel kasutada kolmanda osapoole aruandeid, kui on piisavalt alust olla veendunud nende usaldusväärsuses. Kui krediidiasutusel ei ole investeerimisfondi välisvaluutapositsioonide kohta teavet, tuleb sellist positsiooni käsitleda §-s 257 sätestatu kohaselt; 4) riskimõõtmissüsteemis võetakse eraldi arvesse igast sellisest aktsiaturust tulenevaid riskitegureid, kus krediidiasutusel on olulisi positsioone; 5) riskimõõtmissüsteemis võetakse arvesse eraldi riskitegurid iga kauba suhtes, milles krediidiasutusel on olulisi positsioone. Riskimõõtmissüsteem peab arvesse võtma ka riske, mis tulenevad sarnaste, kuid mitte identsete kaupade ning erinevate lõpptähtaegadega forvardtehingute hinnamuutuste ebatäielikust korrelatsioonist. Samuti võetakse arvesse turgude iseärasusi, eelkõige tarnepäevi ja kauplejate võimalusi positsioonide sulgemiseks.”; 52) määruse 3. peatükki täiendatakse 8. jaoga järgmises sõnastuses: „8. jagu Ülekanderiski kapitalinõue ja vastaspoole krediidiriski kapitalinõue reguleerimata väärtpaberiülekannetelt § 329¹. Kapitalinõue ülekanderiski katmiseks

(1)Kapitalinõuet ülekanderiski katmiseks arvutatakse, kui võlainstrumendi, aktsia, välisvaluuta või kaubaga seotud ülekanded on jäänud arveldamata nendele ettenähtud tehingupäevaks ja kui krediidiasutus võib ülekande viibimisaja jooksul toimunud hinnamuutustest tingituna kanda kahjumit.

(2)Kapitalinõude arvutamisel ei võeta arvesse repo- ja pöördrepotehinguid ega väärtpaberite või kaupade laenuks andmise ja võtmise tehinguid.

(3)Kapitalinõude arvutamiseks korrutatakse võlainstrumendi, aktsia, välisvaluuta või kauba kokkulepitud arveldushinna ja tema jooksva turuväärtuse vahe juhul, kui see tekitab krediidiasutusele kahju, järgmiste kapitalinõude määradega: Arveldustähtajale järgnevatepangapäevade arv Kapitalinõude määr(%) 5 kuni 15     8 16 kuni 30   50 31 kuni 45   75 46 ja enam 100 § 329². Vastaspoole krediidiriski kapitalinõue reguleerimata väärtpaberiülekannetelt

(1)Reguleerimata väärtpaberiülekanded on järgmistele tunnustele vastavad tehingud: 1) väärtpaberite või kauba eest on tasutud enne nende kättesaamist või need on loovutatud enne nende eest tasu saamist; 2) piiriüleste tehingute korral on makse sooritamisest või väärtpaberite või kauba ülekandmisest möödunud üks päev või rohkem.

(2)Juhul kui tähtajaks ei ole väärtpaberid üle antud või raha laekunud, käsitletakse kõnealusest tehingust tulenevaid positsioone riskipositsioonidena, millelt arvutatakse kapitalinõudeid käesoleva peatüki 2. jao 1. või 2. jaotises sätestatud korras, vastavalt sellele, missugust meetodit krediidiasutus kasutab krediidiriski kapitalinõude arvutamisel, arvestades käesoleva paragrahvi lõigetes 4 ja 5 sätestatut. Kapitalinõude arvutamist alustatakse esimesel päeval pärast esimese lepingulise laekumise või väärtpaberite üleandmise tähtaega ning seda kohaldatakse kuni neljanda päevani pärast teise lepingujärgse laekumise või väärtpaberite ülekande tähtaega.

(3)Alates viiendast päevast pärast teise lepingulise laekumise või väärtpaberite ülekande tähtaega arvatakse tehingu väärtus, üleandmata väärtpaberite korral koos väärtpaberite väärtuse suurenemisega, krediidiasutuse omavahenditest maha.

(4)Krediidiasutus, kes kasutab krediidiriski kapitalinõuete arvutamisel sisereitingute meetodeid, võib vastaspoole makseviivituse tõenäosuse hindamisel aluseks võtta vastaspoole välisreitingu, juhul kui pangaportfellis puuduvad selle vastaspoolega seotud positsioonid, ning kohaldada §-s 74 sätestatud kahjumäärasid.

(5)Olenemata käesoleva paragrahvi lõikes 4 sätestatust võib krediidiasutus, kes kasutab krediidiriski kapitalinõuete arvutamisel sisereitingute meetodeid, kohaldada reguleerimata väärtpaberitehingutest tulenevatele positsioonidele käesoleva peatüki 2. jao 1. jaotises sätestatud krediidiriski standardmeetodit või 100protsendist riskikaalu. Valitud käsitlust tuleb kohaldada kõikidele reguleerimata väärtpaberitehingutest tulenevatele positsioonidele. § 329³. Ülekanderiski ja reguleerimata väärtpaberiülekannete vastaspoole krediidiriski katmiseks nõutavatest kapitalinõuetest vabastamine Kogu makse- või arveldussüsteemi toimimist hõlmava vea puhul ei nõuta kuni vea parandamiseni §-des 329¹ ja 329² sätestatud kapitalinõuete täitmist. Sel juhul ei arvestata vastaspoole kohustuse täitmata jätmist makseviivituseks.”; 53) paragrahvi 331 lõige 2 sõnastatakse järgmiselt: „

(2)Nõuded ja tingimuslikud nõuded, millele määruse 3. peatüki 2. jao 1. jaotise 3. alljaotises sätestatud krediidiriski standardmeetodi kohaselt rakendatakse 0protsendist riskikaalu (v.a raha ja raha ekvivalendid ning kullakangid).”.