Päästeseaduses tehakse järgmised muudatused: 1) paragrahvi 2 lõige 4 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „
(4) Päästeameti tegevuses võivad osaleda vabatahtlikud käesoleva seaduse 7. peatükis sätestatud alustel ja korras.”; 2) paragrahvi 4 lõige 2 tunnistatakse kehtetuks; 3 täiendatakse lõigetega) paragrahvi 5 lõike 1¹ punkt 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „1) hädaabinumbrile 112 saabunud hädaabikõne või muul viisil saabunud teabe vastuvõtmine, abivajaduse väljaselgitamine, ohu hindamine, Päästeameti väljasaatmine pääste- ja demineerimistööks, kiirabi väljasaatmine kiirabi osutamiseks ning politsei pädevuses oleva teabe edastamine Politsei- ja Piirivalveametile edasiseks menetlemiseks (edaspidi hädaabiteate menetlemine);”; 4) seaduse 3. peatüki pealkirja täiendatakse pärast sõna „TÖÖTLEMINE” sõnadega „JA ANDMEKOGUD”; 5) paragrahvi 9 täiendatakse lõigetega 2²–25 järgmises sõnastuses: „(1¹2²) Päästetöö käesoleva seaduse tähendusesPäästeinfosüsteem on päästesündmuse toimumisel, ohu tõrjumiselpiiratud juurdepääsuga ja kõrvaldamisel ning päästesündmuse tagajärgede leevendamisel viivitamata rakendatavadselle andmed on asutusesiseseks kasutamiseks, vältimatud ja edasilükkamatud tegevusedkui õigusaktides ei ole sätestatud teisiti. (2³) Selleks et teha kättesaadavaks info elukeskkonnast tulenevate ohtude kohta, saab päästeinfosüsteemis tutvuda järgmiste andmetega, välja arvatud isikuandmete ja muu teabega, mida õigusaktide alusel ei avaldata: 1²) Demineerimistöö käesoleva seaduse tähendusesjärelevalvemenetluse tulemusel jõustunud ettekirjutuste loetelu; 2) kemikaaliseaduses sätestatud ulatuses kemikaaliohutuse andmed, mis on pommiohuseotud nii ohtliku ettevõtte kui ka suurõnnetuse ohuga ettevõtte andmetega käitise kohta ning nende kohustuslike dokumentidega; 3) päästeinfosüsteemi kantud küttesüsteemi korrashoiu andmed.
(24) Igal isikul on õigus tutvuda päästeinfosüsteemi kantud temaga seotud ehitise või selle osa andmetega.
(25) Päästeinfosüsteemis kajastatakse andmeid isikustatuna kuni viis aastat või järelevalvemenetluse lõpuni, lahingumoona ohukui see ületab viit aastat. Demineerimistöö tegemisega seotud andmeid säilitatakse infosüsteemis 75 aastat.”; 6) paragrahvi 9 lõige 4 muudetakse ja plahvatusohu tõrjumisegasõnastatakse järgmiselt: „
(4) Päästeinfosüsteemi põhimääruses sätestatakse päästeinfosüsteemi pidamise kord, volitatud töötleja, päästeinfosüsteemi kogutavate andmete täpne koosseis, andmeandjad, andmesaajad, andmete säilitamise täpsed tähtajad ja vajaduse korral muud andmekogu pidamisega seotud tegevuskorralduslikud küsimused.”; 27) paragrahvi 5 lõike9 täiendatakse lõikega 6 järgmises sõnastuses: „
(6) Päästeinfosüsteemi vastutaval töötlejal on õigus isiku nõusolekul kasutada tema päästeinfosüsteemi kantud kontaktandmeid, et saata Päästeameti tegevusega seotud järgmisi teavitusi: 1 punktid 1) järgmise korstnapühkimise aeg; 2) tuletõrje veevõtukohast vee kasutamine; 3) õigusaktide muudatused ja 4) muu ohutust suurendav teave.”; 8) paragrahvi 9¹ pealkirjas ning lõigetes 1, 2 muudetakse, 2³, 24 ja 5 asendatakse sõnad „hädaabiteadete menetlemise andmekogu” sõnadega „hädaabiteadete ning sõnastatakse järgmiseltabi- ja infoteadete andmekogu” vastavas käändes; 9) paragrahvi 9¹ täiendatakse lõigetega 29 ja 210 järgmises sõnastuses: „1
(29) päästetöö tegemine maismaalHädaabiteadete ning abi- ja siseveekogudelinfoteadete andmekogus kajastatakse andmeid isikustatuna üks aasta ja üks kuu, pärast mida andmed anonüümitakse.
(210) Hädaabiteadete ning abi- ja infoteadete andmekogu on piiratud juurdepääsuga ja selle andmed on asutusesiseseks kasutamiseks, kui teistes seadustesõigusaktides ei ole sätestatud teisiti.”; 210) demineerimistöö tegemine maismaalparagrahvi 9¹ lõiked 3 ja siseveekogudel4 muudetakse ning sõnastatakse järgmiselt: „
(3) Hädaabiteadete ning abi- ja infoteadete andmekogu asutab ja selle põhimääruse kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega.
(4) Hädaabiteadete ning abi- ja infoteadete andmekogu põhimääruses sätestatakse andmekogu pidamise kord, volitatud töötleja, andmekogusse kogutavate andmete täpne koosseis, andmeandjad, andmesaajad, andmete säilitamise täpsed tähtajad ja vajaduse korral muud andmekogu pidamisega seotud korralduslikud küsimused.”; 11) paragrahvi 9¹ täiendatakse lõikega 6 järgmises sõnastuses: „
(6) Hädaabiteadete ning abi- ja infoteadete andmekogu vastutaval töötlejal on õigus kasutada andmekogusse kantud kontaktandmeid, et pärida hädaabinumbrile helistajalt või lühisõnumi saatjalt tagasisidet temale osutatud teenusega rahulolu kohta.”; 12) seadust täiendatakse §-ga 9² järgmises sõnastuses: „§ 9². Automaatse biomeetrilise isikutuvastuse süsteemi andmekogu
(1) Automaatse biomeetrilise isikutuvastuse süsteemi andmekogu (edaspidi andmekogu ABIS) on elektrooniline andmekogu, mille eesmärk käesoleva seaduse tähenduses on töödelda abidemineerija daktüloskopeerimisel saadud biomeetrilisi andmeid, et välistada jäljed, mille abidemineerija on ekspertiisiobjektile jätnud.
(2) Abidemineerija daktüloskopeerimisel saadud biomeetrilisi andmeid võib töödelda üksnes käesoleva seaduse § 36² lõikes 1 nimetatud eesmärgil.
(3) paragrahvi Andmekogu ABIS asutab ja selle põhimääruse kehtestab Vabariigi Valitsus määrusega.
(4) Andmekogu ABIS vastutavad töötlejad on Politsei- ja Piirivalveamet ning Eesti Kohtuekspertiisi Instituut.
(5 lõiget) Andmekogu ABIS andmed on juurdepääsupiiranguga ja tunnistatud asutusesiseseks kasutamiseks mõeldud teabeks.”; 13) seaduse 7. peatüki, 7. peatüki 2., 3. ja 4. jao ning §-de 33–37, 39, 41 ja 43 pealkirjast ning § 36 lõikest 1 täiendatakse punktigajäetakse välja sõna „päästja” vastavas käändes; 14) seaduse 7. peatüki 1. jagu täiendatakse §-ga 32¹ järgmises sõnastuses: „1§ 32¹. Abidemineerija
(1) politseiAbidemineerija on isik, kes osaleb vabatahtlikult demineerimistööl käesolevas seaduses sätestatud alustel ja piirivalvekorras.
(2) Abidemineerija osalemine demineerimistööl käesoleva seaduse § tähenduses on demineerija kutsega päästeametniku abistamine demineerimistööl.
(3 lõike 1 punktis 4 sätestatud otsingu-) Abidemineerija lähtub oma tegevuses ja päästetöö tegemisel osalemine kaldalähedasel merealalmeetmete rakendamisel seaduslikkuse, kui esineb vahetuproportsionaalsuse ja otstarbekuse põhimõttest. Abidemineerija kohaldab meetmeid isiku suhtes, kellest oht inimese elulelähtub või tervisele;kes ise on ohustatud.”; 415) paragrahvi 5 lõike33 täiendatakse lõikega 1¹ punkt järgmises sõnastuses: „(1¹) Abidemineerijaks võib võtta Eesti Vabariigi vähemalt 21-aastase kodaniku, kellel on vähemalt keskharidus ning kes oskab eesti keelt vähemalt B2-tasemel ja vastab abidemineerija kutsesobivuse nõuetele.”; 16) paragrahvi 33 lõige 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „1
(2) hädaabinumbrile 112 saabunud hädaabikõne või muul viisil saabunud teabe vastuvõtmineVabatahtliku päästja ja töötlemineabidemineerija kutsesobivuse nõuded isikuomaduste, ohuhinnangu ning väljasõidukorralduse andmine Päästeametile ja kiirabi osutajale päästetööksfüüsilise ettevalmistuse, demineerimistööksväljaõppe ja kiirabi osutamiseksterviseseisundi kohta ning teabe edastamine Politsei-nendele vastavuse kontrollimise tingimused ja Piirivalveametile (edaspidi hädaabiteate menetleminekorra kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega.”; 17) paragrahvi 33 lõiked 2¹ ja 2² tunnistatakse kehtetuks; 18) seadust täiendatakse §-ga 33¹ järgmises sõnastuses: „§ 33¹. Vabatahtliku kutsesobivuse nõuetele vastavuse kontrollimiseks kogutud andmete säilitamise tähtaeg Vabatahtliku päästja ja abidemineerija kutsesobivuse nõuetele vastavuse kontrollimiseks kogutud andmeid säilitatakse kümme aastat vabatahtliku staatuse lõppemisest arvates.”; 519) paragrahvi 534 tekst loetakse lõikeks 1 ja paragrahvi täiendatakse lõikega 3¹2 järgmises sõnastuses: „
(2) Abidemineerijaks on keelatud võtta isikut: 1) keda on karistatud tahtlikult toimepandud esimese astme kuriteo eest, olenemata karistusandmete kustutamisest; 2) kellel on karistatus tahtlikult toimepandud kuriteo eest; 3) kes on kriminaalmenetluses kahtlustatav või süüdistatav; 4) kes on sõltuvuses alkoholi või narkootilise või psühhotroopse aine kasutamisest või kellel on raskekujuline psüühika-, isiksuse- või käitumishäire; 5) kellel on tervisehäire, mis takistab tal abidemineerija ülesandeid täita; 6) kes oma käitumise poolest ei sobi abidemineerija ülesandeid täitma ja kelle käitumine või eluviis võib ohustada tema enda või teise isiku turvalisust.”; 20) paragrahvi 35 teksti täiendatakse pärast sõna „päästjale” sõnadega „ja abidemineerijale”; 21) paragrahvi 36 lõige 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „
(2) Enne vabatahtlikuks võtmist kontrollitakse vabatahtlikuks päästjaks või abidemineerijaks saada soovija vastavust vabatahtlikule päästjale või abidemineerijale esitatavatele nõuetele.”; 22) paragrahvi 36 lõige 4 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „
(4) Käesoleva paragrahvi lõikes 2 ja käesoleva seaduse §-s 36¹ nimetatud kontrolli käigus tuvastatud andmed võivad olla aluseks isiku vabatahtlikuks päästjaks või abidemineerijaks võtmisest keeldumiseks.”; 23) paragrahvi 36 lõige 5 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „
(5) Käesoleva paragrahvi lõikelõikes 4 nimetatud andmeid ning keeldumise põhjust ja keeldumise aluseks olevat asjaolu ei avaldata ulatuses, mis võib olla vältimatult vajalik, et tagada: 1 punktis 1) riigi julgeolek; 2) riigikaitse; 3) avalik kord; 4) süüteo tõkestamine, avastamine või menetlemine või karistuse täideviimine; 5) andmesubjekti kaitse või teiste isikute õiguste ja vabaduste kaitse.”; 24) seadust täiendatakse §-dega 36¹ ja 36² järgmises sõnastuses: „§ 36¹. Abidemineerija taustakontroll
(1) Abidemineerija vastavust käesoleva seaduse § 34 lõike 2 punktides 1–3 ja 6 sätestatud ülesande täitmisel lähtutakse politseinõuetele kontrollib Politsei- ja piirivalvePiirivalveamet.
(2) Abidemineerija sobivuse hindamiseks võib tuvastada isiku isikusamasuse, töödelda isikuandmeid, sealhulgas eriliiki isikuandmeid, ja koguda järgmisi andmeid: 1) kontaktandmed, elukoha andmed, kodakondsuse ja isikut tõendava dokumendi andmed ning töökoha andmed; 2) andmed isikule määratud karistuste, karistatuse ja karistusest vabastamise ning karistuste täitmisele pööramise kohta; 3) andmed isiku vastu alustatud kriminaalmenetluste kohta, milles ta on tunnistatud kahtlustatavaks või süüdistatavaks, ja nende lahendite kohta; 4) andmed isiku seotuse kohta organisatsiooni või liikumisega, mis oma tegevusega eirab avalikku korda või mille tegevus on suunatud Eesti Vabariigi iseseisvuse ja sõltumatuse vägivaldsele muutmisele, territoriaalse terviklikkuse vägivaldsele rikkumisele, vägivaldsele võimuhaaramisele või Eesti põhiseadusliku korra vägivaldsele muutmisele; 5) andmed isiku välispiiri ületamise ja välisriigis viibimise kohta, et tuvastada isiku viibimine välisriigis, mis on kantud riigisaladuse ja salastatud välisteabe seaduse § 19 lõike 3 alusel kehtestatud nimekirja ning mille puhul kehtib sama paragrahvi lõikes 2 nimetatud teatamiskohustus; 6) andmed isiku seotuse kohta välisriigi luure- või julgeolekuteenistusega.
(3) Politsei- ja Piirivalveametil on käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud andmete õigsuse kontrollimiseks õigus: 1) pöörduda riigi- ja kohaliku omavalitsuse üksuse asutuste, samuti füüsiliste ja juriidiliste isikute poole järelepärimisega kontrollitava isiku isikuandmete kohta; 2) vestelda kontrollitava isiku, samuti tema tööandja ja õppeasutuse esindajate ning teiste isikutega, et selgitada välja kontrollitava isiku kõlbelised ja isikuomadused ning vajaduse korral ja isiku nõusolekul võtta temalt kirjalik seletus; 3) kontrollida isikuandmeid riigi, kohaliku omavalitsuse üksuse või muu avalik-õigusliku isiku või eraõigusliku juriidilise isiku andmekogust; 4¹ sätestatud kiirema abi põhimõttest) saada andmeid karistusregistri arhiivist; 5) töödelda üldsusele mõeldud ja avalikult kättesaadavaid isikuandmeid.
(4) Taustakontrolliks isiku kohta kogutud andmeid säilitatakse viis aastat taustakontrolli tegemise lõppemisest arvates või pärast vabatahtliku staatusest vabastamist tekkinud õigusliku vaidluse korral kuni selle lõppemiseni. § 36². Abidemineerija daktüloskopeerimine ja temalt DNA-proovi võtmine
(1) Abidemineerija daktüloskopeeritakse ja temalt võetakse DNA-proov, et välistada jäljed, mille ta on ekspertiisiobjektile jätnud.
(2) Daktüloskopeerimisel võetakse abidemineerijalt tema mõlema käe sõrmejäljed ning peopesajäljed ja kirjutaja-peopesajäljed.
(3) Abidemineerija daktüloskopeerimisel saadud biomeetrilised andmed kantakse andmekogusse ABIS, abidemineerija biograafilised andmed pseudonüümitud kujul ning andmed daktüloskoopiaandmete võtmise kohta ning temalt võetud DNA-proovi võtmise ja selle analüüsil saadud andmed kantakse riiklikusse süüteomenetluse biomeetriaregistrisse.
(4) Abidemineerija daktüloskopeerimisel ja DNA-proovi analüüsil saadud andmed kustutatakse riiklikest registritest kolm aastat pärast abidemineerija vabastamist vabatahtliku staatusest. Päästeamet teavitab Eesti Kohtuekspertiisi Instituuti vajadusest abidemineerija andmed riiklikest registritest kustutada.
(5) Abidemineerija daktüloskopeeritakse, DNA-proov võetakse ning daktüloskopeerimisel saadud andmed ja DNA-proov edastatakse päästeteenistuse seaduse § 7³ lõike 5 alusel kehtestatud korras.”; 625) paragrahvi 11 lõiget 3 täiendatakse punktiga 8 järgmises sõnastuses37 tekst muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „8
(1) Maanteeametil – hädaabiteadete andmestikust seadusega pandud ülesannete täitmiseksPäästeamet määrab vabatahtliku päästja ja abidemineerija päästeametniku juurde.
(2) Päästeamet peab arvestust vabatahtlike päästjate ja abidemineerijate koosseisu üle.
(3) Vabatahtlike päästjate ja abidemineerijate töökorralduse kehtestab Päästeamet.
(4) Vabatahtlikul päästjal ja abidemineerijal on kokkuleppel tööandjaga õigus saada vaba aega päästetööl ja demineerimistööl osalemiseks.”; 726) paragrahvi 13seadust täiendatakse §-dega 38¹ tekst loetakse lõikeks ja 38² järgmises sõnastuses: „§ 38¹. Abidemineerija väljaõpe, osalemine demineerimistööl ja kohaldatavad meetmed
(1 ning paragrahvi täiendatakse lõikega) Abidemineerijaks saada soovija peab läbima väljaõppe, mille käigus omandatakse vajalikud teadmised ja oskused käesoleva seaduse § 32¹ lõikes 2 järgmises sõnastuses: „sätestatud ülesande täitmiseks.
(2) HäirekeskusKäesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud väljaõppe läbimisel võetakse arvesse isiku varasemat õpi- ja töökogemust. Päästeamet võib käesolevas seaduses sätestatud riikliku järelevalve teostamisekskogemuse arvestamisel lugeda väljaõppe osaliselt või täielikult läbituks.
(3) Abidemineerija võib päästeametniku korraldusel: 1) osaleda demineerimistööl; 2) kasutada käesoleva seaduse § 26 lõike 1 punkti 1 kohaselt teenistuskoera.
(4) Abidemineerija võib demineerimistööl osalemisel päästeametniku korraldusel ja koos temaga kohaldada korrakaitseseaduses sätestatud alusel ja korras korrakaitseseaduse §-sdes 3444, 50 ja 51 sätestatud riikliku järelevalveerimeetmeid, arvestades käesoleva seaduse erisusi.
(5) Abidemineerija võib korrakaitseseaduse §-s 44 sätestatud erimeedet korrakaitseseaduseskohaldades keelata isiku viibimise teatud kohas või kohustada teda sealt lahkuma või hoiduma sellele teatud kaugusele lähenemisest.
(6) Abidemineerija väljaõppe ja arvestuse läbiviimise korra kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega. § 38². Abidemineerijale lubatud relv ja selle kasutamine
(1) Abidemineerija, kellel on relvaseaduse §-s 34 sätestatud alustelkehtiv relvaluba, võib demineerimistööl osalemisel kanda tulirelva. Päästeamet väljastab abidemineerijale tulirelvana püstoli.
(2) Abidemineerija võib abidemineerija ülesande täitmisel kasutada tulirelva üksnes hädakaitses, seejuures hädakaitse piire ületamata.
(3) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud relvaluba ei ole tulirelva kandmiseks ja kasutamiseks vajalik, kui abidemineerija on: 1) politseiametnik, vanglaametnik või tegevväelane, kellel on teenistus- või sõjaväerelva kandmise õigus ja kes vastab politsei-, vangla- või tegevteenistusse asumisel esitatavatele tervisenõuetele; 2) abipolitseinik, kellele on antud abipolitseiniku seaduse §-s 12 sätestatud alusel ja korras tulirelva kandmise õigus ning kes vastab abipolitseinikule esitatavatele tervisenõuetele; 3) Kaitseliidu tegevliige, kellel on Kaitseliidu relva kandmise luba ja relvaseaduse §-s 35¹ sätestatud kehtiv tervisetõend.
(4) Tulirelv väljastatakse abidemineerijale üksnes talle pandud ülesande täitmise ajaks. Päästeameti peadirektor või tema volitatud ametnik võib erandkorras lubada abidemineerijale väljastatud tulirelva hoida alaliselt abidemineerija elukohas. Luba vormistatakse Päästeameti peadirektori käskkirjaga või tema volitatud ametniku kirjaliku otsusega.
(5) Abidemineerija on kohustatud viivitamata teavitama Häirekeskust tulirelva kasutamisest abidemineerija ülesande täitmisel.
(6) Abidemineerijale tulirelva väljastamise ning relva hoidmise, tagastamise ja kandmise korra kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega.”; 827) paragrahvi 13² täiendatakse lõikega39 lõiked 1¹ järgmises sõnastuses–3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „
(1¹) Häirekeskus võib hädaabiteate menetlemisel kasutada sideettevõtja teavet hädaabinumbril 112 ühendust võtnud isiku asukoha kohtaVabatahtlikule päästjale ja abidemineerijale antakse vabatahtliku päästja või abidemineerija tunnistus. Oma ülesannete täitmisel kannavad vabatahtlik päästja ja abidemineerija eritunnust.
(2) Vabatahtlik päästja ja abidemineerija peavad päästetööl, ennetustööl või demineerimistööl osalemisel esitama isikule tema nõudmisel vabatahtliku päästja või abidemineerija tunnistuse.
(3) Vabatahtliku päästja ja abidemineerija tunnistuse ja eritunnuse kirjelduse ning eritunnuse andmise ja kandmise korra kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega.”; 928) paragrahvi 2140 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „
(1) Päästeamet võib valdaja nõusolekuta tema kinnisasjalhüvitada vabatahtlikule päästjale, ehitises abidemineerijale ja käesoleva seaduse § 2 lõikes 5 nimetatud juriidilisele isikule transpordi-, side- ja muud Päästeameti tegevuses osalemisega kaasnevad vajalikud kulud.”; 29) paragrahvi 41 lõikeid 1, 2, 4 ja 6 täiendatakse pärast sõna „päästja” sõnadega „või ruumis teha lammutustöidabidemineerija” vastavas käändes; 30) paragrahvi 41 lõiget 5 täiendatakse pärast sõnu „vabatahtliku päästja” sõnadega „või abidemineerija”; 31) paragrahvi 42 teksti täiendatakse pärast sõna „päästjaid” sõnaga „, kaevetöidabidemineerijaid”; 32) seaduse 7. peatükki täiendatakse 3¹. jaoga järgmises sõnastuses: „3¹. jagu Kriisirolliga abidemineerija § 42¹. Kriisirolliga abidemineerija
(1) Kriisiroll määratakse abidemineerijale (edaspidi kriisirolliga abidemineerija), maha raiuda puidkes annab nõusoleku abistada Päästeametit demineerimistööl hädaolukorra ohu, teha tõkestustuldhädaolukorra, tõkestada kraaveeriolukorra, ojasiderakorralise seisukorra, kõrgendatud kaitsevalmiduse või jõgesidsõjaseisukorra ajal (edaspidi kriisiaeg) ning teha muid samalaadseid vajalikke tegevusikellel on ülesande täitmiseks vajalikud teadmised ja oskused.
(2) Kriisirolliga abidemineerija pädevuses on abistada kriisiajal käesoleva seaduse § 32¹ lõike 2 kohaselt demineerija kutsega päästeametnikku.
(3) Kriisirolliga abidemineerija võib kriisiajal kohaldada päästeametniku korraldusel ja koos temaga füüsilist jõudu korrakaitseseaduses sätestatud alusel ja korras, kui see on vältimatult vajalik päästetöökskäesoleva seaduse § 38¹ lõikes 4 sätestatud erimeetme eesmärgi saavutamiseks.
(4) Kriisirolli ei saa määrata abidemineerijale, kes töötab riigikaitselise töökohustusega ameti- või demineerimistöökstöökohal või kes on arvatud Kaitseväe sõjaaja üksuse koosseisu.”
(5) Päästeametil on enne abidemineerijale kriisirolli määramist või kriisirolli jätkamist käesoleva seaduse §  1042³ lõike 3 alusel õigus saada töötamise registrist teavet isiku töötamise kohta riigikaitselise töökohustusega ameti- või töökohal ning kaitseväekohustuslaste registrist isiku kuuluvuse kohta Kaitseväe sõjaaja üksuse koosseisu. § 42². Kriisirolliga abidemineerija kaasamine Päästeameti tegevusse
(1) Vabariigi Valitsus otsustab korraldusega kriisiajal kriisirolliga abidemineerija kaasamise Päästeameti tegevusse kuni 30 päevaks käesoleva seaduse § 424 lõigetes 1 ja 2 sätestatud juhtudel.
(2) Ettepaneku kaasata kriisirolliga abidemineerija käesoleva seaduse § 424 lõigetes 1 ja 2 sätestatud juhtudel Päästeameti tegevusse teeb Vabariigi Valitsusele valdkonna eest vastutav minister.
(3) Pärast käesoleva paragrahvi 38 lõige lõikes 1 nimetatud tähtaja möödumist vaatab Vabariigi Valitsus otsuse üle. Kui kriisirolliga abidemineerija kaasamine kriisiajal on endiselt vajalik, vaatab Vabariigi Valitsus otsuse üle iga 30 päeva tagant ja pikendab kriisirolliga abidemineerija kaasamist kuni 30 päeva võrra.
(4) Käesoleva paragrahvi lõike 1 alusel antud korralduses märgitakse: 1) kaasatavate isikute arv või selle ülempiir; 2) kaasamise tähtaeg; 3) territoorium, kus kaasamine on vajalik; 4) vajaduse korral muud andmed. § 42³. Kriisirolliga abidemineerija staatuse erisus
(1) Kui kriisirolliga abidemineerija arvatakse Kaitseväe sõjaaja üksuse koosseisu või ta asub tööle riigikaitselise töökohustusega ameti- või töökohale või tema ameti- või töökohale määratakse riigikaitseline töökohustus, peatatakse tema kriisirolliga abidemineerija staatus. Staatuse peatamiseks esitab isik Päästeametile avalduse.
(2) Kriisirolliga abidemineerijat ei arvata Kaitseväe sõjaaja üksuse koosseisu, välja arvatud juhul, kui see on vältimatult vajalik riigi julgeoleku tagamiseks.
(3) Kriisirolliga abidemineerija staatus jätkub, kui isik vabastatakse riigikaitselise töökohustusega ameti- või töökohalt, tema ameti- või töökohta ei loeta enam riigikaitselise töökohustusega ameti- või töökohaks või ta arvatakse välja Kaitseväe sõjaaja üksuse koosseisust. Staatuse jätkamiseks esitab isik Päästeametile avalduse. § 424. Kriisirolliga abidemineerija töö- või teenistussuhte erisus
(1) Kriisirolliga abidemineerijal on õigus keelduda tööst tööandja juures, kellega ta on sõlminud töölepingu, kui ta kaasatakse kriisiajal Päästeameti tegevusse.
(2) Avaliku teenistuse ametikohale nimetatud kriisirolliga abidemineerija avaliku võimu teostamise õigus peatatakse, kui ta kaasatakse kriisiajal Päästeameti tegevusse.
(3) Käesoleva paragrahvi lõigetes 1 ja 2 nimetatud juhtudel esitab töötaja tööandjale tööst keeldumise ja ametnik avaliku võimu teostamise õiguse peatamise avalduse.
(4) Kriisirolliga abidemineerijale, kes osaleb kriisiajal Päästeameti tegevuses, võib maksta hüvitist. Hüvitise arvutamise aluseks võetakse Statistikaameti avaldatud viimane keskmine brutokuupalk.
(5) Käesoleva paragrahvi lõikes 4 sätestatud hüvitise saamiseks peab kriisirolliga abidemineerija esitama Päästeametile taotluse kümne tööpäeva jooksul Päästeameti tegevuses osalemise lõppemisest arvates. Päästeamet otsustab hüvitise maksmise 14 kalendripäeva jooksul pärast taotluse saamist ja kannab hüvitise taotleja arvelduskontole või keeldub hüvitise maksmisest.
(6 muudetakse) Kui tööandjale tekib käesoleva paragrahvi lõike 1 rakendamise tõttu kahju, eelkõige saamata jäänud tulu, võib ta nõuda riigilt kahju hüvitamist.”; 33) paragrahvi 43 lõiked 1 ja 1¹ muudetakse ning sõnastatakse järgmiselt: „
(61) Vabatahtliku päästja teise astme õppe eelduseks on esimese astme õppe edukas läbiminevõi abidemineerija vabastamise vabatahtliku staatusest otsustab Päästeamet: 1) vabatahtliku päästja või abidemineerija algatusel; 2) vabatahtliku päästja või abidemineerija mittevastavuse korral käesoleva seaduse §-s 33 sätestatud tingimustele või §-s 34 nimetatud alustel; 3) vabatahtlikule päästjale või abidemineerijale sobimatu käitumise korral. Teise astme õpe kestab vähemalt(1¹) Vabatahtlik päästja või abidemineerija vabastatakse vabatahtliku staatusest, kui menetluses tuvastatakse vabatahtliku staatusest vabastamise asjaolu. Menetlusele kohaldatakse haldusmenetluse seadust.”; 34) paragrahvi 45 pealkiri muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „§ 45. Ulatusliku või pikaajalise päästetöö ja demineerimistööga seotud kulude hüvitamine”; 35) paragrahvi 45 lõikeid 1 ja 2 täiendatakse pärast sõna „päästjale” sõnaga „, abidemineerijale”; 36) paragrahv 46 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „§ 46. Ulatuslikul või pikaajalisel päästetööl ja demineerimistööl osalemise tasu maksmine
(1) Ulatuslikul või pikaajalisel päästetööl või demineerimistööl osalevale vabatahtlikule päästjale, abidemineerijale ja käesoleva seaduse § tundi ning õppes omandatakse iseseisvaks ülesande täitmiseks vajalikud teadmised19 alusel päästetööle rakendatud füüsilisele isikule makstakse päästetööl või demineerimistööl osaletud aja eest tasu, milleks eraldatakse Päästeametile eelarvevahendid Vabariigi Valitsuse reservist.
(2) Vabatahtlikule päästjale, abidemineerijale ja oskusedpäästetööle rakendatud füüsilisele isikule ulatuslikul või pikaajalisel päästetööl või demineerimistööl osaletud aja eest tasu maksmise ulatuse ja korra kehtestab Vabariigi Valitsus määrusega. Õpe lõpeb arvestusega.”.
Politsei ja piirivalve seaduses tehakse järgmised muudatused: 1) paragrahvi 3 täiendatakse lõikega 4¹ järgmises sõnastuses: „(4¹) Käesoleva paragrahviKaristusregistri seaduse § 20 lõike 1 punktis 4 sätestatud otsingu- ja päästetöö tegemisel osaleb Päästeamet päästeseaduses sätestatud alustel ja korras. Politsei- ja Piirivalveameti ning Päästeameti koostöö korraldamisel lähtutakse kiirema abi põhimõttest, mille järgi reageerib sündmusele esimesena lähim vastavat varustust omav üksus.”; 2) paragrahvi 77 pealkiri muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:17 asendatakse tekstiosa „päästeseaduse § 77. Koostöö muude isikute-s 432 ja asutustega ning asja sundkasutusse võtmine”; 3) paragrahvi 77 täiendatakse lõigetega 3–8 järgmises sõnastuses: tekstiosaga „
(3) Politseiametnik võib sundkasutusse võtta seadmeid ja abivahendeid, kui see on vältimatult vajalik otsingupäästeseaduse §- või päästetööks sise-des 361 ja
Päästeteenistuse seaduses tehakse järgmised muudatusedMaksukorralduse seaduse § 29 täiendatakse punktiga 551 järgmises sõnastuses: 1„551) paragrahvi 7 lõiked 3Päästeametile päästeseaduse § 421 lõikes 1 ja § 423 lõikes 3¹ tunnistatakse kehtetuks nimetatud isiku riigikaitselise töökohustusega ameti- või töökohal töötamise kontrollimiseks; 2) paragrahv 33¹ tunnistatakse kehtetuks”.
RiigipiiriTuleohutuse seaduses tehakse järgmised muudatused: 1) paragrahvi 4¹ täiendatakse lõikega 1¹ järgmises sõnastuses: „(1¹) Käesoleva seaduse § 222 lõike 1¹ punktides 1 ja 3 nimetatud tuleohutusteenust võib osutada ka füüsiline isik, kellel on volitatud arhitekti 7. taseme või volitatud arhitekt-eksperdi 8. taseme kutsetunnistus. Sellisel juhul ei loeta tuleohutusteenuse osutamist majandustegevuseks.”; 2) paragrahvi 4¹ täiendatakse lõikega 2¹ järgmises sõnastuses: „(2¹) Käesoleva seaduse § 2 lõike 1¹ punktides 5, 7 ja 8 nimetatud tuleohutusteenuse osutamiseks peab kutsetunnistusel kajastuma vastav valitud kompetents.”; 3) paragrahvi 9 lõige 5 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „
(5) Kui küttesüsteemi ohutuse hindamiseks ei ole asjakohast teavet, võib Päästeamet või kohaliku omavalitsuse üksus küttesüsteemi kütteseadme, korstna ja ühenduslõõri nõuetele vastavuse kohta nõuda eksperthinnangut. Eksperthinnangu koostab 5. taseme kutsetunnistusega pottseppmeister, 5. taseme kutsetunnistusega korstnapühkija-meister või kutsetunnistusel kajastuva vastava valitud kompetentsiga 6. taseme kutsetunnistusega tuleohutusekspert. Eksperthinnangu koostanud isik esitab eksperthinnangu koostamise aluseks olnud küttesüsteemi andmed ja eksperthinnangu päästeinfosüsteemi kümne tööpäeva jooksul alates eksperthinnangu valmimisest.”; 4) paragrahvi 23 lõige 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „
(2) KäesolevaEhitisel, millele on kehtestatud tuleohutusnõuded, peab olema nõuetele vastav veevõtukoht.”; 5) paragrahvi lõikes23 täiendatakse lõikega 2¹ järgmises sõnastuses: „(2¹) Kui ehitises on tulekahju avastamine ja selle kustutamine tagatud muu tehnilise lahendusega, ei ole veevõtukoht käesoleva paragrahvi lõike 2 kohaselt kohustuslik järgmiste ehitiste puhul:
Käesolev seadus jõustub Riigi Teatajas avaldamisele järgneval päeval2023. aasta 1. jaanuaril.