Redaktsioonide võrdlus

Kaubandusliku meresõidu seaduses (RT I 2002, 55, 345; 2010, 22, 108) tehakse järgmised muudatused: 1) seadust täiendatakse §-ga 2¹ järgmises sõnastuses: „§ 2¹. Reeder Reeder käesoleva seaduse tähenduses on laeva omanik või laeva laevapereta prahtija, kes valdab laeva ja kasutab seda oma nimel.”; 2) paragrahvi 703 lõige 3 tunnistatakse kehtetuks; 3) paragrahvi 4 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „ (1) Reeder võib piirata oma vastutust merinõuete korral vastutuse piiramise 1976Lastiveoleping on veoleping, millega üks isik (vedaja) kohustub teise isiku (saatja) ees meritsi vedama talle saatja poolt vedamiseks üleantud kauba sihtsadamasse ja andma seal üle kauba vastuvõtmiseks õigustatud saajale, kes ei ole lastiveolepingu osapool. Saatja kohustub vedamise eest maksma vedajale kokkulepitud tasu (edaspidi veotasu).”; 4) paragrahvi 4 lõiget 2 täiendatakse pärast sõna „saajal” sõnaga „ka”; 5) paragrahvi 4 täiendatakse lõikega 3 järgmises sõnastuses: „ (3) Kui veost veetakse ühtse veolepingu alusel erinevat liiki sõidukitega merel, õhus või maal, kohaldatakse lepingule võlaõigusseaduse 42. aasta konventsioonipeatüki 1. jao 1. jaotises sätestatut, mida on muudetud 1996kui sama jao 3. aasta protokolliga (edaspidi vastutuse piiramise konventsioonjaotises sätestatust ei tulene teisiti.”; 6) paragrahvi 6 pealkiri muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „§ 6. Kaupade pakkimine, tähistamine, kohaletoimetamine, lastimine ja rahvusvahelise konventsiooni tsiviilvastutusest naftareostuskahjude eeststauimine”; 7) paragrahvi 6 täiendatakse lõikega 1¹ järgmises sõnastuses: „(1¹) Saatja peab kauba tähistama, 1969kui tähistamine on vajalik selleks, kohaseltet vedaja saaks toimida kaubaga vastavalt lastiveolepingule.”; 8) paragrahvi 6 lõike 2 teist lauset täiendatakse pärast sõna „lastida” sõnadega „ning lasti merekindlalt paigutada ehk stauida”; 9) paragrahvi 706 lõige 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „ (3) Vedaja peab kauba lastima ja stauima ehk lasti merekindlalt paigutama.”; 10) paragrahvi 7 lõike 1 esimest lauset täiendatakse pärast sõnu „mõistlikul viisil” sõnadega „kauba väliselt üle vaatama, sealhulgas”; 11) paragrahvi 7 lõike 2 punktistteist lauset täiendatakse pärast sõna „kõrvaldada” sõnadega „saatja kulul”; 12) paragrahvi 8 täiendatakse lõikega 1¹ järgmises sõnastuses: „(1¹) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud teavitamiskohustus täidetakse ka isiku suhtes, §-st 71kes viib veo täielikult või osaliselt läbi (edaspidi tegelik vedaja).”; 13) paragrahvi 8 lõiget 2 täiendatakse pärast sõna „kauba” sõnadega „vedaja valitud kohas”; 14) paragrahvi 8 lõige 4 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „ (4) Ohtliku kauba, § 72 lõikest 3mille vedamiseks on vedaja nõusoleku andnud, võib vedaja enda valitud kohas lossida, hävitada või kahjutuks teha üksnes juhul, kui kaup vahetult ohustab laeval viibivaid isikuid, laeva või lasti.”; 15) paragrahvi 8 täiendatakse lõikega 5 järgmises sõnastuses: „ (5) Käesoleva paragrahvi lõikes 4 nimetatud abinõude rakendamisel vastutab vedaja vaid üldavarii piires.”; 16) paragrahvi 11 täiendatakse lõikega 2¹ järgmises sõnastuses: „(2¹) Kui kaup on käesoleva seaduse § 73 lõigetest8 lõikes 2 nimetatud juhul vedaja valitud kohas lossitud või ladustatud või tagasi veetud või vajaduse korral hävitatud või kahjutuks tehtud, võib vedaja lisaks kulude hüvitamisele nõuda veotasu maksmist.”; 17) paragrahvi 11 täiendatakse lõigetega 4 ja 5 järgmises sõnastuses: „ (4) Veo ajal kahjustunud kauba eest veotasu ei maksta ja selle eest ettemakstud veotasu tagastatakse. (5) Veotasu tuleb vaatamata käesoleva paragrahvi lõikes 4 sätestatule siiski maksta, kui kaup on veo ajal kahjustunud kauba olemuse, ebaõige pakkimise või tähistamise tõttu.”; 18) paragrahvi 13 lõike 7 esimene lause muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „Kui kaup on enne lepingu ülesütlemist lastitud, peab vedaja selle saatja kulul lossima, kui see on võimalik vedaja majandustegevust ning teiste saatjate või saajate veoseid kahjustamata.”; 19) paragrahvi 17 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „ (1) Vedaja peab rakendama nõutavat hoolsust, et laev oleks enne reisi algust ja reisi alustamisel merekõlblik.”; 20) paragrahvi 17 lõikes 2 asendatakse sõna „hoolitsema” sõnadega „rakendama nõutavat hoolsust”; 21) paragrahvist 21 jäetakse välja sõnad „oma kulul”; 22) paragrahvi 24 täiendatakse lõikega 4 järgmises sõnastuses: „ (4) Kui vedamisel osaleb mitu vedajat ja need on kokku leppinud, § 74 lõikestet viimane vedaja nõuab sisse eelnevate vedajate nõuded, on viimane vedaja kohustatud kasutama eelnevate vedajate õigusi, eelkõige pandiõigust. Iga eelneva vedaja pandiõigus kestab kuni viimase vedaja pandiõiguse lõppemiseni. Kui järgnev vedaja rahuldab eelneva vedaja nõude, lähevad selle vedaja pandiõigus ja nõue üle nõude rahuldanud vedajale.”; 23) paragrahvi 26 lõike 1 punktid 1 ja 2 muudetakse ning sõnastatakse järgmiselt: „1) kapteni, §&#160laevapere liikme, muu vedaja teenistuses oleva isiku või lootsi teo või tegevusetuse tõttu laeva juhtimisel või laeva juhtimise korraldamisel;78 lõikest&#160 2) seetõttu, et laev ei olnud enne reisi algust või reisi alustamisel merekõlblik või lastiveokõlblik ning vedaja ei saanud temalt nõutava hoolsuse rakendamisel seda asjaolu avastada;”; 24) paragrahvi 26 lõike 1 punktid 4 ja 5 muudetakse ning sõnastatakse järgmiselt: „4) tulekahju tagajärjel, §&#160välja arvatud juhul, kui tulekahju põhjustas vedaja tegu või tegevusetus;81 5) mereõnnetuse, sõja või muu relvastatud konflikti, avaliku võimu tegevuse, karantiinist tingitud piirangu või rahutuste tagajärjel;”; 25) paragrahvi 26 lõike&#160 1 punkt 6 tunnistatakse kehtetuks; 26) paragrahvi 26 lõike 1 punktidest&#160punkt 7 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „7) streigi või muu tööseisaku olukorra tagajärjel;”; 27) paragrahvi 26 lõiget 1 täiendatakse punktidega 9–12 järgmises sõnastuses: „9) erandliku, vältimatu ja&#160 vääramatu jõuga loodusnähtuse tagajärjel;2 10) kauba ebapiisava pakkimise või ebapiisava või ebaõige tähistamise tõttu; 11) kauba enda puudustest või olemusest tingituna; 12) tingituna varjatud puudusest, mida vedaja ei saanud temalt nõutava hoolsuse rakendamisel avastada.”; 28) paragrahvi 27 täiendatakse pärast sõna „rikkumise” sõnadega „ega selle tõttu tekkiva kahju”; 29) paragrahvi 31 täiendatakse pärast sõna „tõttu” sõnadega „, ning §-s 18 sätestatud juhul, kui kaup lastiti tekile saatja nõusolekuta”; 30) paragrahvi 34 lõike&#160 1 esimeses lauses asendatakse sõnad „teine isik (tegelik vedaja)” sõnadega „tegelik vedaja”; 31) paragrahvi 34 lõikes 3 asendatakse sõna „solidaarvõlgnikena” sõnadega „kahju eest solidaarselt”; 32) paragrahvi 38 täiendatakse lõikega 5 järgmises sõnastuses: „ (5) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud konossemendiga loetakse võrdseks elektroonilises vormis koostatud konossement tingimusel, et sellise dokumendi terviklus on igal ajal tagatud ning vedaja ja saatja on elektroonilise konossemendi kasutamises kokku leppinud.”; 33) paragrahvi 40 täiendatakse lõikega 1¹ järgmises sõnastuses: „(1¹) Kui konossement on välja antud enne kauba laevale lastimist, siis hiljem tehakse konossemendile märge kauba sellele laevale lastimise kohta.”; 34) paragrahvi 40 lõike 1 punkti 11 algust täiendatakse sõnaga „paberil”; 35) paragrahvi 41 lõike 3 esimeses lauses asendatakse sõnad „võib ta teha” sõnadega „teeb ta”; 36) paragrahvi 44 täiendatakse lõikega 3 järgmises sõnastuses: „ (3) Läbiva konossemendi korral võivad vedajad kokku leppida solidaarses vastutuses ning selle vastavalt konossemendis märkida.”; 37) paragrahvi 49 teist lauset täiendatakse pärast sõna „maksma” sõnaga „prahileandjale”; 38) paragrahvi 49 tekst loetakse lõikeks 1 ja paragrahvi täiendatakse lõikega 2 punktidest&#160järgmises sõnastuses: „ (2) Prahileandja on kohustatud tagama laeva merekõlblikkuse reisiprahilepingu kehtivuse ajal.”; 39) seaduse 3. peatükki täiendatakse §-ga 58¹ järgmises sõnastuses: „§ 58¹. Sõjarisk (1) Reisiprahilepingu pooltel on õigus prahileping igal ajal üles öelda, kui pärast prahilepingu sõlmimist selgub, et reis sisaldab ohtu laevale, inimestele laeva pardal või kaubale sõja või muu relvastatud konflikti, rahutuste või piraatluse tõttu. Lepingupooled ei vastuta sellisel juhul tekkinud kahju eest. Lepingupooltel on kohustus teha kõik mõistlikult võimalik, et tekkivat kahju vähendada. (2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud ülesütlemisavaldus tuleb teha viivitamata pärast seda, kui lepingupool sai teada ülesütlemise aluseks olevast asjaolust. Kui lepingupool ei järgi ülesütlemiseks ettenähtud tähtaega, peab ta hüvitama kohustuse rikkumisega tekitatud kahju.”; 40) paragrahvi 59 lõike 1 teist lauset täiendatakse pärast sõna „eest” sõnaga „kokkulepitud”; 41) paragrahvi 59 lõige 5 muudetakse ja&#160 sõnastatakse järgmiselt: „ (5) Ristlusleping on mere-reisijaveoleping, mille kohaselt ristluse organiseerija kohustub korraldama kindla programmiga kollektiivse huvireisi laeval (edaspidi ristlus) ja osutama reisijaile asjakohaseid teenuseid.”; 42) paragrahvi 59 lõikes 6 asendatakse sõna „merematke” sõnaga „ristluse” ja sõna „reeder” sõnaga „vedaja”; 43) paragrahvi 60 lõige 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „ (2) Vedaja peab rakendama nõutavat hoolsust selle eest, et laev on reisi alustamisel merekõlblik, omab reisijateveo tunnistust või muud reisijateveo õigust tõendavat tunnistust, on vajalikult varustatud ja mehitatud ning on tagatud reisija turvalisus, sealhulgas laeva sisenemisel ja sealt väljumisel.”; 44) paragrahvi 60¹ lõigetes 1 ja 2 asendatakse sõna „merematke” sõnaga „ristlus” vastavas käändes; 45) paragrahvi 61 pealkiri muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „§ 61. Vedaja vastutus õnnetusjuhtumi korral ja selle piiramine”; 46) paragrahvi 61 lõiget 1 täiendatakse pärast sõna „Vedaja” sõnadega „vastutab ja”; 47) paragrahvi 61 täiendatakse lõigetega 1¹ ja 1² järgmises sõnastuses: „(1¹) Reisija surma, tervisekahjustuse või kehavigastuse põhjustamise korral rakendatav vastutuse piirmäär ühe reisija kohta peab Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 83 lõikest392/2009 artikli 1, §2 kohase rahvusvahelise reisijateveo puhul olema vähemalt 250 86 lõigetest000 7 jaSDRi. Sõjalise riski esinemisel reisijateveo kestel ei või vastutuse piirmäär juhtumi kohta ületada 250 9, §000 97 lõikestSDRi reisija kohta või 340 miljonit SDRi laeva kohta, sõltuvalt sellest, kumb on madalam. (1²) Käesoleva paragrahvi lõikes 1¹ sätestatud piirmäärad kehtivad riigisisese reisijateveo puhul laeval, mida kasutatakse reisijateveoks sõidupiirkonnas, kus on kohustuslik sõita vähemalt B-klassi reisilaevaga.”; 48) paragrahvi 62 lõiget 1 täiendatakse teise lausega järgmises sõnastuses: „Prahtija maksab laeva kasutamise eest kokkulepitud tasu ettemaksena.”; 49) paragrahvi 62 lõiked 2 ja 3 tunnistatakse kehtetuks; 50) paragrahvi 62 täiendatakse lõigetega 4–6 järgmises sõnastuses: „ (4) Laeva tähtajalise prahtimise lepinguks on laeva ajaprahileping ja laeva laevapereta prahtimise leping. (5) Laeva ajaprahileping on kasutusleping, millega prahileandja kohustub andma laeva koos laevaperega lepingujärgseks tähtajaliseks kasutamiseks prahtijale, osutamata sealjuures prahtijale veoteenust. (6) Laeva laevapereta prahtimise leping on kasutusleping, millega prahileandja kohustub andma laeva ilma laevapereta lepingujärgseks tähtajaliseks kasutamiseks prahtijale, osutamata seejuures prahtijale veoteenust.”; 51) paragrahvi 63 pealkirja täiendatakse pärast sõna „üleandmine” sõnadega „ja tagastamine”; 52) paragrahvi 63 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „ (1) Laev ja selle varustus peavad laeva üleandmisel ja laeva tagastamisel vastama kokkulepitud tingimustele, kokkuleppe puudumisel aga tavaliselt esitatavatele nõuetele.”; 53) paragrahvi 63 lõiked 2 ja 3 tunnistatakse kehtetuks; 54) paragrahvi 63 täiendatakse lõikega 4 järgmises sõnastuses: „ (4) Laev tuleb üle anda ja tagastada kokkulepitud ajal ja kohas. Prahileandja võib keelduda laeva üleandmisest, kui talle ei ole antud kokkulepitud tagatist prahtija kohustuste täitmise tagamiseks.”; 55) paragrahvi 64 lõike 2 teine lause tunnistatakse kehtetuks; 56) seaduse 5. peatükki täiendatakse §-dega 65¹ ja 65² järgmises sõnastuses: „§ 65¹. Erisused laeva ajaprahtimise korral (1) Ajaprahtimise korral peab prahileandja laeva üleandmisel tagama laeva kasutamise otstarbele vastava nõuetekohase mehitatuse ja varustatuse. (2) Prahtija võib anda kaptenile ja teistele laevapere liikmetele juhiseid, mis seonduvad laeva kasutamisega. Juhised ei tohi olla vastuolus lepingu tingimustega ega ohutu meresõidu praktikaga. Kapten ei pea alluma juhistele, mis puudutavad laeva navigeerimist. § 65². Erisused laeva laevapereta prahtimise korral (1) Lisaks käesoleva seaduse § 63 lõikes 1 sätestatule peab laev laevapereta prahtimise korral laeva üleandmisel ja tagastamisel vastama merekõlblikkusele esitatavatele nõuetele, välja arvatud mehitatusega seotud nõuded. Muus osas peab laev üleandmisel olema seisukorras, mis võimaldab seda kasutada kokkulepitud eesmärgil. Laeva seisukord peab olema üleandmisel ja tagastamisel nõuetekohaselt dokumenteeritud. (2) Laeva laevapereta prahtimise korral loetakse laeva vastuvõtmisega prahtija poolt käesoleva seaduse §-st 105 lõikest 63 ja käesolevast paragrahvist tulenevad prahileandja kohustused täidetuks. (3) Lisaks käesoleva seaduse § 64 lõikes 2 sätestatule saab laeva laevapereta prahtimise korral prahtija nõuda prahileandjalt pärast laeva vastuvõtmist ilmnenud puuduse kõrvaldamiseks tehtud kulude hüvitamist üksnes juhul, kui puudus ilmneb 18 kuu jooksul laeva üleandmisest arvates ja seda ei olnud võimalik laeva üleandmisel tehtud ülevaatuse käigus avastada, samuti juhul, kui prahileandja laeva üleandmisel puudusest teadis või pidi sellest teadma.”; 57) paragrahvi 66 lõikes 2 ja § 67 lõikes 1 asendatakse sõna „puksiir” sõnaga „pukser” vastavas käändes; 58) seaduse 7. peatüki pealkiri muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „7. peatükk VASTUTUS KAHJU TEKITAMISE EEST JA SELLE PIIRAMINE MERINÕUETE KORRAL”; 59) paragrahv 68 tunnistatakse kehtetuks; 60) paragrahvi 70 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „ (1) Vastutuse piiramisel kuuluvad kohaldamisele merinõuete korral vastutuse piiramise 1976. aasta konventsioon, mida on muudetud 1996. 110 lõikestaasta protokolliga (edaspidi merinõuete korral vastutuse piiramise konventsioon), naftareostusest põhjustatud kahju korral kehtiva tsiviilvastutuse 1992. 1 jäetakse välja tekstiosa „1976aasta rahvusvaheline konventsioon ja punkrikütusereostusest põhjustatud kahju eest kantava tsiviilvastutuse 2001. aasta rahvusvaheline konventsioon.”; 361) paragrahvi 70 lõige 2 tunnistatakse kehtetuks; 62) seadust täiendatakse peatükiga 7§-ga 70¹ järgmises sõnastuses: „7§ 70¹. peatükk Vastutuse piiramise välistamine (1) Vastutaval isikul ei ole õigust oma vastutust piirata, kui on tõendatud, et kahju tekkis tema enda teo või tegevusetuse tagajärjel, mille ta pani toime tahtlikult või raskest hooletusest. (2) Vastutust ei saa piirata kohtu- ja vahekohtukulude hüvitamise nõuete suhtes.”; 63) paragrahvis 71 asendatakse tekstiosa „250-tonnise” tekstiosaga „250-se” ja tekstiosa „500-tonnise” tekstiosaga „500-se”; 64) paragrahv 73 tunnistatakse kehtetuks; 65) paragrahvi 74 lõike 1 teine lause muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „Kui lootsitava laeva kogumahutavus on suurem kui 1000, võib loots oma vastutuse piirata summaga, mis kehtiks 1000-se kogumahutavusega laeva puhul.”; 66) paragrahvi 76 lõikes 1 asendatakse sõna „kus” sõnadega „mille territoriaal- ja sisemeres”; 67) paragrahvi 77 lõige 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „ (2) Vastutuse piiramise kohta käesolevas peatükis sätestatut kohaldatakse ka kapteni, laevapere liikme või vastutava isiku juures töötava muu isiku suhtes, kui nimetatud isik on tekitanud kahju oma teenistuskohustuste täitmisel, samuti isiku suhtes, kelle teo või tegevusetuse eest vastutab vastutav isik, kui seadusest või välislepingust ei tulene teisiti.”; 68) peatüki 7¹ pealkirjast jäetakse välja sõna „LAEVAOMANIKU VASTUTUSKINDLUSTUS MERINÕUETE KORRAL ”; 69) paragrahvi 77¹ pealkiri ja lõige 1 muudetakse ning sõnastatakse järgmiselt: „§ 77¹. Laevaomaniku vastutuskindlustuseVastutuskindlustuse omamise kohustus ja tingimused (1) Eesti lipu all sõitva laeva omanikulreederil peab olema kehtiv vastutuskindlustusleping, millega on kindlustatud laevaomaniku või laeva laevapereta prahtija vastutus laeva käitamisel tekkivate kolmanda isiku nõuete ees. Laevaomaniku vastutuskindlustuseSee kohustus ei käi laeva laevapereta prahtiva isiku kohta sätestatut kohaldatakse ka reederi ja prahtija suhtesnaftareostuse korral, kes laeva käitabsest naftareostusest põhjustatud kahju korral kehtiva tsiviilvastutuse 1992. (2) Muu lipu all sõitva aasta rahvusvahelise konventsiooni alusel saab mahtlastina rohkem kui 2000 tonni naftat vedava laeva omanik peabpuhul kahjuhüvitise nõuet esitada ainult laevaomaniku vastu. Nõude tagatiseks on laevaomanik kohustatud omama käesolevakonventsiooni lisas toodud tunnistust laevale vastutuskindlustuse kohta.”; 70) paragrahvi 77¹ lõikes 1 sätestatud vastutuskindlustuslepingut, kui laev saabub Eestis asuvasse sadamasse.2 asendatakse sõna „omanik” sõnaga „reeder”; 71) paragrahvi 77¹ lõige 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „ (3) Vastutuskindlustust omav laevaomanik või muu käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud isikreeder on kindlustatud isik. (4”; 72) Käesoleva paragrahvi lõigetes 1 ja 2 nimetatud kindlustus katab merinõuded, mille suhtes kohaldatakse vastutuse piiramist vastavalt merinõuete korral vastutuse piiramise konventsioonile. (77¹ lõikes 5) Vastutuskindlustust peab omama asendatakse tekstiosa „300-tonnise või suurema kogumahutavusega laeva suhtes” tekstiosaga „300-se”; 73) paragrahv 774 tunnistatakse kehtetuks; 74) paragrahvi 775 lõikes 1 asendatakse tekstiosa „§ 774 lõikes 1” tekstiosaga „§ 61 lõigetes 1¹ ja 1²”; 75) seaduse 8. peatüki pealkiri muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „8. peatükk VASTUTUSE PIIRAMISE MENETLUS”; 76) paragrahvi 78 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „ (61) Vastutuskindlustust ei pea omama sõjalaevaMerinõuete korral vastutuse piiramise konventsiooni artiklis 11 ettenähtud fondi moodustamiseks ja selle vahendite jagamiseks tuleb algatada menetlus kohtus, mereväe abilaeva või muule riigile kuuluva või riigi käitatava laeva suhtes, mida kasutatakse ainult riiklikel mittekaubanduslikel eesmärkidelkuhu on esitatud nõue fondi moodustamiseks õigustatud isiku vastu. §”; 77². Vastutuskindlustusega kaetavad merinõuded Vastutuskindlustusega on kaetud vähemalt järgmised merinõuded) paragrahvi 78 täiendatakse lõikega 1¹ järgmises sõnastuses: „(1¹) nõuded surma põhjustamiseNaftareostusest põhjustatud kahju korral kehtiva tsiviilvastutuse 1992. aasta rahvusvahelise konventsiooni artikli V lõikes 3 ettenähtud fondi moodustamiseks ja selle vahendite jagamiseks tuleb algatada menetlus kohtus, kehavigastusekuhu on esitatud või tervisekahjustuse tekitamise, asja hävimise, kaotsiminemise või kahjustumise tõttu, kaasa arvatud sadamarajatisele, võidakse esitada nõue fondi moodustamiseks õigustatud isiku vastu.”; 78) paragrahvi 78 lõige 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „ (2) Vastutuse piiramise menetlus toimub kohtu-basseinile ja kohtuvälise menetlusena. Vastutuse piiramise menetlusele kohaldatakse tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatut, veeteelekui käesolevast seadusest ei tulene teisiti. Vastutuse piiramine vastutuse piiramise fondi moodustamata ja navigatsiooniseadeldisele tekitatud kahjuvaidlused võlausaldajate üldkoosoleku otsuste vaidlustamise üle toimuvad hagimenetluses. Fondihalduri nimetamine, mis toimus laeva pardalkäesoleva paragrahvi lõikes 1 või otseses seoses laeva käitamise või päästeoperatsiooniga 1¹ nimetatud vahendite jagamise menetluse (edaspidi jagamismenetlus) algatamine, nõuete tunnustamine ja nõudedmuud jagamismenetlusega seotud asjad lahendatakse hagita menetluses, mis on seeläbi tekkinud edasise kahju tõttukui seadusest ei tulene, et need lahendatakse hagimenetluses.”; 279) nõuded sellise kahju hüvitamiseksparagrahvi 80 lõike 2 punktis 4 ja lõikes 4, mis on põhjustatud viivitusest lasti§ 81 lõike 1 punktis 4 ning § 83 lõikes 1 asendatakse tekstiosa „rahvusvaheline konventsioon tsiviilvastutusest naftareostuskahjude eest, reisijate 1969” tekstiosaga „naftareostusest põhjustatud kahju korral kehtiva tsiviilvastutuse 1992. aasta rahvusvaheline konventsioon” vastavas käändes; 80) paragrahvi 80 lõiget 3 täiendatakse pärast sõna „kohtumenetlus” sõnadega „või nende pagasi mereveolvõidakse algatada kohtumenetlus”; 81) paragrahvi 83 lõikes 1 asendatakse arv „3” arvuga „1”; 82) nõuded kahju hüvitamiseks, mis on tekkinud muu kui lepingust tuleneva õiguse rikkumisestparagrahvi 86 lõiked 6 ja 7 muudetakse ning on otseses seoses laeva käitamise või päästeoperatsiooniga; 4sõnastatakse järgmiselt: „ (6) uppunudSundtäitmine, avarii teinud, randunudvara arestimine ja nõude esitamine väljaspool jagamismenetlust on jagamismenetluse algatamisest kuni selle peatamise või mahajäetud laeva koos kõigegalõpetamiseni keelatud, mis selle laeva pardalkui võlausaldaja on või olinõude esitanud fondi vastu. Kohus võib lõpetada täitemenetluse võlgniku vara suhtes, ülestõstmisekui võlausaldaja on esitanud nõude fondi vastu. (7) Kui jagamismenetlus on algatatud, kõrvaldamise, hävitamisetühistab kohus võlgniku vara suhtes kohaldatud aresti ja vabastab vara arestist vastavalt merinõuete korral vastutuse piiramise konventsiooni artikli 13 lõikele 2 või kahjutuks tegemise kulude hüvitamise nõudednaftareostusest põhjustatud kahju korral kehtiva tsiviilvastutuse 1992.  5) nõudedaasta rahvusvahelise konventsiooni artikli VI lõike 1 punktile b, mis tulenevad laeva lasti teisaldamisestkui vara on arestitud nõude tagamiseks, hävitamisestmille suhtes on võlgniku vastutus käesoleva paragrahvi lõike 2 kohaselt piiratud. Enne jagamismenetluse algatamist võib kohus täitemenetluse või kahjutuks tegemisestvara arestimise määruse täitmise võlgniku vara suhtes kuni kolmeks kuuks peatada, kui võlgnik on esitanud avalduse fondi moodustamiseks.”; 683) nõuded, mis tulenevad laeva tekitatud keskkonna, rannajoone või nendega seotud huvide kahjustamisest või kahjustamise ohustparagrahvi 98 lõikes 3 asendatakse sõnad „peale määruskaebuse esitamise tähtaja möödumisest” sõnaga „jõustumisest”; 784) muu kui vastutava isiku nõuded meetmete tõttu, mis võeti tarvitusele sellise kahju kõrvaldamiseks või vähendamiseks, mille tekitamise puhul saab vastutav isik merinõueteparagrahvi 106 lõikes 6 asendatakse arv „10” arvuga „15”; 85) seaduse 8. peatüki 5. jagu täiendatakse §-ga 115¹ järgmises sõnastuses: „§ 115¹. Vastutuse piiramine vastutuse piiramise fondi moodustamata (1) Merinõuete korral vastutuse piiramise konventsiooni kohaseltalusel fondi moodustamiseks õigustatud isik võib esitada vastutuse piiratuse vastuväite artiklis 11 ettenähtud fondi moodustamata, kui tal on õigus oma vastutust piirata käesoleva seaduse § 70 lõike 1 ning §-de 71, samuti nõuded selliste meetmetega põhjustatud edasise kahju hüvitamiseks.72 ja 74 kohaselt ning tema vastu on algatatud kohtumenetlus § 77³. Kindlustuspoliis ( 81 lõike 1) Vastutuskindlustuslepingu olemasolu tõendatakse laeva pardal asuva kindlustuspoliisiga punktides 1–3 nimetatud nõude tõttu. Kui vastutuse piiramise õigust kasutatakse vastutuse piiramise fondi moodustamata, kohaldatakse merinõuete korral vastutuse piiramise konventsiooni artiklit 12. (2) Vastutuskindlustuse poliisile peavad olema märgitud järgmised andmedKohus märgib kohtuotsuse resolutsioonis: 1) laeva nimi ja IMO number ning registreerimissadammis osas on võlausaldaja kasuks nõue rahuldatud; 2) laevaomaniku nimi ja peamine tegevuskoht; 3) vastutuskindlustuse liik ja kestus; 4) kindlustusandja nimi ja peamine tegevuskohtmerinõuete korral vastutuse piiramise konventsiooni artiklis 12 ettenähtud vastutuse piirmäära, mille summa suuruses võib kohtuotsust täita. (3) Eesti lipu all sõitva laeva kindlustuspoliis on kas inglis- või eesti-Kohus võib määrata, et tagatise pakkumisel merinõuete korral vastutuse piiramise konventsiooni artiklis 12 ettenähtud vastutuse piirmäära summa suuruses tühistab kohus võlgniku vara suhtes kohaldatud aresti ja ingliskeelnevabastab vara arestist.”; (4) seadust täiendatakse peatükiga 11¹ järgmises sõnastuses: „11¹Kohtuotsus kehtib üksnes menetlusosaliste suhtes. peatükk VASTUTUS § 124¹Vastutuse piiramise vastuväite esitamine ei piira teiste võlausaldajate õigusi oma nõuete esitamisel võlgniku vastu, võlgniku vara arestimist või nõude rahuldamiseks algatatud sundtäitmist. Kindlustuspoliisi puudumine (15) Käesoleva seadusega ettenähtud kindlustuspoliisita laeva kasutamise eest – karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikutVõlgnik võib algatada jagamismenetluse nii kohtumenetluse ajal kui ka pärast sellise kohtuotsuse jõustumist, mis arvestab võlgniku vastutuse piiratust käesoleva paragrahvi lõike 2 kohaselt. (26) Sama teo eestJagamismenetlus tuleb algatada, kui sellevõlgniku vastu on toime pannud juriidiline isik, – karistatakse rahatrahviga kuni 3200 eurot.algatatud mitu kohtumenetlust käesoleva seaduse § 124². Menetlus ( 81 lõikes 1 nimetatud nõude tõttu ning nende nõuete liitmine ühte menetlusse ei ole otstarbekas.”; 86) Käesoleva seaduse §-s 124¹ sätestatud väärteole kohaldatakse karistusseadustiku üldosaparagrahvid 118 ja väärteomenetluse seadustiku sätteid119 muudetakse ning sõnastatakse järgmiselt: „§ 118. (2) Käesoleva Päästeoperatsioon Päästeoperatsioon käesoleva seaduse §-s 124¹ sätestatud väärteo kohtuväline menetlejatähenduses on Veeteede Ametmerel või laevatatavates vetes ohus oleva laeva või muu vara päästmiseks läbiviidav toiming. § 119. Vara merepääste konventsiooni kohaldamine Laeva või muu vara päästmisest merel või laevatatavates vetes tulenevatele õigussuhetele kohaldatakse vara merepääste 1989. aasta rahvusvahelist konventsiooni.”; 587) seadustparagrahvi 120 pealkirjas asendatakse sõna „merepäästekonventsioonist” sõnadega „vara merepääste konventsioonist”; 88) paragrahvi 120 täiendatakse normitehnilise märkusegalõikega 6 järgmises sõnastuses: „ ¹ Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2009/20/EÜ laevaomanike kindlustuse kohta merinõuete korral (ELT L6) Kui laeva kapten annab päästetud asja üle vastuvõtmiseks õigustatud isikule vastuolus vara merepääste 1989. 131, 28.05.2009, lkaasta rahvusvahelise konventsiooni artikli 12821 lõikes 3 sätestatuga, vastutab laeva kapten päästetasunõuet või erihüvitisenõuet omavale isikule tekkinud kahju eest. See kehtib ka juhul, kui laeva kapten tegutses reederi juhiste järgi.”; 89) paragrahvi 122 lõigetes 1–1313 asendatakse sõna „loovutus” sõnaga „ohverdus” vastavas käändes; 90). paragrahvi 123 lõike 1 esimesest lausest ja lõike 4 esimesest lausest ning § 124 lõike 2 teisest lausest jäetakse välja sõnad „laeva omanik,” vastavas käändes.

Meresõiduohutuse seaduse (RT Iseaduses tehakse järgmised muudatused: 1) seaduses asendatakse sõnad „kohustusliku lootsimise piirkond” sõnadega „kohustusliku lootsimise ala” vastavas käändes; 2) paragrahvi 2 täiendatakse punktiga 23¹ järgmises sõnastuses: „23¹) kohustusliku lootsimise ala – ala, 04mis hõlmab sisemerd, sadama lähist ja sadama akvatooriumi ning jaguneb lootsimispiirkondadeks;”; 3) paragrahvi 54 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „ (1) Kohustusliku lootsimise alas toimub lootsimine laeva ohutu meresõidu tagamiseks.07”; 4) paragrahvi 55 pealkiri muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „§ 55.2011 Lootsimise kord, 12lootsi laevalemineku ja laevalt mahatuleku kohad ning lootsimispiirkonnad”; 5) § 78 lõigetparagrahvi 55 lõige 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „ (2) Lootsimise korra, lootsi laevalemineku ja laevalt mahatuleku kohad ning lootsimispiirkonnad kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega.”; 6) paragrahvi 56 lõikes 1 asendatakse sõnad „riigi poolt moodustatud äriühing” sõnaga „Riigilaevastik”; 7) paragrahvi 58²

Käesolev seadus jõustub 2012Käesoleva seaduse § 2 punktid 6 ja 8–12 jõustuvad 2023. aasta 1. jaanuariljuulil.