Siseministri 18. veebruari 2021. aasta määruses nr 10 „Veevõtukoha rajamise, katsetamise, kasutamise, korrashoiu, tähistamise ja teabevahetuse nõuded, tingimused ning kord” tehakse järgmised muudatused: 1) paragrahvi 3 lõige 6 tunnistatakse kehtetuks; 2) paragrahvi 4 täiendatakse lõikega 1¹ järgmises sõnastuses: „(1¹) Ehitusteatis peab sisaldama vähemalt järgmisi veevõtukoha andmeid: 1) väljundi asukoha koordinaadid; 2) esmase kasutuselevõtu aasta; 3) tüüp; 4) hüdrauliline lahendus; 5) veeallika tüüp, ja kui see on asjakohane, siis ka veekogus; 6) veevooluhulk.”; 3) paragrahvi 6 lõige 3 sõnastatakse järgmiselt: „ (3) Veevõtukoht peab paiknema hoone kaugeimast sissepääsust või rajatise kaugeimast ligipääsetavast punktist kuni 200 meetri kaugusel. Kui hoones on tuleohutuspaigaldiste päästemeeskonna toitesisend, peab veevõtukoht paiknema ka sellest kuni 200 meetri kaugusel.”; 4) paragrahvi 6 täiendatakse lõikega 3¹ järgmises sõnastuses: „(3¹) Põlevmaterjali alalise ladustamise alal peab veevõtukoht olema ladustamisplatsi kaugeimast punktist kuni 300 meetri kaugusel.”; 5) paragrahvi 6 lõige 4 sõnastatakse järgmiselt: „ (4) Päästetehnikaga survestatav veevõtukoht peab paiknema hoone kaugeimast sissepääsust või rajatise kaugeimast ligipääsetavast punktist kuni 50 meetri kaugusel. Kui hoones on tuleohutuspaigaldiste päästemeeskonna toitesisend, peab päästetehnikaga survestatav veevõtukoht paiknema ka sellest 50 meetri kaugusel.”; 6) paragrahvi 6 lõike 5 teises lauses asendatakse sõna „alevikus” sõnaga „alevis”; 7) paragrahvi 6 täiendatakse lõigetega 5¹ ja 5² järgmises sõnastuses: „(5¹) Ehitise veevõtukohana võib käsitada lähimat nõuetele vastavat veevõtukohta juhul, kui täidetud on vähemalt üks järgmistest tingimustest: 1) ehitise ehitisealune pind on kuni 60 ruutmeetrit; 2) erinevatel kinnistutel olevad esimese kasutusviisiga või nendega võrdsustatud hooned asuvad üksteisest kaugemal kui 40 meetrit; 3) erinevatel kinnistutel olevad esimese kasutusviisiga või nendega võrdsustatud hooned asuvad üksteisele lähemal kui 40 meetrit, kuid tuleohutus on analüütiliselt tõendatud; 4) eripõlemiskoormus on arvutatud projekteerimisel ja see jääb alla 200 megadžauli ruutmeetri kohta. (5²) Esimese kasutusviisiga või sellega võrdsustatud hoonega samal kinnistul asuva abihoone veevõtukohana võib käsitada lähimat nõuetele vastavat veevõtukohta.”; 8) paragrahvi 7 lõike 1 sissejuhatav lauseosa sõnastatakse järgmiselt: „ (1) Hoone kustutamiseks vajalik veevooluhulk veevõtukohas (edaspidi ka veevooluhulk) määratakse hoone suurima eripõlemiskoormusega tuletõkkesektsiooni järgi järgmiselt, kusjuures kui suures hoones on erineva eripõlemiskoormusega tuletõkkesektsioonid, arvestatakse ainult nende tuletõkkesektsioonidega, mille pindala on üle 200 ruutmeetri:”; 9) paragrahvi 7 lõige 2 sõnastatakse järgmiselt: „ (2) Kui hoone eripõlemiskoormust ei ole võimalik määrata, arvutatakse veevooluhulk eripõlemiskoormuse järgi, mis on üle 1200 megadžauli ruutmeetri kohta.”; 10) paragrahvi 7 lõiget 6 täiendatakse pärast sõna „kasutusviisiga” sõnadega „hoonel, välja arvatud kõrghoonel,”; 11) paragrahvi 9 lõiget 6 täiendatakse pärast sõna „tulemus” sõnadega „ehitisregistri kaudu”; 12) paragrahvi 10 täiendatakse lõikega 1¹ järgmises sõnastuses: „(1¹) Kasutusteatis peab sisaldama vähemalt järgmisi veevõtukoha andmeid: 1) väljundi asukoha koordinaadid; 2) esmase kasutuselevõtu aasta; 3) tüüp; 4) hüdrauliline lahendus; 5) veeallika tüüp, ja kui see on asjakohane, siis ka veekogus; 6) veevooluhulk.”; 13) paragrahvi 12 lõike 1 sissejuhatav lauseosa sõnastatakse järgmiselt: „ (1) Veevõtukoha omanik või temaga seotud isik teavitab esimesel võimalusel ehitisregistri kaudu Päästeametit, kui:”; 14) paragrahvi 12 lõige 2 sõnastatakse järgmiselt: „ (2) Päästeamet edastab esimesel võimalusel, kuid hiljemalt järgmise kuu 15. päeval, ehitisregistri kaudu veevõtukoha omanikule või temaga seotud isikule pärast veevõtukoha kasutamist järgmise teabe: 1) kasutatud vee kogus; 2) vee kasutamise ajavahemik; 3) veevõtukoha kasutatavus; 4) veevõtukoha või veeallika puudused, kui neid on ilmnenud.”; 15) paragrahvi 12 lõige 3 tunnistatakse kehtetuks; 16) paragrahvi 13 lõiget 1 täiendatakse teise lausega järgmises sõnastuses: „Teabe olemasolevate veevõtukohtade kohta kogub ja seda täpsustab kohaliku omavalitsuse üksus koos Päästeametiga.”; 17) paragrahvi 13 täiendatakse lõigetega 3–5 järgmises sõnastuses: „ (3) Käesoleva määruse § 9 lõikes 6 ja §-s 12 nimetatud teabevahetust ehitisregistri kaudu hakatakse tegema alates 1. juulist 2023. aastal. (4) Veevõtukoha viit viiakse kooskõlla käesoleva määruse lisa 2 nõuetega veevõtukoha hoolduse käigus, kuid hiljemalt 1. jaanuariks 2028. aastal. (5) Enne käesoleva määruse jõustumist õiguslikul alusel ehitatud ehitisele, mille kohta on enne käesoleva määruse jõustumist väljastatud kehtiv ehitusluba või kohaliku omavalitsuse üksuse kirjalik nõusolek või esitatud ehitusteatis, kohaldatakse kasutusloa või kasutusteatise menetluses ehitusloa või kirjaliku nõusoleku taotlemise või ehitusteatise esitamise ajal kehtinud tuleohutusnõudeid. Kui käesolevas määruses on tuleohutusnõudeid võrreldes ehitusloa või kirjaliku nõusoleku taotlemise või ehitusteatise esitamise ajal kehtinud õigusega leevendatud, lähtutakse käesolevast määrusest.”; 18) määruse lisad 1–3 kehtestatakse uues sõnastuses (lisatud).
Määrus jõustub 1. jaanuaril 2023. aastal.