(1) Käesolev seadus sätestab tasumäärad saasteainete ja jäätmete keskkonda viimisel ning tasu arvutamise ja maksmise korra. (2) Käesolevas seaduses ettenähtud haldusmenetlusele kohaldatakse haldusmenetluse seaduse (RT I 2001, 58, 354) sätteid, arvestades käesoleva seaduse erisusi.
(1) Saastetasu kehtestamise eesmärk on ennetada ja vähendada saasteainete või jäätmete keskkonda viimisega tekitatavat võimalikku kahju. Saastetasu makstakse käesolevas seaduses nimetatud saasteainete või jäätmete keskkonda viimisel. (2) Saastetasu maksmise kohustus võib käesoleva seadusega sätestatud tingimustel ja mahus olla asendatud keskkonnakahjustusi vältivate või vähendavate abinõude finantseerimisega. (3) Saastetasu ei võeta, kui saasteained või jäätmed viiakse keskkonda: 1) kogustes ja viisil, mille puhul luba ei nõuta; 2) vääramatu jõu toimel; 3) veelgi suurema saastamise või inimohvreid põhjustada võiva õnnetuse ärahoidmiseks. (4) Käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud luba on seaduse alusel antud dokument, mis määrab saasteainete ja jäätmete keskkonda viimise tingimused ja lubatud kogused. (5) Saastetasu maksmine ei vabasta saasteineid või jäätmeid keskkonda viinud isikut keskkonna saastamisega kolmandale isikule tekitatud kahju hüvitamisest.
Saastetasu rakendatakse, kui välisõhku viiakse: 1) vääveldioksiidi (SO 2 ) või muid anorgaanilisi väävliühendeid; 2) süsinikmonooksiidi (CO); 3) süsinikdioksiidi (CO 2 ); 4) tahkeid osakesi; 5) lämmastikoksiide või muid anorgaanilisi lämmastikuühendeid; 6) lenduvaid orgaanilisi ühendeid; 7) raskmetalle või nende ühendeid.
(1) Saastetasu rakendatakse, kui veekogudesse, põhjavette või pinnasesse viiakse: 1) orgaanilisi aineid; 2) fosforiühendeid; 3) lämmastikuühendeid; 4) hõljuvaineid; 5) sulfaate; 6) ühealuselisi fenoole; 7) naftat, naftasaadusi, mineraalõli ning tahke kütuse ja muu orgaanilise aine termilise töötlemise vedelprodukte; 8) heitvett, mille vesinikeksponent (pH) on suurem kui 9,0 või väiksem kui 6,0; 9) käesolevas lõikes nimetamata muid ohtlikke aineid. (2) Saastetasu ei rakendata, kui käesoleva paragrahvi lõike 1 punktides 1-3 nimetatud aineid ja ühendeid kasutatakse väetisena väetiseseaduse (RT I 2003, 51, 352; 88, 591) tähenduses ning veeseaduse (RT I 1994, 40, 655; 1996, 13, 241; 1998, 2, 47; 61, 987; 1999, 10, 155; 54, 583; 95, 843; 2001, 7, 19; 42, 234; 50, 283) alusel kehtestatud nõuete kohaselt.
(1) Saastetasu rakendatakse jäätmete kõrvaldamisel jäätmeseaduse (RT I 1998, 57, 861; 88, õiend; 1999, 10, 155; 23, 353; 95, 843; 2001, 16, 72; 43, 239; 50, 283; 56, 340; 93, 565) tähenduses. (2) Saastetasu ei rakendata jäätmete keskkonda viimisel nende taaskasutamise eesmärgil jäätmeseaduse tähenduses.
(1) Saastetasu maksab kinnisasja omanik, kelle tahte kohaselt viiakse tema kinnisasjalt keskkonda saasteaineid või jäätmeid. (2) Kui saasteaineid või jäätmeid viib keskkonda hoonestusõiguse alusel kasutatavalt maalt hoonestusõigust omav isik või ehitise kui vallasasja juurde kuuluvalt maalt ehitise omanik, laieneb neile saastetasu maksmise kohustus. (3) Jäätmete ladestamine kinnisasjal, hoonestusõiguse alusel kasutataval maal või ehitise kui vallasasja juurde kuuluval maal on käesoleva seaduse tähenduses jäätmete keskkonda viimine.
(1) Saastetasu makstakse riigieelarvesse, välja arvatud käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatud juhul. Saastetasu kasutatakse seadusega sätestatud sihtotstarbel ja korras. (2) Käesoleva seaduse § 10 lõike 1 punktis 2 nimetatud olmejäätmete keskkonda viimise eest makstakse saastetasu 75 protsendi ulatuses jäätmete päritolukoha kohaliku omavalitsuse eelarvesse ja 25 protsendi ulatuses riigieelarvesse.
Saastetasu määrad saasteainete viimisel välisõhku (1) Saastetasu määrad kroonides saasteaine tonni kohta järgmiste saasteainete viimisel välisõhku: 1) vääveldioksiid (SO 2 ) ja muud anorgaanilised väävliühendid - alates 2002. aasta 1. jaanuarist 79,0 krooni, alates 2003. aasta 1. jaanuarist 95,0 krooni, alates 2004. aasta 1. jaanuarist 114,0 krooni, alates 2005. aasta 1. jaanuarist 137,0 krooni; 2) süsinikoksiid (CO) - alates 2002. aasta 1. jaanuarist 11,0 krooni, alates 2003. aasta 1. jaanuarist 14,0 krooni, alates 2004. aasta 1. jaanuarist 16,0 krooni, alates 2005. aasta 1. jaanuarist 20,0 krooni; 3) tahked osakesed, välja arvatud raskmetallid või nende ühendid, - alates 2002. aasta 1. jaanuarist 79,0 krooni, alates 2003. aasta 1. jaanuarist 95,0 krooni, alates 2004. aasta 1. jaanuarist 114,0 krooni, alates 2005. aasta 1. jaanuarist 137,0 krooni; 4) lämmastikoksiidid, arvutatuna lämmastikdioksiidiks, ja muud anorgaanilised lämmastikuühendid - alates 2002. aasta 1. jaanuarist 182,0 krooni, alates 2003. aasta 1. jaanuarist 218,0 krooni, alates 2004. aasta 1. jaanuarist 262,0 krooni, alates 2005. aasta 1. jaanuarist 315,0 krooni; 5) lenduvad orgaanilised ühendid, välja arvatud merkaptaanid, - alates 2002. aasta 1. jaanuarist 182,0 krooni, alates 2003. aasta 1. jaanuarist 218,0 krooni, alates 2004. aasta 1. jaanuarist 262,0 krooni, alates 2005. aasta 1. jaanuarist 315,0 krooni; 6) merkaptaanid - alates 2002. aasta 1. jaanuarist 180 882,0 krooni, alates 2003. aasta 1. jaanuarist 198 970,0 krooni, alates 2004. aasta 1. jaanuarist 240 754,0 krooni, alates 2005. aasta 1. jaanuarist 264 829,0 krooni; 7) raskmetallid ja nende ühendid - alates 2002. aasta 1. jaanuarist 2896,0 krooni, alates 2003. aasta 1. jaanuarist 3476,0 krooni, alates 2004. aasta 1. jaanuarist 4171,0 krooni, alates 2005. aasta 1. jaanuarist 5005,0 krooni. (2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud saastetasu määrasid suurendatakse: 1) 1,2 korda Narva jõega piirnevate omavalitsusüksuste piires asuvate paiksete saasteallikate puhul, kui saasteainete väljumiskõrgus on üle 100 meetri maapinnast; 2) 1,5 korda Jõhvis, Kiviõlis, Kohtla-Järvel, Narvas, Sillamäel ja Tartus asuvate paiksete saasteallikate puhul; 3) 2 korda Tallinnas asuvate paiksete saasteallikate puhul; 4) 2,5 korda Haapsalus, Kuressaares, Narva-Jõesuus ja Pärnus asuvate paiksete saasteallikate puhul. (3) Süsinikdioksiidi (CO 2 ) välisõhku viimise eest maksab saastetasu elektriettevõtja ja soojusettevõtja, kelle saasteallika põletusseadmete nimisoojusvõimsused on kokku üle 50 megavati. Süsinikdioksiidi saastetasu määrad tonni kohta on: 1) alates 2000. aasta 1. jaanuarist 5,0 krooni; 2) alates 2001. aasta 1. jaanuarist 7,5 krooni; 3) alates 2005. aasta 1. jaanuarist 11,3 krooni. (4) Käesoleva paragrahvi lõikes 3 sätestatu ei laiene biokütuse, turba ja jäätmete põletamisele.
(1) Saastetasu määrad kroonides saasteaine tonni kohta järgmiste saasteainete viimisel veekogudesse, põhjavette või pinnasesse: 1) orgaanilised ained, arvutatuna nende lagundamise biokeemilisele hapnikutarbele seitsme ööpäeva jooksul (BHT 7 ) - alates 2002. aasta 1. jaanuarist 3252,0 krooni, alates 2003. aasta 1. jaanuarist 3902,0 krooni, alates 2004. aasta 1. jaanuarist 4683,0 krooni, alates 2005. aasta 1. jaanuarist 5619,0 krooni; 2) fosforiühendid, arvutatuna üldfosforiks (P üld ) - alates 2002. aasta 1. jaanuarist 4898,0 krooni, alates 2003. aasta 1. jaanuarist 5878,0 krooni, alates 2004. aasta 1. jaanuarist 7054,0 krooni, alates 2005. aasta 1. jaanuarist 8464,0 krooni; 3) lämmastikuühendid, arvutatuna üldlämmastikuks (N üld ) - alates 2002. aasta 1. jaanuarist 3068,0 krooni, alates 2003. aasta 1. jaanuarist 3682,0 krooni, alates 2004. aasta 1. jaanuarist 4418,0 krooni, alates 2005. aasta 1. jaanuarist 5302,0 krooni; 4) hõljuvained - alates 2002. aasta 1. jaanuarist 1644,0 krooni, alates 2003. aasta 1. jaanuarist 1973,0 krooni, alates 2004. aasta 1. jaanuarist 2367,0 krooni, alates 2005. aasta 1. jaanuarist 2841,0 krooni; 5) sulfaadid, arvutatuna sulfaatiooniks (SO 4 2- ) - alates 2002. aasta 1. jaanuarist 33,0 krooni, alates 2003. aasta 1. jaanuarist 34,0 krooni, alates 2004. aasta 1. jaanuarist 38,0 krooni, alates 2005. aasta 1. jaanuarist 40,0 krooni; 6) ühealuselised fenoolid - alates 2002. aasta 1. jaanuarist 21 810,0 krooni, alates 2003. aasta 1. jaanuarist 26 172,0 krooni, alates 2004. aasta 1. jaanuarist 31 406,0 krooni, alates 2005. aasta 1. jaanuarist 37 688,0 krooni; 7) nafta, naftasaadused, mineraalõli ning tahke kütuse ja muu orgaanilise aine termilise töötlemise vedelproduktid - alates 2002. aasta 1. jaanuarist 5192,0 krooni, alates 2003. aasta 1. jaanuarist 6231,0 krooni, alates 2004. aasta 1. jaanuarist 7477,0 krooni, alates 2005. aasta 1. jaanuarist 8972,0 krooni. (2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud saastetasu määrasid suurendatakse: 1) 2,5 korda, kui suublaks on kaitsmata põhjaveega pinnas; 2) 1,5 korda, kui suubla asub linna, alevi või supelranna piirides või lähemal kui 500 meetrit kohaliku omavalitsuse otsusega määratud supelrannast; 3) 1,5 korda, kui suublaks on meri, piiriveekogu või kalamajandusliku tähtsusega veekogu; 4) 1,2 korda, kui heitvesi juhitakse merre süvamerelasuga. (3) Kui toimub osaline või täielik möödalask süvamerelasust, suurendatakse käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud saastetasu määrasid 1,5 korda. (4) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud saastetasu määrasid vähendatakse: 1) 2 korda, kui suublaks on keskmiselt kaitstud põhjaveega pinnas; 2) 3 korda, kui suublaks on hästi kaitstud põhjaveega pinnas; (5) Täiendavalt käesoleva paragrahvi lõikes 1 kehtestatud saastetasu määradele makstakse saastetasu, kui ärajuhitava heitvee pH on suurem kui 9,0 või väiksem kui 6,0, - alates 2002. aasta 1. jaanuarist 42 senti, alates 2003. aasta 1. jaanuarist 50 senti, alates 2004. aasta 1. jaanuarist 60 senti ja alates 2005. aasta 1. jaanuarist 73 senti igas kuupmeetris heitvees väärtust 9,0 ületava või väärtusest 6,0 väiksema 0,1 pH ühiku kohta. (6) Kui saastetasu maksja on ennetähtaegselt täitnud kõik Vabariigi Valitsuse kehtestatud nõuded veekogusse juhitava heitvee kohta või on kõik heitvee puhastamist või heitvett iseloomustavad näitajad paremad Vabariigi Valitsuse kehtestatutest, vähendatakse käesoleva paragrahvi lõikes 1 kehtestatud saastetasu määrasid kaks korda.
(1) Saastetasu määrad kroonides jäätmete tonni kohta järgmiste jäätmete viimisel keskkonda: 1) tavajäätmed, välja arvatud käesoleva lõike punktis 3 nimetatud jäätmed, – alates 2004. aasta 1. jaanuarist 4,0 krooni, alates 2005. aasta 1. jaanuarist 30,0 krooni; 2) olmejäätmed - tavajäätmetele kehtestatud saastetasu määrades; 3) välispuistangutesse ladestatav aheraine, sealhulgas rikastusjäätmed, - alates 2002. aasta 1. jaanuarist 1,6 krooni, alates 2003. aasta 1. jaanuarist 1,9 krooni, alates 2004. aasta 1. jaanuarist 2,0 krooni, alates 2005. aasta 1. jaanuarist 3,0 krooni; 4) ohtlikud jäätmed, välja arvatud käesoleva lõike punktides 5-10 nimetatud jäätmed, - alates 2002. aasta 1. jaanuarist 8,4 krooni, alates 2003. aasta 1. jaanuarist 10,1 krooni, alates 2004. aasta 1. jaanuarist 12,0 krooni, alates 2005. aasta 1. jaanuarist 15,0 krooni; 5) naftat, naftasaadusi, mineraalõli ning tahke kütuse või muu orgaanilise aine termilise töötlemise vedelprodukte, orgaanilisi lahusteid, raskmetalle (välja arvatud elavhõbe, kaadmium, plii ja arseen), orgaanilisi halogeenühendeid, värvaineid ja pigmente sisaldavad jäätmed, värvi- ja lakijäätmed, nakkusohtlikud haigla- või tervishoiujäätmed ning ravimijäätmed - alates 2002. aasta 1. jaanuarist 22,6 krooni, alates 2003. aasta 1. jaanuarist 27,0 krooni, alates 2004. aasta 1. jaanuarist 32,0 krooni, alates 2005. aasta 1. jaanuarist 39,0 krooni; 6) puidukaitseaineid, tahke kütuse ja muu orgaanilise aine utmisel tekkinud tõrva, pigi, asfalti, anorgaanilisi pestitsiide, asbesti, arseeni ja pliid sisaldavad jäätmed ning põlevkivi töötlemise pigijäätmed - alates 2002. aasta 1. jaanuarist 227,8 krooni, alates 2003. aasta 1. jaanuarist 273,3 krooni, alates 2004. aasta 1. jaanuarist 328,0 krooni, alates 2005. aasta 1. jaanuarist 394,0 krooni; 7) elavhõbedat, kaadmiumi, tsüaniide, polüklooritud bifenüüle ja terfenüüle (PCB, PCT) ning orgaanilisi pestitsiide sisaldavad jäätmed - alates 2002. aasta 1. jaanuarist 2277,0 krooni, alates 2003. aasta 1. jaanuarist 2732,0 krooni, alates 2004. aasta 1. jaanuarist 3278,0 krooni, alates 2005. aasta 1. jaanuarist 3934,0 krooni; 8) põlevkivi lend- ja koldetuhk - alates 2002. aasta 1. jaanuarist 4,4 krooni, alates 2003. aasta 1. jaanuarist 4,6 krooni, alates 2004. aasta 1. jaanuarist 4,9 krooni, alates 2005. aasta 1. jaanuarist 5,1 krooni; 9) veega käideldud põlevkivi poolkoks - alates 2002. aasta 1. jaanuarist 13,4 krooni, alates 2003. aasta 1. jaanuarist 16,0 krooni, alates 2004. aasta 1. jaanuarist 19,0 krooni, alates 2005. aasta 1. jaanuarist 23,0 krooni; 10) põlevkivi poolkoks – alates 2004. aasta 1. jaanuarist 5,5 krooni. (2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud saastetasu määrasid suurendatakse, kui jäätmete ladestuskoht ei vasta jäätmeseaduse alusel kehtestatud keskkonnanõuetele: 1) punktides 3–7 ja 9 nimetatud jäätmete korral – alates 2002. aasta 1. jaanuarist 6 korda ning alates 2005. aasta 1. jaanuarist 8 korda; 1¹) punktides 1 ja 2 nimetatud jäätmete korral alates 2002. aasta 1. jaanuarist 6 korda ning alates 2005. aasta 1. jaanuarist 4 korda; 2) punktis 8 nimetatud jäätmete korral - alates 2002. aasta 1. jaanuarist 4 korda ning alates 2005. aasta 1. jaanuarist 5 korda; 3) käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 10 nimetatud jäätmete korral – alates 2004. aasta 1. jaanuarist 2,5 korda.
(1) Keskkonda viidud saasteainete või jäätmete koguste ning nende järgi saastetasu arvutamise kohustus on saasteaineid või jäätmeid keskkonda viinud või viival kinnisasja omanikul, hoonestusõiguse alusel maakasutajal või ehitise kui vallasasja omanikul (edaspidi saastaja). (2) Saastetasu arvutatakse kvartalite kaupa. (3) Saastetasu arvutamisel on saasteainete koguse määramise aluseks dokumentaalselt tõendatud mõõtmised, tunnustatud või akrediteeritud laboratooriumides tehtud analüüsid või keskkonnaministri kehtestatud arvutusmetoodika alusel tehtud arvutused. (4) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud arvutuse õigsust kontrollib vastavalt oma pädevusele Keskkonnaministeeriumi maakonnas asuv keskkonnateenistus, Keskkonnainspektsioon ning Tallinnas keskkonnaministri volitatud asutus (edaspidi keskkonnateenistus ).
Saasteainete viimisel välisõhku arvutatakse saastetasu paiksete saasteallikate kaupa.
(1) Saasteainete viimisel veekogudesse, põhjavette või pinnasesse arvutatakse saastetasu iga eraldiseisva väljalasu kohta. Väljalask loetakse eraldiseisvaks, kui seda on loas eraldi käsitletud. (2) Saastaja tegevuse või tegevusetuse tagajärjel sadevetega keskkonda viidud saasteainete eest arvutatakse saastetasu käesoleva seaduse §-s 9 sätestatud määrade järgi. (3) Puhastusseadme häireteta töö korral kasutatakse reostuskoormuse ja saastetasu arvutamisel analüüsitulemuste keskväärtusi või loaga puhastusseadme väljalasule kehtestatud piirväärtusi. (4) Kui puhastusseadme töös esineb häireid ja puhastusseade ei taga loaga määratud nõuete täitmist, võetakse saastetasu arvutamise aluseks keskkonnateenistuse võetud kontrollproovi analüüsi tulemused. Neid tulemusi kasutatakse seni, kuni puhastusseadme häireteta töö taastumine on tõendatud uue kontrollproovi analüüsiga. Kontrollproovide võtmise ja nendest analüüside tegemise kulud tasub saasteallika valdaja. (5) Kui analüüsi tegemiseks ei ole võimalik proovi võtta väljalasust, on saastetasu arvutamise aluseks väljalasule lähimast võimalikust kohast võetud proovi analüüsi tulemused, kui keskkonnateenistus ei ole proovivõtmise kohta määranud.
(1) Saastetasu keskkonda viidud jäätmete eest arvutatakse ladestuskohtade kaupa. (2) Kui keskkonda viiakse jäätmete segu, arvutatakse saastetasu segus oleva kõige kõrgema saastetasu määraga jäätmete järgi.
(1) Saastaja esitab saasteainete või jäätmete keskkonda viimise asukohajärgsele keskkonnateenistusele hiljemalt igale kvartalile järgneva kuu 10. kuupäevaks: 1) andmed kvartali jooksul keskkonda viidud saasteainete ja jäätmete koguste kohta ning neid koguseid tõendavad dokumendid; 2) saastetasu arvutamise aluseks olevate proovide analüüside tulemused, kui neid on kasutatud saastetasu arvutamisel; 3) saastetasu kirjaliku arvutuse. (2) Keskkonnateenistus kontrollib saastaja esitatud andmete ja arvutuse õigsust kümne päeva jooksul, arvates käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud kuupäevast. (3) Kui keskkonnateenistus on veendunud andmete ja arvutuse õigsuses, registreerib ta esitatud arvutuse saastetasu maksmise alusena ning teeb selle arvutuse esitajale teatavaks, toimetades talle lõikes 2 nimetatud tähtaja jooksul posti teel või elektrooniliselt kätte teatise arvutuse õigsuse kohta. (4) Kui keskkonnateenistus ei nõustu saastaja esitatud andmete ja arvutusega, teeb ta registreerimisest keeldumise otsuse arvutuse esitajale teatavaks ning tagastab käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud tähtaja jooksul esitatud arvutuse koos omapoolsete põhjendatud parandustega, määrates tähtaja paranduste sisseviimiseks ja arvutuse uuesti esitamiseks. (5) Keskkonnateenistuse parandustega mittenõustumine ei vabasta saastajat saastetasu maksmisest käesoleva seadusega määratud tähtajaks ja keskkonnajärelevalve asutuse parandustega määratud ulatuses. (6) Kui saastaja ei esita käesoleva paragrahvi lõikes 1 nõutud andmeid ja arvutust samas lõikes nimetatud kuupäevaks, arvutab keskkonnateenistus saastetasu suuruse ja saadab saastajale posti teel või elektrooniliselt saastetasu maksmise nõude hiljemalt kvartalile järgneva kuu 20. kuupäevaks.
(1) Saastetasu arvutamise kohtueelseid vaidlusi lahendab keskkonnaminister 30 kalendripäeva jooksul vaidemenetluse korras. (2) Keskkonnaministril on õigus kaasata vaide lahendamisele eksperte ning määrata kontrollproovide võtmist ja nende analüüsimist. (3) Ekspertide kaasamisega ning kontrollproovide võtmise ja analüüsimisega seotud kulud katab vaide esitaja. (4) Eksperthinnangute saamiseks, kontrollproovide võtmiseks ja analüüsimiseks vajaminevat aega ei arvestata käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud tähtaja sisse. Nimetatud aeg ei tohi ületada 30 kalendripäeva.
(1) Saastaja maksab saastetasu kvartalile järgneva kuu 25. kuupäevaks. (2) Keskkonnateenistus peab saastetasu arvutamise ja laekumise arvestust ning edastab sellekohase informatsiooni keskkonnaministri kehtestatud korras ja mahus Keskkonnaministeeriumile. (3) Kui maksmisele kuuluva saastetasu suurus kvartalis on alla 1000 krooni, võib saastaja maksta selle siis, kui makstav summa on ületanud 1000 krooni, aga mitte hiljem aruandeaasta saastetasu viimase maksmise tähtajast. Sellise maksmise korral viivist ei arvestata.
(1) Saastaja põhjendatud taotlusel võib saastetasu maksta ajatatud maksegraafiku alusel. (2) Saastetasu maksmise ajatamise õigus on keskkonnateenistusel. (3) Saastetasu maksmisel ajatatud maksegraafiku alusel viivist ei rakendata.
(1) Saastetasu maksmise kohustust võib asendada keskkonnakaitsemeetmete rahastamise kohustusega, kui: 1) saasteainete välisõhku, veekogusse, põhjavette või pinnasesse viija või jäätmete kõrvaldaja rakendab meetmeid, mis tagavad saasteainete välisõhku, veekogusse, põhjavette või pinnasesse viimise või jäätmete kõrvaldamise vähendamise kolme aasta jooksul meetmete rakendamise perioodile eelnenud aastaga võrreldes vähemalt 15 protsenti; 2) jäätmete kõrvaldaja töötab välja ja võtab ohtlike jäätmete töötlemisel kolme aasta jooksul kasutusele meetmed, mille tulemusena jäätmete ohtlikkus väheneb sedavõrd, et neid on võimalik kvalifitseerida tavajäätmetena, või mille tulemusena on oma omaduste tõttu prügilasse ladestamiseks mittesobivaid jäätmeid võimalik kvalifitseerida prügilakõlblike jäätmetena; 3) jäätmete kõrvaldaja rajab kolme aasta jooksul jäätmeseaduse nõuetele vastava prügila tema valduses olevatele jäätmetele, mille taaskasutamine ei ole tehniliselt võimalik või on muude jäätmekäitlusmoodustega võrreldes ülemäära kulukas. (2) Saastetasu asendamise ulatus ei tohi ületada saastaja oma kulul võetud keskkonnakaitse meetmete maksumust. (3) Välisõhu kaitseks rakendatavad keskkonnakaitse meetmed ei võimalda saastetasu asendamist jäätmete keskkonda viimise ja saasteinete veekogudesse, põhjavette või pinnasesse viimise eest arvutatava saastetasuga. Analoogiline seos kehtib saasteainete veekogudesse, põhjavette või pinnasesse viimise või jäätmete keskkonda viimise vähendamiseks rakendatavate keskkonnakaitse meetmete eest antava asenduse puhul. 4 (4)
(1) Saastetasu asendamiseks esitab saastaja keskkonnaministrile avalduse koos keskkonnakaitse meetmete projektiga. Nimetatud projekt peab sisaldama käesoleva seaduse § 19 lõike 1 punktis 1 nimetatud saasteainete või jäätmete vähendamise arvutust ja meetmete realiseerimise eelarvet. (2) Saastetasu asendamise aluseks on saastaja ja keskkonnaministri vahel sõlmitud leping. Nimetatud leping peab sisaldama saastetasu asenduse saaja suhtes rakendatavaid sanktsioone asendamise tingimuste täitmata jätmise eest. (3) Kui saastetasu asendamise aluseks oleva meetme maksumus ületab asenduse saaja poolt kalendriaastal makstava saastetasu summa, vähendatakse asendamata summa võrra tema järgmiste aastate saastetasu, kuid mitte kauem kui kolm aastat. (4) Saastetasu asendamise algus määratakse lepinguga. (5) Käesolevast seadusest tulenev saastetasu asendamise ajaline jaotus ja asendamise kestus fikseeritakse lepingus.
Järelevalve (1) Saastetasu rakendamise ja arvestamise metoodilist juhendamist korraldab Keskkonnaministeerium. Saastetasu rakendamise, arvestamise ja maksmise vastavust käesoleva seaduse nõuetele kontrollib Riigikontroll ja teenistuslikku järelevalvet teostav isik. (2) Saastetasu asendamise lepingu täitmise üle teostatava järelevalve korraldus sätestatakse saastetasu asendamise lepingus.
(1) Saastetasu tähtajaks maksmata jätmise korral on saastaja kohustatud maksma ööpäevas viivist 0,2 protsenti maksmisele kuuluvast summast. (2) Tähtajaks maksmata saastetasu nõutakse saastajalt sisse tsiviilkohtumenetluse seadustikus (RT I 1998, 43-45, 666; 108/109, 1783; 1999, 16, 271) sätestatud korras. (3) Enne tsiviilkohtumenetluse algatamist tähtajaks maksmata saastetasu sissenõudmiseks on volitatud riigiasutus kohustatud saastajale kätte toimetama saastetasu kohtueelseks sissenõudmiseks meeldetuletuse maksta saastetasu kümne päeva jooksul. (4) Saastetasu tsiviilkohtumenetluse korras sissenõudmisel esindab riiki vastava keskkonnateenistuse juhataja või tema volitatud isik. (5) Hagiavaldused saastetasu sissenõudmiseks on riigilõivuvabad.
(1) Saasteainete või jäätmete lubatust suuremas koguses või loata keskkonda viimisel arvutatakse saastetasu kõrgendatud määra järgi, kui saasteaineid või jäätmeid viiakse keskkonda: 1) paiksest saasteallikast; 2) kemikaalide või jäätmete transportimise käigus; 3) ujuvvahendilt. (2) Paikse saasteallika, transpordivahendi või ujuvvahendi omanik või valdaja on võrdsustatud saastajaga, kui ta viib keskkonda saasteaineid või jäätmeid lubatust suuremas koguses või loata.
(1) Saastetasu kõrgendatud määr saasteainete välisõhku viimisel on: 1) käesoleva seaduse § 8 lõike 1 punktides 2 ja 3 nimetatud saasteainete puhul viiekordne; 2) käesoleva seaduse § 8 lõike 1 punktides 1, 4, 5 ja 6 nimetatud saasteainete puhul 10-kordne; 3) käesoleva seaduse § 8 lõike 1 punktis 7 nimetatud saasteainete puhul 100-kordne. (2) Saastetasu kõrgendatud määr saasteainete viimisel veekogudesse, põhjavette või pinnasesse on: 1) lubatud kontsentratsiooni või reostusmahu piiri ületava saasteaine koguse puhul vastava saasteaine saastetasu 10-kordne määr; 2) üldlämmastikuks ümberarvutatud ülenormatiivse väetisekoguse eest ning veeseaduse alusel kehtestatud mineraalväetiste, sõnniku ja silomahla kasutamise nõudeid eirates kasutatud kogu väetisekoguse eest käesoleva seaduse § 9 lõike 1 punktis 3 kehtestatud 10-kordne määr. 3) saasteaine viimisel veekogudesse, põhjavette või pinnasesse loa omamise nõuet eirates või kohas, mille kohta puudub luba, 15-kordne kogu saasteaine koguse kohta; 4) kemikaaliseaduse ( RT I 1998, 47, 697; 1999, 45, 512) alusel määratud käesoleva seaduse § 4 lõike 1 punktis 9 nimetatud muude ohtlike ainete viimisel veekogudesse, põhjavette või pinnasesse ilma loata või üle loas lubatud kontsentratsiooni või reostusmahu - ühealuselistele fenoolidele kehtestatud saastetasu 1000-kordne määr. (3) Käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatut ei rakendata nafta, naftasaaduste, mineraalõli ning tahke kütuse ja muu orgaanilise aine termilise töötlemise vedelproduktide merevette viimisel ujuvvahendilt või naftaterminalist. (4) Saastetasu kõrgendatud määr jäätmete keskkonda viimisel on: 1) käesoleva seaduse § 10 lõike 1 punktides 1-4 ning 8 ja 10 nimetatud jäätmete puhul viiekordne; 2) käesoleva seaduse § 10 lõike 1 punktides 5 ja 9 nimetatud jäätmete puhul 50-kordne; 3) käesoleva seaduse § 10 lõike 1 punktis 6 nimetatud jäätmete puhul 100-kordne; 4) käesoleva seaduse § 10 lõike 1 punktis 7 nimetatud jäätmete puhul 500-kordne.
(1) Saasteainete või jäätmete keskkonda viimisel kemikaalide või jäätmete transportimise käigus maksab saastetasu transporditavate kemikaalide või jäätmete keskkonda sattumise põhjustanud transpordivahendi valdaja. (2) Saasteainete või jäätmete keskkonda viimisel kemikaalide või jäätmete transportimise käigus rakendatakse käesoleva seaduse §-s 24 sätestatud saastetasu määrasid.
(1) Saasteainete või jäätmete merevette viimisel ujuvvahendilt või naftaterminalist maksab saastetasu ujuvvahendi või naftaterminali valdaja. (2) Nafta, naftasaaduste, mineraalõli ning tahke kütuse ja muu orgaanilise aine termilise töötlemise vedelproduktide merevette viimisel ujuvvahendilt või naftaterminalist rakendatakse käesoleva seaduse § 9 lõike 1 punktis 7 sätestatud saastetasu 50-kordset määra. (3) Jäätmete merevette viimisel ujuvvahendilt või naftaterminalist rakendatakse käesoleva seaduse § 24 lõikes 4 sätestatud saastetasu määrasid. (4) Käesolevas seaduses on naftat, naftasaadusi, mineraalõli ning tahke kütuse ja muu orgaanilise aine termilise töötlemise vedelprodukte sisaldav ballastvesi ja pilsivesi võrdsustatud § 9 lõike 1 punktis 7 nimetatud saasteainetega.
(1) Saastetasu selle kõrgendatud määra järgi arvutatakse saasteainete või jäätmete tegelikult mõõdetud või dokumentaalselt tõendatud koguste kohta. (2) Kui keskkonda viidud saasteaineid või jäätmeid ei ole võimalik mõõta ega nende kogust dokumentaalselt tõendada, arvutatakse kogused keskkonnaministri kinnitatud metoodika alusel. (3) Saastetasu selle kõrgendatud määra järgi arvutab keskkonnateenistus või tema nõusolekul saastaja. (4) Kõrgendatud määra järgi arvutatud saastetasu nõutakse sisse käesoleva seaduse §-s 22 sätestatud korras, kui saastaja ja keskkonnateenistus ei ole kirjalikult kokku leppinud maksmise teistsugustes tähtaegades ja viisis.
(1) Käesoleva seaduse alusel arvutatakse saastetasu 1999. aasta I kvartalis saastekahju hüvitise määrade järgi. (2) -- (3) [Käesolevast tekstist välja jäetud]