(1) Seaduses sätestatakse: 1) tehnilise normi, standardi ja tehnilise kirjelduse vahelised seosed; 2) tehnilisest normist või standardist kaubandusele tuleneva takistuse vältimise põhimõtted; 3) tehnilisest normist ja standardist teavitamise alused; 4) standardimise korraldamise alused. (2) Seadust ei kohaldata riigikaitset ja riigi julgeolekut käsitlevale standardile. Sanitaar- ja fütosanitaarmeetmeid ning infoühiskonna teenusele kehtestatavaid nõudeid käsitlevale õigusaktile kohaldatakse käesoleva seaduse § 8.
(1) Tehniline kirjeldus käesoleva seaduse tähenduses on toote või teenuse omaduste loetelu, samuti neid omadusi mõjutavate protsesside ja tootmismeetodite kirjeldus. (2) Tehniline norm käesoleva seaduse tähenduses on õigusaktis sätestatud toote valmistamist, turustamist või kasutamist või teenuse osutamist või turustamist reguleeriv nõue või nõue, mis on esitatud toote või teenuse ohutuse, tarbija- või keskkonnakaitse või töötervishoiu ja tööohutuse tagamise eesmärgil ja mis mõjutab toote esma- või korduskasutust, toote töötlemise või utiliseerimise tingimusi või teenust. (3) Standard käesoleva seaduse tähenduses on üldiseks ja korduvaks kasutamiseks standardiorganisatsiooni poolt vastuvõetud dokument, mis sisaldab tehnilist kirjeldust või juhiseid tegevuse või selle tulemuse kohta ning mille kasutamine on vabatahtlik. (4) Standardiorganisatsioon käesoleva seaduse tähenduses on rahvuslikul, regionaalsel või rahvusvahelisel tasandil tunnustatud standardite koostamise, korraldamise ja vastuvõtmisega tegelev isik. (5) Teavitamine käesoleva seaduse tähenduses on teistele riikidele, riikide ühendustele või rahvusvahelistele organisatsioonidele teabe andmine ettevalmistatavatest ja vastuvõetud tehnilistest normidest, samuti nendest standarditest ja õigusaktidest, mis sisaldavad infoühiskonna teenusele kehtestatavaid nõudeid või sanitaar- ja fütosanitaarmeetmeid. (6) Infoühiskonna teenus on infoühiskonna teenuse seaduse § 2 punktis 1 sätestatud teenus. (7) [Kehtetu] (8) Toode käesoleva seaduse tähenduses on valmistatud või valmistatav asi või selle osa, kaasa arvatud ehitis, tööstuslikult valmistatud toode ning põllumajanduses ja kalanduses toodetud saadus. (9) Teenus käesoleva seaduse tähenduses on osutatud või osutatav töö, mille tulemusena valmistatakse uus asi või hooldatakse või muudetakse olemasolevat asja või selle omadusi või toimub asja valdusesse andmine või võtmine.
(1) Tehniline kirjeldus hõlmab muuhulgas: 1) kvaliteeti, toimivust ja ohutust; 2) nõuetele vastavuse hindamise ja tõendamise protseduure; 3) katseid ja katsemeetodeid; 4) pakendamist, märgistamist ja etikettimist; 5) sümboleid ja terminoloogiat; 6) nime, mille all toodet müüakse või teenust osutatakse; 7) klassifitseerimist; 8) projekteerimist, kavandamist, valmistamist, tootmist, osutamist, kasutamist, tehnilist ümberseadistamist, hooldamist, hoidmist ja säilitamist; 9) vedu; 10) koostist, mõõtmeid ja muid tehnilisi näitajaid. (2) Tehnilise kirjelduse võib esitada tehnilises normis, standardis või muus dokumendis.
(1) Tehnilist normi sisaldava õigusakti ettevalmistamisel lähtutakse rahvusvaheliste või Euroopa standardiorganisatsioonide vastuvõetud standardites või nende lõplikes kavandites määratletud tehnilistest kirjeldustest viimaste olemasolu korral, välja arvatud välislepingutes sätestatud juhtudel. (2) Tehnilist normi sisaldava õigusaktiga kehtestatakse ühesugused nõuded nii Eestis toodetavatele kui ka imporditavatele toodetele. (3) Tehnilist normi sisaldava õigusaktiga kehtestatakse ühesugused nõuded nii Eestis osutatavatele kui ka imporditavatele teenustele. (4) Tehnilist normi sisaldava õigusaktiga võib kaubandustegevust piirata ainult juhul ja ulatuses, kui see on õigustatud kõlbluse, avaliku korra või riigi julgeoleku seisukohalt, inimeste, loomade või taimede elu või tervise, tarbija või keskkonna kaitseks, kunstilise, ajaloolise või arheoloogilise väärtusega rahvusliku rikkuse või tööstus- või kaubandusomandi kaitseks. (5) Tehnilise normina käsitatakse ka: 1) seadussätet, milles kehtestatud riikliku maksu või sundkindlustuse makse tasumise kohustusega mõjutatakse toote tarbimist; 2) tehnilist eeskirja Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 764/2008, milles sätestatakse menetlused seoses teatavate riiklike tehniliste eeskirjade kohaldamisega teises liikmesriigis seaduslikult turustatavate toodete suhtes ja tunnistatakse kehtetuks otsus nr 3052/95/EÜ (ELT L 218, 13.08.2008, lk 21–29), tähenduses. (6) Tehnilist normi sisaldavate õigusaktide avaldamise ja jõustumise vahele jäetakse mõistlik aeg, et tootjal oleks võimalik kohandada oma toode või tootmisviis normile vastavaks. Mõistliku aja nõue ei kehti juhul, kui tehnilise normi kiire jõustumine on vajalik inimeste tervise või ohutuse kaitsmise või keskkonnakaitse või riigi julgeoleku tagamise eesmärgil. (7) Tehnilise normina ei käsitata riiklikku sotsiaalkindlustust reguleeriva õigusakti sätteid.
(1) Eesti standard on Eesti standardiorganisatsiooni poolt vastuvõetud standard. (2) Eesti standard loetakse vastuvõetuks, kui selle vastuvõtmise kohta on avaldatud teade Eesti standardiorganisatsiooni ametlikus väljaandes. (3) Eesti standardiorganisatsioon tagab standardi kättesaadavuse avalikkusele, arvates käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatud teate avaldamise kuupäevast. (4) Eesti standard võib olla: 1) ülevõetud rahvusvahelise või Euroopa standardiorganisatsiooni standard; 2) ülevõetud teise riigi algupärane standard; 3) algupärane Eesti standard. (5) Eesti standardi tähtlühend on EVS. (6) Algupärane Eesti standard võetakse vastu ja tehakse kättesaadavaks vähemalt eesti keeles. (6¹) Rahvusvahelise ja Euroopa standardiorganisatsiooni standardi või teise riigi algupärase standardi ülevõtmisel Eesti standardiks ei pea vastuvõetud standard olema eestikeelne. Ülevõetud standardi teeb Eesti standardiorganisatsioon kättesaadavaks vähemalt ühes sellise standardi väljatöötanud standardiorganisatsiooni ametlikus keeles. Ülevõetud standardi erinevates keeltes versioonid on samaväärsed. (7) [Kehtetu]
(1) Harmoneeritud standard on Euroopa Komisjoni mandaadi alusel Euroopa standardiorganisatsiooni poolt koostatud ja vastu võetud standard. (2) Kui harmoneeritud standardi kohta on avaldatud teade (viide) Euroopa Liidu Teatajas ja standard on vastu võetud vähemalt ühe Euroopa Liidu liikmesriigi rahvusliku standardina ning kui õigusaktist ei tulene teisiti, eeldatakse, et sellisele standardile vastav toode või teenus vastab standardiga kaetud nõuete osas tehnilisele normile. (3) Kui käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud harmoneeritud standardi kohta avaldatud teade (viide) Euroopa Liidu Teatajas on tunnistatud kehtetuks, ei loeta sellise standardi järgimisel toodet või teenust vastavaks asjakohasele tehnilisele normile. (4) Kui käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud harmoneeritud standardi kohta on Euroopa Liidu Teatajas avaldatud täiendav teade (viide), eeldatakse sellise standardi järgimisel toote või teenuse vastavust asjakohasele tehnilisele normile teates märgitud tingimuste arvestamisel.
(1) Tehnilises normis võib sätestada soovitusliku või kohustusliku viite standardile või selle osale. (2) Tehnilises normis võib standardile viidata otse või üldiselt. (3) Viide standardile on otsene, kui see sisaldab standardi tähist, milleks on kombinatsioon standardi vastuvõtnud või koostanud standardiorganisatsiooni tähelühendist ja standardi numbrist. Otsene viide esitatakse dateeritult või dateerimata. Dateeritud viite korral järgitakse standardit dateeringu seisuga, dateerimata viite korral koos hilisemate muudatustega. (4) Viide standardile on üldine, kui viidatakse teatud standardiorganisatsiooni vastuvõetud või muudel alustel määratletavatele standarditele ning kui viide ei sisalda standardi tähist. (5) Tehnilises normis standardile kohustusliku otsese viite esitamise korral peab selline standard olema tervikuna eesti keeles Eesti standardina avaldatud. (6) [Kehtetu]
(1) Kui Eesti õigusaktiga esitatakse tootele nõue, mis ei tulene Euroopa Liidu õigusaktist, võib sellisele nõudele mittevastava toote Eestis turule lasta ja kasutusele võtta, kui see on õiguspäraselt valmistatud Euroopa Majanduspiirkonna liikmesriigis või kui see on õiguspäraselt valmistatud või turule lastud Euroopa Liidu liikmesriigis või Türgis, tingimusel et selle toote puhul on tagatud Eesti õigusaktis sätestatuga samaväärne kaitse. (2) Turujärelevalveasutus võib keelata käesoleva paragrahvi lõikes 1 kirjeldatud toote Eestis turule laskmise või nõuda toote turult kõrvaldamist, selle muutmist või lisakatsetusi, järgides Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EÜ) nr 764/2008 sätestatud protseduurireegleid. (3) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EÜ) nr 764/2008 nimetatud toote kontaktpunkti ülesannete täitmise tagab Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium. Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium võib toote kontaktpunkti ülesannete täitmist jagada halduslepingu alusel ka teise isikuga. (4) Turujärelevalveasutus esitab Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumile viimase nõudmisel teavet Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 764/2008 rakendamise kohta.
(1) Standardimiskava on dokument, millesse koondatakse standardite loend, mille koostamist või Eesti standardiks ülevõtmist peavad valitsusasutused oluliseks. Standardimiskava koostamisel lähtutakse õigusaktidest, Eesti standardiorganisatsiooni ja Vabariigi Valitsuse vahel sõlmitud halduslepingust ning Vabariigi Valitsuse ja valitsusasutuste tööplaanidest. (2) Standardimiskava koostatakse üks kord aastas. (3) Järgmise aasta standardimiskava kinnitab majandus- ja kommunikatsiooniminister iga aasta 31. detsembriks.
(1) Eesti standardi koostamiskulud katavad asjast huvitatud isikud. (2) Eesti standardi koostamist riigiasutuse tellimuse või standardimiskava alusel finantseerib riik asjaomase ministeeriumi eelarve kaudu. (3) Eesti standardiorganisatsiooni liikmete kohustus standardimist finantseerida sätestatakse standardiorganisatsiooni asutamislepingus ja põhikirjas. (4) Riigi poolt Eesti standardiorganisatsioonilt tellitud infoteenuste osutamise kulud, sealhulgas Eesti standardiorganisatsiooni klienditeeninduse ja raamatukogu, samuti veebilehe haldamise ning ametliku väljaande koostamise ja avaldamise kulud, ning rahvusvaheliste ja Euroopa standardiorganisatsioonide töös osalemise kulud ja liikmemaksud kaetakse riigieelarvest. Nimetatud kulud nähakse ette asjaomase ministeeriumi valitsemisala eelarves.
11–12 § 11–12. [Käesolevast tekstist välja jäetud]
(1) Käesolev seadus jõustub 1999. aasta 1. aprillil. (2) Käesoleva seaduse § 8 lõigetes 1-4 sätestatud kohustus teavitada infoühiskonna teenusele kehtestatavatest nõuetest jõustub alates Eesti ühinemisest Euroopa Liiduga.