Redaktsioonide võrdlus

Veterinaararsti kvalifikatsioon omandatakse, läbides loomaarstiõppe õppekava kas Eesti ülikoolis või Euroopa Liidu liikmesriigi, Euroopa Majanduspiirkonna lepinguriigi või muu välisriigi vastavas õppeasutuses. Mujal kui Eestis omandatud veterinaararsti kvalifikatsiooni tunnustamine toimub välisriigi kutsekvalifikatsiooni tunnustamise seaduse ja käesoleva seaduse kohaselt.

Veterinaarjärelevalvet ja veterinaarkontrolli teostatakse järgmiste järelevalveobjektide üle: 1) loomataudi, sealhulgas zoonoosse haigusetekitaja diagnoosimine ja tõrje ning selle leviku ennetamine; 2) looma tervis ja heaolu; 3) looma pidamine, identifitseerimine, riigisisene liikumine ja avalik näitamine; 4) loomne saadus ja selle käitlemine; 5) loomset päritolu sööt ja selle käitlemine; 6) ravimsööt ja selle käitlemine; 7) looma, loomse saaduse, loomset päritolu sööda, heina, põhu ning ravimsööda import ja eksport; 8) veterinaarravimi ning ravimsööda kasutamine ja selle üle arvestuse pidamine; 9) veterinaarpraksis.

(1) Põllumajandus- ja Toiduamet teeb veterinaarjärelevalve koostööd teiste Euroopa Liidu liikmesriikide pädevate veterinaarjärelevalve asutuste ja Euroopa Komisjoniga. (2) 2 (2¹) Põllumajandus- ja Toiduamet on järelevalvekoostöö kontaktasutus Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2017/625 artikli 103 lõike 1 tähenduses. (3) Muu korrakaitseorgan, haldusorgan või valitsusasutus teatab Põllumajandus- ja Toiduametile viivitamata veterinaarnõuete järgmistest võimalikest rikkumistest: 1) rikkumine, mis võib kujutada ohtu looma või inimese tervisele või looma heaolule; 2) rikkumine, mis on toime pandud tegelikest asjaoludest teadvalt ebaõige ettekujutuse loomise teel.

(1) Riiklik referentlaboratoorium käesoleva seaduse tähenduses on Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2017/625 artiklis 100 sätestatud laboratoorium, kes täidab referentlaboratooriumi ülesandeid loomatervise valdkonnas. (2) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2017/625 artikli 93 lõikes 1 viidatud iga Euroopa Liidu referentlaboratooriumi kohta volitatakse tegutsema riiklik referentlaboratoorium (edaspidi referentlaboratoorium). (3) Referentlaboratooriumina tegutsemise volitus antakse 20 tööpäeva jooksul laboratooriumi kirjaliku taotluse saamisest arvates valdkonna eest vastutava ministri käskkirjaga, milles kirjeldatakse volituse ulatust. 3 (3¹) Referentlaboratooriumina tegutsemiseks esmakordse volituse andmise taotluse läbivaatamise eest tasutakse riigilõivu riigilõivuseaduses sätestatud määras. 3 (3²) (4) 5 (5) Kui referentlaboratoorium oma ülesandeid nõuetekohaselt ei täida, on valdkonna eest vastutaval ministril õigus anda kuni kolmekuuline tähtaeg puuduste kõrvaldamiseks. Kui puudusi ei kõrvaldata, tunnistatakse volitus osaliselt või täielikult kehtetuks. Puuduste kõrvaldamiseks ettenähtud ajal loetakse volitus peatatuks. (6) 7 (7) Referentlaboratoorium tegutseb riikliku tellimuse alusel, mille esitab valdkonna eest vastutav minister. Tellimuse täitmist finantseeritakse selleks Maaeluministeeriumile riigieelarves eraldatud vahendite arvel. (8) Referentlaboratooriumina tegutsemiseks volituse andmise taotluse sisu nõuded, taotlusele lisatavate dokumentide loetelu ja taotluse menetlemise korra kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega.

(1) 2 (2) 3 (3) Korrakaitseorgan võib võtta vallasasja läbivaatusel isiku kulul proove. Kui läbi vaadatud vallasasja ei ole võimalik pärast läbivaatust tavapäraselt kasutada, ei hüvitata isikule vallasasja või vallasasja tavapäraseks kasutamiseks taastamise maksumust.

(1) Käesoleva seaduse § 5 lõikes 1 nimetatud halduslepingute sõlmimiseks kuulutab Põllumajandus- ja Toiduamet välja konkursi. (2) Konkursi kuulutus avaldatakse ametlikus väljaandes Ametlikud Teadaanded. (3) Konkursi kuulutus peab sisaldama informatsiooni konkursil osalejale esitatavate nõuete kohta, konkursil osalemiseks esitatavate dokumentide ja nende esitamise tähtaja kohta ning konkursi all oleva volitatud veterinaararsti ametikohaga kaasneva volituse ulatuse ja tegevuspiirkonna kohta. (4) Konkursil osalemiseks esitatavate dokumentide esitamise tähtaeg on 30 päeva konkursi kuulutuse avaldamisest arvates.

Volitatud veterinaararsti õiguste taotlejal peab olema kehtiv kutsetegevuse luba ning ta peab vastama Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2017/625 artikli 30 punktis b sätestatud tingimustele.

Volitatud veterinaararsti õiguse saamiseks esitab taotleja konkursi kuulutuses nimetatud tähtajaks: 1) avalduse volituse saamiseks; 2) andmed kehtiva kutsetegevuse loa kohta ja kutsealase töökäigu kirjelduse. 3)

(1) Konkursile laekunud taotluste läbivaatamiseks ning hindamiseks moodustab Põllumajandus- ja Toiduameti peadirektor kolmeliikmelise komisjoni, kuhu kuuluvad kaks Põllumajandus- ja Toiduameti esindajat ning üks erialaorganisatsiooni esindaja. Komisjon moodustatakse jooksvaks kalendriaastaks. (2) Komisjon vaatab läbi konkursile laekunud taotlused ja hindab taotleja vastavust käesoleva seaduse §-s 11 esitatud nõuetele. Komisjonil on õigus kontrollida volituse taotleja esitatud materjalide õigsust ning vajaduse korral nõuda täiendavaid andmeid ja dokumente. (3) Komisjon teeb kõigi volituse saamiseks nõutavate dokumentide esitamisest arvates 30 tööpäeva jooksul Põllumajandus- ja Toiduameti peadirektorile kirjalikult põhjendatud ettepaneku taotlejale volituse andmise või volituse andmisest keeldumise kohta. Komisjon otsustab volituse andmise või volituse andmisest keeldumise lihthäälteenamusega. (4) Põllumajandus- ja Toiduamet sõlmib halduskoostöö seaduse kohaselt haldusülesande täitmiseks halduslepingu konkursi edukalt läbinud veterinaararsti või juriidilise isikuga. Viimasel juhul märgitakse lepingusse veterinaarjärelevalvet teostava volitatud veterinaararsti nimi, kellega juriidilisel isikul on lepinguline suhe. (5) 6 (6) Õigus tegutseda volitatud veterinaararstina antakse kuni viieks aastaks.

(1) Volitus lõpeb: 1) volitusest loobumise korral; 2) volituse tähtaja möödumisega; 3) volitatu surma korral; 4) volituse tagasivõtmise korral; 5) kutsetegevuse loast loobumise korral; 6) 7) kutsetegevuse loa peatamise või kehtetuks tunnistamise korral. (2) Põllumajandus- ja Toiduamet võtab viivitamata tarvitusele meetmed haldusülesande täitmise tagamiseks, kui haldusleping lõpetatakse ühepoolselt või kui esineb muu põhjus, mis takistab juriidilisel või füüsilisel isikul jätkata haldusülesande edasist täitmist.

(1) Volitatud veterinaararstil on vastavalt oma volituse ulatusele õigus rakendada korrakaitseseaduse §-des 30, 49 ja 50 sätestatud meetmeid. (2) Volitatud veterinaararstil on õigus volitusest loobuda, teatades sellest posti teel lihtkirjaga Põllumajandus- ja Toiduameti peadirektorile vähemalt 30 päeva ette. (3) Volitatud veterinaararsti surma korral seoses tema volitusega seotud ülesannete täitmisega makstakse tema ülalpidamisel olnud perekonnaliikmetele ühekordset toetust surnud isiku kümne aasta keskmise palga ulatuses. Niisugustel asjaoludel surnud isiku matused korraldatakse riigi kulul. (4) Volitatud veterinaararstile, kelle töövõime on vähenenud käesoleva paragrahvi lõikes 3 sätestatud asjaoludel, makstakse ühekordset toetust: 1) osalise töövõime korral – tema ühe aasta keskmise palga ulatuses; 2) puuduva töövõime korral – tema viie aasta keskmise palga ulatuses. (5) Käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud seose isiku töövõime ulatuse ja volitatud veterinaararsti volitustega seotud ülesannete täitmise tagajärjel saadud vigastuse või tekkinud haiguse vahel tuvastab vajaduse korral Sotsiaalkindlustusamet avaliku teenistuse seaduse §-s 491 sätestatud korras.

(1) Volitatud veterinaararst on kohustatud: 1) täitma volitusega temale pandud ülesandeid; 2) täitma Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2017/625 artiklis 32 sätestatud kohustusi; 3) säilitama oma volituse raames täidetavate ülesannetega seotud dokumente ning andma need üle Põllumajandus- ja Toiduametile selle nõudmisel või volituse lõppemisel. (2) Volitatud veterinaararstil on keelatud teostada veterinaarjärelevalvet talle või tema pereliikmetele kuuluva järelevalveobjekti üle.

(1) Haldusjärelevalvet volitatud veterinaararsti tegevuse üle teostab Põllumajandus- ja Toiduamet. (2) Volitatud veterinaararst esitab aruanded Põllumajandus- ja Toiduametile. (3) Nõuded volitatud veterinaararsti poolt esitatavale aruandlusele ja aruannete esitamise kord kehtestatakse Põllumajandus- ja Toiduameti peadirektori käskkirjaga.

(1) Volitatud veterinaararsti kutsetegevuse loa peatamisel peatub ka talle antud volitus. (2) Kui volitatud veterinaararsti volitusega seotud tegevus ei ole nõuetekohane, peatab Põllumajandus- ja Toiduameti peadirektor volituse ja annab tähtaja puuduste kõrvaldamiseks. Kui tähtajaks puudusi ei kõrvaldata, võtab Põllumajandus- ja Toiduameti peadirektor volituse tagasi ja lõpetab ühepoolselt halduslepingu.

(1) Volitatud veterinaararst osutab volituse raames nii tasulist kui ka riigieelarvest finantseeritavat veterinaarteenust. (2) Veterinaarjärelevalve toimingu eest on volitatud veterinaararstil õigus saada tasu. (3) Volitatud veterinaararstil on keelatud võtta tasu riigieelarvest finantseeritavate veterinaarteenuste eest. (4) Tasu riigieelarvest finantseeritavate veterinaarteenuste eest makstakse Põllumajandus- ja Toiduameti eelarve kaudu. (5) Volitatud veterinaararsti volituse raames osutatavate teenuste tasu määrad ja tasustamise korra kehtestab valdkonna eest vastutav minister .

–

(1) Riikliku veterinaararstide registri (edaspidi register) asutab ja selle põhimääruse kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega. (2) Registri eesmärk on tagada tarbijale veterinaarpraksise raames veterinaarteenuse osutamine nõutud kvalifikatsiooniga isiku poolt, veterinaarpraksise veterinaarjärelevalve ja veterinaarkontroll ning vajalikud andmed veterinaaria valdkonna korraldamist võimaldava statistika tegemiseks. (3) Registri vastutav töötleja on Põllumajandus- ja Toiduamet. (4) Vastutavale töötlejale andmete esitamise kohustus on kutsetegevuse luba taotleval ja omaval veterinaararsti kvalifikatsiooniga isikul. (5) Vastutaval töötlejal on õigus teha registrisse kantavate andmete saamiseks ristkasutuse korras päringuid ja saada andmeid teistest andmekogudest. (6) Registrisse kogutakse veterinaararsti kohta järgmised andmed: 1) ees- ja perekonnanimi, eelmine ees- ja perekonnanimi või eelmised ees- ja perekonnanimed, isikukood või isikukoodi puudumise korral sünniaeg ning isikut tõendava dokumendi nimetus ja number, kontaktandmed ja eelmise töökoha riik; 2) kvalifikatsiooni ja erialast täiendamist tõendavad andmed; 3) töökohaga, sealhulgas volitatud veterinaararsti pädevusega, seotud andmed; 4) kutsetegevuse loa ja selle kehtivusega seotud andmed; 5) toimingute registreerimise andmed. (7) Registrisse kantud andmetel on informatiivne tähendus. Registri digitaalsesse andmebaasi kantud andmeid säilitatakse arhiivis viis aastat kutsetegevuse loa andmisest keeldumise või selle kehtetuks tunnistamise otsuse tegemisest või kehtetuks muutumisest arvates. Logisid säilitatakse vastavalt registri põhimääruses sätestatule. (8) Registrisse kantud andmete õigsuse eest vastutab nende esitaja. Registrisse kantud andmete muutumise korral esitatakse viivitamata taotlus andmete muutmiseks.

(1) Veterinaararstil on õigus: 1) tegeleda iseseisvalt veterinaarpraksisega füüsilisest isikust ettevõtjana või ettevõtja kaudu, kellega tal on lepinguline suhe; 2) välja kirjutada ja väljastada ravimeid loomade raviks; 3) anda oma pädevuse piires välja tõendeid loomade tervise ja loomsete saaduste seisundi kohta; 4) kasutada oma kutsetegevuse loa numbriga pitsatit. (2) Veterinaararst on kohustatud: 1) pidama kinni veterinaararsti kutse-eetikast ja järgima head veterinaarset tava; 2) täiendama ennast erialaselt vähemalt üks kord viie kalendriaasta jooksul; 3) esitama Põllumajandus- ja Toiduametile veterinaariaalastes õigusaktides kehtestatud korras nõutavaid veterinaariaalaseid aruandeid ja täitma nimetatud asutuse veterinaartegevusealaseid ettekirjutusi; 4) pidama arvestust teostatud ravi- ja muude menetluste ning surmajuhtumite kohta ja säilitama nimetatud andmeid kolm aastat; 5) lisama oma allkirjale enda ametinimetuse ja käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 4 nimetatud pitsati jäljendi; 6) teatama registrile ajakohased andmed. (3) Ajakohased andmed esitatakse 30 päeva jooksul andmete muutumisest arvates. Andmed erialase täiendamise kohta esitatakse veterinaararsti kvalifikatsiooni omandamise aastale järgnenud viie kalendriaasta möödumisest alates iga viieaastase ajavahemiku kohta sellele järgneva aasta 31. jaanuariks.

Veterinaararsti erialane täiendamine on: 1) osavõtt loomaarstiõppe õppekava õpetava ülikooli või erialaorganisatsiooni korraldatud erialasest õppepäevast, kursusest, seminarist või konverentsist; 2) praktiseerimine veterinaararsti või loomaarstiõppe õppekava õpetava ülikooli juures; 3) erialase teaduskraadi omandamine; 4) ülikooli loomaarstiõppe õppekava üliõpilase erialase teoreetilise, praktilise või kliinilise õppe juhendamine; 5) teaduslik-praktilise töö või erialase artikli avaldamine Eesti või välisriigi erialases väljaandes, erialase õppe- või teaduskirjanduse avaldamine; 6) erialase ettekandega esinemine loomaarstiõppe õppekava õpetava ülikooli või erialaorganisatsiooni korraldatud õppepäeval, kursusel, konverentsil või seminaril.

(1) Kui veterinaararst soovib töötada väljaspool Eesti Vabariiki, taotleb ta vajaduse korral Põllumajandus- ja Toiduametilt enda kutsealal tegutsemist kinnitava tõendi. (2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud tõendit taotlev veterinaararst esitab Põllumajandus- ja Toiduametile taotluse, milles on järgmised andmed: 1) tõendi taotleja ees- ja perekonnanimi; 2) tõendi taotleja kutsetegevuse loa number; 3) riik, kus kutsekvalifikatsiooni tunnustamist kavatsetakse taotleda; 4) senise erialase töökäigu kirjeldus. (3) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud tõendit taotlev veterinaararst tasub enne taotluse esitamist selle läbivaatamise eest riigilõivu riigilõivuseaduses sätestatud määras. (4) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud tõendi taotluse võib isik esitada elektroonilises vormis digitaalallkirjastatult või muul sellesarnasel turvalisel viisil, mis võimaldab isikut tuvastada. (5) Põllumajandus- ja Toiduamet annab veterinaararstile veterinaararsti kutsetegevust kinnitava tõendi 20 tööpäeva jooksul taotluse esitamisest arvates. (6) Veterinaararsti kutsetegevust kinnitav tõend kehtib kolm kuud selle väljaandmisest arvates. (7) Veterinaararsti kutsetegevust kinnitava tõendi kaotuse, varguse või hävimise korral antakse veterinaararstile tema taotluse alusel tõendi duplikaat. (8) Kui veterinaararsti kutsealal on Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2005/36/EÜ artikli 4a lõike 7 alusel Euroopa Komisjoni rakendusmäärusega kasutusele võetud Euroopa kutsekaart ja kutsetegevuse loa taotleja soovib Euroopa kutsekaarti Eesti Vabariigist väljaspool töötamiseks, kohaldatakse Euroopa kutsekaardi taotlemisele ja taotluse menetlemisele välisriigi kutsekvalifikatsiooni tunnustamise seaduse §-e 211–213.

Loa andja võib peatada kutsetegevuse loa kehtivuse ettekirjutuse täitmise ajaks või kuni kutsetegevuse loa kehtetuks tunnistamiseni, tehes asjakohase märke käesoleva seaduse § 221 lõike 1 alusel asutatud registrisse: 1) kui veterinaararst rikub oma kutsetegevuses oluliselt õigusakti nõuet või kui rikkumisega kaasneb oht looma elule või tervisele; 2) kui veterinaararst ei esita registrile oma ajakohaseid andmeid; 3) kui veterinaararst takistab veterinaarjärelevalve teostamist ja ta ei ole täitnud talle eelnevalt takistamise lõpetamise kohta tehtud ettekirjutust, milles teda on loa peatamise eest hoiatatud.

Loa andja rakendab hoiatusmehhanismi välisriigi kutsekvalifikatsiooni tunnustamise seaduse 32. peatükis kehtestatud korras.

–

(1) Veterinaarjärelevalve teostamise ja veterinaarkontrolli tegemise käigus ning loomatauditõrje seaduse § 433 lõike 2 alusel kehtestatud loomatauditõrje programmi raames loomataudide diagnoosimiseks võetud proove analüüsitakse neid analüüse tegema volitatud ametlikus laboratooriumis (edaspidi volitatud laboratoorium). Volitatud laboratoorium vastab Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2017/625 artikli 37 lõigetes 4 ja 5 sätestatud nõuetele. 1 (1¹) Volitatud laboratooriumina tegutsema võib Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2017/625 artiklites 40 ja 42 sätestatud juhtudel volitada ka akrediteerimata laboratooriumi. (2) 3 (3) Volitatud laboratooriumina tegutsemiseks volituse andmise otsuse teeb 20 tööpäeva jooksul laboratooriumi kirjaliku taotluse saamisest arvates Põllumajandus- ja Toiduamet. Volitatud laboratooriumina tegutsemiseks volituse andmise otsuses märgitakse volituse ulatus. (4) Volitatud laboratooriumina tegutsemiseks volituse andmise taotluse sisunõuded, taotlusele lisatavate dokumentide loetelu ning taotluse menetlemise korra kehtestab valdkonna eest vastutav minister . (5) Põllumajandus- ja Toiduamet võib keelduda volitatud laboratooriumina tegutsemiseks volituse andmisest, kui laboratoorium ei vasta Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2017/625 artikli 37 lõigetes 4 ja 5 sätestatud nõuetele. 5 (5¹) Põllumajandus- ja Toiduamet tunnistab volituse kehtetuks Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2017/625 artikli 39 lõikes 2 sätestatud juhtudel. (6) Volitatud laboratooriumina tegutsemiseks esmakordse volituse andmise taotluse läbivaatamise eest tasutakse riigilõivu riigilõivuseaduses sätestatud määras.

Kui kohustatud isik ei ole ettekirjutuses määratud tähtaja jooksul makset sooritanud, on Põllumajandus- ja Toiduametil õigus pöörduda kohtutäituri poole, kes nõuab maksmata järelevalvetasu kohustatud isikult sisse täitemenetluse seadustikus ettenähtud korras.

(1) Kui isik, kellele ettekirjutus, otsus või toiming on suunatud, ei nõustu veterinaarjärelevalveametniku ettekirjutuse, otsuse või toiminguga, võib ta esitada kirjaliku vaide Põllumajandus- ja Toiduameti peadirektorile 30 kalendripäeva jooksul ettekirjutusest, otsusest või toimingust teadasaamise päevast alates või vaidlustada ettekirjutuse, otsuse või toimingu halduskohtus halduskohtumenetluse seadustikus sätestatud tingimustel ja korras. (2) Vaide esitamine ei vabasta ettekirjutuse täitmisest. (3) Põllumajandus- ja Toiduameti peadirektor teeb otsuse vaide rahuldamise või rahuldamata jätmise kohta kümne tööpäeva jooksul vaide laekumisest arvates. 4 (4)

(1) Kui isik leiab, et volitatud veterinaararsti volitusega seotud toimingu tegemisega on rikutud tema õigusi, võib ta esitada kirjaliku vaide Põllumajandus- ja Toiduameti peadirektorile 30 kalendripäeva jooksul toimingu tegemisest teadasaamise päevast arvates. (2) Põllumajandus- ja Toiduameti peadirektor teeb otsuse vaide rahuldamise või rahuldamata jätmise kohta kümne tööpäeva jooksul vaide laekumisest arvates.

(1) Isikul, kellele osutati veterinaarteenust, on õigus taotleda Põllumajandus- ja Toiduameti peadirektori hinnangut osutatud veterinaarteenuse kvaliteedi kohta. (2) Põllumajandus- ja Toiduameti peadirektor ei anna hinnangut veterinaarteenuse kvaliteedi kohta, kui: 1) veterinaarteenuse osutamisest on möödunud rohkem kui kaks aastat, 2) sama asja kohta on olemas jõustunud kohtuotsus või 3) samas asjas toimub kohtumenetlus. (3) Põllumajandus- ja Toiduameti peadirektor annab käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud veterinaarteenuse kvaliteedi kohta hinnangu 30 tööpäeva jooksul taotluse saamisest arvates. (4) Kui isik ei nõustu käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud otsusega, võib ta selle vaidlustada halduskohtus halduskohtumenetluse seadustikus sätestatud tingimustel ja korras.

Käesoleva seaduse §-s 391 sätestatud väärteo kohtuväline menetleja on Põllumajandus- ja Toiduamet.

–

–

[Käesolevast tekstist välja jäetud.]

Kuni 2019. aasta 31. detsembrini võetakse veterinaarjärelevalve toimingute tegemise eest tunnitasu käesoleva seaduse § 353 lõike 8 alusel 2019. aastaks kehtestatud määras.

(1) Käesolev seadus jõustub 2000. aasta 1. jaanuaril, välja arvatud: 1) volitusnormid, mis jõustuvad käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatud ajal; 2) paragrahvid 45 ja 48, mis jõustuvad 2000. aasta 1. aprillil; 3) paragrahvi 5 lõige 5 ning § 46, mis jõustuvad 2000. aasta 1. juulil; 4) paragrahvid 29–34, mis jõustuvad 2001. aasta 1. jaanuaril; 5) paragrahvi 6 lõige 2, mis jõustub 2002. aasta 1. jaanuaril; 6) paragrahvi 21 lõige 1 veterinaarlaboratooriumi tegevusloa osas, mis jõustub 2002. aasta 1. jaanuaril; 7) paragrahvi 6 lõige 6, mis jõustub 2005. aasta 1. jaanuaril. (2) Käesolevas seaduses sisalduvad volitusnormid Vabariigi Valitsuse või ministri määruste andmiseks jõustuvad kümnendal päeval pärast seaduse avaldamist Riigi Teatajas. Volitusnormi alusel antavat määrust ei jõustata enne käesoleva seaduse jõustumist, välja arvatud §-s 46 sisalduvad volitusnormid, mida võib jõustada 1999. aasta 1. novembrist.