Kaubamärgiseaduse, tööstusdisaini kaitse seaduse ja teiste seaduste muutmise seadus

Kaubamärgiseaduses tehakse järgmised muudatused: 1) seaduses asendatakse läbivalt sõnad „Ühenduse kaubamärgi määrus” sõnadega „Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2017/1001” vastavas käändes; 2) paragrahvi 11 lõike 1 punktis 6, peatüki 7¹ pealkirjas, § 71¹ pealkirjas, § 71³ pealkirjas ja lõikes 2, § 715 pealkirjas ja lõikes 1, § 716 pealkirjas ning § 72 lõikes 10 asendatakse sõnad „Ühenduse kaubamärk” sõnadega „Euroopa Liidu kaubamärk” vastavas käändes; 3) paragrahvi 1 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „

(1)Käesolev seadus reguleerib üldtuntud ja registreeritud kauba- ja teenindusmärkide (edaspidi kaubamärk) õiguskaitset, kaubamärkidega seonduvaid õigusi ja kohustusi ning käesolevas seaduses sätestatud juhtudel Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2017/1001 Euroopa Liidu kaubamärgi kohta (ELT L 154, 16.06.2017, lk 1–99) alusel Euroopa Liidu Intellektuaalomandi Ameti poolt registreeritud kaubamärkidega (edaspidi Euroopa Liidu kaubamärk) seonduvaid õigusi ja kohustusi.”; 4) paragrahvi 4 lõikes 3 asendatakse sõnad „Ülemaailmse Intellektuaalse Omandi Organisatsiooni” sõnadega „Maailma Intellektuaalomandi Organisatsiooni”; 5) paragrahvi 13 lõikes 1 asendatakse sõnad „tema poolt vahetult volitatud” sõnadega „teda esindav”; 6) paragrahvi 13 lõike 3 teine lause tunnistatakse kehtetuks; 7) paragrahvi 13 täiendatakse lõigetega 4 ja 5 järgmises sõnastuses: „

(4)Patendivoliniku puhul, kes esindajana teeb kaubamärgialaseid toiminguid Patendiametis või apellatsioonikomisjonis, eeldatakse esindusõiguse olemasolu. Esindusõiguse olemasolus kahtlemise korral on Patendiametil või apellatsioonikomisjonil õigus nõuda patendivolinikult volikirja esitamist. Volikiri tuleb esitada kahe kuu jooksul nõude esitamisest arvates.

(5)Taotleja või kaubamärgiomaniku isiklikku osavõttu kaubamärgialase toiminguga seotud menetlusest ei loeta esindajast loobumiseks, kui esindatav ei ole Patendiametile kirjalikult teatanud teisiti.”; 8) seaduse 2. peatükki täiendatakse §-ga 13¹ järgmises sõnastuses: „§ 13¹. Patendiameti teadete edastamine

(1)Patendiamet edastab kaubamärgialase toiminguga seonduvad teated taotleja, kaubamärgiomaniku või muu toimingu tegemist taotleva isiku esindajale, kui esindatav ei ole Patendiametile kirjalikult teatanud teisiti, esindaja puudumise korral isikule endale.

(2)Käesoleva paragrahvi lõike 1 tähenduses loetakse esindajaks isik, kes on taotleja, kaubamärgiomaniku või muu toimingu tegemist taotleva isiku esindajana esitanud taotluse või avalduse või teinud Patendiameti menetluses muu toimingu või kes on kantud taotleja või kaubamärgiomaniku esindajana registrisse, kui esindatav ei ole Patendiametile kirjalikult teatanud teisiti.

(3)Kui isikul on käesoleva paragrahvi lõike 2 tähenduses mitu esindajat, edastatakse teated viimati teatatud esindajale, eelistades samal kuupäeval teatatud esindajate korral patendivolinikust esindajat. Kui toiminguid ühiselt tegevatel isikutel on erinevad esindajad, edastatakse teated kõigile esindajatele.

(4)Taotleja, kaubamärgiomaniku või muu isiku puhul, kes on taotluses või avalduses märkinud e-posti aadressi, ning patendivoliniku puhul eeldatakse nõusolekut edastada talle kaubamärgialase toiminguga seonduvad teated elektrooniliselt, kui isik ei ole Patendiametile kirjalikult teatanud teisiti.”; 9) paragrahvi 28 lõike 2 punkt 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „2) volikiri, kui taotlejatel on ühine esindaja ja taotlusele ei ole alla kirjutanud kõik taotlejad;”; 10) paragrahvi 28 lõike 2 punkt 4 tunnistatakse kehtetuks; 11) paragrahvi 30 punkt 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „2) taotleja nimi, elukoha või asukoha aadress, samuti e-posti aadress, kui taotleja soovib saada Patendiametilt teateid elektrooniliselt;”; 12) paragrahvi 30 punktis 4 asendatakse sõna „Eestis” sõnadega „Euroopa Majanduspiirkonna lepingu osalisriigis”; 13) paragrahvi 30 punktid 8 ja 9 tunnistatakse kehtetuks; 14) paragrahvi 30 täiendatakse punktidega 9¹ ja 9² järgmises sõnastuses: „9¹) märge kaubamärgi liigi kohta; 9²) viide üldtunnustatud värvikoodidele, kui kaubamärgi liik on värvimärk;”; 15) paragrahvi 30 tekst loetakse lõikeks 1 ja paragrahvi täiendatakse lõikega 2 järgmises sõnastuses: „

(2)Kaubamärgi registreerimise avaldusele võib märkida taotleja telefoninumbri, füüsilisest isikust taotleja puhul isikukoodi ja juriidilisest isikust taotleja puhul registrikoodi.”; 16) paragrahvi 33 täiendatakse lõikega 3 järgmises sõnastuses: „

(3)Patendiamet võib aktsepteerida prioriteeti tõendava dokumendina ka dokumenti, mida käesoleva paragrahvi lõigetes 1 ja 2 ei ole nimetatud, või dokumendi asemel viidet avalikule andmebaasile, kust kõik prioriteedinõude aluseks olevad andmed on Patendiametile usaldusväärselt kättesaadavad.”; 17) paragrahvi 34 täiendatakse lõikega 1¹ järgmises sõnastuses: „(1¹) Taotluse läbivaatamise eest tasutakse riigilõiv.”; 18) paragrahvi 34 lõige 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „

(2)Riigilõiv taotluse läbivaatamise eest tasutakse ning prioriteedinõue ja taotlejate ühisele esindajale antud volikiri esitatakse kahe kuu jooksul taotluse esitamise päevast arvates.”; 19) paragrahvi 34 lõike 3 teine lause muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „Prioriteeti tõendavaid dokumente ei ole vaja esitada, kui prioriteedinõude aluseks on Eestis esitatud esmane taotlus või kui Patendiamet aktsepteerib käesoleva seaduse § 33 lõikes 3 nimetatud juhul prioriteeti tõendava dokumendi asemel viidet avalikus andmebaasis sisalduvatele andmetele.”; 20) paragrahvi 37 lõiked 2 ja 3 muudetakse ning sõnastatakse järgmiselt: „

(2)Kui taotleja oma vastuses käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud teatele puudusi ei kõrvalda, tehakse taotluse osalise või täieliku tagasilükkamise otsus.

(3)Kui taotleja ei vasta tähtpäevaks käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud teatele, ei tasu käesoleva seaduse § 34 lõikes 2 sätestatud tähtaja jooksul ettenähtud summas riigilõivu või ei esita ettenähtud tähtaja jooksul volikirja, loetakse taotlus osaliselt või täielikult tagasivõetuks.”; 21) paragrahvi 37 täiendatakse lõigetega 3¹ ja 3² järgmises sõnastuses: „(3¹) Kui riigilõiv on osaliselt tasutud, ent pole selge, milliste kaupade või teenuste klasside eest on tasutud summa mõeldud, arvestab Patendiamet klasse taotluses nimetamise järjekorras. Taotlus loetakse tagasivõetuks nende klasside puhul, mille eest riigilõivu ei ole täies ulatuses tasutud. Patendiamet teatab taotlejale, milliste klasside osas menetlust jätkatakse. (3²) Käesoleva paragrahvi lõikeid 1–3 kohaldatakse ka juhul, kui Patendiamet nõuab taotlejalt seaduses või seaduse alusel ettenähtud juhul taotlusega seoses täiendavate andmete esitamist.”; 22) paragrahvi 37 lõikes 4 asendatakse sõnad „prioriteeti tõendavaid dokumente” sõnadega „nõutavaid prioriteeti tõendavaid dokumente”; 23) paragrahvi 38 lõike 2 teine lause muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „Kui taotleja ei vasta määratud tähtaja jooksul, loetakse taotlus osaliselt või täielikult tagasivõetuks.”; 24) paragrahvi 42 lõike 2 teine lause muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „Avaldus tähtaja pikendamiseks peab olema esitatud ja riigilõiv tasutud enne toimingu jaoks määratud tähtaja lõppemist.”; 25) paragrahvi 44 lõike 1 kolmas lause muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „Taotluse jagamiseks tuleb esitada avaldus ja tasuda riigilõiv.”; 26) paragrahvi 47 lõiked 2–5 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „

(2)Kui taotlus on käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud viisil tagasi võetud või käesoleva seaduse § 37 lõikes 3 ja § 38 lõikes 2 nimetatud juhtudel osaliselt või täielikult tagasivõetuks loetud, lõpetatakse vastavas osas taotluse menetlus ja teatatakse sellest taotlejale. Menetluse lõpetamise korral taotluse dokumente ega riigilõivu ei tagastata.

(3)Taotleja võib nõuda menetluse taastamist, kui Patendiamet on lõpetanud menetluse, lugedes taotluse osaliselt või täielikult tagasivõetuks käesoleva seaduse § 37 lõike 3 või § 38 lõike 2 alusel.

(4)Patendiamet taastab menetluse, kui taotleja esitab kirjaliku avalduse, tasub menetluse taastamiseks ettenähtud riigilõivu ja sooritab toimingud, mille sooritamata jätmise tõttu taotlus käesoleva seaduse § 37 lõike 3 või § 38 lõike 2 alusel osaliselt või täielikult tagasivõetuks loeti. Patendiamet teatab taotlejale menetluse taastamisest.

(5)Menetluse taastamise avaldus tuleb esitada, riigilõiv tasuda ja käesoleva paragrahvi lõikes 4 nimetatud toimingud sooritada kahe kuu jooksul menetluse lõpetamisest teadasaamisest arvates, kuid mitte hiljem kui kuue kuu jooksul sooritamata jäänud toimingu tähtpäevast arvates.”; 27) paragrahvi 49¹ täiendatakse lõikega 1¹ järgmises sõnastuses: „(1¹) Kaubamärgiomaniku avalduse alusel väljastatakse talle elektroonilise kaubamärgitunnistuse ärakiri paberkandjal. Ärakiri antakse välja 20 tööpäeva jooksul avalduse esitamisest, ent mitte enne nõutava riigilõivu tasumist.”; 28) paragrahvi 49¹ lõige 2 tunnistatakse kehtetuks; 29) paragrahvi 49¹ lõike 4 teine lause muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „Duplikaat antakse välja 20 tööpäeva jooksul avalduse esitamisest arvates, ent mitte enne nõutava riigilõivu tasumist.”; 30) paragrahvi 49¹ lõige 5 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „

(5)Kaubamärgitunnistusel esitatavate andmete loetelu, selle väljaandmise kord ja vajaduse korral vorminõuded kehtestatakse kaubamärgimäärusega.”; 31) paragrahvi 50 lõike 1 teine lause muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „Patendiametile esitatakse sellekohane avaldus ja tasutakse riigilõiv.”; 32) paragrahvi 50 lõike 2 teine lause muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „Patendiametile esitatakse sellekohane avaldus ja tasutakse riigilõiv õiguskaitse kehtivusaja pikendamiseks ning täiendav riigilõiv õiguskaitse kehtivusaja pikendamise tähtaja ennistamiseks.”; 33) paragrahvi 50¹ lõige 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „

(2)Kaubamärgi võõrandamise või ülemineku kande tegemiseks tasutakse riigilõiv.”; 34) paragrahvi 50¹ lõikest 3 jäetakse välja sõnad „või selle Patendiameti poolt ametlikult kinnitatud ärakiri”; 35) paragrahvi 50² täiendatakse lõikega 3 järgmises sõnastuses: „

(3)Kui avalduse kaubamärgialase toimingu tegemiseks esitab kaubamärgiomaniku nimel mõni teine esindusõigusega isik kui registrisse kantud esindaja, siis märgitakse avalduse esitanud isik esindajana registrisse senise esindaja asemel, välja arvatud juhul, kui avalduses on märgitud sõnaselgelt teisiti või kui uus esindaja ja registrisse kantud esindaja tegutsevad sama äriühingu kaudu.”; 36) paragrahvi 504 lõige 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „

(2)Registreeringu jagamise kande tegemiseks tasutakse riigilõiv.”; 37) paragrahvi 505 lõike 2 esimesest lausest jäetakse välja sõnad „mille vastavuse originaalile kinnitab Patendiamet ning” ja teine lause tunnistatakse kehtetuks; 38) paragrahvi 505 täiendatakse lõikega 2¹ järgmises sõnastuses: „(2¹) Litsentsi kohta registrisse kande tegemiseks tasutakse riigilõiv.”; 39) paragrahvi 506 lõigetes 2–5 asendatakse sõnad „andmed riigilõivu tasumise kohta” ja sõnad „andmetega riigilõivu tasumise kohta” sõnadega „tasutakse riigilõiv”; 40) paragrahvi 507 lõike 1 esimeses lauses asendatakse sõna „volitatud” sõnaga „ühine”; 41) paragrahvi 507 lõike 1 teine lause muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „Volikirja ei ole vaja lisada, kui avaldusele on alla kirjutanud kõik esindatavad või kui selle toimingu sooritamiseks Patendiametile varem esitatud volikiri kehtib.”; 42) paragrahvi 51¹ lõike 4 esimene lause muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „Registritoimikuga tutvumiseks või registrist kirjaliku teabe, ärakirjade või väljatrükkide saamiseks esitatakse kirjalik avaldus ja tasutakse riigilõiv.”; 43) paragrahvi 51¹ lõige 5 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „

(5)Patendiametilt sellise prioriteeti tõendava dokumendi saamiseks, mis koosneb Patendiameti kinnitusest ja taotluse koopiast, esitab taotleja või kaubamärgiomanik kirjaliku avalduse ja tasub riigilõivu.”; 44) paragrahvi 60 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „

(1)Kaubamärgi õiguskaitse, kehtivuse ja õigusvastase kasutamisega seotud kaebusi ja hagisid, hagi tagamise ja esialgse õiguskaitse taotlusi ning muid käesolevas seaduses nimetatud kaebusi ja hagisid vaatab läbi Harju Maakohus.”; 45) paragrahvi 60 lõige 2 tunnistatakse kehtetuks; 46) paragrahvis 69, § 70 lõigetes 8–10, § 71 lõikes 2 ning § 71³ pealkirjas ja lõikes 2 asendatakse sõna „siseriiklik” sõnaga „riigisisene” vastavas käändes; 47) paragrahvi 71 pealkirjast jäetakse välja sõnad „siseriiklikuks taotluseks”; 48) paragrahvi 71 täiendatakse lõikega 4 järgmises sõnastuses: „

(4)Euroopa Liitu nimetava rahvusvahelise registreeringu muutmisel rahvusvaheliseks registreeringuks, milles Eesti Vabariik on märgitud lepinguosaline, või riigisiseseks taotluseks vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2017/1001 artiklile 202 kohaldatakse käesoleva seaduse §-s 71³ sätestatut ulatuses, milles Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusest (EL) 2017/1001 ei tulene teisiti.”; 49) paragrahvi 71¹ tekst muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „

(1)Euroopa Liidu kaubamärgi registreerimise all mõistetakse kaubamärgi registreerimist Euroopa Liidu Intellektuaalomandi Ametis Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2017/1001 alusel.

(2)Patendiamet on Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2017/1001 tähenduses tööstusomandi õiguskaitse keskamet.”; 50) paragrahv 71² tunnistatakse kehtetuks; 51) paragrahvi 71³ lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „

(1)Euroopa Liidu kaubamärgi taotluse või Euroopa Liidu kaubamärgi muutmisel riigisiseseks taotluseks vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2017/1001 XI peatüki 3. jaos sätestatule loetakse riigisisese taotluse esitamise kuupäevaks Euroopa Liidu kaubamärgi taotluse esitamise kuupäev, prioriteedikuupäev või vanemusekuupäev.”; 52) paragrahvi 71³ lõige 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „

(3)Euroopa Liidu kaubamärgi taotluse või Euroopa Liidu kaubamärgi muutmisel riigisisese kaubamärgi taotluseks Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2017/1001 artikli 139 alusel tasub taotleja riigilõivu ja esitab kahe kuu jooksul Euroopa Liidu Intellektuaalomandi Ametist vastava taotluse Patendiametisse saabumise kuupäevast arvates: 1) Nizza klassifikatsiooni järgi liigitatud kaupade ja teenuste loetelu tõlke eesti keelde; 2) välisriigi isiku korral tema Euroopa Majanduspiirkonna lepingu osalisriigis asuva tegutseva kaubandus- või tööstusettevõtte aadressi või volitatud patendivoliniku andmed.”; 53) paragrahvi 71³ täiendatakse lõikega 6 järgmises sõnastuses: „

(6)Käesolevas paragrahvis sätestatut kohaldatakse ka Euroopa Liidu kollektiivkaubamärgi taotluse või kollektiivkaubamärgi muutmisel riigisisese kollektiivkaubamärgi taotluseks.”; 54) paragrahvi 714 tekst muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „Kui registreeritud või registreerimiseks esitatud Euroopa Liidu kaubamärgi suhtes on nõutud varasema registreeritud kaubamärgi või Madridi protokolli alusel Eestis kehtiva kaubamärgi vanemust vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2017/1001 artiklile 39 või 40, võib nõuda varasema kaubamärgi omaniku ainuõiguse tühiseks tunnistamist või lõppenuks tunnistamist vastavalt käesolevale seadusele isegi juhul, kui see varasem kaubamärk on registrist kustutatud kehtivusaja pikendamata jätmisel või kaubamärgiomaniku loobumisel kaubamärgist.”; 55) paragrahvis 715 asendatakse sõnad „Ühenduse kaubamärgikohus” sõnadega „Euroopa Liidu kaubamärgi kohus” vastavas käändes; 56) paragrahvi 716 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „

(1)Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2017/1001 artiklis 137 või 138 või artikli 209 lõikes 5 sätestatud tingimustel võib varasema kaubamärgi omanik või muu varasema õiguse omaja registreeritud Euroopa Liidu kaubamärgi omaniku vastu esitada käesoleva seaduse § 57 lõikes 1 nimetatud ainuõiguse kaitse hagi Euroopa Liidu kaubamärgi Eestis kasutamise keelamiseks.”; 57) seadust täiendatakse 7². peatükiga järgmises sõnastuses: „7². peatükk RIIGILÕIV § 717. Riigilõiv

(1)Käesolevas seaduses ettenähtud juhtudel tasutakse taotluse läbivaatamise, teabe väljastamise ja muude toimingute tegemise eest riigilõivu riigilõivuseaduses sätestatud määras.

(2)Riigilõivu tasumise ja selle kontrollimise kord kehtestatakse kaubamärgimäärusega.”; 58) seaduse normitehnilisest märkusest jäetakse välja tekstiosa „; EL nõukogu määrus (EÜ) nr 40/94 Ühenduse kaubamärgi kohta (EÜT L 011, 14.01.1994, lk 1–36)”.

Tööstusdisaini kaitse seaduses tehakse järgmised muudatused: 1) seaduses asendatakse läbivalt sõnad „Siseturu Ühtlustamise Amet” sõnadega „Euroopa Liidu Intellektuaalomandi Amet” vastavas käändes; 2) paragrahvi 18 lõige 3 tunnistatakse kehtetuks; 3) paragrahvi 20 lõike 1 punkt 3 tunnistatakse kehtetuks; 4) paragrahvi 20 lõike 1 punkt 4 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „4) volikiri, kui taotlejaid esindab nende enda hulgast määratud esindaja (edaspidi ühine esindaja) ja taotlusele ei ole alla kirjutanud kõik taotlejad;”; 5) paragrahvi 21 lõike 1 punkt 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „3) füüsilisest isikust taotleja ees- ja perekonnanimi ning elukoha aadress, juriidilisest isikust taotleja nimi ja asukoha aadress, samuti e-posti aadress, kui taotleja soovib saada Patendiametilt teateid elektrooniliselt;”; 6) paragrahvi 21 täiendatakse lõikega 1¹ järgmises sõnastuses: „(1¹) Tööstusdisainilahenduse registreerimise avaldusele võib märkida taotleja telefoninumbri, füüsilisest isikust taotleja puhul isikukoodi ja juriidilisest isikust taotleja puhul registrikoodi.”; 7) paragrahvi 22 lõigetes 2, 4 ja 5 asendatakse sõna „üldvaatest” sõnaga „põhivaatest”; 8) paragrahvi 23 täiendatakse lõikega 3 järgmises sõnastuses: „

(3)Patendiamet võib aktsepteerida prioriteedinõuet tõendava dokumendina ka dokumenti, mida käesoleva paragrahvi lõikes 1 ei ole nimetatud, või dokumendi asemel viidet avalikule andmebaasile, kust kõik prioriteedinõude aluseks olevad andmed on Patendiametile usaldusväärselt kättesaadavad.”; 9) paragrahvi 24 lõigetes 2 ja 3 asendatakse sõnad „registreerimistaotluse esitamise eest” sõnadega „registreerimistaotluse läbivaatamise eest”; 10) paragrahvi 24 lõike 5 neljas lause muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „Prioriteedinõuet tõendavaid dokumente ei ole vaja esitada, kui prioriteedinõude aluseks on Eesti Vabariigis esitatud esmane registreerimistaotlus või kui Patendiamet aktsepteerib käesoleva seaduse § 23 lõikes 3 nimetatud juhul prioriteedinõuet tõendava dokumendi asemel viidet avalikus andmebaasis sisalduvatele andmetele.”; 11) paragrahvi 24 lõike 6 esimeses lauses asendatakse sõnad „Taotleja esindajale” sõnadega „Ühisele esindajale”; 12) paragrahvi 25 lõike 1 esimene lause muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „Tööstusdisainilahendusalaseid toiminguid Patendiametis ja tööstusomandi apellatsioonikomisjonis (edaspidi apellatsioonikomisjon) teeb asjast huvitatud isik isiklikult või teda esindav patendivolinik, kellele on patendivoliniku seaduse kohaselt antud patendivoliniku kutse tegutsemiseks tööstusdisainilahenduste valdkonnas.”; 13) paragrahvi 25 lõige 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „

Kui tööstusdisainilahendusalaseid toiminguid Patendiametis ja apellatsioonikomisjonis teeb mitu isikut ühiselt, võivad nad oma esindajaks volitada patendivoliniku või määrata enda hulgast ühise esindaja, kelle elu- või asukoht või tegutsev kaubandus- või tööstusettevõte on Eesti Vabariigis.”; 14) paragrahvi 25 täiendatakse lõigetega 4 ja 5 järgmises sõnastuses: „

Advokatuuriseaduses tehakse järgmised muudatused: 1) paragrahvi 16 lõiget 4 täiendatakse punktiga 3 järgmises sõnastuses: „3) tegutsemisega patendivolinikuna.”; 2) paragrahvi 16 lõige 6 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „

(6)Kohtutäiturite ja Pankrotihaldurite Koda ning Patendivolinike Koda (edaspidi kumbki koda) võib taotleda aukohtumenetluse algatamist, kui on tekkinud kahtlus, et advokaat on oma tegevuses pankrotihaldurina või patendivolinikuna rikkunud koja organi otsust või head kutsetava või pannud toime käesoleva seaduse § 19 lõikes 1 nimetatud distsiplinaarsüüteo.”; 3) paragrahvi 17 lõiget 8 täiendatakse pärast sõna „pankrotihaldurina” sõnadega „või patendivolinikuna”; 4) paragrahvi 18 lõiget 2 täiendatakse punktiga 3 järgmises sõnastuses: „3) patendivolinikuna tegutsemisega.”; 5) paragrahvi 19 lõiget 2 täiendatakse punktiga 6 järgmises sõnastuses: „6) patendivolinikuna tegutsemise õiguse äravõtmine kuni viieks aastaks.”; 6) paragrahvi 41 lõike 1 punktis 7 asendatakse sõna „koja” sõnadega „Kohtutäiturite ja Pankrotihaldurite Koja”.

Autoriõiguse seaduse 1. peatükki täiendatakse §-ga 31 järgmises sõnastuses: „§ 3¹. Kohtumenetluse erisused autoriõiguse ja autoriõigusega kaasnevate õiguste asjades Autoriõiguse ja autoriõigusega kaasnevate õiguste tekke, kuuluvuse ja teose või autoriõigusega kaasnevate õiguste objekti õigusvastase kasutamisega seotud hagisid ning hagi tagamise ja esialgse õiguskaitse taotlusi vaatab läbi ja muid käesolevas seaduses nimetatud vaidlusi lahendab Harju Maakohus.”.

Geograafilise tähise kaitse seaduses tehakse järgmised muudatused: 1) paragrahvi 46 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „

(1)Geograafilise tähise registreerimise, registreeringu kehtivuse ja registreeritud geograafilise tähise õigusvastase kasutamisega seotud kaebusi ja hagisid, hagi tagamise ja esialgse õiguskaitse taotlusi ning muid käesolevas seaduses nimetatud kaebusi ja hagisid vaatab läbi Harju Maakohus.”; 2) paragrahvi 46 lõige 1¹ tunnistatakse kehtetuks.

Kasuliku mudeli seaduse § 52 lõige 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „

(2)Kasuliku mudeli õiguskaitse, kehtivuse ja õigusvastase kasutamisega seotud kaebusi ja hagisid, hagi tagamise ja esialgse õiguskaitse taotlusi ning muid käesolevas seaduses nimetatud kaebusi, avaldusi ja hagisid vaatab läbi Harju Maakohus.”.

Mikrolülituse topoloogia kaitse seaduses tehakse järgmised muudatused: 1) paragrahvi 61 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „

(1)Mikrolülituse topoloogia õiguskaitse, kehtivuse ja õigusvastase kasutamisega seotud kaebusi ja hagisid, hagi tagamise ja esialgse õiguskaitse taotlusi ning muid käesolevas seaduses nimetatud kaebusi ja hagisid vaatab läbi Harju Maakohus.”; 2) paragrahvi 61 lõige 1¹ tunnistatakse kehtetuks.

Patendiseaduse § 55 lõige 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „

(2)Leiutise õiguskaitse, patendi kehtivuse ja patendiga kaitstud leiutise õigusvastase kasutamisega seotud kaebusi ja hagisid, hagi tagamise ja esialgse õiguskaitse taotlusi ning muid käesolevas seaduses nimetatud kaebusi, avaldusi ja hagisid vaatab läbi Harju Maakohus.”.

Patendivoliniku seaduses tehakse järgmised muudatused: 1) paragrahvi 3 lõige 1 loetakse lõikeks 1¹ ja paragrahvi täiendatakse lõikega 1 järgmises sõnastuses: „

(1)Patendivoliniku esindusõiguse sisu ja kestuse määrab kehtiv volitus.”; 2) paragrahvi 3 täiendatakse lõigetega 1² ja 1³ järgmises sõnastuses: „(1²) Mitmele patendivolinikule antud ühe volikirja korral loetakse, et kõigil volikirjas nimetatud patendivolinikel on võrdse ulatusega iseseisev esindusõigus, kui volikirjas ei ole ette nähtud teisiti. Volikirjas sätestatud juhul ja tingimustel võib patendivolinik anda esindusõiguse edasi teisele sama äriühingu kaudu tegutsevale patendivolinikule. (1³) Patendivoliniku puhul, kes esindajana teeb toiminguid või osaleb menetluses Patendiametis või tööstusomandi apellatsioonikomisjonis, eeldatakse esindusõiguse olemasolu. Esindusõiguse olemasolus kahtlemise korral on Patendiametil või tööstusomandi apellatsioonikomisjonil õigus nõuda patendivolinikult volikirja esitamist.”; 3) paragrahvi 14 lõike 1 punktis 5 asendatakse sõnad „viimased neli aastat” sõnadega „neli aastat viimase kümne aasta jooksul” ja punkti täiendatakse sõnadega „, välja arvatud käesoleva paragrahvi lõikes 4 nimetatud isik”; 4) paragrahvi 14 täiendatakse lõigetega 4 ja 5 järgmises sõnastuses: „

(4)Patendivoliniku kutse võib käesoleva seaduse § 2 lõike 3 punktis 2 nimetatud valdkonnas saada ka vandeadvokaat, kes on enne patendivoliniku kutse taotlemist töötanud vastavas valdkonnas vähemalt neli aastat viimase kümne aasta jooksul advokaadibüroos ning kes vastab käesoleva paragrahvi lõike 1 punktides 1–4, 6 ja 7 sätestatud nõuetele. Advokaadibüroos töötamise aja hulka arvestatakse Patendiametis vastavas valdkonnas töötamise aeg, kuid mitte rohkem kui kaks aastat, samuti patendivoliniku juures või patendivoliniku äriühingus vastavas valdkonnas töötamise aeg.

(5)Valdkonna eest vastutav minister võib määrusega kehtestada täpsustatud nõuded, millele advokaadibüroos täidetud ülesanded peavad käesoleva paragrahvi lõikes 4 nimetatud tingimuse täitmiseks vastama, ning nendele nõuetele vastavuse tõendamise korra.”; 5) paragrahvi 16 lõike 1 punktid 2 ja 3 muudetakse ning sõnastatakse järgmiselt: „2) dokumendid, mis tõendavad käesoleva seaduse § 14 lõike 1 punktides 2 ja 3 ning lõike 1 punktis 5 või lõikes 4 sätestatud nõuetele vastavust; 3) patendivoliniku juures või advokaadibüroos töötamise ajal tehtud toimingute aruande tema poolt taotletavas kutsetegevuse valdkonnas tehtud toimingute kohta.”; 6) paragrahvi 18 lõike 1 punkt 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „1) vastab käesoleva seaduse § 14 lõike 1 punktides 2 ja 3 ning lõike 1 punktis 5 või lõikes 4 sätestatud nõuetele;”; 7) paragrahvi 18 lõikes 2 asendatakse tekstiosa „§ 14 lõikes 1” tekstiosaga „§-s 14”; 8) paragrahvi 20 lõike 1 punktis 3 asendatakse tekstiosa „§ 14 lõikes 1” tekstiosaga „§ 14 lõike 1 punktides 1–4, 6 ja 7”; 9) paragrahvi 2021 täiendatakse lõikega 1¹ järgmises sõnastuses: „(1¹) Koja aukohus ei lahenda käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud asju advokaadi suhtes.”; 10) paragrahvis 25¹ asendatakse sõna „patendivolini” sõnaga „patendivoliniku”.

Riigilõivuseaduses tehakse järgmised muudatused: 1) paragrahvi 113 lõiget 2 täiendatakse pärast sõna „tunnistuse” sõnadega „ärakirja või”; 2) paragrahvi 113 täiendatakse lõikega 3¹ järgmises sõnastuses: „(3¹) Käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud dokumendi elektrooniliselt väljastamise eest ühe tööstusomandi objekti kohta tasutakse riigilõivu 8 eurot.”; 3) paragrahvi 113 täiendatakse lõikega 4¹ järgmises sõnastuses: „(4¹) Käesoleva paragrahvi lõikes 4 nimetatud dokumendi elektrooniliselt väljastamise eest ühe tööstusomandi objekti kohta tasutakse riigilõivu 8 eurot.”.

Tarbijakaitseseaduse § 61 täiendatakse lõikega 12 järgmises sõnastuses: „

(12)Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet teostab riiklikku järelevalvet Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EL) 2017/1128 võrgusisuteenuste piiriülese kaasaskantavuse kohta siseturul (ELT L 168, 30.06.2017, lk 1–11) sisalduvate tarbija õigusi puudutavate nõuete täitmise üle.”.

Tsiviilkohtumenetluse seadustikus tehakse järgmised muudatused: 1) seadustikku täiendatakse §-ga 91¹ järgmises sõnastuses: „§ 91¹. Intellektuaalomandiõiguse lepingust tuleneva hagi kohtualluvus Autoriõiguse, autoriõigusega kaasneva õiguse või tööstusomandiõiguse objekti võõrandamise lepingust või litsentsilepingust tuleneva või nimetatud lepingu tühisuse tuvastamise hagi võib esitada ka Harju Maakohtule.”; 2) paragrahvi 98 lõike 1 esimene lause muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „Vastuhagi võib esitada kohtusse, kuhu esitati hagi, kui on täidetud vastuhagi esitamise tingimused ja vastuhagile ei ole ette nähtud erandlikku kohtualluvust või sätestatud, et seda liiki asju vaatab läbi üksnes mõni maakohus.”.

Tööstusomandi õiguskorralduse aluste seaduses tehakse järgmised muudatused: 1) paragrahvi 8 täiendatakse lõikega 4 järgmises sõnastuses: „

(4)Registritoimikut peetakse digitaalsete dokumentide kogumina (edaspidi digitaalne registritoimik). Patendiametisse saabunud paberdokumendid skaneeritakse ja lisatakse vastava kirje juurde avatud digitaalsesse registritoimikusse. Paberdokumendid, mis on skaneeritud ja lisatud digitaalsesse registritoimikusse, võib Patendiamet hävitada kuue kuu möödumisel dokumendi digitaalsesse registritoimikusse lisamisest arvates, välja arvatud juhul, kui dokumendi esitaja on taotlenud selle tagastamist või on selgunud vajadus säilitada dokumenti kauem.”; 2) paragrahvi 15 lõike 3 punktidest 1–3 jäetakse välja sõna „kirjalik”; 3) paragrahvi 23 lõike 1 esimest lauset täiendatakse pärast sõna „saabunud” sõnaga „paberkandjal”; 4) seadust täiendatakse §-ga 65¹ järgmises sõnastuses: „§ 65¹. Üleminekusätted seoses digitaalse registritoimiku kasutuselevõtuga

(1)Käesoleva seaduse § 8 lõiget 4 kohaldatakse kauba- ja teenindusmärkide registri ja tööstusdisainilahenduste registri puhul alates 2017. aasta 1. jaanuarist avatud registritoimikute osas.

(2)Käesoleva seaduse § 8 lõiget 4 ei kohaldata patendiregistri, kasulike mudelite registri, Eestis kehtivate Euroopa patentide registri ja mikrolülituste topoloogiate registri puhul.

(3)Enne käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud kuupäeva paberdokumentide kogumina avatud registritoimiku (edaspidi paberkandjal registritoimik) pidamist võib Patendiamet jätkata paberkandjal registritoimikuna või minna üle digitaalse registritoimiku pidamisele, avades kirje juurde digitaalse registritoimiku ja lisades sinna kõik paberkandjal registritoimikusse kuuluvad dokumendid. Kui kirje juurde on avatud nii paberkandjal registritoimik kui ka digitaalne registritoimik, loetakse kirje juurde kuuluvaks digitaalne registritoimik.”.

Käesoleva seaduse § 1 punktid 12–14 ja 44, § 2 punkt 36 ning §-d 4–8 ja 12 jõustuvad 2019. aasta 1. aprillil.